Lõuna-Aasia on Aasia osa, hõlmab India subkontinendi, Ees-India, mis muust Aasiast mäeahelikega eraldatud. Geoloogiliselt asub India-Austraalia laamal, mille põkkumisel Aasia laamaga on muuhulgas moodustunud Himaalaja mäestik ja Tiibeti mägismaa. Lõuna-Aasias elab ligi 20% maailma rahvastikust. Kuigi kliimavöötme tüüpilised mullad on väheviljakad, leidub vulkaanilisel pinnasel ning jõgede orgudes ja deltaalades viljakate muldadega piirkondi, kus tingimused põllumajandusega tegemiseks on väga head. Regioonis leidub rauamaaki, kivisütt ja teisigi maavarasid, kuid arenevad tööstuse tarbeks neis siiski napib. Maismaa poolt on Lõuna-Aasia muust maailmast eraldatult kõrgmägede ja kõrbetega, kuid üle ookeani on juba väga ammust ajast oldud tihedas kontaktis teiste regioonidega. Lõuna-Aasia on hindu ja buda tsivilisatsiooni sünnimaa. Usuliselt ei ole Lõuna-Aasia ühtne.Seal on palju maavärinaid,üleujutusi ja ka vaesust. 1. Ba...
Riiklikud tähtpäevad § 1. Rahvuspüha Rahvuspüha ehk riigipüha: Ø 24. veebruar iseseisvuspäev, Eesti Vabariigi aastapäev § 2. Eesti Riigipühad Riigipuhkepäevad: Ø 1. jaanuar uusaasta Ø liikuv suur reede Ø ülestõusmispühade 1. püha Ø 1. mai kevadpüha Ø nelipühade 1. püha Ø 23. juuni võidupüha Ø 24. juuni jaanipäev Ø 20. august taasiseseisvumispäev Ø 24. detsember jõululaupäev Ø 25. detsember esimene jõulupüha Ø 26. detsember teine jõulupüha §3 Riiklikud tähtpäevad 6. jaanuar kolmekuningapäev 2. veebruar Tartu rahulepingu aastapäev 14. märts emakeelepäev maikuu teine pühapäev emadepäev 4. juuni Eesti lipu päev 14. juuni leinapäev 2. november hingedepäev novembrik...
Kaur Kender Claudia Oks M-13 Üldiselt ● Eesti postmodernistlik kirjanik ● Sündinud 27. mai 1971. a, Tartus ● Õppis Rakvere 3. keskkoolis ja hiljem Eesti Humanitaarinstituudis ● Üks portaali Osta.ee loojatest ● Tuntuse pälvis 1998. a ilmunud esikromaaniga „Iseseisvuspäev“ ● Pälvinud Eesti Kultuurkapitali kirjanduse proosaauhinna. ● On töötanud reklaamibüroodes ja pidanud selle teemalisi loenguid. ● On üks Nihilist.fm-i autoritest ● Tegeleb ka räppimisega ● Mänginud filmis „Ferdinand“ (2002) Teosed ● „Iseseisvuspäev“ (1998) ● „Yuppiejumal“ (1999) ● „Ebanormaalne“ (2000) ● „Läbi rahulike silmade“ (2001) ● „Check Out“ (2001) ● „Pangapettus“ (2002) ● „Kuidas saada isaks“ (2003) ● „Raha“ (2002) ● „Comeback“ (2010) ● „Kuidas minust sai HAPKOMAH“ (2016) „Kuidas minust sai HAPKOMAH“ ● Täiendustega kogumik nihilist.fm lehel ilmunu...
Will Smith Referaat Tegija: Rasmus Roos Juhendaja: Mariana Kellner Sissejuhatus Will Smith, sünninimega Willard Christopher Smith Jr., sündis külmutusfirma asutaja peres teise lapsena. Ta on sündinud 25.09.1968 Philadelphia, Pennsylvania, USA. Kaheksakümnendate teisel poolel astus ta avalikkuse ette muusikuna koos DJ Jazzy Jeff'iga. Smithi lavanimeks oli sel ajal "The Fresh Prince". Sõna Prince panid talle hüüdnimeks lapsepõlvesõbrad, kuna tal õnnestus alati pahandustest puhtana välja tulla. 1992. aastal alustas ta filminäitleja karjääri filmis"Where the Day Takes You". Koos Martin Lawrence'ga suutis ta saada suurema tuntuse filmis "Pahad poisid". Kuid erilist tähelepanu peaks pöörama hoopis tema järgmisele filmile - "Iseseisvuspäev" see on 2004. aasta oktoobri seisuga Maailma kõigi aegade kassaedetabelis 11. kohal ning just tänu sellele filmile paljud Will Smithi tunnevadki. Li...
Kaur Kender Koostas: Elulugu Sündis 27. mail 1971. aastal Tartus. Tal on õde ja vend. Õppis Rakvere 3. Keskkoolis, hiljem Eesti Humanitaarteadusteinstituudis semiootikat ja kirjandusteooriat. On abielus endise modelliga, neil on kolm last. Ta on töötanud reklaamibüroodes ning on osta.ee üks loojatest. Teosed · Iseseisvuspäev (1998) · Yuppiejumal (1999) · Ebanormaalne (2000) · Läbi rahulike silmade (2001) · Check Out (2001) · Pangapettus (2002) · Kuidas saada isaks (2003) · Raha (2002) (kahasse Rain Lõhmusega) Kenderi loomingu teemad PEATEEMAD raha naised ALATEEMAD religioon armastus seks Huvitavad faktid On mänginus lühifilmis ,,Ferdinand". Tema raamatuid on tõlgitud inglise, soome ja vene keelde. Raamat ,,Kuidas saada isaks" on kättesaadav ka pimedatele. Ta on üks eesti loetumaid kirjanikke. Kas raamatu sündi võib võrrelda lapse sünniga? ,,Raamatu sünd on nagu lapse surm. Sa oled teda teinud, ...
Eesti lipu kasutamine Eesti lipu kasutamise kord ja hea tava sisaldab endas erinevaid nõuandeid nii lipu heiskamiseks kui ka erinevatel sündmustel kasutamiseks. Lipp heisatakse päikesetõusul, kuid mitte hiljem kui kell 8.00 ja langetatakse päikeseloojangul, kuid mitte hiljem kui kell 22.00. Eesti lipu kasutamisel on kõige mõttekam juhinduda "Eesti lipu seadusest", mis võeti vastu 23. märts 2005.aastal. Kõige olulisemad tingimused heisatavale lipule on puhtus ja terve olek. Eraõiguslikud ja füüsilised isikud peavad lipu heiskama kolmel lipupäeval, milledeks on iseseisvuspäev, võidupüha ja taasiseseisvumispäev, kusjuures jaaniööl Eesti lippu ei langetata. Avalikel üritustel näiteks võib lippu heisata iga päev, kuid järgima peab siiski "Eesti lipu seaduse" sätteid ning head tava. Eesti lipu seaduses on ära määratud ka lipu minimaalne suurus, milleks on 105 x 165 sentimeetrit ja lipumast peab olema lipu ...
Ajalugu 1. Viini kongress (millal? Osavõtjad, otsustajad, mida arutati?, tulemus). 1814-1815a suveni. Osavõtjad- 216 esindajat enamikust Euroopa riigist, peamisteks otsustajateks olid Inglismaa, Austria, Venemaa, Preisimaa, suurematest riikidest ei osalenud Türgi. Läbirääkimistel ilmnesid suuriikide omavahelised vastuolud, nii et Euroopa poliitilise kaardi ,,korrastamisel" ähvardasid puhkeda uued sõjalised konfliktid. Napoleoni Sada päeva lükkas aga vastuolud tagaplaanile, liitlased asusid taas Prantsusmaa vastu sõtta. Päras Napoleoni purustamist pandi paika ka sõjajärgse Euroopa uus poliitiline korraldus. 2. Napoleoni sada päeva (millal? Mida tähendas? Tagajärjed) Napoleon lahkus saladuskatte all koos oma lähikondlaste ja umbes 1100 mehega Elba saaralt ja maabus 1815 a . märtsis Prantsuse rannikul .Pariisi saabudes oli kuningas Louis XVIII koos oma kaaskonnaga pealinnast pagenud . Napoleon tegi uu...
Island Tule ja jää maa Üldandmed Asukoht: Atlandi ookean Pindala: 103 000 km² Jääliustike pindala: 12 000 km² Laavakõrbete pindala: 11 000 km² Järved: 3000 km² Liivapinnas, kõnnumaa: 4000 km² Rahvastik: 278 717 elanikku Keskmine eluiga: naistel 76, meestel 70 Pealinn: Reykjavik (u 108 351 elanikku) Haldusjaotus: 124 kohalikku omavalitsust (sellest 30 linna) Rahvuspüha iseseisvuspäev 17. juuni (1944) Riigikeel: islandi keel Religioon: valdavalt luterlased (89,4%) Rahaühik: Islandi kroon Põllumaj %SKPst: 10% Tööstuse % SKPst: 22% Teeninduse %: 68% Linnastumine: 92% Hekla vulkaan Pisike osa Vatnajökullist Strokkur Kuumaveeallikas G...
Riigipühad (ja vabad päevad) Eestis: · Uusaasta 1. jaanuar. Eelnev tööpäev (vanaaastaõhtu) on 3 tunni võrra lühendatud tööpäev. · Iseseisvuspäev 24. veebruaril, rahvuspüha. Eelnev tööpäev on 3 tunni võrra lühendatud. · Suur Reede liikuv püha, reedene päev, kevadel. · Ülestõusmispüha liikuv püha kevadel, pühapäev. Munadepühad ehk lihavõtted · Kevadpüha 1. mai. Volbriöö tähistused eelneval õhtul. · Nelipühad liikuv püha kevadel, 7 nädalat pärast lihavõtteid. · Võidupüha 23. juunil. Samal ajal peetakse jaanilaupäeva. Eelnev tööpäev on 3 tunni võrra lühendatud. · Jaanipäev 24. juunil. · Taasiseseisvumispäev 20. augustil. · Jõulud 24 26. detsember. Jõuludele eelnev tööpäev on 3 tunni võrra lühendatud. s
Ameeriklased Ameeriklaste Pühad Ameeriklased peavad igal aastal 4. juuli iseseisvuspäeva.Nad lasevad palju ilutulestikku õhku ja korraldavad piduliku õhtusöömangu. Nadhoiavad vanadest traditsioonidest tugevalt kinni ja korraldavad pea iga püha ajal suure söömingu. päevad. 1. 4. Juuli (iseseisvuspäev) 2. 25. Detsember 3. 27.November (lihavõttepühad) Kombed Ameeriklased on inimesed kes on haritud (keskmisel ameeriklasel on keskharidus) ning nende kombed on küllaltki allakäinud. Statistika 16% ameeriklastest saavad riigilt toiduabi. 40% lapsi sünnib väljaspool abielu. Ameerikas leidub 39. aastasi kõige rohkem 28% inimestest on teaduskraad. 50% rahvastikust on abielus 1960.a olid uskmatud 2% inimestest nüüd 12% inimestest 22% inimestest suitsetab igapäevaselt 99% inimestest on suitsetamist proovinud.
Juudi pühad ROSH HA SHANA - UUS AASTA Rosh Hashana on tõlkes pea aasta. Sel päeval loodi Aadam - esimene inimene. Kuna juutidel on kuu kalender siis juudi uus aasta on liikuv püha. Pärimuse järgi on taevas suur raamat, kus on kirjas kõigi inimeste nimed. Jumal märgib kõigi nimede taha sellel päeval, mis teda eeloleval aastal ootab. JOM KIPPUR - SUUR LEPITUSPÄEV Suur lepituspäev on andeksandmise päev. See on kahetsuse ja meeleparanduse päev igaühele, nii üksikisikule kui ühiskonnale. Samas on see Iisraeli andekspalumise- ja andeksandmise kõrghetk. Sellepärast peab igaüks suurel lepituspäeval meelt parandama ja oma patud üle tunnistama. Suur lepituspäev on Iisraeli rahva kõige suurem püha nädalase sabatiaj kõrval. Kuna lepituspäev on paastupäev, siis suure lepituspäeva eelõhtul on kombeks palju süüa SUKKOT - LEHTMAJADEPÜHA Sukkot, lehtmajade püha on kolmas palverännaku pühadest pärast Paasapüha j...
Kultuur Kultuuripoliititkaja 3 kultuuritegelasekohta. Hariduspoliitikaja 3 haridustegelasekohta. Kultuuripoliitika Eestikultuur on eestlastekultuur, mis on tihedaltseotudeestiloodusejainimestega. Eestikultuuri on mõjutanudläbiaegadegeograaafilineasukohtjaajalugu. Eestikultuuriga on seotudkabaltisakslaste, setudejavenekultuur. Ühekskultuuritegelaseksvõiblugeda Friedrich Reinhold Kreutzwaldi, kes on koostanudeestirahvuseepose "Kalevipoeg". KreutzwaldsündisJõeperemõisas. 1815. aastalastus ta saksaõppekeelegaRakverealgkooli, ilma et sõnakestkisaksakeeltoleksosanud. Teisekskultuuritegelaseks on Kaur Kender, kes on eestikirjanikjaettevõtja. Ta on avaldanud 10 erinevatteost, ühekskuulsaimaksvõiblugeda"Iseseisvuspäev". TeosräägibKenderielustjaeestikultuurist1990.aastatel. Kender on töötanudkakultuurilehe "Sirp"toimetajana, kuidlahkussealtaastal 2013, tuuespõhjuseksajalehesilmnen...
Kaur Kender "Iseseisvuspäev" Kaur Kenderi romaan räägib kahest Eesti mehest Karlist ja Marksist, kes on suured viina ja tubaka austajad ning kõvad elupõletajad. Karlil ja Marksil on kaks aastat olnud igal reedel joomingud. Mehed on surm kindlad, et kunagi saavad nad kindlasti rikkaks. Karlil on ka rikas naine nimega Aive Simson, keda Karl ei salli ning seetõttu kutsus Karl teda Simsoniks. Karl on ka korduvalt oma naist petnud erinevate naistega ja ka oma naise peal tarvitanud füüsilist vägivalda. Sõbrad on endast suhteliselt heal arvamusel. Mehed käivad ka rootsis tööl ning pettusi tegemas. Pärast rootsis tehtud kuritegusid otsustavad mehed mineviku unustada ja ennast muuta ning asutada oma äri. Lõpuks mõistab Karl kui hea naine tal on ning hakkab naist kutsuma eesnime pidi. Teos on kindlasti väga inspireeriv ja paneb inimesi edasi pürgima ning rohkem hindama seda mis neil olemas on. Soovitansoojalt seda raamatut lugeda kuna...
Eesti lipp 125 Ajalugu 29. septembril 1881 määrati üliõpilaskorporatsiooni Vironia (Eesti Üliõpilaste Seltsi baasil registreerida loodetud korporatsiooni) asutamiskoosolekul Aleksander Mõtuse idee põhjal Tartus kindlaks korporatsiooni värvid: sinine Eestimaa taeva, järvede ja mere peegeldus, tõe ning rahvuslikele aadetele ustavuse sümbol; must kodumaa mulla ja rahvuskuue värv; valge rahva püüd õnne ja valguse poole. Ühe teate järgi olevat võetud eeskujuks Soome rahvusvärvid ja lisatud must. Üldise arvamuse järgi sümboliseeris sinine usku eesti rahva tulevikku, must eesti mullapinda, rahvuslikku musta kuube ja rasket minevikku ning valge väljendas lootust ilusamale tulevikule. Lipuvärvide tõlgendus sisaldub ka Martin Lipu luuletuses "Eesti lipp" .Et korporatsiooni ei lubatud asutada, anti värvid "hoiule" Eesti Üliõpilaste Seltsi (EÜS-i). 26. märtsiks 1884 (vana kalendri järgi; 7. aprilliks uue k...
Rahvuspüha, mis on puhkepäev: · 24. veebruar iseseisvuspäev, Eesti Vabariigi aastapäev Riigipühad ja puhkepäevad aastal 2014 on: · 1. jaanuar uusaasta · 24. veebruar - iseseisvuspäev, Eesti Vabariigi aastapäev · 18. aprill suur reede · 20. aprill ülestõusmispühade 1. püha · 1. mai kevadpüha · 8. juuni nelipühade 1. püha · 23. juuni võidupüha · 24. juuni jaanipäev · 20. august taasiseseisvumispäev · 24. detsember jõululaupäev · 25. detsember esimene jõulupüha · 26. detsember teine jõulupüha. Riiklikud tähtpäevad aastal 2014 · 6. jaanuar kolmekuningapäev · 2. veebruar Tartu rahulepingu aastapäev · 14. märts emakeelepäev · 11. mai, maikuu teine pühapäev emadepäev (2015. aastal 10. mai) · 4. juuni Eesti lipu päev · 14. juuni leinapäev · 23. august kommunismi ja natsismi ohvrite mälestuspäev · 14. september, septembrikuu teine püha...
Eesti vabariik 23. veebruaril 1918.a kuulutati Endla teatri rõdul Pärnus esmakordselt välja Eesti Vabariik. Iseseisvusmanifesti luges ette Maanõukogu liige Hugo Kuusner. 24. veebruaril kuulutati Tallinnas välja Eesti Vabariik ning moodustati Ajutine Valitsus, mille eesotsas oli Konstantin Päts. Iseseisvuspäev on väga oluline sündmus Eesti ajaloos. Kuidas tähistada aastapäeva? * Vabariigi aastapäev algab lipu heiskamisega. Hommikul päiksetõusu ajal heisatakse Pika Hermanni tornis riigilipp. * Igal aastal mälestatakse vabadussõjas langenuid. Mälestusmärkide juures toimuvad mälestusteenistused, millest saab osa võtta ja langenute mälestuseks lilli või pärgi asetada. * Kaitsejõudude paraad. Eesti Kaitsevä...
Nüüdisaja kirjandus looming või äri Kirjandus on alati esindanud ühiskonna mõttemaailma ning kehtivaid norme. Igat ajastut iseloomustavad oma kindlad märksõnad ning tegutsemismustrid. Päikesest kõige kaugemal asuvat planeeti Pluutot, mille liikumisel ühest sodiaagimärgist teise kulub ligikaudu kakskümmend ja pool aastat, loetakse ümbersünni planeediks ning nende ajastute muutuste iseloomustajaks ja tekitajaks. Peale 2008. aastat on saanud alguse uus maailmavaade ning seetõttu on muutumas ka kirjandus, ent ometi on inimestel meeles eelkõige eelnev, tugevalt postmodernistlik, ajajärk. Seetõttu peab nüüdisaja kirjandusest rääkides pidama silmas eelkõige seda perioodi, kui Pluuto oli Amburis ehk 1996-2008. Kas kirjandus arenes sellel ajajärgul pigem loomingulise suunana või sai sellest hoopis hea võimalus kapitalistidele rikastumiseks? Nüüd siis on Pluuto Kaljukitses. Milline võib-olla domineeriv suund uuel ajastu...
Kaur Kender Elulugu • Sündis 27.mail 1971. aastal • Sünnilinn Tartu • Õppis Rakveres, 3. keskkoolis ja hiljem Eesti Humanitaarinstituudis • Kender on vallaline, ta elab koos endise modelli Nastjaga ning tal on kolm last • Kirjanik on töötanud reklaamibüroodes ja pidanud loenguid reklaamialalistel teemadel • On üks portaali osta.ee loojatest • Oma lõbuks meeldib mehele natuke kangi tõsta Teosed • "Iseseisvuspäev" (1998) • "Yuppiejumal" (1999) • "Ebanormaalne" (2000) • "Läbi rahulike silmade" (2001) • "Check Out" (2001) • "Pangapettus" (2002) • "Kuidas saada isaks" (2003) • "Raha" (2002) (kahasse Rain Lõhmusega) • "Comeback" (2010) "Yuppiejumal" • Romaan on paras kompott ühest, teisest ja kolmandast – konkreetsest reaalruumist, pajatusest, argimütoloogiast, müstikast ja edevusest. "Yuppiejumalas" on tal lühikesed ja hästi lühikesed laused...
