õnnetused , kriisid,inimõigused , usundid (1)

5 VÄGA HEA

õnn - Tuleb kõvasti tööd teha, mitte oodata, et õnn (taevast) sülle kukub

Lõik failist

ÕNNETUSED, KRIISID :
mida nimetatakse katastroofideks, mis võib olla nende põhjusteks
Katastroof on äkiline ja erakorraline õnnetus, mille põhjustajaks võib olla nii loodus kui ka inimene ning on tavaliselt seotud suurte materiaalsete ja/või inimkaotustega seotud. Selle võib põhjustada uputus , keeristorm, tulekahju, liiklusõnnetus, keemiatehase õhkulendamine jne.
mis on paanika , miks see tekib
Paanika on kabuhirm ning see tekib tavaliselt ehmatuse tagajärjel. Kaob terve mõistus, käitutakse nagu segane.
mida kujutab endast inimese isiklik kriis, mis võib seda põhjustada (lk 35),
Inimese isiklik kriis on inimeste endi elu raske periood, seda võib põhjustada millegi puudus ja mingi asja halb seis, aga ka vanusega sotud probleemid – murdeiga, keaskeakriis jne.
kuidas kriisist väljuda
Kriisist saab väljuda näiteks teistele oma murede rääkimisest või endale selle asja reaalsust selgeks tehes, psühholoogi või psühhiaatri abi kasutades, ka ravimid võivad aidata.

INIMÕIGUSED:
mis need on, millega seoses tekkisid, milline dokument sätestab inimõigused
Õigused, mis kuuluvad igale inimesele ja mille saamiseks ei pea muud tegema, kui inimesena sündida. Tekkisid , et inimesi võrdselt koheldaks , II maailmasõja koleduste vältimiseks jne ... Inimõigusi sätestab ÜRD. Inimõiguste ülddeklaratsioon.
millised õigused kuuluvad kodaniku- ja poliitiliste õiguste hulka, milline on riigi roll nende tagamisel
Õigus elule, vabadusele, võrdsusele ja isikupuutumatusele. Õigus kaitsele julma, alandava, ebainimliku kohtlemise ja karistamise eest. Õigus kaitsele rassilise, rahvuselise, soolise või usulise deiskrimineerimise eest, sõnavabadus jt... Riik ei tohi takistada nende õiguste järgimist.
millised õigused kuuluvad sotsiaalsete, majanduslike ja kultuuriliste õiguste hulka ning milline on riigi roll nende tagamisel
Õigus toidule, inimväärsele, tervist ja heaolu tagavale elatustasemele, tööle, haridusele ja osalusele ühiskonna kultuurielus, vara kaitsele, perekonnale jt ... Riik peab nende õiguste tagamiseks välja töötama vastavad programmid .
mida kujutab endast Euroopa inimõiguste konventsioon, milline roll on selle juures Euroopa Inimõiguste kohtul See on rahvusvaheline leping, millega Euroopa Nõukogu liikmesriigid püüavad tagada kõigile oma kaitse all olevatele isikutele nende inimõigused ja põhivabadused. Euroopa Inimõiguste kohus valvab konventsiooniga tagatud õiguste järele.

