10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2011-11-16
Kuupäev, millal dokument üles laeti
6 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
sandraps
Õppematerjali autor
1. Aeglased evolutsiooniprotsessid 2. Ökoloogilised seosed, mis moodustuvad lühiajalisemalt ja mille piires liigid ja nende keskkond niimoodi suhtestuvad, et evolutsioon võtaks mingisuguseid suundasi. Looduskaitsepsühholoogia – bioloogiliste objektidega tegelemine, nendest arusaamine ja mis me sellest arvame ja kuidas selle tulemusena käitume. Ökoloogiline majandusteadus – väärtustatakse midagi. Tegeleb sellega kuidas looduse hüved ja kuidas inimene nendega suhtestub toimivad majandussüsteemides, mis hoiavad üleval inimühiskondi. Globaalprobleemi lahendamise kolm etappi: 1. Visiooni tekitamine praegusest ja tulevasest soovitavast maailmast. 2. Tulevikuvisiooni süstemaatiline analüüs. 3. Visioonile vastavad rakendused. LOODUSKAITSEBIOLOOGILINE MÕTTEVIIS Väärtused jagunevad: Kasutamisväärtus. Mingi osa elurikkusest annab meile ainelisi hüvesid. Näiteks
1. Aeglased evolutsiooniprotsessid 2. Ökoloogilised seosed, mis moodustuvad lühiajalisemalt ja mille piires liigid ja nende keskkond niimoodi suhtestuvad, et evolutsioon võtaks mingisuguseid suundasi. Looduskaitsepsühholoogia – bioloogiliste objektidega tegelemine, nendest arusaamine ja mis me sellest arvame ja kuidas selle tulemusena käitume. Ökoloogiline majandusteadus – väärtustatakse midagi. Tegeleb sellega kuidas looduse hüved ja kuidas inimene nendega suhtestub toimivad majandussüsteemides, mis hoiavad üleval inimühiskondi. Globaalprobleemi lahendamise kolm etappi: 1. Visiooni tekitamine praegusest ja tulevasest soovitavast maailmast. 2. Tulevikuvisiooni süstemaatiline analüüs. 3. Visioonile vastavad rakendused. LOODUSKAITSEBIOLOOGILINE MÕTTEVIIS Väärtused jagunevad: Kasutamisväärtus. Mingi osa elurikkusest annab meile ainelisi hüvesid. Näiteks
omandamisele sellest,mis inimestele on antud ühiseks kasutamiseks, siis ei saaks lapsed või sulased lõigata liha, mis nende isa või peremees oli neile ühiseks kasutamiseks jätnud, sest ei ole eraldatud igaühele ainult talle kuuluvat osa. Kuigi allikast jooksev vesi on igaühe oma, ei kahtle ometi keegi selles, et vesi joogikannus kuulub vaid sellele, kes vee kaevust välja tõmbas? Ta tegi vee enda omaks siis, kui ta oma tööga tõi selle välja looduse rüpest, kus see oli ühine ja kuulus võrdselt kõigile looduse lastele. 30. Niisiis kuulub tapetud hirv mõistuse seaduse kohaselt sellele indiaanlasele, kes selle hirve tappis--hirv lubati talle, sest ta oli näinud vaeva hirve kinnipüüdmisega, kuigi enne seda oli kõigil inimestel võrdne õigus sellele hirvele. Ja nende seas, keda peetakse inimkonna tsiviliseeritud osaks ja kes on kehtestanud hulganisti inimeste
Religioonist tuleb eraldada ebausk. Vlgustusaeg toob endaga kaasa ka tolerantsuse erinevate konfessioonide vahel. Deism Deism on arusaam, et jumal on küll maailma loonud täiuslikuna, kuid ei sekku enam maailma käiku. Matemaatika ja vaatluse kasutmine iseloomustavad valgustusaega. Loodusteaduste võidukäik. Tulevad uued lähtealused, selle tulemusena muutuvad loodusteadused iseseisvate teadustena populaarseks. Tuntumaid füüsikuid I. Newton, tema teos ,,Mehaanika" (1687). Põhjalik looduse seletus. On olemas teatud korrapära, üks asi on põhjustatud teisest. (Nt varem: äike on jumala viha väljendus. Inimene haigestub sp, et kuri vaim läks sisse. Loodusteadused ütlevad aga, et äike lööb, sest elektrilaeng on, inimene haigestub, sest on nt bakterid). Toimub teaduses läbimurdeid. Samuti valgustusaja tagajärjel võimendub inimeste usk progressi. Inimene ei elatu ainult armuandidest, mis loodus annab, vaid loodus tuleb alistada, sellelt võtta kõik. Ühiskond
Filosoofia Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Sander Gansen SH. klass 2011/12 Sisukord Filosoofia ,,sambad"..................................................................................................................4 Mis on filosoofia?...................................................................................................................... 5 Mileetose ehk Joonia koolkond.................................................................................................6 Eleaadid ehk elea koolkond.......................................................................................................7 Eelsokraatikute koolkond..........................................................................................................8 Sofistid........................................................................................................................................9 Sokraatikud..........
