Printerid Elise Kasak Mis on printer? Arvuti kirjutav välisseade, s.o. seade, mis trükib arvutis oleva teksti või graafilise kujutise paberile, kilele vms. andmekandjale. Ajaloost... Esimesed arvutiprinterid võeti kasutusele juba elektronarvutustehnika algusaastatel. Täielik süsteem koosnes 5200-st vaakumlambist, kaalus 29 000 naela ehk 13154,4 kilogrammi ja tarbis 125 kW elektrienergiat. Tööpõhimõtte järgi jaotatakse printerid: Löökprinterid: (odav, vähenõudlik, aeglane) Nõelmaatriksprinter Õisprinter Ridaprinter Löögita printerid: Termoprinterid (termokontaktprinter , termosiirdeprinter , sublimatsiooniprinter ). Fotoelektriline printer (LED-printer, laserprinter) Jugaprinter (vahaprinter, tindiprinter) Nõelmaatriksprinter Kirjutuspeas paiknevad nõelad löövad läbi värvilindi vastu paberit, tekitades sellega punk...
Ettekanne Marten Vaino 11c! Printerid Tallinna 21. Kool! Detsember 2014 Mis on printer & mis on plotter? ❖ Printer on seade, mis toodab teksti või graafikat meediakandjatele nagu paberile ja kilele.! ❖ Plotter on printer, millega prinditakse vektorgraafikat. Erinevad printerid ❖ Laserprinter! ! ! ❖ Tindiprinter! ❖ Maatriks! ❖ Õisprinter! ❖ Termoprinter! ❖ LED-printer! ❖ 3D-printer! ! ❖ Jugaprinter! ❖ UV-printer! ! ! ❖ Kassalindiprinter ! ! Kuidas andmed printerisse saadetakse? ❖ Vanasti toimus andmevahetus rööpväratiga (vt. pilti)! ❖ Tänapäeval kasutatakse rohkem USB kaableid ...
Tallinna Polütehnikum Arvutid ja Arvutivõrgud PRINTERITE TÜÜBID Referaat Juhendaja : Printerite tüübid Printerid saab väga laias laastus jaotata löökprinteriteks ja löögita printeriteks. Täpsemalt saab neid jagada järgmiselt: Löökprinterid Kõik nõelmaatriksprinterid, samuti õis- ja ridaprinterid kuuluvad löökprinterite hulka. Nende hulka kuulub ka muid printeritüüpe (kuul- ja trummelprinterid jne.), mis tänapäeval on aga kasutusest kadunud. 1) Maatriksprinter e. nõelprinter Maatriksprinterid on löögiga printerid. Need töötavad peaaegu samuti nagu jugaprinterid, kuid värvidüüside asemel on neil komplektist peentest nõeltest ja neid juhtivatest elektromagnetitest prindipea. Metallnõelt...
Printerid Birgit Jürgen Sissejuhatus Kaasaegses ühiskonnas on eesmärgiks "paberivaba" kontor. Vaatamata sellele, kasutame me endiselt paberkandjat, mida on siiski mugavam lugeda või väiksemate mahtude korral endaga kaasas kanda. Seega varem või hiljem tekib vajadus soetada endale printer kontorisse, koju. Mis on printer? Arvuti lisa/välisseade, mis trükib teksti või graafilisi kujutisi andmekandjale. Printerite ajaloost Esimesed printerid võeti kasutusele juba elektronarvutustehnika algusaastatel. Näiteks 1951.a. valminud elektronarvutis "Univac" kasutati spetsiaalset "Uniprinteri" nimelist prindiseadet. See oli reaprinterite (line printer) klassi kuuluv seade, mis väljastas trükiteksti kiirusega kuni 600 märki sekundis (maksimaalselt võis reas olla kuni 120 märki). Sarnaselt teistele tolleaegsetele arvutusseadmetele oli ta aga suur ja kohmakas, tarbides 14 kW võimsust. Tööpõhimõtte järgi jaotatakse printerid Löökpr...
SISUKORD Sissejuhatus.........................................................................................................................4 1. Sisendseadmed.................................................................................................................5 1.1 Klaviatuur...................................................................................................................5 1.2 Hiir............................................................................................................................. 5 1.3 Hiirematt.................................................................................................................... 6 2. Väljundseadmed...............................................................................................................8 1.4 Kuvar.........................................................................................................................8...
Arvutite lisaseadmed Kaasaegses ühiskonnas on eesmärgiks "paberivaba" kontor. Vaatamata sellele, kasutame me endiselt paberkandjat, mida on siiski mugavam lugeda või väiksemate mahtude korral endaga kaasas kanda. Seega varem või hiljem tekib vajadus soetada endale printer kontorisse, koju. Arvuti lisa-/välisseade, mis trükib teksti või graafilisi kujutisi andmekandjale. Löökprinterid: odav, vähenõudlik, aeglane. Nõelmaatriksprinter Õisprinter Ridaprinter Löögita printerid: Termoprinterid (termokontaktprinter , termosiirdeprinter , sublimatsiooniprinter ). Fotoelektriline printer (LED-printer, laserprinter) Jugaprinter (vahaprinter, tindiprinter) Löökprinterid töötavad tehnoloogial, kus liikuv kirjutuspea või nõelad löövad tugevasti vastu värvilinti, läbi mille tekib paberile punktidest koosnev kujutis. Trükivad (pool)reakaupa. Prindikvaliteet pole eriti oluline. Mustandite trükkimiseks ...
PÄRNU SAKSA TEHNOLOOGIAKOOL Tarkvara arendus TAK REFERAAT „PRINTERID“ Pärnu 2012 2 Sisukord 1.Mis on printer?..................................................................................................... 3 2.Printerite tüübid................................................................................................... 5 2.1Löökprinterid.................................................................................................. 5 2.1.1 Maatriksprinter e. Nõelprinter.................................................................5 2.1.2 Õisprinter (Daisy-wheel)..........................................................................6 2.2 Löögita printerid..............................................................................................
(KOOLI NIMI) (ERIALA NIMI) (Eesnimi) (Perekonnanimi) TEHNOLOOGIAD TÄNAPÄEVAL JA TULEVIKUS Referaat Juhendaja: (Eesnimi) (Perekonnanimi) (Tegemise koht ja aeg) Sissejuhatus See uurimustöö toob välja mõningate liideste, GPS süsteemide, printerite, audioseadmete ja mp3 mängijate olemuse ning ka arutleb selle üle, mis võiks saada neist tulevikus. Kas neil on veel võimalik muutuda paremaks ja areneda täiuslikemaks? Või kas hoopis miski võiks neid tulevikus asendama hakata? Neile küsimustele annab vastused järgnev uurimustöö. Liidesed Mis on üldse liidesed? Liidesed on vahelülid kahe seadme, kahe programmi või seadme ja inimese vahel. Nad hõlpsustavad nende omavahelist koostööd. Informaatikas leidub eri tüüpi liideseid: o Tarkvaraliidesed o Kasutajaliidesed o Riistva...
Tallinna Polütehnikum Referaat Arvutitel lisasedmed tänapäeval ja tulevikus Õpilane: Saamuel Pedosk Õpetaja: Taavi Toppi Tallinn 2012 Tehnoloogia tänapäeval ja minevikus Tänapäeva tehnoloogia on juba üsna palju arenenud, kuid arenguruumi on sellel veel rohkem kui küll. Vaadates korra ajas tagasi võiks öelda, et tänapäeva tehnooogia on siiani arenenud ülisüüre kiiruse ja tempoga.Vaadates tehnoloogia arengule tekkib ikka küsimus, miks see nii suure kiirusega areneb ja miks ürgsed inimesed ei avastanud ega leiutanud selliseid tehnoloogiaid sellise kiirusega nagu tänapäeval. Juba mõne kuuga võib leiutada sellise asja mis on maailmamuutev. See areng hakkas pihta II maailmasõja aegu, kus hakkasid sõjanduses...
Printer on arvuti väljundseade, mida kasutatakse teksti ja piltide kandmiseks paberile või muule materjalile. Printer on ühendatud arvutiga kas otse (LPT, COM või USB pordi abil) või võrguprinteri korral arvutivõrku. Sel juhul on printeril sisseehitatud võrgukaart. Printerite liigid: Laserprinterid töötavad umbes samal põhimõttel nagu koopiamasinad: terve leheküljetäis infot võetakse arvutist korraga printeri mällu, kantakse laserkiire abil elektrilaengutena metalltrumlile ja sealt elektrograafilisel meetodil värvipulbri ehk tooneriga paberile, millele värv kinnistatakse kuumutamisega. Kõige populaarsemad on firma Hewlett- Packard laserprinterid, neid valmistavad aga ka Panasonic, Epson, Lexmark, QMS ja Xerox. LED-printerid annavad sarnaselt. eelmistega korraga üle terve lehekülje, aga kasutavad trumli valgustamiseks laserkiire ja läätsesüsteemi asemel odavamaid valgusdioode. Seda tüüpi printereile on spetsialiseerunud OKI. Juga...
Printer on arvuti väljundseade, mida kasutatakse teksti ja piltide kandmiseks paberile või muule materjalile. Printer on ühendatud arvutiga kas otse (LPT, COM või USB pordi abil) või võrguprinteri korral arvutivõrku. Sel juhul on printeril sisseehitatud võrgukaart. Tänapäeval on peamised printeritüübid termoprinter, maatriksprinter, tindiprinter ja laserprinter. Printerite liigid Printereid võid jagada kategooriate vahel mitme eri teguri järgi: - tava- ja võrguprinterid; - personaalne-, töögrupi-, suure töögrupi- (ka terve kontori), tööstuslik jne. printer; - väljaprindi formaadi järgi (foto 10x15cm, A4, A3, A2, A1, A0); - printtehnoloogia - termo-, sublimatsioon-, tindi-, vaha-, laser- ja nõelprinter; - mustvalget või värvilist trükki võimaldav printer. Sagedane küsimus on printeri ostul - kas soetada laser- või tindiprinter? Siinkohal tuleks selgeks teha endale, mille jaoks on Teil printerit vaja (laias laastus): - fotode printimis...
Sisukord PRINTERID................................................................................................................................ 3 VÕRGUPRINTER............................................................................................. 12 PRINTERITE ÜHILDATAVUS VÕIMALUSED........................................................ 12 PRINTEREID ISELOOMUSTAVAD SÄTTED.......................................................... 13 KASUTATUD ALLIKAD:................................................................................... 13 Printer on arvuti väljundseade, mida kasutatakse teksti ja piltide kandmiseks paberile või muule materjalile. Printer on ühendatud arvutiga kas otse (LPT, COM või USB pordi abil) või võrguprinteri korral arvutivõrku. Sel juhul on printeril sisseehitatud võrgukaart. Tänapäeval on peamised printeritüübid termoprinter, maatriksprinter, tindiprinter ja laserprinter. Printerite liigid Printere...
ARVUTITE EKSAM PILETID PILET 1. Käsu täitmine protsessoris. Teisisõnu fetch-decode-execute tsükkel. Protsessor viib käsu täide iga käsu väikeste sammude seeriana. Umbkaudu on need sammud järgmised: järgmise käsu haaramine käsuregistrisse -> käsuloenduri muutmine nii, et ta viitaks järgmisele käsule -> teha kindlaks käsu tüüp -> juhul, kui käsk kasutab sõna, mis on juba mälus, siis teha kindlaks, kus see mälus asub -> vajaduse korral haarata see sõna ja viia see protsessori registrisse -> täita antud käsk -> naaseda esimese sammu juurde ja alustada järgmise käsu täitmist. Et käsku täita, peab protsessor 1) pöörduma mälu poole 2) Lugema sealt käsukoodi 3) dekodeerima selle 4) võtma vastu käsu sisule vastavad loogilised otsused 5) väljastama juhtsignaali kõigile komponentidele arvutis. 6) leidma uue käsuaadressi ning salvestama ta käsuregistrisse. Ühe käsu täitmiseks kuluvat aega nimetatakse käsutsükliks VO...
Arvutid I eksamiküsimuste vastused Eero Ringmäe mai 2002 õj = Teet Evartson I Digitaalloogika 1._Mikroskeemide valmistamise tehnoloogiad: Bipolaarsed tehnoloogiad: dioodloogika: kokku ühendatud n-p pooljuhid lüliti avatud, kui vool kulgeb noole suunas. Väljundvoolu hergnevustegur dioodide arv loogikaskeemis piiratud, kuna vastasel juhul võib ühte dioodi hakata läbima liiga suur vool ... summa eelnenud dioodidest * I ... vana, ei kasutata TTL Transistor-Transistor Loogika: bipolaarne transistor ... npn = emitter-base- collector ja pnp = emitter-base-collector ... viimane on negatiivse loogika näide (invertor) kolme olekuga väljund: Enabled+x1+x2. Kui E=0, f=? väiksema energitarbega & kiirem kui eelmine STTL Shotky TTL ... ...
Trigerid Triger on mäluelement mis säilitab 1bit informatsiooni. Qt = S + -R * Qt-1Trigeril on 2 stabiilset olekut 1 ja 0. Olekuks nimetatakse trigeri väljundi väärtust antud ajakhetkel. Sõltuvalt sisendsignaalist muudab triger oleku vastupidiseks või säilitab endise oleku. Sünkroniseerimine kui trigeriga on ühendatud lubav sisend, mille kõrgel väärtusel loetakse sisse uued sisendid, toimuvad üleminekud, madalal olekul aga on triger passiivne, säilitades oma endise oleku. Vastasel juhul võiksid erinevate elementide ja kombinatsioonide erinevad viited väjundit mõjutada. Esifront vs tagafront. Ühe- vs kahetaktiline triger (MS-triger) master ja slave pool ... kahetaktilisse on kokku ühendatud 2 trigerit, et sünkroniseerimisel nulli haaramist elimineerida... slave lülitub esimesel taktil, master järgneval SR Set-Reset Triger ... seadesisendiga triger T-triger Toggle triger .. sisendisse impulsi andmisel muudab oleku vastupidise...
Arvutid I eksamiküsimuste vastused Eero Ringmäe mai 2002 õj = Teet Evartson I Digitaalloogika 1._Mikroskeemide valmistamise tehnoloogiad: Bipolaarsed tehnoloogiad: dioodloogika: kokku ühendatud n-p pooljuhid lüliti avatud, kui vool kulgeb noole suunas. Väljundvoolu hergnevustegur dioodide arv loogikaskeemis piiratud, kuna vastasel juhul võib ühte dioodi hakata läbima liiga suur vool ... summa eelnenud dioodidest * I ... vana, ei kasutata TTL Transistor-Transistor Loogika: bipolaarne transistor ... npn = emitter-base- collector ja pnp = emitter-base-collector ... viimane on negatiivse loogika näide (invertor) kolme olekuga väljund: Enabled+x1+x2. Kui E=0, f=? väiksema energitarbega & kiirem kui eelmine STTL Shotky TTL ... ...
Arhivaalide ja teavikute säilitamine. //EKSAM - 5 november// Säilitamise põhimõisted: Säilitamine - tegevused, mis aeglustavad säilikute vananemist, takistavad nende lagunemist ja pikendavad seeläbi kogude kasutusaega. Säilitamises eristatakse kahte põhilist tegevussuunda: ennetav säilitamine - eesmärk maksimaalselt aeglustada kogude vananemist, kusjuures säilikuid otseselt ei töödelda korrektiivne säilitamine - säilikute seisundi parandamine Konserveerimine - eesmärgiks on materjalide stabiliseerimine originaalsel kujul nende keemilise ja füüsikalise töötlemisega Restaureerimine (ennistamine) - eesmärgiks on taastada objekti oletatav varasem olek. Püütakse taastada objekti neid omadusi, mis on kaduma läinud, aga mis oletatavasti on olnud selle objekti terviklikkuse seisukohalt olulised. Minimalismiprintsiip - Arhivaalide korral peab igasugune töötlus olema võimalikult minimaalne ja säilitama arh...
1. Trigerid. Trigerid kuuluvad järestikskeemide hulka, sest neil on mälu omadus. Väljundi väärtus sõltub peale sisendite väärtuste ka väljundi väärtusest eelnevatel hetkedel. Triger on mäluelement, mis säilitab ühe bitist informatsiooni. Trigeril on kaks stabiilset olekut. Olekuks nimetatakse trigeri väljundi väärtust antud ajahetkel. Tavaliselt on trigeril kaks väljundit: otseväljund ja tema eitus. Trigeri tüübid: 1) SR-triger (Set Reset) Asünkroonse trigeri puhul pole sünkrosisendit millega ümberlülitumise aega juhtida, seega väljundi väärtus muutub sisendi väärtuste muutuste järgi. S R Qt 0 0 Qt-1 01 0 10 1 11 - Kui S = R = 1, siis on otseväljud ja inversioonväljund ühesuguse väärtusega Q = ^Q, kuna kahendväärtuse otseväärtuse ja eitus ei saa olla võrdsed, siis loetakse seda keelatud väärtuseks. Loogikafunktsioon Qt = S + ^R Qt-1 SR trigerit saab ka li...
1)Loendurid Loenduriteks - Impulsside loendamiseks ette nähtud loogikalülitus. Loendur on register, millesse salvestatud arv sisenditele antud signaali mõjul muutub ühe võrra. Loendureid kasutatakse nii automaatikaseadmetes, kui ka arvutustehnikas. Loenduril on sünkroonsisend ja m väljundit. Iga impulsi saabumisel sünkrosisendisse muudab üks või mitu väljundit oma väärtust. Teadtud arvu väljundkombinatsioonide järel kogu väljundkombinatsioonide jada kordub. Loenduri sisse tulevad impulsid ning väljundiks on 0,1 kombinatsioonid. Erinevate väljundkombinatsioonide arvu nimetatakse mooduliks. Loendurit kasutatakse automaatikaseadmetes ja arvutitehnikas. E- sisend, mis lubab loendamise Kaks diagrammi- üks sünkroonse, teine asünkroonse jaoks. Sünkroonne loendur - ümberlülitumine toimub samaaegselt v. paralleelselt. Ümberlülitumisaeg on kogu aeg samasugune. Kasut. arvutites andmetöötluses. Asü...
Sisukord 1. Analooginfo, digitaalne info, ADC, DAC ja helikaart (14, 327-335) .................................... 2 2. Enamkasutatavad kombinatsioonskeemid (41-79) ................................................................. 3 3. Enamkasutatavad järjestiskeemid (80-124) ............................................................................ 4 4. Protsessori struktuur: käsuloendur, käsuregister, käsu dekooder, juhtautomaat ja operatsioonautomaat (125-132) ..................................................................................................... 5 5. Konveier protsessoris ja mälus (163-167 mälu + 184 cpu) .................................................... 8 6. Vahemälu (Cache) (171-182) ................................................................................................ 10 7. Protsessori töö kiirendamine: superskalaarne protsessor, konveier, SIMD, spekulatiivne täitmine, mitmetuumalised protsessorid (18...
1. Põhimõisted 1.1 Riist- ja tarkvara, infotehnoloogia Andmed (ingl. data) mittestruktuursed faktid ja numbrid. Info ehk informatsioon (ingl. information) ka teave on struktuursed andmed, mida info valdaja saab kasutada analüüsimisel ja probleemide lahendamisel. Digitaalne (ingl. digital) omane andmetele, mis koosnevad numbritest. Informaatika on teaduse ja tehnika haru, mis tegeleb arvutite abil toimuva infotöötlusega. Infotöötlus on informatsiooniga süstemaatiline operatsioonide sooritamine (võib sisaldada ka andmeside ja bürooautomaatika operatsioone). Infotöötlussüsteem on üks või mitu andmetöötlussüsteemi (arvutid, välisseadmed, tarkvara, ka büroo- ja sideseadmed), mis sooritavad infotöötlust. Infosüsteem infot andev ja jagav infotöötlussüsteem koos oma organisatsiooniliste ressurssidega (tehnoloogiad, inimesed, finantsid, protsessid). Informatsiooni ja kommunikatsioonitehnoloogia (lüh. IKT) on arvutustehni...