RELIGIOON :
mõisted religioon, ateist , agnostik ning juutlus ja hinduism
Religioon on uskumuste ja usukommete kogum, mida mingi inimeste hulk jagab.
Ateist on jumala ja usu eitaja , usuvastane.
Agnostik on inimene , kes arvab , et lõpuni pole võimalik midagi tunnetada ja seetõttu pole võimalik väita, kas jumal on olemas või mitte.
Juutlus – juudid usuvad ühte Jumalat, kes on maailma looja ja valitseja. Vana Testament on nende pühakiri, palju jumalaid (33mln), levinud Aasias.
Hinduism – usutakse, et jumalal on mitu kuju ning teda austatakse eri nimedega ning usutakse ka hingede ümbersündi.
iseloomusta loodususundit, kristlust, islamit ja budismi (usundi tekke aeg, looja, pühakiri, mida/millesse usutakse, usukombed)
Loodususund on maailma vanim usund. Sellele ei ole kindlast loojat, tekke aega ega pühasid tekste . Austatakse erinevaid jumalad, vaime, haldjaid jne. Kogu loodus on hingestatud. Loodususundid on nõiad ja maagia . Oluline on ohverdamine . Usutakse talismani õnnetoovasse ja amuleti kaitsvasse jõudu.
Kristlus – kristlased usuvad ühte Jumalasse( Jeesus Kristus), kes lõi maailma ja inimesed, et viimased oleksid temaga erisuhtes. Pühakiri on piibel. Kristlased on veendunud, et usk Jeesusse ja tema õpetusse taastab osaduse Jumalaga ja annab lootuse igavesele elule jumalariigis. Iga pühapäev käiakse kirikus. Tekkis 1 saj. pKr, looja Jeesus (+muud inimesed).
Islam – tähendab rahu või alistumist ning moslem on see, kes alistub Jumalale. Moslemid usuvad, et alistudes Jumala tahtele, on neil võimalik leida rahu endas ja kõigi inimeste vahel. Pühakiri on Koraan. Looja on prohvet Muhamed (7.saj.)
Budism – Budistid järgiva Siddhartha Gautama Buddha õpetust. Tekkis 6.-5. Saj eKr. Usuvad, et inimesed on oma ihade kaudu seotud surmade ja sündide ringiga ning sünnivad ikka ja jälle uuesti erineval kujul. Pühakirjad on kogumikus „Tipitaka“ ja sellele lisanduvad mahajaana suutrad. Budistid püüavad arendada endas täiuslikkuseni tarkust, kaastunnet ja vägivallatust, et virguda lõpuks kõrgema vabaduse ehk nirvaana jaoks. Karma loomine on oluline.
milline on riigi ja religiooni suhe
On maid, kus valitseb riigiusk ja sealjuures teiseusulisi hästi ei sallita (nt. Araabia alad-Saudi-Araabia, ka Iraan ). Demokraatlikes riikides on kirik riigist lahutatud. Kehtib usuvabadus .
religioonide levik maailmas (kus mingi usund on levinud)
Kristlus on levinud Ameerikas, Euraasias , Lõuna-Aafrikas ning Austraalias.
Islam on levinud Põhja-Aafrikas.
Hiinas on levinud taoism ja budism.
Indias ja Kagu-Aasias on levinud hinduism

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

õnnetused- kriisid inimõigused- usundid #1

õnnetused- kriisid inimõigused- usundid #2

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-11-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti

20 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Kerlucka Õppematerjali autor

kontrolltöö küsimuse vastused

usundid kriisid inimõigused katastroofid õnnetused religioonide levik maailmas

Sarnased õppematerjalid

doc

ÜHISKONNA JÄTKUSUUTLIKKUS

Samal ajal tõusid läänemaailmas jm esile mitmesugused uued usulised liikumised (New Age jm). Religioon on väga oluline Indias, Indoneesias, paljudes Aafrika ja Lähis-Ida maades (islamimaades) ning mitmetes katoliiklikes maades. Religioone võib liigitada mitmeti. Jumalate arvu järgi eristatakse monoteistlikke (ainujumalausk) ja polüteistlikke (usk paljudesse jumalatesse) usundeid. Leviku järgi võib usundid jagada maailmareligioonideks ja rahvusreligioonideks. Suuremad religioonidja usundilised rühmad (koos järgijate arvuga; 2005.a. andmed): kristlus 2,1 miljardit, sealhulgas: katoliiklus 1,1 miljardit õigeusk 240 miljonit protestantism 350 miljonit muud kristluse voolud 350 miljonit islam 1,5 miljardit, sealhulgas: sunniidid 940 miljonit siiidid 120 miljonit

Ühiskond

ppt

Religioon ja tsivilisatsioonid

Olulisemad religioonid · Kristlus · Judaism · Islam · Hinduism · Budism · Konfutsianism · Loodususundid 8 Usundite levik maailmas 9 Maailma usundite levik 10 Kristlik religioon · Kujunes 2000 aastat tagasi · Hiljem on jagunenud paljudeks rühmadeks, neist suuremad on: õigeusk, katoliiklus, protestantlus · Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused. Kristlased usuvad, et Jeesus on Jumala poeg ning Vanas Testamendis ennustatud Lunastaja. Kristlased käsitlevad Uue Testamendi raamatuid kui üleskirjutisi Jeesuse kuulutatud rõõmusõnumist. Ligikaudu 2,1 miljardi järgijaga 2001. aastal on kristlus suurim maailmareligioon. Kristlus on valitsevaks religiooniks Euroopas, Ameerikas, Lõuna-Aafrikas, Filipiinidel ja Okeaanias. Kristlus

Geograafia

doc

Maailma usundid - konspekt

Maailma usundid Kristlus Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused. Kristuse õpetust levitasid eelkõige Jeesuse apostlid, kellest tähtsaimad on Peetrus, Johannes ja hilisem liitunu Paulus. Aastal 324 sai kristlus Rooma keisririigi ametlikuks usuks ja levis hiljem üle kogu maailma. Tänapäeval jaguneb kristlik kirik kolmeks tähtsamaks kirikuks: roomakatolikuks, protestantlikuks ning õigeusu kirikuks. Kristlased usuvad, et Jeesus on Jumala poeg ning Vanas Testamendis ennustatud Messias

Ameerika vähemusrahvad

docx

10 maailma usundi lühiülevaade

jumalad ja sünnivad ümber. Reaalsusel on kaks kategooriat: hing (algsel kujul iseloomustab täielik teadmine, energia ja õnnistus) ja aatomid (liikumine, puhkus ja eeter moodustavad materiaalse maailma, milles hing asub). Dzainism õpetab vaimset teed, mis võimaldab hingel pääseda karma mõjust ja vabaneda ümbersündidest. Dzainism on läbi ajaloo olnud kultuslik, keskendudes Jinade(õpetajad) kujude ausatamisele ja templirituaalidele. HIINA USUNDID Hiina religioon on ainulaadne, kuna inimkonna suurtest usunditest on Hiina religioon ainsana arenenud eraldatuses, saamata mõjutusi teistelt maailmausunditelt. Shangi dünastia ajal püüdsid shangid vaimude tahet teada saada keeruka ennustamissüsteemi abil. Paljud nende ennustused on tänapäeval säilinud kuulsate nn oraakliluudena. Kuninga nõudmisel esitas ennustaja vaimule küsimuse ning kirjutas küsimuse ja vastuse kilpkonna kilbile või härja abaluule.

Usundiõpetus

docx

Usundiloo konspekt ja mõisted

peavad kuulutama-prohvetid, karismaatikud.   Ühest sotsiaalsest seisundist teise viimiseks viiakse läbi üleminekuriitused: laps/sündimine; täiskasvanuks saamine; abiellumine; surm.   Levinud totemism-usk sellesse, et põlvnetakse mõnest loomast, linnust, taimest vms, tuntakse reaalset sugulust.   Väga tihedalt seotud loodusega. Hinduism-hindud  Suuruselt kolmas usund maailmas, 850 miljonit-1 miljard järgijat   Tekkinud umbes 1500a eKr, kui aarjalased tungisid Indiasse, panid kirja religioossed reeglid ja tõid kaasa oma usundi, mida nimetati Veda usundiks.   Algselt oli see ohverduslik, polüteistlik, tõi kaasa kastikorra-inimene pidi kuuluma kindlasse seisusesse.   Hiljem muutus see usundiks, kus preestrite roll oli väga tähtis, preestrid pidid

Religioon

doc

Usundilugu - Tertia arvestus

Loodususundites usutakse ka seda, et ollakse seotud mingi kindla loomaga ja üldse ollakse väga seotud loodusega. Hinduism ~1500 aastat e.Kr liikusid Indiasse elama aarjalastest rändkarjakasvatajad Arya'd nagu nad end ise nimetasid. Nad tõid kaasa oma usu ja tänu sellele võis hakata rääkima varajasest hinduismist. Algselt oli see ohverduslik religioon mille eesmärk oli saavutada õnn ja hea elu maa peal, hiljem ta muutus ja temast sai usund, kus väga tähtsal kohal olid preestrid, sest nemad olid ainsad, kes suutsid suhelda jumalaga ning ohverdasid õigesti. Algselt oli ta suulisepärimusega leviv usk, kuid see muutus varsti kui hakati kõike seda üles kirjutama ja kirjutati veedad õpetused, millel hinduism põhineb ehk pühakiri. India eeposed Ramajana & Mahabharata. Jumalate arv selles usundis on ~300'000'000. Puuduvad ka kesksed dogmad ja on palju suundi, kus mõni võib teistega olla vastuolus

Usundiõpetus

docx

Üldine usundilugu konspekt

USUNDILOO KONSPEKT ÜLDINE ÜLEVAADE: USUNDITE JAGUNEMINE: 1) Aabrahmlikud usundid: - Juutlus - Kristlus - Islam 2) Veedausundid: - Hinduism - Budism - Dzainism · Taustaks on muistse India veedakultuur. · Nende kolme usundi puhul usutakse, et igasugune olemine on tsükliline: universum tekib, püsib, mandub () ja kaob, et saada asendadtud teiste univerumitega. 3) Teised suured usundid: - Sinotoism (jaapanis) - Taoism (hiinas)

Üldine usundilugu

doc

Usundilugu - religioon, erinevad usud

........................................................................ 4 Loodususundid........................................................................................................................ 5 Hinduism................................................................................................................................. 8 Budism.................................................................................................................................. 11 Hiina usundid........................................................................................................................ 13 Judaism................................................................................................................................. 14 Islam..................................................................................................................................... 17 Kristlus e. Ristiusk........................................................................

Eesti religioosne maastik

Rohkem sarnaseid