FILO JA ESTEETIKA 1. Mis on filosoofia? Analüütilise ja kontinentaalse mõttetraditsiooni erinevused. Filosoofia ja kultuur. 2. Mis on esteetika? Esteetikateooriate liigid. Esteetiliste otsuste komplitseeritus. 3. Danto nägemus kunstiajaloost. Kunsti lõpp. 4. Esteetika ja interdistsiplinaarsus. Kunsti ja kunstimaitse suhted nende piiridest väljapoole jäävaga. 5. Antiikfilosoofia. Eelsokraatikud, Platon, Aristoteles. 6. Hellenism. 7. Antiikesteetika. Miks suhtus Platon kunsti alavääristavalt? 8. Platonist alanud filosoofiatraditsioon. Selle mõju kuni uusaja lõpuni ja selle heideggerlik kriitika. 9. Aristoteles. Kunst kui jäljendamine? Plotinose vaated kunstile. 10
Popkult. elamisviis. Massikult. Probleem kuidas käitutakse töölisklassidega.m Tänap. Pole see teema, on lihtrahvas. p.k. massik. on midagi valesti. Teeb alati kellegile halba, kuna temaga tegeletakse. Teoreetiliste mudelite uurimisel on näha distantsi. Me oleme selles sündinud. Seda vaadeltakse kõrvalt. T. Kahu seda ei tee, ta tegeleb sellega. Distants ei ole alati akadeemiline ega ka ideaalne. Midagi on vaja parandada, midagi ühisk. on valesti. Kandub murest kuidas inimestega käitutakse. Kommerts/mass ei ole alati ajupesu. P.k. mõiste (on hägune) (need 6 väidet on teooriad, mis ei ole popkult) 1) seda armastavad paljud mõõdetakse kvantitatatiivselt (massiliselt). Argumentidelt enamus demokraatlikus ühisk kõneoskus ja kõnevõime on vaba, seal kus pole, see lämmatab teda. Tähtis on enamust kontrollida, et ei mõjutaks kogu ühisk. vaid mingit sektorit sellest. Me ei uuri miks, fikseeritud on see enamusel. Nt. Miks ,,Titanik"
NEOPLATONISM Uusplatonismi rajaja on Ammonios Sakkas ("kotimees") Aleksandriast (~175-242). Ta kasvas kristlikus perekonnas, kuid esines hiljem uusplatonismi rajajana ja kristluse vastasena. Kõige kuulsma uusplatonist on Plotinos (205-270) Plotinos lähtus Platoni kahest maailmast (ideede maailmast ja meeleliste asjade maailmast) ning ühendas sellega Aristotelese õpetuse elemente. Maailma tekkimine on hinge langemisprotsess. Kogu kosmiline looduse arenemisprotsess on Plotinose järgi hingede laskumine ja tõusmine. Maailmal on olemas kaks poolust. Ühes otsas on jumalik valgus, mida ta nimetas Üheks või Jumalaks, teises otsas on täielik pimedus, sinna Ühe valgus ei ulatu. Pimedusel ja kurjusel ei ole aktiivset omaette alget, see on lihtsalt Ühe puudumine. Plotinose järgi on kõik on üks sest kõik on jumal. 12 Lõpmatuse kästilemiseks vajalikke mõisteid:
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid