I SISSEJUHATUS Etoloogia - õpetus [loomade] käitumisest (kreeka k. ethos = komme, tava, käitumine; logos = õpetus, käsitlus). eesmärgipärane huvi – praktiline vajadus mõista ja selle abil kontrollida jahi- ja koduloomade käitumist eesmärgistamata huvi – nö „puhtast uudishimust“ ajendet soov seletada juhuslikult pealt nähtud tegevusi teistel elusolendeil. Aristoteles (384-322 e.K.): huvitus, kuhu kaovad talveks pääsukesed nägi neid sügiseti kogunemas kaldaroostikesse järeldas, et nad talvituvad veekogude põhjamudas. Teaduslik lähenemine loomade käitumise seletamisele sai alguse kaasaegse evolutsiooniteooria rajamisest Charles Darwini poolt 19. sajandi teisel poolel Suhtelise “vaikuse periood”, kus peaaegu keegi ei uurinud spetsiaalselt loomade käitumist, sest parajasti oli zooloogias aktuaalne süstemaatika, füsioloogia ja arengubioloogia fundamentaal...
Inimene 12. klass Inimese süstemaatiline kuuluvus. RIIK loomariik, HÕIMKOND (selgroogsed) keelikloomad, KLASS imetajad, SELTS esikloomalised ehk primaadid, SUGUKOND inimlased, PEREKOND inimene, LIIK homo sapiend ehk tark inimene. Primaatidele iseloomulikud tunnused. *Jäsemete viis sõrme ja varvast, *hea nägemine, *suur aju, *jäsemed kohastunud haaramiseks, *tähtsaim meel on nägemismeel, *kahel jalal liikumine, *lame nägu, *kehal puudub karvakte. Kes on inimese lähimad sugulased loomariigis ja mis on selle tõendiks? Meie lähimad sugulased on SIMPANSID, BONOOBOD, GORILLAD ja ORANGUTANGID. Suguluse kindlaim tõend on mitmete valkude samasugune aminohappeline järjestus ja DNA struktuur. Millised on ühised jooned: INIMAHVIDELE geenide ja valkude struktuur AINULT INIMESELE *suur aju, *kahel jalal liikumine, *aeglane areng, *kõigesööja, *keerukas kultuuril...
Tallinna Polütehnikum Nägemistaju mõju tarbimiskäitumisele Referaat Koostas: Timo Triisa Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus ............................................................................................................................................ 3 Värvid .................................................................................................................................................... 4 Pakendid ................................................................................................................................................. 6 Kokkuvõte .............................................................................................................................................. 7 Kasutatud materjalid .....................................................................
Sotsiaalpsühholoogia 1. SP kui teadus SP osa psühholoogiateadusest. SP maastik: eneseteadvus ja identiteet, sotsiaalne taju ja hoiakud, inimestevahelised suhted ja sotsiaalne mõju, suhtlemine, grupid ja grupiprotsessid ... Gordon Allport (1954): "Social psychology is an attempt to understand and explain how the thoughts, feelings, and behaviors of individuals are influenced by the actual, imagined or implied presence of other human beings". Tänapäeval: "SP is the study of the causes and concequences of interpersonal behaviour" (Schachter, Gilbert, Wegner, 2012) SR = inimestevaheliste suhete ruum - seaduspärasused, seletused, mõõtmine, sekkumine ... Populaarne SP: sõprade leidmine ja suhete hoidmine, mõjutamine, juhtimine ja eestvedamine, suhtlemisõpetused, üksindus ja üksildus ... Teaduslik ja tarbepsühholoogia. Meie - lai pilt SP-st - alus k...
Kuressaare Ametikool Sirje Pree 2001 / 2006 Sisukord Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 2 Sisukord SISUKORD Sisukord ............................................................................................... 3 Sissejuhatus ......................................................................................... 5 Kas suhtlemisoskus on vajalik? ............................................................. 7 Kontakt ............................................................................................... 12 Pertseptsioon ehk isikutaju ................................................................. 15 Välistunnuste taju ........................................................................... 24 Tundeseisundi taj...
