Põhjenda, kas sinu arvates on võimalik muuta ühiskonda nii radikaalselt, et pikendada inimkonna surematust? Poliitilist filosoofiat ja kultuurikriitikat viljelev Sloveenia Lubljana ülikooli vanemteadur Slavoj Zizek kirjutab ,,looduse lõpust", inimese domineerimisest looduse üle ning selle võimalikest tagajärgedest looduskatastroofide näol, tehes ettepaneku ühiskonna radikaalseks muutmiseks ning selle võimalikkusest, et pikendada inimkonna surematust. Maailma ei ole võimalik nii radikaalselt muuta, et see tagaks homo sapiensi igavese elu maal, kuid meie kõigi võimuses on pikendada elu maal võimalikult palju. Selleks et inimene kui isend
patoloogilised huvid – võimutahe või hirm loodusjõudude ees. Diskursuseanalüüsi jaoks on ideoloogia, kui püütakse saavutada reaalsust ilma igasuguse diskursusliku ühenduse või sidemeta. Oswald Ducrot arvates on võimatu eristada kirjeldavat ja argumenteerivat keelt, sest iga kirjeldus on automaatselt argumentatsioon. Ideoloogia on see, kui püütakse varjata, et igasugune kõne on diskursiivne. Seega loosung «faktid kõnelevad enda eest» on ideoloogiline arheväljendus. Slavoj Zizek üritab aga Lacani mõjul minna veelgi kaugemale ja näidata, et nn ideoloogiata ei olegi mingit reaalsust ja ideoloogia pigem loob Reaalse. Ideoloogiat kandev subjekt ei ütle kunagi, et ma olen ideoloogiline, vaid vajab enda eristamiseks eelarvamuste äratundmist teises. Reaalsus määratakse alati refleksiivselt teise kaudu, aga lõplikult kukub sümboliseering alati läbi, sisaldades sümboolse võla. Sümboliseerimata, viirastuslik osa moodustab Reaalse.
Philosophy Today The Great Divide Most contemporary philosophers follow one of two approaches "Continental" philosophy "Analytic" philosophy Continental philosophy is more influential on the European continent Analytic philosophy is predominant in the major research universities in the English-speaking world Analytic Philosophy Analytic philosophy developed from attempts in the early 20th century to make our concepts precise. The model of this procedure was science. Emphasis in contemporary analytic philosophy is on language and meaning, and meaning is understood as a relation between language and objective reality. Thus, understanding the structure of language is what reveals the structure of reality. Continental Philosophy At the same time that analytic philosophy was emerging, E. Husserl was developing his "phenomenological" approach...
ja kriitilistes artiklites. Osa neist kirjutistest on kogutud raamatutesse "Katkestuse kultuur" (1996) ja "Millimallikas" (2000). Pikemas essees "Loomise mõnu ja kiri" (2006) tegeleb ta eesti mütoloogiaga, koondades oma tähelepanekud triksteri kuju ümber. Hasso Krull on tõlkinud teoreetilisi töid prantsuse, inglise ja saksa keelest (Jacques Derrida, Michel Foucault, Paul Virilio, Julia Kristeva, Gilles Deleuze ja Félix Guattari, Pierre Bourdieu, Slavoj Zizek, Ernesto Laclau, Walter Benjamin) ning luulet prantsuse (André Breton, René Char, Francis Ponge, Bernard Noël, Edmond Jabès, Mohammed Dib, Amina Said, Tahar Ben Jelloun), inglise (Sylvia Plath, Frank O'Hara, Rita Dove, Michael Ondaatje, Nissim Ezekiel, Kamala Das, Sujata Bhatt, Allen Ginsberg, Charles Bernstein, John Berryman, Wallace Stevens, William Carlos Williams), hollandi (Cees Nooteboom, Hans van de Waarsenburg, Arjen Duinker, Diana Ozon), soome (Caj Westerberg, Tomi Kontio, Jouni
Õnnepüüdlus kui neuroos(närvisüsteemi psüühilise talitluse häire)Kahekümnendal sajandil pole enamik filosoofe oma tõelise mina tundmiseks enam kehalisusest vabanemist soovitanud. On arvatud, et inimene polegi midagi muud kui oma sotsiaalsete rollide summa või teatavate käitumis- ja mõtlemisharjumuste kogum. Inimese loomust seletatakse mitte Jumala ega looduse, vaid kultuuri kaudu. Huvitav on selliste poststrukturalistlike psühhoanalüütikute nagu Lacan ja Zizek seisukoht. Nad leiavad, et inimese teadvustatud igatsus raha ja tunnustuse järele mitte ei asenda tema "tegelikku" igatsust millegi jumaliku järele, vaid need ihad varjavad inimese eest asjaolu, et inimeses tegelikult midagi fundamentaalset või olemuslikku ei olegi. Kui inimene enam midagi ei ihaldaks, siis ta samastuks eimiskiga oma tegeliku puudumisega, ning, nagu Zizek väidab, ta isegi lakkaks olemast. Kõik inimese ihad on järelikult psüühilised häired, mille abil inimene
integreeru kõrgemal trasemel looks, vaid on eraldi fragmentidena) midagi kalendritaolist pole esimest figuuri, pole viimast. Vaatab neid tähestikuliselt lihtsustamiseks. ,,armastaja kõne on klisseelik kõne" esineb automatism- nt. kordus, kramplikkus. Teatud tingiimustel me saame kõik figuurid panna tööle üldise loo huvides. Armu tunde muutmine produktiivseks abielu, järglased. Kui armu tunne laguneb, siis tuleb välja armastuslugu. Zizek kurtuaasne armastus -romantiline armastus tänapäeva mõistes. Armusuhe, kus puhub kehalise rahuduse võimalus. (üksildane rüütel ja daam) ÕIGE armastuse mudel, mille puudumist kurdetakse. Armastus nende kahe põhjal : armastus kui teatav kramp, automatism. Inimene muutub armununa automaatseks, kordad klisseesid.Spinoza oleme kirgede mõju all. Karikakramäng klassikaline masinlik vaheldumine, tüüpiline näide armastaja sisekõnest.
me vabad, sest meil Soome kuulajad kuulavad hoolega, esitavad täpsus- lihtsalt puuduvad sel tavaid küsimusi ning väljendavad oma seisukohti lised keelevahendid, millega oma mitteva ettevaatlikult. Eestlased on kannatamatud ja otse- kohesemad oma arvamustes. 1. peatüki harjutused badust sõnastada. Slavoj Zizek Kultuuridevaheline kommunikatsioon on tihedalt 1. Kirjuta peatüki teksti põhjal 200 sõna mahus entsüklopeediaartikkel seotud keelte õppimisega, sest iga õpitud uus sõna märksõna keel kohta. Osata kaht keelt peegeldab võõrast kultuurimaailma iga uue sõna 2. Arutle paarilisega, kas loomade ja inimeste keelt peaks omavahel vas- tähendab omada taga on uue maailmavaate kujundamine
30. Spekulatiivsete kunstiteooriate kriitika. Jean-Marie Schaeffer. 31. Psühhoanalüüs ja kunst. Psühhoanalüüs kui teraapia ja teadus 32. Psühhoanalüüs kui teooria ja tõlgenduspraktika. Freud, Oidipus, unenäod. Teadvuse struktuur, kultuuriuuringud 33. Kierkegaard, Jung, Fromm, Marcuse. Eksistentsifilosoofia. Võõrandumiskontsptsiooni arendusi 20. sajandil. Antipsühhiaatriline liikumine. 34. Deleuze ja Guattari, Lacan ja Zizek. 1 35. Feminism. Esteetika kui poliitika. 36. Feminism ja teooriad. Feminism ja dekonstruktsioon. Feminism ja psühhoanalüüs. 37. Karl Marx 38. Marksistlik esteetika. Ideoloogia ja kunsti vahekorrad. Adorno esteetika individuaalsuse kaitsel. Foucault. Bourdieu. 39. Eagleton ja Jameson. Postmodernism kui hilise kapitalismi kultuuriline pealisehitus
*D. Hebdige inglise kultuuriteoreetik Subculture subkultuurid kasutavad objekte, mis on olemas tootedetena ringluses niikuinii valesti tarbimine mingisuguste kultuuride v õtmine ning neile oma subkultuuripiires uue tähenduse andmine (tanksaapad, haaknõel diskuruse loogika punk; teatud signaalid, tavalised tarbimisobjektid) *elementide võtmine, millel puudub resistentne väärtus paneme sellesse diskursusesse, mis annab neile tähenduse? *kalduvus näha resistentsust igal pool *Zizek ideoloogia lookia inimesed on teatdmatuses, aga nad ikka k äituvad mingil teatud viisil. Meie eest varjatakse teatud tõde. Inimese käitumine on seotud teadmisega või mitteteadmisega *ideloogia on miski, mis maskeerib reaalsust, kuid ideloogia on teatav illusion, fantasia, mis juhib meie reaalset käitumist elus. 37 IX LOENG STRUKTURALISM *baasi ja pealehituse analoogia *elemntide kombinatsioon erineval viisil,elementide arv on ette antud, fikseeritud teatad määral
Lyotard "Postmodernne olukord" (kõnekas ülevaade teadmisest) Teemaks teadmise kriis läänes. Suured metanarratiivid ei hõlma enam meid kõiki, nende asemele on tekkinud mikronarratiivid. Michel Foucault (1926-1984) pants filos. teooriad võimu ja teadmiste suhte ning diskursuse kohta. Toetub Nietzschele valgustus illusioon, kus in on tapnud jumala, selle asemele tuleb mõistuse jõud. Siduda tõe otsinud ideega võimutahe. Slavoj Zizek (1949-) sloveenia filos. ,,THE SUBLIME OBJECT OF IDEOLOGY" 1989 - ideoloogia kogemus midagi, mis on täiesti suur ja jõuline ilma igasuguse taju ja eesmärgi arusaadavus. Esimene peatükk algab analüüs "Kuidas Marx Invent Sümptom?" Zizek võrdleb mõistet sümptom, mis töötab nii Marxi kui ka Freud käesolevas paragrahvis. on avastanud peidetud "tuuma" tähenduse taga ilmselt seostamata "vormid" kaupade (Marx) ja unistused (mida Freud)
foon, psühanal foon), teevad psühhoanaüüsi kriitikat e käivad välja termini skisoanalüüs (kui freuid tüüpi analüüs valib aluseks neuroosi, siis skisoanalüütilise lahenduse alus on psühhoos) Jean Baudrillard hüperreaalsuse mees - simulaakrum (seostub erinevusega erinevuse kaudu; st viitab enesele ning kaob selge seos reaalsuse ning sürreaalsuse vahel. Fredric Jameson - marksistlik teooria alus, postmodernistliku teooria mõjutaja Pierre Bourdieu - sotsioloogia ning Slavoj Zizek (s. 1949) "kultuuriteooria elvis" ning "intellektuaalne popstaar" - ideoloogia kriitika Postkolonialism aluseks 78 aastal ilmunud "Orientalism"; (endised) koloniaalsuhted kultuuri kujundajatena Edward Said (19352003) (Palestiina taust) Gayatri Chakravorty Spivak (s. 1949) ja Homi K. Bhabha (India taust); nende kultuuride näitel on teoorat kõige parem kirjeldada (alluvus ja jäljendussuhted enne ja pärast). Eestis on ´käinud
keelekriitiliste süvakultuuriliste universaallahendite leidmine, mille võimalikkusele näib Freud vihjates viitavat oma tippteoste viimastel lehekülgedel, meeletult paljulubav, plahvatuslik ja käestlibisev uurimisvaldkond. Küllap on see ka üks põhjusi, miks psühhoanalüüs on troonilt heidetud, ent Freud jätkab semiootika piire nihutavate mõtlejate inspireerimist. Pole patt hõigata, et kogu post-eesriide tagune, on freudismist kui värskelt kallatud eetrist läbi imbunud. Lacan, Zizek, Kristeva, aga ka Foucault, Derrida, Deleuze/Guattari on vaid mõned nimed loetelust, mis näib kaugele tulevikku kanduvat. Loodetavasti on selle ajavormi tingimuslikus mõõtmes reserveeritud koht ka Kaldalu nimele, kuna just Freudi ja Jungi teooriate lepitamine on seatud minu bakalaureuse-õpinguid lõpetava uurimistöö põhifookusesse. 21 Kokkuvõte
Reaalsus ekstisteerib kuid tähenduse omandab alles diskurususe raames. Artikulatsiooni mõiste siia juurde liites: tähenudsed pole ette antud. Cultural Studies Kasvas välja subkultuuri teooriast. Resistentsus vastupanu Inkorporatsioon sisaldav kaasahaaramine Autor Hebdige Subkultuurid võtvavad mingisugused elemendid ja annavad neile uued tähendused. Subkultuur on teatud liialdus, isegi ebaloogilisus. Ideloogia pole aind inimeste uskumuse vaid ka praktika küsimus Kultuuriteoreetik Zizek: Ideloogia üks loogika: inimesed on teadmatuses aga käituvad teatud viisil. Ehk siis eksisteerib võltsteadvus ja me käitume selle baasil. Inimese käitumine on seotud mitteteadmisel ja valestiteadmisel. Inimesi tuleb valgustada, neile tuleb anda teada kuidas asjad on. Seega on ideloogia midagi, mis maskeerib reaalsust, varjab seda. Teine loogika: Me võime ideoloogiat vaadata teisiti: ta on seotud fantaasiaga, ilusiooniga. Ta on fantaasia, mis juhib meie reaalselt käitumist elus.
Tehnika seega pürgib loodusest, ehk algsest tõelisusest, tõelisemaks. Baudrillardi arvates on tänapäeva ühiskond "koopia" maailm: koopiad millestki, mida päriselt olemas ei ole. Näiteks: pedantne aiandus (loodus hüperreaalsena), retuseeritud ajakirjade kaanepildid, olemata elu ehk nt kuulsuste väljamõeldud persoon, hoonete või mööbliesemete muutmine "kulunuks". Nõukogude Liit- vangla USA- Disneyland Zizek Tüüpiline on kujutlus heast saarest. Suur Teine võib olla eksiteel, aga meil on kujutlus sellest, et tal on põhimõttelislt õigus. Seadus toimib praegu teistmoodi, kui siis kui ta kehtestus. Ta kehtestus vägivallla kaudu: seadusesisesed ja -välised. Seaduse edasine funktsioon: ühiskond varjab, et ta on seotud vägivallaga. Seaduse kontseptsioon ei tulene õiglusest (kuigi nii oleks seadusele loomulikum alluda). Seadus on sümboliline kord
D ja G on sarnased Marxi ja Marcusega, kelle arvates kapitalism vabastab ahelatest, et veelgi enam nendesse köita. Skisofreenia on printsiip, mille kaudu subjekt põgeneb kapitalistlikust reaalsusest ja mis on emantsipatsiooni alus. D ja G propageerivad väikseid võitlusi fašismi ehk totalitaarsete koodide omaksvõtu vastu. Skisoanalüüs on sarnane Nietzshe võimuiha, Lacani libidinoosse ja Foucault` võimu kui produktiivse teguri kontseptsioonidele. 10. Lacan ja Zizek. Miks näeb maailma rikkaim mees Bill Gates välja nagu äbarik naabrimees? - Žižek ütleb, et see on refleks sellele, et enne on juba igasugused hästiistuvas ülikonnas rikkurid olnud ja ta tahab teistsugust identiteeti. Üldist inimese olemust ei ole olemas, räägivad refleksiivsusest. Postmodernismi vastased. Isaautoriteedi kadumine – sa võid teha kõigega, mida iganes, ning sellega ei kaasne midagi, nt metroseksuaal. Tekib nautimise käsk. Tekib süütunne, kuna pole tänapäeva
lahti rullub, ilma et me peaksime sekum, olema aktiivsed. Kõigel on kadunud side meie 11 reaalsusega. Revolutsioon - palun väga, mine osta endale nahktagi ja sõida Pariisi. Täielik asjastumine Maailm on hüperreaalne. Tegeliku ja mittetegeliku vahel ei ole vahet. See tähendab, et inimene ei ole lihtsalt manipuleeritud (nagu Marcusel) vaid täielik passiivsus, must auk, mille peale projekteeritakse pilte. Ma armastan sind Æ nagu poeedid ütlevad - ma armastan sind (ZiZek) "The postmodern attitude [is described] as that of a man who loves a very cultivated woman and knows he cannot say to her "I love you madly" because he knows that she knows (and that she knows that he knows) that these words have already been written by Barbara Cartland." (U. Eco) Lury (1994) kui küsida, milline on ideaalne suurkorporatsoon, siis öeldakse, et suur, sõbralik, soe ja sinu rahaga ettevaatlik. Kas see on tegelikult nii või sellepärast, et kõik
mis ei kuulu täielikult kummagi valda ema rind imetamise hetkel, tema pilk ja hääl, kuid ka enda väljaheited. Nende objektide funktsiooniks on taastada subjekti killustumise kaudu tekkinud ilmaoleku tunne, nad samastuvad sunbjekti puuduva osaga. Lacani terminoloogias objets petit a(utre) (väike a-objektid). Hasso Krull on teinud mitmeid äsja Tallinnat väisanud David Lynchi filmi analüüse, kasutades just seda terminoloogilist raamistikku, samuti Slavoij Zizek oma ideoloogia analüüsis. 3. kolmasperiood ehk peegelfaas umbes aasta-pooleteise vanuselt hakkab laps märkama vahet enda ja teiste vahel. Peegli ees seistes (siit ka nimi) tajub ta iseennast kellegi teisena. Kuidas teisena? Kui seni oli ta enda terviklikust tajunud tänu "teise" (väike a objektide nt emarinna) kaudu, siis nüüd näeb ta ennast esmakordselt terviklikuna, ideaalpildina. Ta tunneb selles peegelduses ära enda tervikliku kujutise, ideaalpildi (nt loomad ei taju seal
annaabi.ee 
