1) Mis on tundravööndi piiriks? Tundravööndi lõunapiiriks loetakse joont, kus kõige soojema kuu keskmine temperatuur on +10° C. 2) Miks puudub tundra ja metsatundra lõunapoolkeral? Sest lõunapoolkeral puudub vastavad laiuskraadil maismaa. 3) Kuidas tekib polügonaalpinnas? Polügonaalpinnas tekib külmumise ja sulamise vaheldumisest. 4) Kuidas takistab igikelts inimeste tegevust? Igikelts raskendab hoonete, teede ja muude rajatiste ehitamist. Hooned rajatakse igikeltsaaladel tavaliselt sügavale igikeltsa sisse rammitud vaiadele niimoodi, et hoone jääb maapinnast pisut kõrgemale. 5) Miks on tundras ja metsatundras palju soid? Suvel õhuke pinnasekiht sulab, aga sügavamalt külmunud pinnas ei lase vett sügavamale imbuda. 6) Miks ei kasva tundras puid? Puude kasvamist takistavad madalad õhutemperatuurid, lühike kasvuperiood ja igikelts. 7) Mille poolest erineb metsatundra tundrast? 8) Milliseid maavarasid leidub tundras? Ameerikas Alas...
Elu globaliseeruvas maailmas Päev päevalt areneb meie maailm tohutult, iga päevaga aina kiiremini. Võtame kasutusele uusi ja uusi süsteeme. Viimastel aegadel on tekkinud juurde palju majandusharusid ja kasutusele võetud palju uut tehnikat, mis hõlbustab majandus arengut. On hakatud kasutama tööjõudu sealt, kus see on odav, on hakatud rajama tehasied sinna kus on tulus ja on hakatatud müüma aina rohkem sinna, kus on rohkem ostujõudu. Alates aastast 1950 on hakanud rahvaarav meie maailmas kiiresti suurenema, 40 aastaga on see 3-e kurdistunud. Suurem osa inimkonnast ( 2 miljardit ) on asunud elama linnadesse. 500 mln. inimest elab kõrbealadel ( suurim linn kõrbes on Las Vegas) kus on kasutusel fossiilvesi, mis on taastumatu loodusvara, aga on teadavärk, et palavas kohas kasutatakse palju vett ja seal ongi tänapäeval suurimad vee tarbijad. Kümnendik maailma jõgedest ei voola, näiteks Palm Spring kasutab Colorado ve...
Ekvatoriaalne Põllumajanduslikuks tegevuseks ebasobiv, sest kliima on liiga niiske, viljatud mullad. Haritatavat maad, mille moodustavad peamiselt istandused, on vähe (ainult 40mln hektarit), rohumaad pole peaaegu üldse. Lähisekvatoriaalne Kliima on aastaringselt soe, vahelduvad kuiv ja vihmane aastaaeg. Põllumajandulikult head tingimused. Muldi niisutatakse kunstlikult, kuna nende viljakus pole eriti hea. Troopiline Haritatav maa asub niisketes savannides või oaasides, kus on väga viljakas põllumajanduslik maa. Kuivates kõrbetes on aga väga viljatud rohumaad, mis ei sobi millekski. Lähistroopiline Põllumajanduslikuks kasutamiseks hea maa asub mandrite idarannikutel ja oaasides, sest sealne kliima on niiske. Kõrbemullad on väheviljakad ja ei anna saaki. Haritavat maad ca 300 miljonit hektarit. Parasvööde Okasmetsavööndis põllumajanduslikku maad vähe (halvad mullad ja vahel ka igikelts). Lehtmetsade ja rohtlate vööndis on aga suurimad põ...
3.Litosfäär 3.1 Maa siseehitus Maa koosneb siseehituselt tuumast, vahevööst ja maakoorest. Tuum- ~6000km läbimõõt, 2 kihti: välimine-ja sisemine tuum. Suur rõhk Vahevöö- ~2900 km. Moodustub üles sulanud kivimassist, palju erinevaid keemilisi elemente, pidevas liikumises. Paneb liikuma Maa pöörlemine. Ülemine osa 100-200km. Astenosfäär paneb otseselt maakoore liikuma, koosneb basaltsetest kivimitest. Maakoor- tahke, moodustub kivimitest, paksus 5-80km <-varieeruv. Maailma mere põhjas olev maakoor õhuke. Litosfäär hõlmab maakoore ja vahevöö ülemise osa e.astenosfääri ning mõjutab maapinnal toimuvaid liikumisi. Maa litosfääri liikumisi nim. Laamtektoonilisteks ja selle teooria käis välja A.Wegener. Peamised elemendid hapnik ja räni. Litosfääri koostis: · elemendiline koostis- hapnik, räni, raud, alumiinium · kristallid ja mineraalid- elementidest ühendid, ülekaalus silikaad...
Taimestik on kõik taimed kokku. Taimkate on taimekoosluste kogus (mets, niit). Põhikliimavöötmetes on aasta läbi üks õhumass (polaarne e. arktiline, parasvööde, troopiline, ekvatoriaalne). Vahekliimavöötmetes on pool aastat üks, pool aastat teine õhumass (lähispolaarne, lähistroopiline, lähisekvatoriaalne. Poolustelt ekvaatorini tekivad erinevad taimkattetüübid, sest taimed on kahastunud erinevate ilmastikutingimustega. Loodusvööndis levib vastavalt kliimale, mullale, pinna ehitusele ja veestikule iseloomulik taimkattetüüp. Muld on maakoore pindmine kobe kiht. Mullatekke tegurid on kivimite murenemine, taimed ja mikroorganismid. Jäävöönd: Gröönimaa, Antarktis, Arktika O. saared; polaarne kliimavööde, külm, kuiv, alla 0º, kõrgrõhkkonnad, polaaröö ja päev; muld laiguti ja väga õhuke; samblad, samblikud; plankton, vaalad, hülged, morsad, albatrossid, PP jääkaru, LP pingviin; Inimesi ple. Mandrijää on väheliikuv jääkate. Mandriliustik on ...