SISUKORD 1. Sotsaalpsühholoogia......................................................2 2. Inimsuhete ajalooline areng...........................................7 3. Eneseteadvus..............................................................17 4. Sotsiaalne taju............................................................23 5. Hoiakud......................................................................30 6. Sotsiaalne mõju...........................................................35 7. Inimestevahelised suhted.............................................45 8. Inimsuhete ruumiline mõõde........................................49 9. Grupid ja gruppidevahelised suhted..............................54 9a Zimbardo vanglaeksperiment......................................62 10. Liider grupis..............................................................66 11. Agressiivsus ja prosotsiaalne käitumine......................77 12. Suhtlemine I..............
Kordamisküsimused SISSEJUHATUS. KÜSIDES KÜSIMUSI KÄITUMISEST. 1. Inimeste huvi põhjus loomade käitumise vastu, naiivne periood. Inimeste ammuse huvi ajendid loomade käitumise vastu: (1) otsinguline huvi (nö. puhas huvi) soov seletada juhuslikult pealt nähtud tegevusi looduslikel loomaliikidel (2) praktiline huvi vajadus aru saada ja kontrollida jahi- ja koduloomade käitumist Naiivsele perioodile pani aluse Aristoteles, kes arvas, et linnud talvituvad kaldaroostiku mudas. 2. Teaduslike käitumisuuringute algus: C. Darwin, "vaikuse" periood, 1930. aastate murrang Euroopas ja Ameerikas. Euroopa ja Ameerika koolkondade panus. Tugeva tõuke etoloogia arenguks andis C.Darwini ,,Liikide tekkimine", vaikuse perioodil keegi näiliselt ei uurinud loomade käitumist. Olulisi avastusi ei tehtud. Zooloogias uuriti teisi valdkondi, mitte spetsiifiliselt loomade käitumist. Euroopa koolkond uuris loomade käitumist, samas kui Ameerik...
Sotsiaalpsühholoogia Õppejõud: Mati Heidmets Slaidid, kursuseprogramm: yldbak Adler284 Moodle: parool sp2011 Eksam Moodle'is 12., 21. ja 34. nädalal, valikvastustega test http://www.socialpsychology.org/ Sotsiaalpsühholoogia kui inimestevaheliste suhete ruumi analüüsiv, siin ilmnevaid seaduspärasusi välja toov teadus Sotsiaalpsühholoogia kujunemislugu · SP eelkäijad: filosoofia, teoloogia, 19. saj viimasel kolmandikul kujunev psühholoogia. Praktiline SP toiminud sajandeid: mõjutajad, nõiad, shamaanid, teadjad, usuliidrid ... · Esimesed uurijad: prantslane Gustave LeBon (1841-1931), itaallane Gabriel Tarde (1843-1904). Massipsühholoogia. Grupiteadvus, sugestioon, massipsühoos. Filosoofiline/spekulatiivne SP. Teoretiseerib, ei mõõda. · Wilhelm Wundt (1832 1920) ja Völkerpsychologie rahva moraal, tavad, õiglustunne ... ...
Sotsiaalpsühholoogia SISSEJUHATUS Sotsiaalpsühholoogia SP osa psühholoogiateadusest. SP maastik: eneseteadvus ja identiteet, sotsiaalne taju ja hoiakud, inimestevahelised suhted ja sotsiaalne mõju, suhtlemine, grupid ja grupiprotsessid Sotsiaalpsühholoogiat huvitab inimvaheliste suhete maailma Gordon Allport (1954): "Social psychology is an attempt to understand and explain how the thoughts, feelings, and behaviors of individuals are influenced by the actual, imagined or implied presence of other human beings". SR = inimestevaheliste suhete ruum - seaduspärasused, seletused, mõõtmine, sekkumine ... Populaarne ehk tarbepsühholoogia: sõprade leidmine ja suhete hoidmine, mõjutamine, juhtimine ja eestvedamine, suhtlemisõpetused, üksindus ja üksildus ... Teaduslik psühholoogia see, milles võib kindel olla Meie - lai pilt SP-st - alus kitsamatele kursustele isiksusepsühholoogia, suhtlemispsühholoogia, mõj...
