Suhtlemisepsühholoogia Kodune töö Sirli Kohandi MK-10 1.Mis on Konflikt? Konflikt on vastuolu eri osapoolte vahel, mis võib olla tingitud erinevatest huvidest, vajadustest jms ja mis tekitab osapoolte vahel emotsionaalselt traumeeriva olukorra ja tajutud vastuolu kahe inimese vahel. Väga üldiselt võiks konflikti defineerida kui lahkheli või arusaamatust, mille tulemusena tekib pinge, mis ajendab partnereid üksteise vastu tegutsema. Konfliktiks peab olema vähemalt kaks osapoolt ja valdkonnad, kus nende huvid kokku puutuvad. Mis on arusaamatuste taga? Lühidalt öeldes ressursid, millest kõigile ei piisa ning erinevused vajadustes, väärtustes, hoiakutes, huvides või eesmärkides. Konflikti iseloomustavad jooned: Möödapääsmatu Paratamatu Suhete arengu tulemus Informatiivne Annab olukor...
Kellele : Teema : Demokraatia Kellelt : Demokraatiat saab defineerida kui rahvavõimu ning see on teatud valimisvorm. Demokraatia otseseks vastandiks on diktatuur, mis on valitsussüsteem, kus oluline osa võimust on ühe isiku või kitsa isikute grupi käes. Olen kuulnud väidet, et demokraatia on protsess, milles inimesed saavad vabalt valida mehe, keda kõiges süüdistada. Demokraatlikus ühiskonnas on esiplaanil ühishuvid, kõigi heaolu ja enamuse tahe. Mina, kui alaealine, saan demokraatias kaasa lüüa koolis, kas siis klassivanema või õpilasomavalitsuse näol. Olen olnud oma eelmises koolis klassivanem, see oli kaheksandas klassis, kui see oli minu jaoks suhteliselt mõttetu, kuna minu ülesanneteks oli ainult raha kogumine ja hommikused kõned popitavatele klassikaaslastele. Olen kuulunud ka õpilasomavalitsusse, seda nii vabaliikme kui ka presidendi näol. Presidendi amet jäi mulle lühikeseks, umbes pool aastat, kuna tervislikud põhjuse...
Kas Eestis eksisteerib riik kodaniku või kodanik riigi jaoks? Kodanikule on oluline, et riik ei jätaks teda hätta viletsuses, välisvaenlaste, loodusjõudude ja isegi kaaskodanike suhtes. Turvalisus, haridus, sotsiaalteenused on peamised valdkonnad, mida pakub riik ning mida igapäevaselt tunnetame. Riigile jällegi on oluline, et kodanik tunneks end selle riigi osana, austaks ja järgiks kehtestatud seadusandlust. Et kodanik nii ka talitaks, on vaja tunnetada riiklikku identiteeti ja seda kogu ühiskonnas. Riiklik identiteet on stabiilsuse saavutamiseks, mis kujuneb kollektiivselt tegutseva kogukonnana. Riiklik identiteet põhineb ajalool, kultuuril ja oma keelel. Kujunevad ühtekuuluvustunne, samastumine ning riiklik tunnetus. Mina näen ideaalvariandis ette, et riik on olemas kodaniku jaoks, kuid paraku me seda oma igapäevaelus ei näe....meie, kodanikud, oleme vajalikud riigile. Mina pooldan riiki, mis ei valitse kodaniku üle, mis pole...
Kuidas väärtustada vabatahtlikku tööd? Esimene ideevälgatus, mis meie mõttekodadesse siseneb kuuldes sõna ,,vabatahtlik" on ikka keegi valge inimene aafriklastele toitu jagamas või mõni hüva hing varjupaigas kassi paitamas. See on selline halenaljakas stereotüüp, millest ei saa üle ega ümber. Ometi, hakates sügavamalt ja põhjalikumalt mõtlema vabatahtlikkusele ja selle olemusele, tuleb tõdeda: vabatahtlikkus on mõtteviis. Tegelikult on igasugune töö vabatahtlik. Me ei ole sunnitud tööd tegema, alati on valik. On valik nii selles osas, millist tööd soovime teha kui ka selles osas, kas me üldse soovime tööd teha. Võib ju Tallinna keskturu ja Balti Jaama ümber küllalt kohata isikuid, kes on valinud näiteks üldse tööst loobuda. Seega ei saa rääkida töötegemise juures sundusest, isegi kui kaelas on kolm pangalaenu, autoliising ja kodus viis näljast last ka kõik need elu ilusad tõsiasjad on olnud meie enda valik ühel või teisel hetkel. Ala...
