Demokraatia tähendab rahvavõimu(rahvavalitsus, võimul on rahvas).
Demokraatia kohta võib õelda, et see on kui ühiskondlikult
korraldatud vabadus. Demokraatia võib olla nii otsene(rahvas osaleb
otustamises otseselt) kui ka esindusdemokraatia (otsustajateks on
rahva poolt valitud esindajad.).
Monarhia - päritava võimuga riik, võim liigub perekonna liinis .
Absoluutne monarhia- kogu võim kuulub ühele valitsejale(
islami maades nt. Bahrein, Katar , Kuveit).
Konstitutsiooniline monarhia- piiratud monarhia, kus valitseja jagab võimu rahva poolt valitud parlamendiga, ning tegutseb põhiseaduse
raames(Norra,Rootsi,SB).
Vabariik- riigipeaks on president kes valitakse 4-5aastaks.
Demokraatia on levinuim valitsemiskorraldus , mis saab agluse vabadest
üldrahvalikest valimistest, mille tulemusena moodustatakse rahvast
esindav võimuorgan.
Dem. Riigi esmane tunnus on võimuorganite saadikute valimine rahva
poolt.
Teine tunnus on demokraatliku valitsuse kindlustamine kindlate
põhimõtete järgi(dem. Riik on õigusriik).
Dem. Valitsemise põhimõtted on
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-03-07
Kuupäev, millal dokument üles laeti
83 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Chris Uisk
Õppematerjali autor
2. DEMOKRAATLIK VALITSEMINE Demokraatia rahvavõim, rahvavalitsus e. riik, kus on võimul rahvas. Otsene demokraatia rahvas osaleb otseselt otsustamises Esindusdemokraatia selline riigikorraldus, kus otsustajateks on rahva poolt valitud esindajad e. saadikud. Monarhia päritava võimuga riik; veresuguluse alusel päritav ainuisikuline võim. Absoluutne monarhia riik, kus kogu võim kuulub ühele valitsejale Konstitutsiooniline monarhia monarh jagab võimu rahva poolt valitud parlamendiga ja tegutseb konstitutsiooni raames. Vabariik valitava võimuga riik.
Eesti kui parlamentaarne demokraatia Demokraatliku riigi tunneb ära selle järgi, et võim on mitmesuguste asutuste ja ametikandjate vahel jagatud. Seda nimetatakse võimude lahususeks ja tasakaaluks. Organisatsioonid on eraldi, kuid loomulikult nad ei tegutse erandatult, vaid hoiavad üksteist oma otsustega kursis ja kontrollivad üksteist, nende tegevus on seotud. Demokraatiale iseloomulik võimude lahusus ehk valitsemisasutuste omavaheline tööjaotus loob vajaliku
(Saudi Araabia) Konstitutsiooniline ehk piiratud monarhia nendes riikides jagab monarh võimu rahva poolt valitava parlamendiga ning tegutseb PS raames. · Vabariik päritava võimu asemel, valitav võim. · Autoritaarses riigis on võim ühe isiku või kildkonna käes. · Totalitaarses riigis on rahvas muudetud võimuloleva rühmiuse tööriistaks. · Riike, mis on lahti öelnud eelnevad mittedemokraatlikust reziimist, ent kus kõik demokraatia komponendid veel ei toimi, on Siirderiik. · Siirdeperiood periood, mil kestab üleminek ühelt valitsemiskorralt teisele. Eesti kui parlamentaarne demokraatia · Võim mitmesuguste asutuste ja ametikandjate vahel jagatud võimude lahusus ja tasakaalustus. · Demokraatlik valitsmine: Võim ei ole koondunud ühe isiku või asutuse kätte. Võim on avalik ja kontrollitav. Võim seisab rahvale võimalikult lähedal.
õigluse edenemist riigis 3)osutada riigi arenguks vajalikke teenuseid ja arendada kommunikatsioonivõrk. 4)kasvatada uusi kodanikke riigis kehtivate väärtuste ja põhimõtete vaimus 5)esindada riiki rahvusvahelises suhtlemises ,eesmärgiga tagada julgeolek ja areng. Demokraatia: valitsemisvorm, mille puhul rahvas teostab võimu kas vahetult, või valitud esindajate ja esinduskogude vahendusel. Otsene demokraatia :demokraatia vorm ,kus rahvas teostab võimu vahetult rahvahääletuse teel. Esindusdemokraatia :demokraatia vorm, kus rahvas teostab võimu valitud esindajate ja esinduskogude vahendusel. Demokraatia nurgakivid :põhiseadusel tuginev valitsemine, inimõiguste järgimine ja kõigi võrdsus seaduse ees. Monarhia: valitsemisvorm, mille puhul riigivõimu pärib üks isik veresuguluse alusel. Absoluutne monarhia ehk piiramatu monarhia :valitsemisvorm, kus kogu võim kuulub ühele
Lisaks esindab riiki rahvusvahelises suhtlemises ning on relvajõudude ülemjuhataja. Parlamendi pärusmaaks jääb seadusandlus, valitsuse koosseisu ja poliitikat ta peaaegu ei mõjuta. Seega on presidentaalse riigi kõige olulisem võimuasutus president koos oma meeskonnaga. Presidentaalne valitsemiskord kehtib näiteks USA-s, Venemaal ja Prantsusmaal. Parlamentaarse korraldusega on Suurbritannia, Saksamaa, Rootsi, Norra, Läti jpt. Eestis valitseb samuti parlamentaarne demokraatia. Regionaalse ning kohaliku võimu vahekord ühiskonna valitsemises erineb riigiti suuresti. Niisuguseid riike, kus piirkondadel on oma elu korraldamisel suurem vabadus, nimetatakse föderaalriikideks. Seda gruppi esindavad näiteks USA, Saksamaa ja Venemaa, neid riike, kus kohaliku elu määrab põhijoontes keskvalitsuse poliitika, tuntakse kui unitaarriike. Unitaarses ehk ühtses riigis on poliitika paikkondlikud erinevused väiksemad. Unitaarriikide
· Otsene rahvas osaleb otseselt otsustamises · Esindusdem. otsustajateks rahva poolt valitud esindajad e. saadikud. Nt: kõik praegused dem. riigid Monarhia veresuguluse alusel päritav ainuisikuline võim · Absoluutne e. piiramatu kogu võim kuulub ühele valitsejale. Nt: Bahreini emiraat · Konstitutsiooniline e. piiratud monarh + parlament. Nt: GB, SWE, NOR Vabariik valitav võim, riigipeaks president EESTI PARLAMENTAARNE DEMOKRAATIA Võimude lahusus seadusandlik, täidesaatev ning kohtuvõim Parlamentaalne korraldus rahvas valib otsestel valimistel parlamendisaadikud Presidentaalne korraldus rahvas valib otse nii parlamendi kui presidendi Föderaalriik piirkondadel on oma elu korraldamisel suurem vabadus. Nt: RUS, USA, GER Unitaarriik kohaliku elu määrab põhijoontes keskvalitsuse poliitika. Nt: GB, FIN, SWE, NOR, EST Õiguskantsler kontrollib põhiseaduse ja seaduste järgimist
Ühiskonna KT (Riik-mis see on ja kelle heaks töötab ?Mis on demokraatia? Eesti kui parlamentaarne demokraatia) Sõnal riik on kaks tähendust: 1. maa ja ühiskond 2. valitsemisasutuste kogum, mis hõlmab valitsemise ja avaliku võimuga seotud osa ühiskonnast. Riigi ülesandeks on tegutseda sihipäraselt ühiskonna vajaduste rahuldamise nimel. Riigi tunnus: territoorium- maa-ala, kus riik on ja teistes riikides asuvad saatkondade
1.4 INIMESTE MITMEKESISED HUVID. LK 20 23 Huvide mitmekesisus ehk pluralism rikastab ühiskonda. Demokraatia idee kohaselt ei tohi riik inimese individuaalsust alla suruda, vaid vastupidi, peab looma tingimused selle arenguks. Ühiskonda, kus on lubatud mitmed vaated, ideoloogiad, organisatsioonid, omandivormid, kultuurid ja sotsiaalsed grupid nimetatakse pluralistlikuks ühiskonnaks. Ühiskonna või kogukonna liikmete vaimset ühtekuuluvust nimetatakse rahvuse või riigi identiteediks.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid