Lõuna-Korea kultuur
Merlyn Ernits
8. klass
Juhendaja : Virve Neerot
Viljandi 2014
Eesmärk
Rohkem teada saada Lõuna-Korea riigist ja selle kultuurist
Mind on huvitanud Lõuna-Korea meelelahutus kultuur ( muusika , filmid ja
sarjad)
Minu lemmikžanrid on popmuusika , draamad ning tõsielusarjad
Click to edit Master text styles
Second level
Asukoht
Third level
Fourth level
Fifth level
•
Kaug-Idas
•
Korea poolsaare
lõunaosas
•
Kõige lähimad ri gid
on Põhja-Korea,
Jaapan ning Taiwan
•
Pealinn on Soul
•
Tallinnast enam kui
7000 km kaugusel
Riigi
Viljandi Kesklinna Kool Merlyn Ernits 8.klass Loovtöö Lõuna-Korea kultuur Juhendaja : Virve Neerot Viljandi 2013 Sisukord Sissejuhatus..................................................................................................................................... 3 Lõuna-Korea.................................................................................................................................... 4 Hanok..................................................................................................................................
levinud kujutlusele filosoofist kui eluvõõrast ja askeetlikust mõttetargast, kes tegeleb ranges eraldatuses suurte mõtete mõtlemisega. http://et.wikipedia.org/wiki/Filosoof foorum- Vana-Rooma poliitilise ja kohtuliku elu keskus. Linnaväljakud teede ristumiskohtades. Väljakut ümbritsesid raamatukogud, templid, monumendid jm. Rooma kõige varasem foorum on Forum Romanum. Peaaegu igale keisrile ehitati foorum. (allikas: Helle Saue esitlus Vana Rooma ehituskunstist) gallid- rahvas, kes elas Po jõe tasandikul Itaalias ja ka teasel pool Alpi mägesid, tänapäeva Prantsusmaal germaanlased- Germaanlased olid Lõuna-Skandinaaviat ja Reini ning Visla vahelist Kesk- Euroopa ala asustanud indoeuroopa hõimud. Roomlastele said germaanlased tuntuks keltide kaudu, kes nimetasid nii oma naabreid teutooni hõime.Germaanlased olid roomlastest tunduvalt madalamal arengutasemel, riike neil veel polnud, elu juhtisid hõimupealikud, kelle
eesti keel on niigi küllastunud võõrlaenudest. 2 Meie kinodes jooksis menukalt USA muusikafilm “Päikesepaistelise oru serenaad”, kus peaosa oli Glenn Milleri džässorkestri muusikal, suur menu saatis Eesti Riikliku Filharmoonia džässorkestrit Vladimir Sapožnini juhatusel kogu tema 8-kuulisel ringreisil (märts–oktoober 1945) NSVLs. 10 džässi, homme reedad kodumaa!” 3 – uue korra kultuuri üks põhiteese muutis selle aga hoopis võimatuks. Nn Hruštšovi sula aegu olukord veidi leevenes ning kohe ilmusid ka Valter Ojakääru “Džässmuusika” (1966) ja Uno Naissoo “Džässilik harmoonia ja orkestratsioon” (1969). Selleks ajaks oli aga lühiajaline sula ka lõppenud ja järgneva ligemale paarikümne aasta jooksul ei tulnud tõsisem džässiajaloo uurimine kõne allagi. Iga aastakümme on toonud juurde palju uut ja huvitavat, paraku on aja katkematus voolus
Avinurme Gümnaasium 10.klass Geograafia PORTUGAL Koostaja:Katrin Kõre Juhendaja: Ene Lüüs 2009/2010 1 SISUKORD Sissejuhatus.........................................................................................................................3 Üldandmed........................................................................................................................4-5 Riigivorm.........................................................................................................................6-11 Majandus.........................................................................................................................12-14 Tootmisviis........................................................................................................................15 Asend........................................................................
Päevareisijad nt kruiisireisijad, läbisõitjad Sõpradetuttavate külastajad Pikkaajalised puhkajad kui läbisõitjad ja/või lühiajalised peatujad Kruiisilavede reisijad sadamalinnades Turismilinnad jagunevad oma iseloomult kaheks: 1. linn kui puhkekoht külastajale loodud tarbimisinfrastruktuur poed, kultuuriasutused (teatrid, muuseumid, kinod jmt), söögijoogikohad 16 2. linn kui ajalugu linn on eriline oma ajaloo ja/või kultuuri poolest keskaegne Tallinn, moodne metropol London, igavene linn Rooma 34. Euroopa kui populaarseim reisisihtkoht maailmas Peamised sihtriigid=suuremad rigid hästi kujunenud suvise ning talvise perioodiga ning erinevate atraktsioonidega. II järku sihtkohad Vahemere ääres ning Kesk Euroopas Skandinaavia: eriline ja eksootiline kuid liiga kallis ning suvi liiga lühike Euroopa perifeeria (väike) riigid, sh Eesti
neid tekitas: erinevad kultuurid; - vaatleb mõningaid kujundajaid; - vaatleb mõningaid jõulisemalt avaldunud kujundus- ja planeerimistraditsioone; - keskendub kolme tüüpi maastikule: a. aiad b. pargid c. ühiskonnad (st linnakultuur jms). Jäta meelde: - maastikuarhitektuur on vormitud keskkonna ja kultuuri poolt sotsiaalses ja poliitilises kontekstis; - maastikuarhitektuur esindab iseäralikke kultuure ajaloos (nn artefakte); - maastikuarhitektuuri ajaloo uurimiseks on maailmas välja töötatud meetodeid: omapärased allikad, uurimisküsimused, informatsioonid. Maastikuarhitektuuri ajalugu: hõlmab peamiste lähtepunktidena: - füüsilist paika: aed, park, ühiskond, - isikuid (maastikukujundaja, patroon, võimukas ametnik jne),
on ise selle koha pealt eri arvamusel. Mõned keeled jagunevad mitmeks väga erinevaks murdeks, millest on tehtud mitu kirjakeelt (handi või saami keeled); enamiku lingvistide poolt üheks keeleks peetud mari või komi murretest on siiski moodustatud eri kirjakeeled (vastavalt mäe- ja niidumari ning sürja- ja permikomi põhjal), mis on omavahelisi erinevusi kinnistanud. Samas ei tohi unustada etnilisi gruppe, kelle keel ei pruugi tugevasti erineda põhikeelest, kuid kes on selgelt kultuuri poolest eristatavad (bessermanid, izmakomid). Kokku on soome-ugri ja samojeedi keeli kõnelevaid inimesi umbes 23 miljonit, kellest üksi ungarlased ja soomlased moodustavad veidi alla 90%. Ka ei ela kõik soomeugrilased enam oma põlistel asualadel. 20. sajandil on tekkinud väljaspool Euraasiat, ennekõike Põhja-Ameerikas ja Austraalias märkimisväärsed ungarlaste, soomlaste ja eestlaste kogukonnad. Rassilised erinevused uurali rahvaste seas on suured
See tähendab seda, et majandusliku tegevusega võimaldatakse inimestele teenuste ja kaupade jaotust, tootmist, vahetust ja tarbimist. See on tänapäeva maailma üks üldisemaid ja levinumaid inimtegevuse liike. Igasuguse riigi rahva elatamise ja arengu võimalusi võimaldab just riigi majandus. Riigi majandus hõlmab väga paljude inimeste tegevusalasid. Nendeks võib olla näiteks inimeste hariduse tagamine, elamute ülesehitamine ja nende kütmine, arstiabi võimaldamine, kultuuri toetamine, inimeste toitmise ja rõivaste tagamine jne. Inimühiskonnas toodavad kaupasid ja võimaldavad teenuseid enamasti ettevõtted ja erinevad asutused. Need ongi majandusega otseselt seotud. Majandusel on olemas ka erinevaid nö. majandusharusid. See tuleneb sellest, et paljude ettevõtete toodetavad kaubad on omavahel sarnased ja teenused, mida need ettevõtted võimaldavad, on samuti sarnased. Näiteks võib olla taimekasvatus, loomakasvatus, masinatööstus,
Kõik kommentaarid