LÄÄNE VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool Ä10 KÕ Marge Zaidullin LÄBIRÄÄKISTE PROTSESSI KIRJELDAMINE NÄITE ABIL Essee Juhendaja: Kaja Alterman Mõdriku 2012 Läbirääkimiste teooria ja praktilise poole seostamise aluseks toon järgneva näite isiklikest läbirääkimistest. Abikaasa nõustus hakkama oma õele käendajaks. Õe ebakorrektsest maksmisest ja mitmete tähtaegade pikendamisest tingituna kasvas tagasimakstav summa viiekohalisest numbrist kuue kohaliseks. 2011 aasta augustis ei nõustunud abikaasa enam allkirjastama tagasimakse pikendamise lepingut. Sellest tingituna katkestas laenuandja abikaasaga lepingu ja suunas kogu tasumata summa kohtutäiturile täitmiseks. Osapooled abikaasa ja mina tema esindajana; koht...
1. Mis on ettevõtluse ülesanne ühiskonnas? Klientidel on suurem valik turul, uute töökohtade loomine, pakkujate tegevuse uuendamine ja arendamine ning pakutavate hüviste omaduste ja kvaliteedi parendamine. 2. Nimeta ettevõtluse põhikategooriad ning kirjelda nende vahelised erinevused. Ettevõtja (isik, kes tegeleb ettevõtlusega. Ta pakub tasu eest enda teenust või toodet ja nende müük on talle püsivaks tegevuseks), ettevõte (majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb). 3. Nimeta ettevõtete liigid suurusekategooriate levinuimate piiride järgi ning too välja neile omased põhitunnused. Mikroettevõte– alla 10 töötaja, väikeettevõte– 10-49 töötajat, keskmise suurusega ettevõte– 50-249 töötajat ja suurettevõte– üle 250 töötaja. 4. Milliste peamiste tunnuste poolest erinevad ettevõtlusvormid teineteisest? Osanike vastutuse, suuruse ja osakaalu poolest; nõutava osakapital...
TALLINNA MAJANDUSKOOL Sekretäri- ja ametnikutöö osakond SR091 KONFLIKT SEKRETÄRITÖÖS JA ORGANISATSIOONIS Kursusetöö Juhendaja : Anne Muusik Tallinn 2011 SISUKORD SISUKORD................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS....................................................................................................................... 3 1. Konflikt................................................................................................................................... 4 1.1 Konflikti liigid...................................................................................................................5 1.2 Mis põhjustel konflikt tekib.............................
Rahvusvahelised organisatsioonid Tekke eeldused- Sõda, Rahu, Kompromiss, Koostöö (kollektiivne heaolu) IGO-Sild riikide vahel NGO-Sild rahvaste (indiviidide vahel) Valitsusvälised (NGO) organisatsioonid ja nende teke- urbaniseerumine - kaasa aidanud, Industrialiseerimine, tehnoloogia areng, Riigid ja valitsused on ise kaasa aidanud (samas ka nende kontrolli võimalused) ÜLDISELT-NGOd – vähem aktiivsed keerulises välispoliitika protsessis Valitsuste-vahelised organisatsioonid teke- praktilistel kaalutlustel, rahu, koostöö RO tüpoloogiaid: -Funktsioonide põhiselt (üldised ja spetsiifilised) -Geograafiliselt (globaalsed, regionaalsed) -Riikide-vahelised ja valitsusvälised (INGO/IGO, NGO) Rahvaste Liit- W.Wilson – 14 punkti, Rahu ja desarmeerimine kogu maailmas, Relvakontroll, Sotsiaalprobleemid ja heaolu, Lepingu punktide järgimise kontroll Kollektiivne julgeolek: 1. Liikmesriigid ei ründa üksteist 2. Agressorit karistatakse 3. Karistuseks...