Tundrad - lagedad metsatud alad 2. Miks ei kasva tundras puid? Mullas ei ole piisavalt vett ja mineraalaineid ning klm on. 3. Talvel klmunud pinnast nimetatakse meil keltsaks. Mille poolest erineb igikelts keltsast? Igikelts on pidevalt klm aga kelts sulab. 4. Mrgi skeemile igesse kohta: pidevalt klmunud kiht ehk igikelts, suvel osaliselt lessulav kiht, klmumata pinnas. .palju madalaid jrvekesi suvel osaliselt lessulav kiht .raske kaevata .pinnas niiske ------------------------ .muld huke, huumusvaene, pidevalt klmunud kiht ehk igikelts turbane ja liigniiske ------------------------ klmumata pinnas ------------------------ 5.a) Leia riigid, mis jvad tundravndisse. Kan...
Loodusvöönd Kliima iseloomustus ja mõju mulla Mulla veereziim Mulla Peamised horisondid Iseloomulikud Sobivus kultuuride tekkele paksus mullaprotsessid viljelemiseks Tundra Pikk külm talv, lühikese jaheda Liigniisked, igikelts takistab Õhuke AT-CG-Cd-D Gleistumine Vegetatsiooniperiood liiga suvega(t alla 10) läbiuhtelise veereziimi teket. 5-10 cm (igikelts) Turvastumine lühike ja külm, ei sobi igikelts ei sula, sademeid vähe kuid ka (solifuktsioon, põllumajanduseks. aurumine ...
Island Veebruar 2011 Asukoht · Island asub Atlandi ookeani põhjaosas Gröönimaa, Sotimaa ja Norra vahel. · Põhjapolaarjoone lähedal 63 ja 66 põhjalaiuse vahel kõrvalisel saarel. Kliima · Island asub lähispolaarsel laiuskraadil. · Asendi tõttu saab Island päikeselt vähe sooja. · Suvi on vilu ja lühike, keskmine temp. on +10 kraadi. · Talv on pehme, keskmine temp. on -10 kraadi. · Sademeid toovad Islandile lõunast ja edelast saabuvad soojemad õhumassid. Taimestik · Islandi loodusvööndiks tundra loodusvöönd, seetõttu on Islandile iseloomulikud puhmad, samblad ja samblikud, rohttaimed,kidurad puud ja põõsad. · Tavaliste puude kasvamist takistab madal õhutemperatuur, igikelts ja lühike vegetatsiooniperiood. · Taimed on madalad. · Juurestik on pinnapealne. Pohl Villpea Islandi Käokõrv Mullastik · Islandil on maapind sügavalt läbi külm...
SISUKORD SISSEJUHATUS.......................................................................................................3 1.SIBERI PINNAMOOD.........................................................................................4 1.1.Tasandikud......................................................................................................4 1.1.1.Lääne-Siberi lauskmaa............................................................................4 1.1.2.Kesk-siberi kiltmaa.................................................................................4 1.2.Mäestikud ja mägismaad................................................................................4 1.2.1.Tserski mäestik........................................................................................5 1.2.2.Verhojanski mäestik................................................................................5 1.2.3.S...
LOODUSLIK LEVIK KLIIMA MULLAST TAIMED LOOMAD INIMESE VÖÖND TEMP.OC SADEMED IK TEGEVUSED 1. Jäävöönd Arktika Talvel 20 (- 100-150mm Pinnas Samblad, Plankton, sinivaal, Tsuktsid, 30) külmunud, samblikud, morsk, hülged, eskimod, Antarktika Suvel 5(0) <100mm igikelts, vetikad kotikud, jääkaru, neenetsid, Talvel -60(- polaarmagun polaarrebane, jakuudid, saamid 70) ...
Loodusvöönd Geograafiline Kliimavööde Mullad Elustik Inimtegevus Probleemid asend Taimed Loomad 1.Jää ja Põhjapoolkera Polaarvööde Igikelts Taimestik on Morsk, Eskimod Hiiglaslikud külmakõrbed ümbruses. kidur. Elustik jääkaru, sooritavad toidu jääkamakad a)Arktikas (hõlmab Põhja- on Antarktikas Weddeli otsinuil retki. ohustavad Jäämere koos liigivaene. hüljes, Gööni Töötavad laevu, seal on sealsete väikeste (lumejääväljad hüljes, vahelduvate palju ja suurte ...
Majadustegevust mõjutavad tegurid: 1. Looduslik keskkond 2. Kultuuriline tagamaa 3. Tehnoloogilised võimalused 4. Tööjõu haridustase 5. Riigi poliitilised otsusesd Tänapäeva majandusele iseloomulikud jooned: 6. Globaliseerumine 2. Väga aktiivne rahvusvaheline majandus 3. Tööjõu aktiive liikumine 4. Välisabiprogrammid 5. Rahvusvaheliste firmade domineerimine majandses Majanduse aregutase sõltub otseselt ühiskonna arengutasemest, st millist tootmisviisi kasutatakse. Majandusliku arengutaseme järgi võib maailma jagada kaheks: Põhjaks ja Lõunaks. Seoses maailma polariseerumisega arenenud ja arenevateks riikideks (Põhjaks ja Lõunaks) on tänapäeva majanduses järgmised iseloomulikud jooned: 11. Abiprogrammide väga suur vajadus Lõunariikides. 2. Looduskasutus on paljudes maailmariikides ebaotstarbekas (globaalsed keskkonnaprobleemid). 3. Elatakse võlgu, dendents on aga nende suurenemisele. 4. Tööjõud liigub Lõunariikdiest põhjariikidesse, ...
Euroopa Loodusvööndid Tarmo Torn Loodusvööndid maailmakaardil Külmakõrbed Paiknevad Euroopa põhjarannikul asuvatel saartel. Aasta läbi külm ja lumine, sademeid vähe. Kaljunukkidel kasvavad kooriksamblikud ja vetikad. Tundra ja metsatundra Paikneb Norra, Soome, Rootsi ja Venemaa põhjaosas. Esineb igikelts ja polügonaalpinnas. Esineb polaarpäev ja -öö. Sademeid vähe. Suur loomade ja lindude arvu kõikumine rännete tõttu. Levinud põhjapõdra kasvatus ning mereloomade küttimine. Tundra loodusele tekitavad kahju roomikautod, prügilad, kasvanud inimtegevus. Pinnas tundras Igikelts sügavalt ja püsivalt külmunud pinnas. Igikeltsast ja madalatest õhutemperatuuridest on tingitud soode teke. Paljudele taimedele kasvuks ebasoodne. Taimestik Tundras puudub kõrgem taimestik. Levinud on samblikud, samblad ja madalad puhmasjad püsikud (kanarbik, pohl, mustikas, sinikas). Kääbusjad puud ja põõsad ...
Tundra Tundra v Sademeid on vähe. v Külm kliima. v Igikelts(kuni 100m ja veel rohkemgi paks). v Lühike jahe suvi ja pikk külm talv. v Tugevad tuuled. Tundra Vorkuta ümbrustes. Tundra v Tundra on maa-ala, millele on iseloomulikud samblad ja samblikud, puhmastaimed, rohttaimed, kidurad puud ja põõsad. v Igikelts ja madalad õhutemperatuurid takistavad tavaliste puude kasvamist. Tundra v Tundra esineb Põhja Ameerika ja Euraasia põhjaosas ning lähisarktilises kliimavöötmes paiknevatel saartel. v Tundra esineb ka lõunapoolkeral Antarktika rannikul ja lähedastel saartel ning kõrgmägedel. v Tundravööndi ulatus sõltub suuresti maailmamere ja hoovuste mõjust. Tundra jaguneb kolmeks: 1. Arktiline tundra- Esineb Põhja-jäämere lähistel, Põhja -Ameerikas, Gröönimaa edelarannikul, Islandil ja mujal. Arktiline tundra Gröönimaal. 2. Mägitundra e....
Okasmetsad TAIGA – “suur mets” Pinnamood okasmetsades valdavalt tasane. • Kliima: Parasvöötme mandriline. • Temperatuuri aastane kõikumine on suur. • Suvi: jahe, niiske, +10º ..+20º C. • Talv: külm, -10º …-30º C (Siberis -70º C). • Sademeid: 400 – 800 mm. IGIKELTS – pinnas, mis on igikülmunud mõnest meetrist mitmesaja meetri sügavuseni. Suvel sulab vaid maapinna õhuke pealmine kiht. Igikeltsast haaratud territoorium on KIRSMAA. (25% maismaast). Palju jõgesid ja järvi. Jõed voolavad lõunast põhja. Suured üleujutused jõgede suudmetes. Suurvesi kevadel. Suur soostumine, sest a) auramine väiksem kui sademete hulk; b) reljeef suhteliselt tasane; c) igikelts. Uural, tuva, lagesoo, puissoo KÜHMSOO e. PALSA Künkliku pinnaga soo, kus turbast küngaste tuumikuks on jää. Talvel puhub tuul lume küngastelt lohkudesse. Tekib eriline maastikumuster, kus paljad turbakühmud vahelduvad ti...
Mullad *Esimesed organismid mullal on samblikud(ei vaja aluspinda jne.) * MULLALÕIVIS Kerge legend: nool allapoole tähendab seda, et savimuldade poole minnes kahaneb, ülespoole nool, siis suureneb. Liiv saviliiv liivsavi savi Alla 10% üle 50% Mullaosakeste suurenemine (nool allapoole) Muulapooride suurus (nool allapoole) Niiskussisaldus (nool ülespoole) Õhusisaldus (nool allapoole) Soojenemis kiirus (nool alla poole) Toitainete sisaldus (nool ülespoole) VEEREZIIM 1)läbiuhtumise veereziimiga. (ülekaalus sademed, mis liiguvad muldades allapoole, sademeid rohkem kui aruda jõuab) 2) Tasakaalustatud veereziimiga. (sademete hulk on võrdne aurumisega) 3) aurumise ülekaaluga (aurumine suurem kui sademete hulk) MULLAHORISONDID. *Mullakihid, erinevad paksuse, mullalõivise, keemilise koostise, happelisuse poolest, orgaaniliste ainete sisalduse poolest jne. *0-horisont = kõduki...
Tundra 1. Millistel mandritel tundrat esineb? Euraasia, Põha-Ameerika ja lähisarktilistes kliimavööndites olevatel saartel 1. Mis vahe on tundral ja metsatundral? Üleminek metsast tundrale Kliima: Keskmine temperatuur suvel +10 , talvel -34 Sademeid 250 mm/a, auramine (suur, väike) Miks on tundras liigniiske, kuigi sajab vähe vihma? .1)auramist on vähe 2)esineb igikelts. Mis on igikelts ja miks ta tekib? igavesti külmunud pinnas, millest vaid õhuke pealiskiht suveks sulab Selgita näite abil, kuidas tundrakliima mõjutab: Pinnamoodi Tekivad külmalõhed ja pingod, tihti lume all Mullastikku Väheviljakad tundrakeltsmullad Joonista pingo läbilõige: 1. Taimed: Too välja kolm tundrataimede kohastumist eluks tundras: 1)Väga oluline on vegetatiivne paljunemine 2)Madalad, et õhuke lumi neid kataks 3)Juurestik igikeltsa tõttu pindmine Täida tabel, nimeta iga alamgrupi alla kaks taime: puhmad Rohttaimed, kõrrelised Samblad, sambl...
Ekvatoriaalne vihmamets: 0-5pl ll; aafrika indoneesia ekvatoriaalne kv. S: 28-29 ; T 27-28 ; Sajab 2000-3000mm, aasta läbi. Ferralliitmullad->keemiline murenemisne rauda palju, vähe huumust.mitu puuderinnet.Taimed: palmid epifüüdid orhideed hevea tamm mahagon liaanid.Loomad: gara orangutang laiskloomad leopart maod gorilla jaaguar kapibaara. Inimesed: hõre asutus korilus küttimine, loodusrahvad,metsade ja maavarade väljavedu, traditsiooniline eluviis. Probleemid: puidu nõudlus, vihmametsade vähenemine, kliima soojenemine, väljasurevad loomad. SAVANN 10-20 pl, ll. Austraalia kuuba. Kv: lähisekvatoriaalne. S:28, T 24. sajab 300-1000 mm suvel e. vihmaperioodil. Ferralliit mullad. Vt.ülal.moodustub lateriitkiht, kuivad mullad. Punamullad. Kõrrelised taimed: pudelpuu, ahvileiva puu, baobab, ananass kohvipuu, kaktused, piimalillelised, tubakas, aurakaaria, akaatsiad. Loomad: marabu,ninasarvik, kaelkirjak, lõvid,elevandid, simpans, nandu, koaa...
Maailma mullad Küsimused õ lk 76 1.Miks on tundravööndis mulla teke väga aeglane? Vastus. Tundravööndis on aastaringselt madalad temperatuurid, mis põhjustab maapinna sügava läbikülmumise ja igikeltsa tekke. Suvel sulab peamine kiht ära, aga alumises jääb igikelts püsima. Selle tagajärjel saavad mullaprotsessid toimuda ainult ülessulanud osas. Auramine on väike ja igikelts ei lase veel ära imbuda. On muld ka pidevalt liigniiske. Kuna mullas toimuvad bioloogilised ja keemilised protsessid sõltuvad temperatuurist ja mullaõhus olevast hapnikus, siis on seal mulla teke väga aeglane. 2.Mida tähendab muldade gleistumine? Vastus. Selline protsess leiab aset neis muldades, kus on pidevalt liigniiske ja hapnikuvaene. Selle käigus rauaühendid orgaanilise aine mikroobse hapendumise käigus redutseeruvad ning moodustavad mulla alaossa hallikasssinise ja tihenenud mineraalhorisondi. 3.Se...
Lähistroopiline kliimavööde Lähistroopilises kliimavöötmes, nagu kõigis vahekliimavöötmetes, on pool aastat ühe ja pool aastat teise naabriks oleva põhikliimavöötme tingimused. Talvel valitsevad seal parasvöötme ja suvel troopilise kliimavöötme tingimused. Suvel on lähistroopikasse nihkunud passaattuulte vöönd ja kõrgrõhkkond, seega on seal kuumad ja kuivad suved. Mandrite idarannikul puhuvad passaattuuled ookeanilt ja suved on seal niisked. Talvel valitsevad lähistroopikas tsüklonid ja läänetuuled, mis toovad ookeanidelt mandrite läänerannikutele niisket õhku. Lähistroopiliste alade läänerannikutel on soe ja kuiv suvi ning pehme ja vihmane talv. Idarannikutel on talvel vähe sademeid ja temperatuurid on väga madalad, kuna läänetuuled toovad mandrilt kuiva ja külma õhku. Suved on soojad ja niisked, kuna passaattuuled toovad ookeanilt niisket õhku. Parasvöötme kliima Parasvööde on ainuke kliimavööde, kus on eristatavad neli aastaaega....
Meie aasta Siberis Klaudia Sarah Kaar 8.a Siberi iseloomustus Kliima Asukoht Igikelts Vissarioni kogukond Vissarion Päikeselinn Maailmalõpp Ühiskond Mida nägin saates? Vissarionlaste toitumine Tuuli Roosma pere toitumine Pildid ke juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeeri e tase Kolmas tase Teine tase Neljas tase Kolmas tase Viies tase Neljas tase Viies tase Kasutatud materjal Kanal 2 "Meie aasta Siberis"24.10.2012 http://et.wikipedia.org/wiki/Vissarion www.ekspress.ee www.maaleht.e...
TUNDRA Asukoht ja kliima: Tundra asub lähisarktilises kliimavöötmes, kus talvel valitseb arktiline, suvel parasvöötme õhumass. See loodusvöönd esineb vaid põhjapoolkeral, kuna lõunapoolkera vastavail laiustel (65-75°) on meri ja Antarktise mandri jääkõrbed. Talvel puhuvad tuuled valdavalt pooluse suunast, tuues kaasa eriti külma ja kuiva õhku. Temperatuur püsib -15 kuni -20 °C piires, kuid on paiguti väga erinev. Põhja-Atlandi hoovus soojendab õhku tundra Euroopa- osas, Põhja-Aasiasse hoovuste mõju ei ulatu ning Põhja-Ameerika kirde-osa hoopis jahutab külm Labradori hoovus. Nii ulatub tundra Barentsi mere rannikul Euroopas 70° põhjalaiuseni, Kesk-Siberis 60°-ni, Kanadas, Hudsoni lahe rannikul aga isegi 54° põhjalaiuseni. Nagu külmakõrbes, nii ka tundras esineb tugev kivimite murenemine tem- peratuuri suure aastase amplituudi ja kivimipragudes jäätuva vee tõttu. Madala temperatuuri mõjul külmub maa talvel süga...
KORDAMINE-MULD 1. Muld, selle kujunemine.- Muld kujuneb elus ja eluta looduse pikaajalisel vastastoimel. Mulla kujunemine algas siis kui maismaal hakkas arenema elu, kui hakkas toimuma orgaanilise aine süntees, muundumine ja lagunemine 2. Füüsikaline rabenemine, toimub kivimiosakeste-mineraalide-temperatuuri kõikumisest tingitud soojuspaisumise ja kokkutõmbumise toimel, selle käigus peenestub kivim erisuurustega osakesteks, mineraalne ja keemiline koostis ei muutu, kontinentaalne kliima, kõrb keemiline murenemine- porsumine, kivimi keemiline koostis muutub ja osa lahustuvaid aineid eraldub, kuid kivide väliskuju muutub vähe, palavas kliimas 3. mulla tekketegurid Lähtekivim. Lähtekivimi murenemisel tekib mulla mineraalne osa. Lähtekivim annab mullale mineraalse aluse ja määrab tema füüsikalised ja keemilised omadused: mulla lõimise, õhu- ja niiskusesisalduse, soojen...
Tundrad Rakvere Reaalgümnaasium Helena Kirs 8.R klass 17.02 2011/2012 Sisukord: · Üldinfo · Taimestik · Loomastik · Kliima · Tundrates elavad inimesed Tundrad Tundra on bioom, millele on iseloomulikud samblad ja samblikud, puhmastaimed, rohttaimed, kidurapuud ja põõsad. Tavaliste puude kasvamist takistavad madalad õhutemperatuurid, lühike vegetatsiooniperiood ja igikelts. Tundra nimetus tuleb saamikeelsest sõnast tndâr, mis tähendab kõrget metsatut ala. Tundra esineb Põhja-Ameerika ja Euraasia põhjaosas ja lähisarktilises kliimavöötmes paiknevatel saartel, kuid ka lõunapoolkeral Antarktika rannikul ja lähedastel saartel ning kõrgmägedel. Tundrat võib jagada kolmeks: 1) arktiline tundra põhjapoolkeral vööndina Põhja-Jäämere lähistel, Põhja--Ameerikas, Gröönimaa edelarannikul ja mujal. 2) antarktiline tundra lõunapoolkeral ja Antarktika...
Tundra nimetus tuleb soomekeelsest sõnast tunturi, mis tähendab kõrget metsatut ala. Tundra esineb kõikjal Põhja-Jäämere rannikul. Tundrat võib jagada kaheks: 1. arktiline põhjapooluse lähedal 2. mägitundra e. alpiinne kõrgel mägedes (sõltub laiuskraadist, vt. täpsemalt kõrgusvööndilisuse alt) Aasia ja Põhja-Ameerika tundrad on väga sarnased. Neist erineb Euroopa tundra, mis jääb Atlandi ookeani ja sooja Põhja-Atlandi hoovuse mõjupiirkonda. Kliima on seal merelisem, talv märksa pehmem ja lumerohkem. Sellepärast esineb Euroopa tundras igikeltsa vaid laiguti ning taimestik on rikkalikum. Lõunas läheb tundra pikkamisi üle metsatundraks. See on kitsas üleminekuala tundra ja ...
TUNDRAD KLIIMA TAIMESTIK LOOMAD INIMTEGEVUS Talv on Ebasobivad Väiksemad Vähe inimesi. pikk,külm ja tingimused vahetavad tuisune. taimekasvatuseks. karva. Sademeid Puuduvad puud. Talveuni. Põhjapõdrakasvandus. on vähe. Madalad taimed. Toitainevaene. Lumikate on Samblad ja Rasvakiht Küttimine, õhuke. samblikud kaitseb külma kalapüük. Puhmad ja eest. kõrrelised lõikeheinalised. Suvi on Lühike Linde on Maavarade õhuke ja kasvuperiood. palju. kaevandamine. jahe. Madalad, tihedalt koos. MAAPIND GEOGRAAFILINE KESKONNA ASEND PROBLEEMID Sügavalt läbi külmunud. ARKTILINE Rasked autod ja TUNDRA=Põhjapooluse mo...
Tundra Taimestik Loomastik Kliima • Noor ja • Põhjapõdrad, • Lausaline igikelts liigivaene. muskusveised, • Talv on pikk, külm ja jänesed, lemmingud, lumevaene. • Põhja-Euroopas ohtralt närilisi, puhmatundra ja • Suvel valitseb rebased, hundid, Aasias ja Põhja- polaarpäev ning talvel nirgid, lumekakud. Ameerikas polaaröö. • Põhjapoolkera samblad ja rannikuäärsetel aladel • Suvi on lühike ja jahe, samblikud. nt keskm. temp. on ka jääkarud +10°C, sagedased ...
Parasvöötme metsad ja rohtla Kordamine kontrolltööks, Õ lk 26-47, TV lk 10-19 1. Kus paiknevad parasvöötme okasmetsad, sega- ja lehtmetsad ja parasvöötme rohtlad? Näita kaardil. 2. Iseloomusta kliimat parasvöötme okasmetsades, sega- ja lehtmetsades ja rohtlas (temp suvel, talvel, amplituud, sademed, tuuled). 3. Kliimadiagrammi lugemine, võrdlemine. 4. Kirjelda taimestikku ja loomastikku parasvöötme okasmetsades, sega- ja lehtmetsades, rohtlates. Nimeta ka liike ja nende kohastumusi. 5. Koosta toiduahel. 6. Iseloomusta inimtegevust okasmetsades, sega- ja lehtmetsades ja rohtlates. 7. Millised keskkonnaprobleemid esinevad okasmetsades, sega- ja lehtmetsades ning rohtlates? Selgita tekkepõhjuseid, tagajärgi ja vältimist. 8. Milleks kasutab inimene puitu? Milles seisneb metsade tähtsus? 9. Kirjelda leetmulla, pruunmulla ja mustmulla kujunemist. 10. Nimeta rohtlates kasvatatavaid...
Tundravööndi mullad Maapind sügavalt läbikülmunud, tekkinud igikelts. Mullaprotsessid toimuvad ainult ülessulavas osas. Kuna bioloogilised ja keemilised protsessid sõltuvad temperatuurist ja hapnikust mullaõhus, siis mullateke on väga aeglane. Toimuvad gleistumine ja turvastumine. Okasmetsade mullad Läbiuhteline veereziim. Keerulise ehitusega mullad. Vähenõudlikud okaspuud tulevad toime väikese toitainete hulgaga. Mullapinnal on mitmekihiline kõduhorisont. Okasmetsavööndile kõige iseloomulikumad on leedemullad Huumushorisont puudub ja metsakõdule järgnevad kohe leet- Ja sisseuhtehorisont. Rohtlate mullad Kontinentaalses kliimas tekivad paksu huumushorisondiga mustmullad. Rohttaimede lehevaris ja taimejuurestik tekitavad rohukamara, mis on soodne keskkond taimedest toituvale mullaelustikule. Surnud org. Aine laguneb kiiresti, kui niiskust jätkub. Huumuse kogunemine kamardumine. Mustmullad kõrge poorsus, paks huumuskiht, hea sõme...
Islandi Vabariik Janetta Lukk 9b Asend Piirid · Ainult merepiir · Naaberriigid: Gröönimaa, Sotimaa, Norra · Pindala 103 001 km2 Loodus · Vulkaanid, liustikud · Põhjaosa: lähisarktiline mereline kliima · Lõunaosa: parasvöötmeline mereline kliima · Veekogud: ojad, vähem jõgesid Taimestik · Iseloomulikud taimed: puhmad, samblad, samblikud · Taimede kasvu mõjutab: · Igikelts · Madal temperatuur · Lühike vegetatsiooni periood · Juurestik pinnapealne Loomastik · 17 vaalaliiki ja mitu hülgeliiki · Linnud olulised, maismaa loomi vähe · Roomajaid ja kahepaikseid ei ole · Paljud loomad taimetoidulised · Talvel on saar elutu ja tühi Üldandmed · Pealinn: Reykjavik · Keel: Island · Valuuta: Islandi kroon Rahvastik ja asutus · Rahvaarv 332 529 · 3 in/km2 · 7,4% elanikest on välisriikidest Majandus · Põhiline tuluallikas: kalandus · Maavarad: boksiit, rauamaak · ...
Kordamisküsimusi looduslike vööndite kohta 8.kl Kes või mis on? IGLU- eskimote lumetahukatest onn PORO-kadustatud põhjapõder OAAS- ala kõrbes , kus põhjavesi on maapinna lähedal NOMAAD-rändkarjakasvataja STEPP- euroopa & aasia rohtla FELLAH- paikne põllupidaja GRISLI- suur hall põhja-ameerika karu MADJAR- ungarlane PAMPA- lõuna-ameerika rohtla KAUBOI-lehmapoiss KOIOTT- kiskja NARTA-koera või põdra rakend EFEMEER-ühe aasta taim ERG- sahhara liivakõrb SAMUUM-kuiv tuul Sahharas & Araabia ps. IGIKELTS-aataringselt 1m sügavuseni külmunud pinnas ALK-merelind GAUTSO-ratsakarjus BERBER-põhja-aafrika rahvas SKUNK-põhja-ameerika karusboom BEDUIIN-rändkarjakasvataja ...
Loodusvööndid Asukoht Kliimavöönd Mullatüüp Taimed Loomad Vetikad, Antarktika, Gröönimaa,Põhja Arktiline ja samblikud, Pingviin, Jääkaru, Külmakõrbed Jäämere saared Antarktiline puudub kõrrelised vaalalised, loivalised PõhjaEuraasia, PõhjaAmeerika Arktiline ja Lähis Igikelts, õhuke islandi samblik, Põhjapõder, Tundra põhjaosa arktiline mullakiht vaevakask lumekakk, lemming Euraasia põhjaosa, Põhja ...
Segametsad Asuvad parasvöötme kliimaga aladel. Segametsades on levinud leetmullad ja pruunmullad. Värvuselt on need mullad pruunikad ning sisaldavad alumiiniumi- ja raua ühendeid. Segametsad on mitmerindelised: kõrgemad puud kasvavad koos madalamate puude ja põõsastega,alumine rinne on rohurinne. Segametsades valmistuvad puud talve puhkeperioodiks. Segametsaaladel leidub ka rohkesti soid ja niite. Segametsades kasvavad: Okaspuud: kuusk,mänd Lehtpuud: lepp,kask,haab,vaher,pärn Madalamad lehtpuud ja põõsad: toomingas,sarapuu Lehtmetsad Kasvavad parasvöötme pehmema kliimaga aladel. Enamiku puudest moodustavad laialehelised puud. Taimed on kohastunud nelja aastaaja vaheldumisega. Aastased temperatuuri erinevused on suured. Piisavalt sademeid (400-1000mm) Viljakad mullad. Lehtpuudest kasvab: tamm,pöök,saar,vaher ...
1)Kus asuvad Tundra-ja Jäävöönd,ja miks just seal? v:Asuvad suurtel laiuskraadidel,polaarjoone taga,kohati ja poolaarjoone ees,s.p seal,et need paigad saavad vähe valgust ja soojust 2)Miks on Venemaa tundra kliima palju külmem,kui Norra tundra? v:Sest Põhja-Atlandi soehoovus muudab Norra soojemaks 3)Milline on tundra taimestik ja kuidas on ta kohastunud nende tingimustega? v:Seal kasvavad samblad,samblikud,puhmad(nt.sinikas,leesikas,kanarbik)üksikud rohttaimed(nt.murakas).Kohastumused:väikesed lehed,kiire vegetatsioon 4)Millised on tundra loomad ja kuidas on nad kohastunud? v:Närilised(nt.lemming),mõned linnud,põhjapõder,hunt,polaarrebane.Kohastumused:nad rändavad,paks karvkate,lühikesed jäsemed ja magavad talveund 5)Millega inimene tegeleb tundravööndis? v:kalapüük,põhjapõdra kasvatus,turism,peavad jahti,nafta-ja gaasi tööstus 6)Mis on igikelts ja miks ta tekib? v:Aasta ringselt külmunud maa,lühikese suvega ei jõua maa ära...
Põltsamaa Ühisgümnaasium Referaat TUNDRA Bruno Pähkel 8.c 2010 SISUKORD Sissejuhatus..........................................lk2 Mis on tundra?.....................................lk3 Tundra asukoht ja kliima......................lk4-5 Tundra taimed......................................lk6 Tundra loomad.....................................lk7-8 Inimesed ja keskkonna probleemid....9 Kokkuvõte.........................................10 Kasutatud kirjandus.........................11 MIS ON TUNDRA Tundra nimetus tuleb soomekeelsest sõnast tunturi, mis tähendab kõrget me...
Loodusvööndid · Jää- ja külmakõrbed. Asuvad polaarvöötmes. Maakera põhja- ja lõunapoolust ümbritsevad alad on kaetud säravvalge jää ja lumega. Neid polaaraladel paiknevaid igilume ja püsiva jääkatte all olevaid alasid nimetatakse jää- ja külmakõrbedeks. Kliima on väga karm ja õhutempeatuur suuremal osal alast on aasta läbi alla 0 kraadi. Kliima karmust suurendab polaarpäeva ja polaaröö vaheldumine. Arktika: talvine õhutemperatuur on umbes -50 kraadi, sademed enamasti lumena ja umbes 100-200mm aastas, sajuga kaasned tugev tuul, virmalised, elustik on liigivaene, kasvavad vetikad, mõne lumevaba kuu jooksul kasvavad ka õistaimed nt. polaarmagun, loomadest on sinivaal, morsk, hülged, kotikud, kalad, jääkaru, polaarrebane, polaarkajakad, hahad, püsiv asutus puudub, töötavad polaarjaamad. Antarktika: kõige karmim kliima maakeral, suvel on õhutempeatuur -30...-35 kraadi, talvel on tavaline -70 kraadi, tuge...
Island 8.B - Saareriik Atlandi Ookeani põhjaosas. - Põhjapolaarjoone lähedal. - Tekkis vulkaanipursete tagajärjel. - Koosneb 400-600 m kõrgusest laavaplatoost. Faktid - Pindala on 103 000 km ² . - Pealinn on Reykjavik. - Iseseisvus 17. juunil 1944. - Rahvaarv - 309 699. - Rahvastiku tihedus - 3,0 in/km² . - Rahaühik Islandi kroon. - Ajavöönd maailmaaeg. Vulkaanid ja geisrid - Island tekkis vulkaanipursete tagajärjel 14 -16 milj. aastat tagasi. - Maailma kõige vulkaanilisema maapinnaga. - Maapinnas on rikkalikult kuumavett. - 85% majadest köetakse kuuma veega - 800 kuumaveeallikat, keskmise veetemp. 70°C. 1.Leirhnjúkuri kuumaveeallikas 2.Deildartunguhveri kuumaveeallikas 3. Hekla vulkaan 4. Surtsey saar. Jääliustikud - Leidub tohutuid jääliustikke. - Katavad 11,5% maapindalast. Vatnajökull ...
Kliimavööde Vegetatsiooniperioodi Sademete hulk Hinnang muldadele Kasvatavad kultuurtaimed pikkus Sademete režiim Loomatõud Aktiivsete temperatuuride summa- Polaarnekliima Puudub Sajab lund Ei saa midagi kasvatada. Puudub Lähispolaarnekliima Lühike veg. Periood, 450-600mm/aastas Muld viljatu, igikelts Redis, kapsas, varane kartul. Akt. Temp. 1000°C Tudrakarjamaadel põhjapõdrad Jahe parasvööde Veg. Periood 3-4 kuud, 1600-2400mm/aastas Liiga niiske, mullad Rukis, kaer,oder, kartul, lina, raps ...
TUNDRA Tundra Asub lähisarktilises kliimavöötmes, kus talvel valitseb arktiline, suvel parasvöötme õhumass. Esineb vaid põhjapoolkeral, kuna lõunapoolkera vastavail laiustel (65-75°) on meri ja Antarktise mandri jääkõrbed. Tundra kliima Talvel puhuvad tuuled valdavalt pooluse suunast, tuues kaasa eriti külma ja kuiva õhku. Temperatuur püsib -15 kuni -20 °C piires (piirkonniti erinev) Põhja-Atlandi hoovus soojendab õhku tundra Euroopa- osas, Põhja-Aasiasse hoovuste mõju ei ulatu ning Põhja- Ameerika kirde-osa jahutab külm Labradori hoovus. Esineb tugev kivimite murenemine temperatuuri suure aastase amplituudi ja kivimipragudes jäätuva vee tõttu. Tundra kliima Madala temperatuuri mõjul külmub maa talvel sügavalt ning selle alumised kihid ei sula suvelgi (igikelts- igavesti külmunud pinnas, millest vaid õhuke pealiskiht suveks sulab.) Suvel tungib tundraaladele soojem ja niiskem parasvöötme õhum...
1. Geograafia kui teadus, tema koht teaduste süsteemis, üldmaateadus ja selle jagunemine. -teadus, mis tegeleb geosüsteemide,nende kujunduse, toimimise ja arengu seaduspärasuste uurimisega. Geograafia probleemide alla kuuluvad nii loodus- kui ka ühiskonnateadused. Jagunemine*loodusgeograafia(füüsilineg.) *sotsiaal g(majandus g.) *Teoreetilineg(kaartide analüüs). 2. Universum, galaktikad (ja Galaktika) ning Päikesesüsteem. Millised taevakehad on Päikesesüsteemis, kas neil on geograafilist tähtsust? - Universumi põhilisi struktuuriüksusi nimetatakse galaktikateks. Meie Päike kuulub hiigelsuurde tähesüsteemi, mida nimetatakse Galaktikaks e Linnuteeks. Päikesesüsteem taevakehade süsteem, mille moodustavad Päike, planeedid koos oma kaaslastega(kuudega), asteroidid, komeedid ja planeetidevaheline tolm ja gaas. Tekkis ~5 miljardit aastat tagasi iseenda raskuse mõjul kokkutõmbuvast gaasipilvest. 3. Päikesesüsteemi planeedid. Mille poolest er...
Okasmetsad Okasmetsad levivad laia katkematu vööndina läbi kogu Euraasia ja Põhja- Ameerika. Laialt on levinud okasmetsade teinegi nimetus taiga, mis on tulnud vene keelest, sest Siberis laiuvad suured okasmetsad. Kliima on seal juba mõnusam ja mahedam. Talved on sisemaal siiski veel kärekülmad, aga suved see-eest juba üpris palavad. Taigast põhjapoole jääb metsatundra ja tundra, lõunapoole segametsad ja sealt edasi laialehised metsad. Okasmetsad piirnevad põhjapool metsapiiriga, mis enam-vähem ühtib põhjapolaarjoonega. Sellest piirist kaugemal põhjas ei saa enam metsad ...
ASEND KLIIMA MULLAD TAIMESTIK LOOMASTIK Jäävöönd Antarktika maailmajaos. Kliima on väga külm. Aga seal on väike Mullastik puudub seal peaaegu. Seal ei ole taimi Taimestiku on väga vähe et võib öelda et see lausa puudub Mõned loomad toituvad vee...
Jää- ja külmakõrbed Jää- ja külmakõrbed levivad Maa polaarpiirkondades- Arktikas ja Antarktikas. Jää ja külmakõrbetes valitseb karm polaarne kliima: aasta läbi on väga madal temperatuur ning sajab vähe. Kliima muudab veelgi karmimaks valguse ja pimeduse äärmuslik jaotumine ööks ja polaarpäevaks. Põhjapolaaraladel elab üksikutest asulates väga vähe inimesi. Lõunapolaaraladel puudub püsiv inimasutus. Polaaraladele on rajatud uurimisjaamu, kus teadlased koguvad andmeid paljude Maal toimuvate protsesside ja nähtuste kohta. Polaaraladel on elustik ookeanides rikkalikum kui maismaal, sest taimede ja loomade elutingimused on veekogudes soodsamad kui maismaal. Polaaraladel elab vähe liike, kuid sama liigi esindajad elavad suurte kolooniatena, näiteks pingviinid ja hülged Antarktikas ning morsad, hülged ja merelinnud Arktikas. Paljudel loomadel on paks nahaalune rasvkude, mis kaitseb külma eest ja annab pikaks ajaks energiavaru. TUNDRAD Tundrad ...