1. Trigerid Triger on mäluelement, mis säilitab 1 biti informatsiooni. Triger on kahe stabiilse olekuga loogikalülitus (1 või 0). Trigeri olek vastab tema väljundsignaalile. Sõltuvalt sisendsignaalist säilitab triger endise oleku või muudab seda hüppeliselt (seega sültub trigeri väljund ka selle eelmisest väljundist). Trigeril on tavaliselt 2 väljundit: otsene Q ja invertne Q . Tööpõhimõtte järgi jaotatakse trigerid seadesisenditega ehk SR- trigeriteks, loendussisenditega e. T- trigeriteks, andmesisenditega ehk D- trigeriteks ...
Arvuti riistvara matemaatilised alused · Kahendsüsteem Digitaalseadmetes teostatavate arvutuste ja muu infotöötluse kiirus, täpsus ja arusaadavus sõltub suuresti seadmes kasutatavast arvutussüsteemist. Digitaaltehnikas domineerib kahendsüsteem nii iseseisva süsteemina kui ka teiste arvusüsteemide realiseerimise vahendina ja seda järgmistel põhjustel: Füüsikalise realiseerimise lihtsus tehete sooritamise põhimõtteline lihtsus funktsionaalne ühtsus Boole'i algebraga, mis on loogikalülituste peamine matemaatiline alus. Kahendsüsteem kuulub positsiooniliste arvusüsteemide hulka nagu kümnendsüsteemgi. Kahendarvu kohta nimetatakse bitiks. Vasakpoolseim koht on kõrgeim bitt ja parempoolseim madalaim bitt. · Boole funktsioonid ja nende esitus Digitaalseadmete realiseerimise matemaatiliseks aluseks on valdavalt kahendloogika ja kahendfunktsioonid. Kahendfunktsioone saab esitada olekutabelite abil, kus 2 n (n- argumentide väärtuste või...
Personaalarvutite riistvara ja arhitektuur Personaalarvutite riistvara ja arhitektuur 1. Personaalarvutites kasutatavad protsessorid. Nende tüübid ja parameetrid. Tänapäeva desktop arvutites kasutatakse peamiselt kahe konkureeriva tootja (Intel ja AMD) protsessoreid. Tootmises olevate protsessorite võrdlused on toodud allpoololevas tabelis Tabel 1. Protsessorite parameetrid (X- toetus on olemas; 0- puudub; sulgudes on märgitud protsessori taktsagedus, mille kohta antud number käib). Tabelis on loetletud sellised parameetrid nagu tootmistehnoloogia, tehnilised parameetrid (korpuse- ja pesa tüüp), elektrilised parameetrid (toitepinge ja voolutarve), soojuslikud parameetrid (temperatuur, soojusvõimsus, info temperatuurikaitselülituse kohta), sageduslikud parameetrid (siinisagedus ja sisemine taktsagedus), vahemälu suurus ja siini laius, multimeedial...
Eesti Mereakadeemia Informaatika ja arvutitehnika õppetool INFORMAATIKA - I Arvutite riistvara (loengukonspekt) Koostas: J.Pääsuke Tallinn 2001-2004.a. Sisukord 1. Sissejuhatus............................................................................................................................4 1.1. Arvutite (personaalarvutite) ajaloost...............................................................................5 1.2. Mõningaid põhimõisteid..................................................................................................6 1.3. Arvuti väljast ja seest vaadatuna.....................................................................................7 2. Arvutite protsessorid.....................................................................
annaabi.ee 