PUHKUSETASU Kuu Kalendripäevi Pühasid kuus Brutopalk märts 29 kuus 0 5 398,00 aprill 31 1 14 753,00 mai 30 1 14 179,00 juuni 31 2 6 722,00 juuli 30 0 12 114,00 august 31 0 12 668,00 KOKKU 182 4 65 834,00 Haiguspäevi 0 Arvestatud päevi 178 PÄEVATASU 369,85 Puhkus algab 09.08.2010 Puhkuse kestus 7 päeva Pühasid puhkuse ajal 0 päeva Puhkus lõpeb ...
1994.aasta FILMID Lõvikuningas" on 1994. aastal valminud Walt Disney animastuudio joonisfilm, mille tegevustik leiab aset Aafrika inimeselaadses loomade kuningriigis. Tuues üle maailma sisse enam kui 783 miljonit dollarit, oli "Lõvikunigas" 2003. aastani, mil valmis "Kalapoeg Nemo", kõigi aegade suurima piletituluga joonisfilm. Tavapäraste joonistatud animafilmide seas on "Lõvikuningas" siiani suurima piletituluga joonisfilm. The Mask on 1994. aastast pärinev märulikomöödia, mis põhineb samanimelisel koomiksil, mida andis välja Dark Horse Comics. Filmi rezissör oli Chuck Russell ning produtsentideks Dark Horse Entertainment ja New Line Cinema. Peaosades on Jim Carrey Stanley Ipkissina (The Mask) ning Cameron Diaz, kes tegi oma debüüdi Tina Carlyle'ina. "Tagasiteed ei ole" (originaalpealkiri "Point of No Return") on Austraalia thriller aastast 1994. Filmi lavastas Vincent Monton. "Tähevärav" on 1994. aastal lavastaja Ro...
KAUR KENDER "KUIDAS SAADA ISAKS" Jekaterina Gusseva 11. klass KES TA ON? Kaur Kender - on eesti kirjanik ja Sündinud 27. mail 1971 Tartus Enamus lapsepõlve möödus Rakveres Tal on õde Kirsi ja vend Heiti Abielus Nastjaga, peres HARIDUSTEE Rakvere Reaalgümnaasi umis Eesti Humanitaar- instituut (semiootika ja kirjandusteooria eriala), aga kõrgharidust HUVITAVAT KAUR KENDERIST Mänginud lühifilmis “Ferdinand” On olnud üks Eesti loetavamaid kirjanikke Raamat “Kuidas saada isaks” on kättesaadav ka pimedatele 5 helikassetil (Eesti Pimedate Raamatukogus) MIKS KAUR KENDER KIRJUTAB? “Sellepärast, et see on maailma parim ajaviide.” K. Kender KELLELE KAUR KENDER KIRJUTAB? “Lugejatele ja sõpradele.” K. Kender ÜLEVAADE LOOMINGUST “ Iseseisvuspäev “ “Y...
Eesti vabariigi taasiseseisvumine - 1986 fosforiidisõda - August 1987 MRP-AEG o 23 august = Hirvepargi meeleavaldus - Detsember 1987 loodi EMS - 1988 loodi ERSP Pilistveres Jüri Vilms - 1. 2.aprill 1988 loomeliitude preemium - 12 aprill 1988 Rahvarinde loomine Kas oli mängus KGB käsi? - Aprill 1988 muinsuskaitsepäevad Tartus avalikuse ette toodi rahvusvärvid - Oktoober 1987 toodi rahvuslipp rahva ette Otepäl Võru Noortekolonn - 1988 sai EKP juhiks Hiiumaalt pärit mees Vaino Väljas - 17 juuni 1988 massimeeleavaldused lauluväljakul - Sept 1988 Eestimaa Laul - Svui 1988 interliikumise teke - Loodi vastajõud eestlaste iseseisvumisele - 1988 oli kujunenud Eestis kolm poliitilist jõudu o Rahvuslikud jõud o Impeeriumimeelsed jõud o RR + rahvuskommunistid EKP-st EKPs 110000 inimest neist 50% eestlased - 16 november 1988 Ülemnõukogu võttis vastu suveräänsusdeklaratsiooni o Ükski Moskva sead...
ga Appac 9. 2008 : · CT.1- · CT.2- · CT.3- · CT.4- · CT.5- · CT.6- · CT.7- , , · CT.8- · CT.9- · CT.10- · CT.11- · CT.12- · CT.13- : , - . , , . 3794 . 1521 4,2 . . . . . . 1408,56 . (2003). 45 227 . . 71,5%; 28,5%. 30 1 . . - (318 ). . : , . - : 15 (), 6 . : = 100 . : 24 . : « , ». . , . , . 7:11, 105 165 . -- 4 1884 . -- . 21 1918 . 1922 -- . 1940 . 1987-1988 ., . 24 1989 ., , 1990 , -- . 5 2005 . 26 1953 . , : (1987), (1992) (2003) 1976 (), 1978 (), , , , 2006 - ... 2004-2006 2002-2004 () 1999-2002 1998 1996-1998 1993-1996 , 1988-199...
Kordamine, 9 klass. KT küsimused Põhiosa lk 64-75. (Lisa 76-89, vaata 7. + 8. küsimus) Selgituseks: küsimuste juures sulgudes väljatoodud vastuste arv. Nii mitu punkti peab vähemalt oskama küsimusele vastates välja tuua) Eesti Vabariik 1920-1930 1) Eesti sisepoliitika aastatel 1920-1934 nimeta parlamentaarse demokraatia tunnused (4) 2) Eesti sisepoliitika aastatel 1934-1940 nimeta autoritaarse võimu tunnused (4) 3) Iseloomusta Eesti välispoliitikat : · 1920-ndatel (3) · 1930-ndatel (3) 4) Tea: Eesti Vabadussõda (millal-kuupäev?kelle vahel? tulemus?) Balti Liit (mida endast kujutas? kuidas õnnestus?) Landeswehri sõda (millal-aasta? kus? kelle vahel?tulemus?) Tartu rahuleping (millal-kuupäev?kelle vahel?tulemus? 4 põhipunkti?) Iseseisvuspäev 24.veebruar 1918 Eesti esimene põhiseadus koostas asutav kogu , 1920 K.Pätsi riigipööre-koos Johan Laidoneriga 1934 12.märts V...
USA Ameerika Ühendriikide kultuur ja tavad Iseloom Ameeriklased on nagu lapsed Ülevoolavalt sõbralikud Põhiline suhtlusvorm on pealiskaudne tutvus Enesekesksed Arvavad, et kõik inimesed oskavad inglise keelt Huumorimeel Ameeriklasele meeldib räme, jõhkravõitu huumor, sõbralik nöökimine ja samas laadis vastamine Anekdoodid on tavaliselt stereotüüpidega Sõidukid Keskmises Ameerika peres on 1,8 autot Avalikku transporti kasutab umbes 6% Ameerika autodest tuntumad on Chevrolet, Dodge, Lincoln Perekond Mitte keegi Ameerikas ei osa öelda, mis on perekondlikud väärtused Abielu pigem monogaamne seeria Palju homoabielusid Lapsi koheldakse aupaklikkusega Pühad Pühi on ääretult palju Tähtsaimad on Iseseisvuspäev, ...
Variant 1 Sisestage valemid sinistesse lahtritesse, teistesse kopeerige. Maksetega lahtritele kehtestage raha formaat. Elektritariifid päev öö 0,11 0,07 Elektri tarbimise näidud ja maksed näidud Kuupäev päev öö tarbimine kokku keskmine tarbimine maksta kokku 12.09.2011 19824 6552 päevi päev öö 1 päev 1 öö päev öö kokku 6.10.2011 20098 6651 24 274 99 11,417 4,125 30,14 6,93 37,07 10.10.2011 20300 7000 4 202 349 50,500 87,250 22,22 24,43 46,65 7.12.2011 21025 7642 58 725 642 12,500 11,069 79,75 44,94 124,69 23.01.2012 22153 8870 47 1128 1228 24,000 26,128 124,08 85,96 210,04 4.02.2012 22679 9309 12 526 439 43,833 36,583 57,86 30,73 88,59 10.03.2012 23515 10324 35 836 1...
Lõuna-Korea kultuur Merlyn Ernits 8. klass Juhendaja: Virve Neerot Viljandi 2014 Eesmärk Rohkem teada saada Lõuna-Korea riigist ja selle kultuurist Mind on huvitanud Lõuna-Korea meelelahutus kultuur (muusika, filmid ja sarjad) Minu lemmikzanrid on popmuusika, draamad ning tõsielusarjad Click to edit Master text styles Second level Third level Asukoht Fourth level Fifth level · Kaug-Idas · Korea poolsaare lõunaosas · Kõige lähimad riigid on Põhja-Korea, Jaapan ning Taiwan · Pealinn on Soul · Tallinnast enam kui 7000 km kaugusel Riigi juhtimine Click to edit Ma...
Näited COUNTIF (piirkond; kriteerium) arv leiab antud piirkonnas kriteeriumile vastavate väärtuste 21 arvu. Arvud SUMIF(piirkond1; kriteerium; piirkond2) 23 leiab piirkonnas1 kriteeriumile vastavad väärtused ning liidab kokku piirkonna2 samades positsioonides olevad -45 väärtused. 13 Kui piirkond2 puudub, liidetakse piirkonna1 vastavad 18 väärtused 21 13 Kriteeriumi võib esitada: -16 konstandiga: 13, "kask" 21 lahtri nime või aadressiga: B23, kood ...
1. Kaur Kender ,,Iseseisvuspäev" Koostas: Kaido Rannu 2. Tegevusaeg on enne Eesti iseseisvumist ja pisut ka pärast seda, aga mitte väga täpselt määratav, põhiliselt on hommik, õhtu, hiljem ja sellised ajad. 3. Tegevuskoht on põhiliselt Tallinn, hiljem mõnda aega Soome ja aeg-ajalt meenutusi sõjaväe päevilt 4. Kaks sõpra, Karl ja Marks, arutlevad kogu aeg, kuidas raha teenida, ise sealjuures joovad kogu aeg viina. Jubedad joodikud on, hommikul on paha olla ja hakkavad jälle peale võtma. Vahel neil õnnestub ka mingit moodi raha teenida, aga need ei ole eriti pikaajalised teenistused, lähevad vett vedama kogu aeg. Karlil on ka naine, keda ta väga halvasti kohtleb, kamandab ja peksab, ahistab vaimselt ja seksuaalselt. Mingi aeg põgeneb Karl Soome, sest politseiga on mingi jama tekkinud, seoses s...
1 KAUR KENDER Referaat Juhendaja: 2011 Kaur Kenderist üldiselt Sisukord Kaur Kenderist üldiselt...............................................................................................................3 Teosed...........................................................................................................................................4 Kaur Kenderist midagi huvitavat...............................................................................................4 Intervjuud Kaur Kenderiga........................................................................................................5 Katkend Kaur Kenderi kirjutatud artiklist ..............................................................................7 Looming .....................................................................................
Eesti. -Eestlaste rahvustoidud Alates põlluharimise levikust olid tähtsaimaks toiduseks kujunenud mitmesugused teraviljatoidud – puder, rokk, kört, leem jt. Tähtsaimaks kujunes aga hapendatud tainast tume rukkileib. Musta leiba hinnatakse Eestis tänini. Eestile omane teraviljatoit on ka kama. -Eestlaste enam levinud kombed (jaanipäev) Üldlevinud kombe kohaselt tõi vanasti igaüks midagi jaanitulle viskamiseks kaasa. Ohvriks visati villu, vilja, leiba, soola, rasva ning putru ja seejuures sooviti midagi. Kari aeti jaanipäeval varakult koju mitte ainult peoõhtu pärast, vaid ka nõidusekartuse tõttu. Usuti, et kui päike jaanipäeva hommikul selgesti tõuseb ja õhtul selgesti loojub, siis tuleb ilus ja kuiv heinaaeg. -Eesti tähtpäevad 1. jaanuar – uusaasta 24. veebruar - iseseisvuspäev, Eesti Vabariigi aastapäev 25. märts – suur reede 27. märts – ülestõusmispühade 1. püha 1. mai – kevadpüha 15. mai – nelipühade 1. püha ...
Eesti turismigeograafia arvestuslik KT (8.per) Eesti üldandmed Asukoht: Põhja-Euroopa, Läänemere kaldal. Pealinn+suuremad linnad: Tallinn+Tartu, Narva, Kohtla-Järve, Pärnu Rahvaarv: 1 318 005 (2012), neist eestlased 68% Pindala: 45 227km2 Eesti keel kuulub: soome-ugri keelte läänemere-sooome rühma Riigikord: parlamentaarne vabariik Seadusandlik võim: Riigikogu Täidesaatev võim: Vabariigi Valitsus Kõrgeim võimukandja: rahvas Haldusjaotus: 15 maakonda mis on jagatud valdadeks ja linnadeks, mida juhib omavalitsus. Riiklikud sümbolid: Rukkilill, suitsupääsuke, paekivi, räim, tamm Riiklikud tähtpäevad: 24.veebr Iseseisvuspäev, EV aastapäev 6.jaanuar- kolmekuningapäev 2.veebr- Tartu rahulepingu aastapäev 4.juuni- Eesti lipu päev 2.nov- hingedepäev ...
PRAKTILINE TÖÖ 5 Ülesanne 1 Märksõna: tordid Kahjuks, mitte kõik artiklid on täidatud annotatsioonidega. Mõlematel on lisatud märkused, aga seda ei saa pidada annotastioonideks. Nad näevad välja rohkem nagu selgitus. Arvan, et neid võiks veel täidata, sest nad ei ole piisavalt informatiivsed. Kui valida selle märksõna 9 tulemustest parimad annotatsiooni, mina valiksin need 2. Minu meelest nad on piisavalt sisulised ja korrektsed Ilves, Lehte. Haapsalu juubelipirukas ootab 145 küpsetajat. // Lääne Elu. - (2004/May/25) - Lk. 1 MÄRKUS: Haapsalu linnavalitsus kutsub Haapsalu 725. juubeli puhul õles Eesti pagarifirmasid, restorane jt. osalema 725 meetri pikkuse piruka kьpsetamisel. Lõhidalt ka juubeliüritustest Vilbas, Maire. Rahvas pani Ridala valla uhkuse tordi sisse. // Lääne Elu. - (2009/Apr/25) - Lk. 6 MÄRKUS: Juubeli puhuks valmistatud koduvalla kaardiks olid seatud imekaunid ja maitsvad külatordid. Samas: Tordid ja tordimeistrid Ü...
Kaasaegne eesti kirjandus Kirjandus ehk literatuur on kirjutatud tekstid, mis on põhiliselt mõeldud lugemiseks, mõistmiseks ja kasutamiseks. Kirjandus on üks kultuurinähtusi, mis eeldab autorit ja lugejat. Kirjandusel väljaanded peegeldavad üldiselt igapäevaelu, mida inimesed elavad, kuid seda erinevatest vaatenurkadest. Ulmekirjandus räägib samuti elust, kuid sea veidi müstilisemalt. Mõnada eesti kirjanudse loojat teab kindlasti igaüks, näiteks Oskar Luts, Eduard Vilde ja Silvia Truu. Kaasaaegsematest kirjanikest võib välja tuua Kaur Kernderi, Kerttu Rakke ja Sass Henno. Kaasaegne eesti kirjandust põhineb sammuti elul enesel nagu ka varasemad teosed. Põhilisemad teemad mida käsitleb Peeter Sauter oma raamatus ''Pori'' on enesetapu probleemid, igapäevane noorte elu ja prostituudid. Sauteri kirjutatud raamat ''Indigo'' kirjeldab tema põlvkonnakaaslaste elu 80. ndatel. Andrus Kivirähnu kitjutatud teos...
Estonia Tjorn Treu KP-31 Information · Area- 45,227 km2 · Population- 1,282,963(2011 july) · Location- Baltic Region of Northern Europe · Capital- Tallinn · Main cities- Tallinn,Pärnu,Tartu,Narva · Official Language- Estonia · Political structure- democraic republic National symbols Flag- Coat of arms- Anthem-"My Fatherland, My Happiness and Joy,, Plant-cornflower Bird-chimney swallow Stone-slate Tree- Oak History DATES Independence Day (Iseseisvuspäev) - February 24 May Day (kevadpüha) - May 1 National Flag Day (Eesti lipu päev) - June 4 Victory Day (võidupüha) - June 23 St. John's Day (Jaanipaev) - June 24 Day of Restoration of Independence (taasiseseisvumispäev) - August 20 history EVENTS Viljandi Folk Music Festival - July Ollesummer (Beer Summer) July The All-Estonian Song Festival (Laulupidu) takes place every five years in Tallin...
1. Puhkeaeg on aeg, mis pole tööaeg 2. 13-14 a nooruki tööajanorm on 20h nädalas, 15a 30h, 16-17 35h nädalas 3. Kooliõp tööajanorm on 7 h päevas 4. Õhtune aeg- 18.00-22-00 (10%), öine aeg 22.00-06-00, (20%) 5. Ületunnitöö lisatasu 50% tunnipalga märast. Puhkep 50% 6. Tunnipalga alammääraks on 27kr, kuup alamm- 4350 7. Pühad ja riiklikud tähtpäevad- lisatasu 2 x 8. Öötööle pole lubatud rakendada 14a tüdrukuid 9. Puhkepäeval on lubatud tööle rakendada mehi ja naisi nende nõusolekul 10. Võidupühale eelnevat tp lühendatakse 3h võrra, Uus Aasta, EV aastapäev, jõululaup (töö ja puhkeaja seadus) 11. Jaanipäevale eelnevat tp lühendatakse 0h võrra 12. Töövahetuse vaheline katkematu puhkeaja kestus peaks olema vähemalt 11h 13. Vaheaeg lapse toitmiseks arvatakse tööaja hulka 14. Pedagoogi põhipuhkus on 35-56 kp 15. 0,5 koormusega töötaja põhipuhkus 28kp 16. 0,5 koormusega alaealise põhipuhkus 35kp 17. Klassikaline rasedus ja sünnituspuhkus 140...
I Lipu ja vapi saamise lugu Lipu lugu 1870. aastal kogunesid kaheksa eesti soost tudengit ühiselt ,,Kalevipoega" lugema. Nimetatud koondumisest kasvas välja esimene eesti akadeemiline organisatsioon tänapäevane Eesti Üliõpilaste Selts. Sellesama haritlaskonna ühendamiseks loodi osakond nimega Vironia, mis tolleaegsete korporatsioonide eeskujul valis enda tunnusvärvid sinise, musta ja valge. 16. veebruaril 1883. a registreeriti Eesti Üliõpilaste Selts teadusühendusena. Seltsile pärandati edasi osakonna sinimustvalge värvivara ning proua Paula Hermann ning preilid Miina Hermann (hilisem Härma) ja Emilie Beermann õmblesid esimese sinimustvalge lipu. Esimene sinimustvalge lipp pühitseti Otepää kiriklas 4. juunil 1884. Eesti eraldumine Venemaast viis omariikluse tekkimiseni, 24. veebruaril 1918 kuulutati välja sinimustvalgete lippude all Eesti vabariik. 21. novembril 1918 kinnitas Ajutine Valitsus riigilipuks sinimustvalge rahvuslipu. E...
Juudid on väga vana rahvas, üks vanematest maailmas."Oleme suutnud säilitada oma keele ja kombed üle kolme tuhande aasta. Ja seda tingimustes, kus mitmed meist suuremad ja võimsamad rahvad ja riigid on püüdnud meid lausa hävitada (Saks, lk 192). Juudi religioosse elu keskmeks on sünagoog ja kodu. Sõna `sünagoog' tähendab kogunemist. Sünagooge leidub kõikjal, kus elab juute. See pole pelk pühamu, vaid kujutab endast enamasti ka kooli ja üldist kooskäimise kohta. Sünagoogi idaseinas seisab seaduselaegas kapp või eesriidega kaetud niss, kus säilitatakse toorarulle. Saalipoolel asub pult, kust loetakse palveid ja Toorat. Jumalateenistuse kulminatsiooniks on hetk, mil seaduselaegas avatakse ja võetakse välja seaduserullid. Kuna Vana Testament keelab Jumala kujutamise, siis puuduvad sünagoogis nii maalid kui ka skulptuurid. Selle asemel kasutatakse sümboleid. Jumalateenistus annab tunnistust judaismi orienteeritusest meh...