Tundra ja metsatundra Tundra asub vaid põhjapoolkeral, kus põhja-atlandi hoovus soendab tundra euroopa osa ja põhja-ameerikat jahutab külm labradori hoovus. Tundras esineb tugev kivimite murenemine, mida põhjustab temp. suur kõikumine ja kivimiosades vee jäätumine. Tundrale on iseloomulik igikelt-pinnas, mis on jäätunud ega sula kunagi. Suvi on tundras lühike, vaid kaks kuud. Sademeid langeb väga vähe, vaid 200mm aastas. Kuid needki põhjustavad pinnase liigniiskust, sest madala temp. tõttu on aurumine väike ja pinnasesse pääsenud vesi ei pääse igikeltsilt edasi. Taimestik koosneb puhmastest ja sammaldest, põõsastest kasvavad paju, lepp ja kask. Marju on väga palju: mustikad, metsmurakad, sinikad ja pohlad. Loomariik on suht hõre, elavad lemming(kes on väga närviline), polaarrebane, karibuu (põhjapõder). Linde on suve perioodil palju, tundra võõndi nuhtluseks on kihulased...
Okasmetsad Laura Ennukson Asend O Okasmetsad asuvad parasvöötme põhjaosas Euraasia ja Põhja-Ameerika mandril. Kliima O Asub parasvöötme põhjaosas, mandrilises kliimas. Suved on suhtelised soojad ja lühikesed, talved pikad ja külmad ning kohati väga karmid. Sajab piisavalt. Auramist on vähem, kui sademeid. Kõik neli aastaaega esindatud. Mullastik O Okasmetsas on leetmullad, mis on keskmise viljakusega. O Leetumine on mulla protsess, mille käigus toitained lagundatakse ja uhutakse sademeteveega sügavamale. O Okasmetsades esineb ka igikelts, mis on külmunud maa-ala, mis sulab suvel osaliselt ära. Taimestik O Okasmetsade taimestik on suhteliselt liigirohke. O Neis on igihaljad okaspuud. Esineb ka kitsalehiseid puid näiteks haabu, kaski, pajusid, jne. O Esindatud kõik 5 rinnet :sambla- ja samblikurinne, rohurinne, puhmasrinne, põõsarinne, puurinn...
Tundramullad- õhuke kiht, liigniiske, igikelts takistab läbiuhtumist, aurustub vähe. Gleistumine mullatekkeprotsess, mis toimub liigniiskes ja hapnikuvaeses mullas, kui rauaühendid reageerivad mulla mineraalosaga ja mullaprofiili tekivad sinakad laigud või kiht. Soostumine niisketel aladel toimuv protsess, mille käigus orgaaniline aine ei lagune ja hakkab tekkima turvas.Turvastumine liigniisketes oludes toimuv protsess, mille käigus lagunevad taimejäänused moodustavad turbakihi. Okasmetsade mullad- kuni 1m, läbiuhteline, viljakad, okkad lasevad vee läbi. Leetumine mulla mineraalosa lahustumine happeliste huumusainete mõjul ja tekkinud ühendite kandumine sügavamale mulda.Okkavaris- okaste kiht maas Rohtlate mullad-üle 1m, tasakaaluline niiskusaste, kõige viljakam muld, kõrge poorsus, suur toitainete sisaldus, hea sõmeraline struktuur. Kamardumine mullatekkeprotsess, mille käigus taimejäänustest kujuneb huumushorisont. Eriti iseloomulik...
Virmalised ehk põhjavalgus , on atmosfääri kõrgemates kihtides esinev optiline nähtus ( polaaralad , jäävöönd, tundravöönd ) Polaarpäev on ajavahemik , mille vältel Päike püsib ööpäev ringi horisondist kõrgemal ( polaaralad , jäävöönd , tundravöönd ) Iglu on Põhja-Ameerika rahva inuittide lumest ja jääst elamu ( polaaralad , jäävöönd , tundravöönd ) Igikelts ehk kirsmaa on kestvalt külmunud maakoore peamine osa (polaaralad , tundravöönd ) Poro Euraasias kutsutakse nii põhjapõtru ( tundravöönd ) Karibu Põhja-Ameerika metsik põhjapõder ( tundravöönd ) Beduiin on nomaadse eluviisiga araabia hõim (kõrbevöönd ) Sahel on Aafrikas , savannide ja Sahaara kõrbe piirialale kujunenud kuiv piirkond ( kõrbevöönd , savannidevöönd ) Masai on edela-Kenyas ja kirde-Tansaanias Kilimanjaro mäest loodes elav rahvas. ( savannivöönd ) Erosioon ehk uuristus on voolava vee, liustike, tuule või lainete tekitatud kulutus, mille tagajärjel osa...
Loodusvöönd Kliimavöönd Paiknemine Mullastik Taimestik Loomastik Inimtegevus Keskkonnaprob. Jäävöönd Polaarne Pooluste Puudub Seened, Jääkaru, Polaar jaamad, Liustike sulamine, (Jää - ja ümber (igi-jää ja vetikad, pingviin, maavarade osooniaugud, Külmakõrbed) lumi) samblikud, hülged, kaevandamine, reostus bakterid veelinnud, küttimine vaalad, morsk Tundrad Lähis Põhja igikelts Samblad, Lumekakk, Põhjapõtrade Reostus, heitgaasid arktiline poolusel madalad lumepüü, kasvatus, ja...
AGROKLIIMAVÖÖTMED VEGETATSIOONI TÜÜPILISED TÜÜPILINE KLIIMAVÖÖDE LOODUSLIK VÖÖND TEMPERATUUR S/T SADEMED S/T MULDADE VILJAKUS PERIOOD PÕLLUKULTUURID KLIIMADIAGRAMM Polaarkliima Jää- ja külmakõrbed s-külm, t-väga külm vähe sademeid - - - Fort Ross esineb igikelts, mõnda tai...
AGROKLIIMAVÖÖTMED TÜÜPILI LOOD VEGETA TEMPE TÜÜPILISED NE KLIIMAV USLIK SADEME TSIOONI MULDADE RATUU PÕLLUKULTU KLIIMAD ÖÖDE VÖÖN D S/T PERIOO VILJAKUS R S/T URID IAGRAM D D M Jää- ja s-külm, vähe Polaarklii Fort külmak t-väga sademei - - - ma Ros...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