1.SISSEJUHATUS. KÜSIDES KÜSIMUSI KÄITUMISEST. Inimeste huvi põhjus loomade käitumise vastu, naiivne periood. Otsinguline huvi ehk soov seletada käitumist, mida nähti juhuslikult. Praktiline huvi – vajadus aru saada ja kontrollida jahi- ja koduloomade käitumist. Seletused tihti naiivsed. Näide: Aristoteles (384- 322 e.K.): 1)huvitus, kuhu kaovad talveks pääsukesed 2)nägi neid sügiseti kogunemas kaldaroostikesse 3)oletas, et nad talvituvad veekogude põhjamudas Teaduslike käitumisuuringute algus, C. Darwini roll, “vaikuse” periood. Suureks algatajaks ja eestvedajaks oli C. Darwin. 1859 „Liikide tekkimine“ sh peatükk „Instinkt“, „Inimenese põlvnemine ja suguline valik“, “Emotsioonide väljendumine inimestel ja loomadel” (1872). Vaikuse perioodil ei uuritud eraldi loomade käitumist maailmatasandil, sest aktuaalne oli süstemaatika, füsioloogia ja arengubioloogia uurimine ja arendamine. Vaid üksikisikud tegelesid sellega omaette (Huxley, Heinro...
Etoloogia Etoloogia on loomade (sealhulgas inimese) käitumist uuriv teadusharu. Etoloogia kui käitumisfüsioloogia tegeleb loomade käitumise füsioloogiliste mehhanismidega, käitumisaktide sisemiste motivatsioonide ja põhjuste uurimisega. Etoloogia kui käitumisökoloogia uurib loomade välist käitumist peamiselt nn. musta kasti meetodil, looma sisse "vaatamata". Etoloogia kui zoosemiootika keskseiks uurimisobjektideks on loomade kommunikatsioon ning käitumise tähenduslikud aspektid. Etoloogia üheks klassikaliseks uurimisobjektiks on rituaalne käitumine, näiteks loomade pulmatantsud ja instinktiivne käitumine. Etoloogia klassikud on George Romanes, Karl von Frisch, Jakob von Uexküll, Konrad Lorenz, Niko Tinbergen. Etoloogia Eestis Eestis on esimesi end võrdlev-etoloogiliseks nimetavaid uurimusi Leopold von Schroederi töö (1888) eestlaste (ning soomeugrilaste ja indogermaanlaste) pulmakommetest. Loomade ...
Loengukonspekt + seminarid 2009 SISSEJUHATUS Sotsioloogia tegeleb inimeste sotsiaalsete koosluste ja ühiskonna teadusliku uurimisega. Ühiskonna kohta on palju seisukohti: K.Marx: Ühiskond on inimeste kooslus ja nende kogum M. Weber : ühiskond on mõtleva inimese tegutsemise resultaat Sotsioloogia kui teadus lähtub põhimõttest, et kõik nähtused, mis sotsiaalses ruumis eksisteerivad on omavahel seotud, nad on üksteisest tingitud ja nad on mõõdetavad, kusjuures kõiki nähtusi saab mõõta nii kvalitatiivselt kui kvantitatiivselt. Kvantitatiivset mõõtmist nii nimetatud vahendatud mõõtmine, kus sotsioloog e uurija ja uuritava e respondendi vahel on küsitlusleht, ankeet, st uurija ja respondent ei suhtle vahetult. Kvalitatiivne mõõtmine e vahetu mõõtmine respondent ja uurija vahetult ajavad juttu suunitlemata intervjuu (vahetu). Õiguse sotsiloogia objekt: - õiguse, õigusli...
1. SISSEJUHATUS - Kenn Konstabel · Psühholoogia bakalaureuse programm, 1991: kaks psühholoogiavaldkonda, mis käsitlevad individuaalseid erinevusi isiksus ja intelligentsus (vaimsed võimed) · Vanaaegne nimetus: diferentsiaalpsühholoogia · Kuid tuleb arvestada ka, et (a) individuaalsed erinevused on olulised [ja järjest olulisemad] ka teistes psühholoogiavaldkondades, ja (b) ükski tõsine teadus ei saa tegelda ainult erinevustega, neid erinevusi tuleb ka kuidagi selgitada ja põhjendada. Isiksusepsühholoogia õpikutraditsioon · Levinud õpikutraditsioon jagab isiksusepsühholoogia "käsitlusteks" (psühhoanalüütiline, humanistlik, biheivioristlik jne); igas peatükis on juttu ühe autori (Freud, Jung, Adler, Maslow, Rogers, Skinner, Bandura jne) teooriast. · See ei seostu kuidagi isiksusepsühholoogia tänapäevase olukorraga, kus enamikul nimetatud teooriatest on tühine roll. · Tänapäeva isiksusepsühholoogia on empiiriline teadus, kuid õpikutradit...
07.02.2006 Eksmil 3 osa: · Referaat (10 %) ruum 322 (kriminaalõiguse õppetool) teemad. Paksult ajakirja nimi, siis artikli autor ja pealkiri. Maht 10-15 lk. Esitamine tuua ruumi 322 või meili teel [email protected]. Esitada hiljemalt 1. maiks; soovitavalt 1.aprilliks. · Seminarid (15 %) · Eksamitöö kirjalik (75 %) Eksamile pääsemiseks referaadi esitamine ja seminarides osalemine kohustuslik. Seminaride teemad õisis koos kirjanduse loeteluga. Allikad: · Eduard Raska ,,Õiguse apoloogia" 2004 · Kaugia ,,Sotsioloogia ja õiguse sotsioloogia teoreetilisi käsitlusi" · Raska ,,Kriminoloogia üldkursus II" (uurimismeetodid) 3 osa: · Õiguse sotsioloogia ajalugu · Õiguse sotsioloogia üldteoreetilised küsimused · Õiguse sotsioloogia metodoloogia ehk uurimismeetodid Eksamil kõigist kolmest küsimus. Seminarile kutsutute nimekiri õisis. Sotsioloogia on teadus, mis uurib ühiskonda ja inimese käit...
Sisukord üldbioloogia konspektile I. ORGANISMIDE KEEMILINE KOOSTIS....................................................2 II. RAKUBIOLOOGIA (RAKU EHIUS JA TALITLUS)....................................21 III. PALJUNEMINE JA ARENG..................................................................33 IV. GENEETIKA......................................................................................49 V. EVOLUTSIOON..................................................................................65 VI. ÖKOLOOGIA....................................................................................79 VII. AINEVAHETUS................................................................................86 VIII. MOLEKULAARBIOLOOIGA..............................................................94 1 Loeng I 07.09.11 Üldbioloogia eesmärgid: 1.) lihtsus vajalikul tasemel, 2.) luua seoseid erinevate ...
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2013 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande teine eelväljaanne. NB! Antud teose väljaandes ei ole avaldatud ajas rändamise tehnilist lahendust ega ka ülitsivilisatsiooniteoorias oleva elektromagnetlaineteooria edasiarendust. Kõik õigused kaitstud. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Autoriga saab kontakti võtta järgmisel aadressil: [email protected]. ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997. ...
UNIVISIOON Maailmataju A Auuttoorr:: M Maarreekk--L Laarrss K Krruuuusseenn Tallinn Märts 2015 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande kolmas eelväljaanne. Autor: Marek-Lars Kruusen Kõik õigused kaitstud. Antud ( kirjanduslik ) teos on kaitstud autoriõiguse- ja rahvusvaheliste seadustega. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Lubamatu paljundamine ja levitamine, või nende osad, võivad kaasa tuua range tsiviil- ja kriminaalkaristuse, mida rakendatakse maksimaalse seaduses ettenähtud kari...
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2012 Esimese väljaande eelväljaanne. Kõik õigused kaitstud. 2 ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997. 3 Maailmataju olemus, struktuur ja uurimismeetodid ,,Inimesel on olemas kõikvõimas tehnoloogia, mille abil on võimalik mõista ja luua kõike, mida ainult kujutlusvõime kannatab. See tehnoloogia pole midagi muud kui Tema enda mõistus." Maailmataju Maailmataju ( alternatiivne nimi on sellel ,,Univisioon", mis tuleb sõnadest ,,uni" ehk universum ( maailm ) ja ,,visi...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