Virginia (Commonwealth of Virginia) Ajalugu: Kui inglased 17.sajandil Virginia rannikul maabusid, leidsid nad eest siuu indiaanlaste väikesed suguharud monahoac'id, catawba'd, saponid, monacan'id ja tutelod, algonkini murdeid kõnelnud powhatan'id ning irokeesikeelsed cheraw'd ja nottaway'd. 1607. Aastal jõudsidChesapeake'i lahte Londoni ja Pymouthi kompanii saadetud laevad uusasutatega, kelle eesotsas oli energiline kapten John Smith. Juba laeval avati pitseeritud kiri, milles loetleti seitse nõukogu liiget, kes asutatava koloonia juhtimise oma õlgadele pidid võtma. Pärast pikemaid sobiva paiga otsimissi peatuti Jamesi jõe kaldal. 13.mail 1607. Aastal pandi alus Uue Maailma esimesele püsima jäänud inglaste asundusele. Ehitatava linnakese nimeks pandi Inglise kuninga auks Jamestown. 1611. Aastal sai Virginia koloonia kuberneriks Thomas West, parun de La Warr ehk lord Delaware. Koloonia laiendamisel toimus indiaanlastega hulganisti kokkup...
KAUR KENDER EESTI SKADAALSEIM KIRJANIK ELULUGU · Ta sündis 27. mail 1971. aastal, Tartus · Suurema osa lapsepõlvest elas ta Rakveres · Õppis Rakvere Reaalgümnaasiumis ja hiljem Eesti Humanitaarinstituudis semiotika ja kirjandusteooriat ESIMESED SAMMUD KARJÄÄRIS Laialdase tuntuse pälvis Kender juba oma 1998. aastal ilmunud esikromaaniga "Iseseisvuspäev", mis tekitas kriitikutes vastuolulisi reaktsioone. Eelkõige hinnati seda uut tüüpi lähenemise tõttu kirjandusele ja see pälvis Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali proosaauhinna. Raamatut saatis ka suur müügiedu. TEOSED Yuppiejumal (1999) Romaan on paras kompott ühest, teisest ja kolmandast konkreetsest reaalruumist, pajatusest, argimütoloogiast, müstikast ja edevusest. "Yuppiejumalas" on tal lühikesed ja hästi lühikesed laused, mõnikord on lauses vaid üks sõna. Mõnikord on sekka ka ing...
Põhimõtte When in Rome do as the Romans do! järgimine Tähendab kõige üldisemas mõttes kultuuride kohandumist. Tõlkes: ,,tee Roomas nii nagu roomlased teevad". Selle põhimõtte ellurakendamine tähendab seda, et firma esindaja teeb isikliku külaskäigu potensiaalsesse sihtriiki, kusjuures enne seda kogunud kõikvõimalikku infot antud riigi kohta. Imago Isikupilt suunatud ja sihikindel mulje, mille inimene ise teistele jätab. Kujutluspilt sellest, kuidas soovitakse end teadvustada nii avalikus kui sotsiaalse elus. Avalikkuse ja ümbritseva poolt tajutu, mis põhineb erinevatel muljetel, nii teadlikult kui ka alateadlikult. Imagi kujundajateks on inimese väärikus, kombed, väljendus- ja suhtlemisoskus, teadmised ja oskused, välimus. Lobbytöö Protsess, mille käigus organisatsioon või üksikisik tahab otseselt mõjutada seadusandlust või regulatsiooni. Lobbytöö on mõiste, mille definitsiooni võib leida igast sõnaraamatust, kuid defin...
GHANA Evelin Pärn 10. Klass Üldandmed · Pindala: 238 540 km² · Rahvaarv: 23 837 000 (2009) · Pealinn: Accra · Pealinna elanike arv: 3 963 264 · Riigikeel: inglise keel · Rahaühik: cedi · Naaberriigid: Elevandiluurannik, Burkina Faso ning Togo 30.12.12 Evelin Pärn 2 Ghana president: John Atta Mills 30.12.12 Evelin Pärn 3 Geograafiline asend · Asub Guinea lahe ääres · Esineb tasandikke ja madalaid mägesid · Rannik on enamasti madal, kallas liivane · Rannajoone pikkus on 539 km · Kõrgeim punkt on Mount Afadjato (885 meetrit) 30.12.12 Evelin Pärn 4 Mount Afadjato 30.12.12 Evelin Pärn 5 Kliima · Kliima on troopiline · Ida-rannikul soe ja suhteliselt kuiv, edelas kuum ja niiske ning põhjas kuum ja kuiv · Peamiselt kaks aastaaega:niiske ja kuiv · Riigi keskosas sajab kõige oht...
Ajalugu 1)Ühiskondlik-poliitilised suunad Eestis 20.saj.algul Tartu liberaalid- · Juht - Jaan Tõnisson · Postimees · Eesti rahvusliku ühtsuse rõhutamine · Emakeelse hariduse ja kultuuri tähtsustamine · Jaan Tõnisson valiti Tartu linnavolikokku, ta oli ka Jakob Hurda suuna edasiviija. Sotsiaalseid erinevusi Postimees ei arvestanud Tallinna radikaalid · Juht Konstantin Päts · Teataja · Õigeusk- aitab venelastega läbisaamisel · Poliitiline ja majanduslik iseseisvus · Rahvustunde aluseks on majanduslik jõukus ja poliitiline koostöö vene ringkondadega · Sihtgrupp- Põhja-Eesti talupojad, haritlased, tööstustöölised Sotsiaaldemokraadid · Kõik inimesed on võrdsed · Uudised · Isevalitsusliku riigikorra parandamine · Nõudsid vähemusrahvaste õiguste respekteerimist, vastutulekut eestlaste rahvuslikele soovidele Sotsiaaldemokraatia...
Ilus oled, isamaa Mina elan siin, Põhjala paesel pinnal, Eestimaal. Juba minu vanemad ja vanavanemad on siin elanud ja töötanud. Minu õed ja vennad ning kõige lähedasemad sõbrad ning tuttavad samuti. Ja minagi elan, kasvan ja õpin siin. Sest see maa on minu sünnimaa, minu isade maa, mida ma eales teadnud olen. Aga ma tean, et meie isamaa musta mullapinda pole niisutanud mitte üksnes rõõmupisarad, vaid temas on ka ridamisi valutavaid vermeid. Ja neid ei ole kündnud sinna mitte meie oma vanemate parkunud pihkudest hoitud raudsed adraninad, vaid võõraste röövvallutajate tankiroomikud ja mürskude plahvatused. Meie isade maast on tehtud mitmeid kordi sõjatallermaa. Ja seda meie tahtest sõltumata. Kuid hambuni relvastatud suurriikidel, olgu nad siis idas või läänes, pole õnnestunud meie põlist sünnimaad maailma kaardilt lõplikult minema pühkida. Kuigi see on nende eesmärk olnud. Hoopis vastupidi. Mida alatumad on...
Ajalugu 1)Ühiskondlik-poliitilised suunad Eestis 20.saj.algul Tartu liberaalid- · Juht - Jaan Tõnisson · Postimees · Eesti rahvusliku ühtsuse rõhutamine · Emakeelse hariduse ja kultuuri tähtsustamine · Jaan Tõnisson valiti Tartu linnavolikokku, ta oli ka Jakob Hurda suuna edasiviija. Sotsiaalseid erinevusi Postimees ei arvestanud Tallinna radikaalid · Juht Konstantin Päts · Teataja · Õigeusk- aitab venelastega läbisaamisel · Poliitiline ja majanduslik iseseisvus · Rahvustunde aluseks on majanduslik jõukus ja poliitiline koostöö vene ringkondadega · Sihtgrupp- Põhja-Eesti talupojad, haritlased, tööstustöölised Sotsiaaldemokraadid · Kõik inimesed on võrdsed · Uudised · Isevalitsusliku riigikorra parandamine · Nõudsid vähemusrahvaste õiguste respekteerimist, vastutulekut eestlaste rahvuslikele soovidele Sotsiaaldemokraatia...
Minnesota Ajalugu Esimesed eurooplased, kelle saabumine Minnesotasse on dokumentaalselt tõestatud, olid prantslased Pierre Esprit Radisson ja tema õemees Medard Chouart, sieur de Grosseilliers, kes uurisid 1650. aastal maa põhjaosa. 1679. aastal kuulutas maadeuurija Daniel Greysolon, sieur Duluth, regiooni formaalselt Prantsuse kuningas Louis XIV valduseks. Indiaanlastest asutasid ala Minnesota siuud dakotad. Pärast 1700. aastat saabusid Minnesotasse odzibveid. 1763. aastal pidid prantslased maa loovutama Inglismaale. Suure Louisiana maaostuga said 1803. aastal territooriumi valdajaks Ameerika Ühendriigid. 1819. aastal rajati esimene püsiasula Ft.St. Anthony (praegune Ft. Snelling). 1837. aastal hakkasid idast saabuma suuremad kolonistide hulgad ja 1849. aastal sai Minnesota territooriumi staatuse. Rohkest indiaanisõdade lahingutest oli veriseim 1862. aastal toimunud Woods Lake'i lahing, kus Väikese Vare...
aastal, anti ajalooline lipp EÜSi poolt Eesti Rahva Muuseumi hoiule, kuna seal suudeti lipule tagada paremad hoiutingimused. Praegu asub ajalooline sini-must-valge lipp taas ERMi hoidlas. Avalikult eksponeeritakse teda ainult EÜSi üldkoosoleku loal ning Seltsile väga olulistel tähtpäevadel. Lipu heiskamise aeg . Riigilipu heiskamise päevad (lipupäevad) on: 1) 3. jaanuar Vabadussõjas võielnute mälestuspäev 2) 2. veebruar -Tartu rahulepingu aastapäev 3) 24. veebruar -iseseisvuspäev, Eesti Vabariigi aastapäev 5)14. märts - emakeelepäev 6) 9. mai Euroopa päev 7) maikuu teine pühapäev - emadepäev 8) 4. juuni Eesti lipu päev 9) 14. juuni - leinapäev (lipud heisatakse leinalipuna) 10) 23. juuni - võidupüha 11) 24. juuni - jaanipäev 12) 20. august - taasiseseisvumispäev 13) 1. September - teadmistepäev 14) Oktoobrikuu kolmas laupäev - hõimupäev 15) novembrikuu teine pühapäev - isadepäev; 16) Valimiste ja rahvahääletuste toimumise päev
BELGIA ÜLDISELOOMUSTUS Pealinn: Brüssel Rahvaarv: 10,750 miljonit (01.01.2009 ) Pindala: 30 528 km² Riigipiiri pikkus: 1482,1 km Riigikeel(ed): hollandi (flaami keel), prantsuse, saksa SKT: 454,283 mld $ (2007) Rahaühik: euro (EUR) Rahvastiku tihedus: keskmiselt 342 in/km² Regioon: 10 provintsi (Eestis maakonnad) Suuremad linnad: Brüssel, Antwerpen, Gent, Charleroi, Liege, Namur Seos EL ga: asutaja riik 1957 aastal SÜMBOOLIKA Lipp: Must kollane punane, võrdsed vertikaalsed triibud (23.01.1831, tegemist on kunagise Brabanti hertsogiriigi värvidega ) Vapp: järgmisel slaidil Hümn: Brabanconne Rahvusloom: lõvi Rahvuslind: tuuletallaja Rahvuslill: kukemagun Iseseisvuspäev: 4.10.1830 Rahvuspüha: 21. juuli (päev, mil belglaste kuningas Leopold I andis ustavusvande riigi põhiseadusele Põhiseadus: 21.07.1831 PILDID SÜMBOOLIKAST k to edit Master text styles Second level Third ...
Tööaja reeglite kohaldamisel tuleb arvestada kolme tingimust: järgida töö tegemise aja üldist piirangut arvestusperioodi kohta (TLS § 46); tagada töötajale igapäevane puhkeaeg (TLS § 51); tagada töötajale iganädalane puhkeaeg (TLS § 52). Tööaeg on aeg, mil töötaja täidab töölepingut ning allub tööandja juhtimisele ja kontrollile. Täistööaeg kokkulepitud töötamisaega 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul. Osaline tööaeg kokkulepitud töötamisaeg vähem kui 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul. Lühendatud täistööaeg seadusega ettenähtud kokkulepitud täistööaega seitsmepäevase ajavahemiku jooksul loetakse TLS § 43 lg 4 kohaselt lühendatud täistööajaks, mis on: 7 12aastasel 3 tundi päevas ja 15 tundi seitsmepäevases ajavahemikus; 13 14aastasel või koolikohustuslikul töötajal 4 tundi päevas ja 20 tu...
Tööaja reeglite kohaldamisel tuleb arvestada kolme tingimust: järgida töö tegemise aja üldist piirangut arvestusperioodi kohta (TLS § 46); tagada töötajale igapäevane puhkeaeg (TLS § 51); tagada töötajale iganädalane puhkeaeg (TLS § 52). Tööaeg on aeg, mil töötaja täidab töölepingut ning allub tööandja juhtimisele ja kontrollile. Täistööaeg kokkulepitud töötamisaega 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul. Osaline tööaeg kokkulepitud töötamisaeg vähem kui 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul. Lühendatud täistööaeg seadusega ettenähtud kokkulepitud täistööaega seitsmepäevase ajavahemiku jooksul loetakse TLS § 43 lg 4 kohaselt lühendatud täistööajaks, mis on: 7 12aastasel 3 tundi päevas ja 15 tundi seitsmepäevases ajavahemikus; 13 14aastasel või koolikohustuslikul töötajal 4 tundi päevas ja 20 tu...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