Poliitika ja valitsemise alused (02-09-2013; 1.loeng) Poliitika: Võimu näod: otsustamisena(ähvardus, kasu,seotustunne), teemaseadevõimena, mõttekontrollina. Depolitiseerimine - poliitiliste küsimuste piiritlemine, annab vaid 1 vastusevariandi. Ch. Mauffe: "Poliitika lõppeb seal, kus lõpeb võimalus eriarvamusteks." (2.loeng) Poliitiline sotsialiseerumine - indikaatoriks on kodanikupädevused. Osalemine poliitikas: Esindusdemokraatia Osalusdemokraatia (otsedemokraatia) Poliitikas osalejate tüübid: revolutsionäär, parteiaktivist, patrioodid, hääletajad jne. Sisend (hääletamine)--Kujundamine/must kast (kaasamine)--Väljund (avaldamine) Kapitali põhiliigid: inimkapital, majanduskapital, sotsiaalne kapital, kultuurkapital. Sotsiaalne kapital on: kas siduv, sildav(ühendab erinevaid), ühendav või välistav. (09-09-2013; 3.loeng) Institutsioon: Kitsas käsitluses-reeglid, Laias käsitluses-kultuurkoodid. Institutsi...
Loeng 2 - Organisatsiooni sisene suhtekorraldus Organisatsioonikultuur Sisekommunikatsioon, selle eesmärgid ja sihtrühmad Sisekommunikatsiooni strateegia ja taktikad Sisekommunikatsiooni audit Sisekommunikatsiooni kanalid Sisekriisid Konfliktijuhtimine Organisatsioonikultuur P3.5.1 Väärtuste, hoiakute ja põhimõtete kogusumma, st mida inimesed orgis mõtlevad ja usuvad: · kuidas peab tööd tegema mis on lubatud ja mis keelatud milline on õige ja milline vale käitumine kuidas firmas omavahel suheldakse kuidas lävitakse klientide ja partneritega Org-i kultuuri kujunemise määravad: asutajate väärtushinnangud, suhtumised tippjuhtide ja liidrite mõju töötajate üksteisele edastatavad kogemused ja teave org-is toimimise tavadest Sisesuhted Korporatiivses kommunikatsioonis: Personalijuhtimine ...
ETTEVÕTE. ETTEVÕTLUS. ETTEVÕTJA. Ettevõtluse müüdid või tegelikkus: 1) Ettevõtjaks sünnitakse, mitte ei saada. 2) Ettevõtjaks olemine on ainus võimalus olla täielikult sõltumatu, iseenese boss. 3) Ettevõtlusega võib üleöö rikkaks saada. 4) Parem on olla ettevõtte ainuomanik, kuna siis jääb kogu teenitav tulu endale. 5) Ettevõtte võib rajada, kasutades teiste inimeste raha (nt võttes pangalaenu või saades hankijatelt krediiti) ja riskides ise vähesega. 6) Raha teeb raha. 7) Ettevõtja edu määrab suuresti õnn ta oli kogemata õigel ajal õiges kohas. Teadmised ja oskused on seejuures vähe olulised. 8) Ettevõtja peamine motivaator on raha, ta tahab teenida suurt kasumit, et saaks seda kulutada. 9) Ettevõtja on tegutseja, mitte mõtleja. Ettevõtja võtab suuri riske. 10) Ettevõtte rajamise järel saab oma ärist kohe ära elada. Erinevad ettevõtluse (ja ettevõtja) käsitl...
Majandus Teadused 1) investeeringute käsitlus ökonoomikas 2) ökonoomika kaheastmelisus 3) institutsioonide juhtimise (kujundamise) põhimõtted, sh nirvaana-lähenemise vältimine 4) koostöökasude allikad ja vormid Ökonoomika · ökonoomika on teadus, mis uurib inimeste käitumist oma eesmärkide saavutamisel nappide alternatiivselt kasutatavate vahenditega (Käesoleval juhul ei ole ökonoomika põhiprobleemiks valitud majanduse tehniline, vaid sotsiaalne korraldus) · ökonoomika tegeleb vastastikku kasuliku ühiskondliku koostöö võimaluste ja probleemidega (rõhutatakse tehnilise efektiivsuse probleemide sekundaarsust sotsiaalse dimensiooni suhtes. Ökonoomika on seega teadus ühiskondlikust koostööst, selle võimalustest ja probleemidest. ) · Koostöö (kooperatsioon) on meie jaoks koostegevuse (interaktsiooni) üks (positiivne) variant toob kasu...
SISSEJUHATUS MAJANDUSTEOORIASSE PÕHIMÕISTED 1.LOENG 6.09.2010 Majandusteooriaks nimetatakse majandusteaduse osa, mis tegeleb rahvamajanduse kui terviku toimimise üldiste seaduspärasuste uurimisega. Teadus on inimetegevuse sptsiifiline valdkond, mille ülesanne ona anda tõeseid teadmisi, need ära süstematiseerida ja ära kasutada praktikas. Tõde on õige peegeldus inimteavuses, õige arusaam. See muutub pidevalt, on suhteline. Absoluutsed tõed on üldjuhul primitiivsed. Ühiskonnateaduste probleem absoluutseid tõdesi on väga vähe. Et teada saada, kas asi on õige, tuleb selgeks teha, KUS see asjaolu võib õige olla. Ühiskonnateadused teevad lihtsustatud mudeli. Panna kõige olulisem mudelisse, mitteolulisest abstraheeruda (loobuda). Kas me teame mis on kõige olulisem? Kui midagi olulist jäi mudelist välja, tekib viga. Vea tekkimine on tõenäoline, aga tuleb teha ...
LOENGUID MIKRO(EHITUS)ÖKONOOMIKAST SISUKORD: EESSÕNA : AINE KOHT ÕPPEKAVAS JA SOOVITAV KIRJANDUS 1. SISSEJUHATUS 2. MAJANDUSTEOORIA 3. NÕUDLUSSEADUS 4. PAKKUMISSEADUS 5. HINNAMEHANISM 6. HINNAMEHANISMIEFFEKTIISUS 7. TUR UHÄIRED 8. TARBIJA KÄITUMINE JA PIIRKASULIKKUSE TEOORIA 9. TARBIJA KÄITUMINE JA ÜKSKÕIKSUSTEOORIA 10. TARBIJA KÄITUMINE JA EELISTUSTEOORIA 11. FIRMATEOORIA 12. FIRMATEOORIA PUUDUSED JA TÄIENDUSED 13. INVESTEERIMINE 14. RESSURSITURG JA JAOTUSTEOORIA 15. TAGASIVAADE HINNAMEHANISMILE 16. EHITUSKULUD JA HIND 17. EHITUSFIRMA VARAD 18. AJAFAKTOR EHITUSES. TELLIJA ASPEKT. 19. PROJEKTIJUHTIMISE ÖKONOOMIKA 20. PROJEKTI (KAVANDI) ÖKONOOMIKA 21. VÄÄRTUSE JUHTIMINE EESSÕNA 1. Kohustuslikud: * Mikro- ja makroökonoomika 4,0 AP ...
KORDAMISKÜSIMUSED 2013 Tugineb föderalistlikule teooriale, mille kohaselt integratsiooni 1. Euroopa Liidu kujunemine ja lepingud, EL ,,idalaienemine", lõpptulemusena tuleks luua ühtne föderatiivne riik ja kaotada Eesti integratsioon Euroopa Liitu, EL õiguslikud alused rahvuste vahelised piirid. Riikideülesuse põhimõte leiab, et riigid ei suuda iseseisvalt täita kõiki funktsioone, mis on vajalikud 1. Peale II maailmasõda Euroopa integratsiooni tinginud kodanikele avalike hüvede pakkumiseks. Globaliseeruvas peamised faktorid. maailmas on teatud ülesandeid efektiivsem täita riikideükesuse EL tekkimise eeldused (vajadused): põhimõttel. *II maailmasõja järgne majanduslik ülesehtustöö 9. Euroopa Majandusühendu...
MAJANDUSTEOORIA Eksam enne jõule v jaanuari alguses (Liivi tn, u 1h arvutis). Economics (N. Greogory Mankw) Kes on pildil ? Adam Smith-Nähtamatu käsi, 18. saj lõpp, Rahvaste rikkuste põhjus, šoti, industaliseerimine Inglismaal. Maj ei pea juhtima, ettevõtete, inimeste ja riigi huvi paneb turumaj tööle. Karl Max-revolutsiooni organiseerija Alfred Marshall- 1 ökonoomia õpiku autor 1870. Sealt tuleb palju termineid, mida me praegu kasutamine. Elas Londoni suurema ajast. John Meynard Kaynes-Inglise majandusteadlane, A. Marshall vastand. Maj isendaga hakkama enam ei saanud (liiga keeruliseks muutus). Milline on riigi sekkumine ? 80ndad majanduse peenhäälestamine. Suur tööpuudus-mida riik peaks tegema ? Suure vabaturumajanduse väiksem regulatsioon. Tekkisid vastuolud. Võtke laenu, tehke investeeringuid, siis hakkab maj käima. Friedrich Hayek- riigi liigne sekkumine, Kaynes ja Hayek enamvähem samal ajal tegut...
Eesmärgid organisatsioonis Tegevuste üldine koondamine ühtseks. Juhtimise korraldamise ja mõtte avab juhtimise teadus. Formaalne organisatsioon peab vastama nõuetele 1. Üheselt määratletud vastutused. 2.Iseseisvad struktuuri üksused. 3.asendamatuid töötajaid ei ole. 4. Tuleb luua võimalused töökohtade vahel erinevateks seosteks. Organisatsioon on tööjaotos atoriteediallikate selgus ja omavahelised seosed, see võimaldab erinevatel inimestel hästi koos töötada. Org juhtimine eeldab aga järgmisi nõudeid: eesmärgi saaavutamiseks vajalike tööde kindlaks määramist, töö jaotamine loogilisse járjekorda seoeste alusel. Vastutuse määramine ja selle delegeerimine. Rühmade vaheliste seoste määratlemine et saavutada harmooniline rühmatöö JUHTIMISE HIRARHIA organisatsioonis peab saavutama juhtimise hierarhia peab valitsema käsu yhtsus, eipiisa sellest et kui on määratketud kes mis tööga tegeleb, sest veel on vaja yksiktegevused seostada etsaavutada o...
Juhtimine ja õigus I. osa Sissejuhatus õigusesse Urmas Arumäe Äriõiguse loengukonspekt Juhtimine ja õigus I. osa Sissejuhatus õigusesse Loengukonspekt Toimetaja Urmas Arumäe Autor Urmas Arumäe © Urmas Arumäe, 2012 ISBN 978-9949-30-611-4 (I. osa) Trükk EBS Print OÜ Kõik õigused käesolevale väljaandele on kaitstud. Ilma autoriõiguse omaniku eelneva kirjaliku loata pole lubatud ühtki selle väljaande osa paljundada ei mehhaanilisel, elektroonilisel ega muul viisil. 2 Sissejuhatus Omades märkimisväärset ettevõtja ja ärijuhi kogemust ning olles juba aastaid tegelenud peamiselt ettevõtluse ja juhtimise eriala üliõpilastele õigusainete õpetamisega ning pea sama kaua ka vandeadvokaadina äriklientide nõustamisega, on autoril olnud piisavalt aega kogeda Eesti ettevõtluskeskkonda ja saada aimu probleemidest organisatsioonide valitsemisel ja juhtimisel. Teisiti öeldes on autori praktiline tegevus ning...
Majanduse alused 1. Võimaliku tootmise piir VTP on kahe kauba tootmiskombinatsioonide jada, mis saadakse ühiskonna tootlikke ressursse omavahel kombineerides. Pareto-efektiivsuse kriteerium väidab, et kõik punktid võimaliku tootmise piiril on efektiivsed ning asudes ühes neist punktidest saab ühe hüvise tootmise suurendamiseks ressursse ümber jaotada vaid teise hüvise tootmise vähendamise arvel. Kui ressursse tuleb juurde või nende kvaliteet paraneb, nihkub VTP pikaajaliselt majanduskasvu tõttu koordinaattelgede nullpunktist kaugemale. 2. Alternatiivkulu printsiip See tähendab, et mida enam soovitakse tarbida teist hüvist, seda enam tuleb esimese hüvise tarbimist piirata. Saamatajäänud tulu parimast alternatiivsest kasutamata jäänud võimalusest. 3. Nõudmise üldine seadus- nõudlusfunktsioon ja selle nihked Nõudlusseaduse kohaselt: Muude tingimuste samaks jäädes, mida kõrgem on hind, seda väiksem on nõutav kogus. 4. Turu...
annaabi.ee 
