Inimese suhtlemine arvutiga

Navigator’i baasiks. Esimene Netscape Navigator’i versioon lasti välja 13. oktoobril 1994.a. Kodukasutajad võisid laadida brauseri alla täiesti tasuta, samas pakuti ettevõtetele võimalust osta 99 USA dollarit maksev litsents. Oma paketi eeliste hulgast tõid autorid esile JPEG graafilise formaadi toe, võimaluse laadida alla korraga mitut veebilehte ning kokkusobivust Microsoft Windows, Apple Macintosh ja X Window System platvormidega. 1994. W3C 1994. aastal loodi W3C (World Wide Web Consortium). Organisatsioon koordineerib internetiga seotud standardite väljatöötamist, tagamaks interneti kiiremat ja efektiivsemat arengut. 1996. Brauseri Internet Explorer loomine 1996. a. veebruaris teatas Bill Gates: “HTML muutus meie andmetüübiks”. See oli sõja kuulutamiseks uuele konkurendile, kelleks oli Netscape. Huvitav on see, et vaid paar aastat varem Microsofti eksperdid soovitasid juhtkonnale pöörata internetile tõsist tähelepanu, kuid nendest

Sissejuhatuse itsse konspekt

TCP protokolli järgi saadetakse pakette, mida toimetab edasi võrgukihi protokoll, milleks on üldjuhul IP. TCP-protokoll, mis juhtib andmeid, et need edastusid globaalsete võrkudes. IP - protokoll, mis edastab andmeid õigesse kohta globaalses võrgus. HTTP - protokoll tekstilise andmete vahetamiseks Internet võrgus. HTTPS –kaitstud protokoll tekstilise andmete vahetamiseks Internet võrgus. HTML - on keel, milles märgendatakse veebilehti. XML - on W3C väljatöötatud ja soovitatud standardne üldotstarbelinemärgistuskeel, mille eesmärgiks on struktureeritud info jagamine infosüsteemide vahel, eelkõige Interneti(intraneti) veebipõhistes rakendustes. xml ja html erinevused ja sarnasused: XML-kasutatakse andmete hoidmiseks HTML-kasutatakse andmete näitamiseks Html:Teksti paigutamise / lehe kujundamise keel xml:Struktureeritud teksti esitamise formaat. Sarnasus: mõlemad SGML’i rakendused. Info pannakse “tag”-ide vahele.

Esimesed 3 loengut sissejuhatus infotehnoloogiasse

TCP protokolli järgi saadetakse pakette, mida toimetab edasi võrgukihi protokoll, milleks on üldjuhul IP. TCP-protokoll, mis juhtib andmeid, et need edastusid globaalsete võrkudes. IP - protokoll, mis edastab andmeid õigesse kohta globaalses võrgus. HTTP - protokoll tekstilise andmete vahetamiseks Internet võrgus. HTTPS –kaitstud protokoll tekstilise andmete vahetamiseks Internet võrgus. HTML - on keel, milles märgendatakse veebilehti. XML - on W3C väljatöötatud ja soovitatud standardne üldotstarbelinemärgistuskeel, mille eesmärgiks on struktureeritud info jagamine infosüsteemide vahel, eelkõige Interneti(intraneti) veebipõhistes rakendustes. XML on laiendatav: alates ülesande püstitamisest on kasutajal võimalik defineerida oma elemente DTD-s. See on XML-i tähtsaim eelis HTML-i ees. CSS - on keel, milles märgitakse üles XML ja SGML- keelsete failide kujundust. XHTML - on veebilehtede loomiseks kasutatav keel.

Arvutimaailma tegija Tim Berners-Lee

 Töö CERNis CERNi töötajana juunist kuni detsembrini 1980 uuris Berners-Lee hüperteksti põhimõtteid. Seal lõi ta prototüüpsüsteemi ENQUIRE. Pärast CERNist lahkumist hakkas ta töötama Bournemouthis John Poole'i aktsiaseltsis Image Computer Systems, kuid naasis CERNi 1984. Aastal 1989 oli CERN suurim internetipakkuja Euroopas ning Berners-Lee nägi võimalust ühendada internet hüpertekstiprotokolliga. Ta kirjutas W3C lehel nii: "Pidin lihtsalt võtma hüperteksti idee ja ühendama selle edastusohje protokolli idee ja domeeninimesüsteemi ideega ning ­ tadaa! ­ sündis World Wide Web."  World Wide Web Esimesed katsetused selles vallas programmeeris ta märtsis 1989 ja 1990 lõi ta Robert Cailliau abiga versiooni, mis rahuldas tema ülemust Mike Sendalli. Ta kasutas süsteemi Enquire ideid, et luua World Wide Web, mille jaoks programmeeris ta esimese veebibrauseri, mis töötas CERN-is

Asjaajamiskorra ühtsed alused KT küsimused ja vastused

dokumentide Loetelu, mis sisaldab vähemalt  liigitusskeemi, säilitustähtaegu ja juurdepääsu tingimusi. 5. Elektrooniline dokumendivahetus dokumendihaldussüsteemide vahel toimub asutustevahelise  dokumendivahetussüsteemi (edaspidi dokumendivahetuskeskus) kaudu. 6. Nimeta digitaaldokumentide loomisel kasutatavaid mõningaid ühtlustatud andmekirjeldusi.  Ühtlustatud andmekirjeldusi, WorldWide Web Consortium’i (W3C)  Soovitustele vastavat laiendavat märgistuskeelt nt XML 7. Kuidas ja mille abil toimub isiku autentimine?  Isiku autentimine toimub isikutunnistusele kantud digitaalset tuvastamist võimaldava sertifikaadi alusel või muu isiku digitaalset tuvastamist võimaldava vahendi abil või paroolipõhiselt vastavalt dokumendihaldussüsteemi kasutamise korrale. 8. Dokumendi vormistamisel ja teabekandja valikul tuleb lähtuda:  dokumendi liigist;

Veebistuudium arendus ASP.NET

lehestik on kokku pandud. Ning nagu varemalt kombeks ning praegugi lihtsamate, pidevat muutmist mitte vajavate lehtede puhul kasutatakse, võibki veebileht olla üks harilik HTMLi reeglitele vastav tekstifail, mida veebilehitsejas näidatakse. Mitmesugused tehnoloogiad on lihtsalt leidnud võimalusi, kuidas võimalikult mugavalt lehtedel olevad andmeid määrata vastavalt kasutaja soovidele. Lihtsaim HTMLi reeglitele vastav veebileht näeb aga välja järgmine: W3C//DTD XHTML 1.0 Transitional//EN" "http://www.w3.org/TR/xhtml1/DTD/xhtml1-transitional.dtd"> Tere maailm Selle võib salvestada omale sobiva tekstiredaktoriga (nt. Notepad või ka vastinstalleeritud Visual Web Developer). Panna failile laiendiks .html (siis teab veebilehitseja, et vastavat teksti

Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat

interaktiivsete omaduste kogum on kättesaadavad kõigile kasutajaile, olenemata iga üksiku kasutaja võimalikust puudest, sõltumata saidile juurdepääsu võimaldavast tehnoloogiast või kasutajat töötamisel mõjutada võivatest teguritest. Definitsiooni ulatusest annavad ettekujutuse situatsioonide kirjeldused, mis on toodud dokumendi Guide lines ­ Web Accessibility Initiative (WAI) World Wide Web Consortium (W3C) sissejuhatuses. Märkusena neile, kes veebilehe kujundamisel ei ole kokku puutunud juurdepääsutemaatikaga: arvestada tuleb seda, et traditsioonilisest tavakasutajast erinevalt võivad paljude inimeste töötamist mõjutada teatud lisategurid, nt: · Kasutaja võib olla nägemis-, kuulmis- või liikumisvõimetu, talle võib valmistada raskusi või olla võimatu mõnda liiki infot töödelda . · Kasutajal võib olla raskusi teksti lugemisega või sellest arusaamisega.

Astmelised laadilehed

kujunduse määramiseks. CSS puhul on hoitakse kujundust dokumendi sisust lahus, ning piisab muudatusest ühes kohas, et muuta näiteks kõigi kodulehekülje lehtede taustavärvi. Samuti lisab CSS terve rea võimalusi, mis HTML'is puudusid ­ näiteks tekstiridade vahe muutmine. CCS standardid ja tarkvara Astmeliste laadilehtede standardid on välja töötanud sama organisatsioon, kes on koostanud ka HTML standardid ­ W3 konsortsium (www.w3.org). Praegusel hetkel on kasutusel W3C soovitused CSS1 (1996) ja CSS2 (1998) ning käib töö CSS3 kallal. Lisaks sellele on eraldi CSS soovitus mobiilseadmete jaoks. Cascading Style Sheets, http://www.w3.org/Style/CSS/ CSS1, http://www.w3.org/TR/REC-CSS1 CSS2, http://www.w3.org/TR/REC-CSS2/ Laadilehtede kasutamisel on peamiseks probleemiks see, et enamiku brauserite toetus CSS'le on hetkel ainult osaline ­ peamised CSS käsud töötavad, kuid

Side Labor 1

Side labor 1 Telefoni analoogliides aruanne

1. Analoogliidese parameetrite mootmine

U1 = U2+U3
11.6 = 8.7 + 2.9
55.1 = 55.01
Valim...

Informaatika kontrollitöö: küsimused ja vastused

Leonardo Da Vinci, Jules Verne Millises laboris töötati välja LaTex süsteem valemite kirjutamiseks ja trükkimiseks? SRI Mitu taset "Cache"´i on tänapäevaste protsessorite juures kasutusel? 2, 3 Kumb Bridge on üldjuhul suurema läbilaskevõimega/ töötab kõrgema taktsagedusega? North Bridge Northbridge RAM, CPU, AGP Southbridge BIOS I/O PCI EIDE USB HDD Mis on BIOS? Basic Input/Output System Milline allolevatest tagidest defineerib tabeli välja? Kas JavaScript on W3C standard? EI Millised alljärgnevatest ei ole ".ee" domeeni serverid? 78.24.199.2, 93.188.40.108, 217.71.32.126, 209.85.227.99, 193.40.5.73 Milline on serveri itcollege.ee IP aadress? 193.40.194.205 Milline on webct.e-uni.ee poolt kasutatava sertifikaadi avaliku võtme algoritm ja pikkus? RSA 1024 Mis täht vastav kahendsüsteemi arvule 1110001 ASCII tabelis? Q Asciitable.com Progr.masinad: Z1 (36-38 mehhaaniline), Z3,Z4 (41-44 mehh.), MarkI (39-44 elektr.),

Wordpress

hallatavad ka mitme inimese poolt. Näiteks saab muuta juurdepääsu selliselt, et 4 administraatorid haldavad üldiselt saiti, autorid kirjutavad ja kirjastajad töötavad sisu kallal ning tellijatel on omakorda erinev profiil, millega töötada. Näide on toodud küll laias laastus, kuid toimib igati. [Wordpress features. 04.11.13] Viimaseks, kuid ehk isegi kõige olulisemaks funktsiooniks on Wordpressi juures see, et tarkvara vastab kõigile W3C standarditele, ehk siis seda on võimalik kasutada väga erinevate veebilehitsejatega ning tänapäeva multifunktionaalses maailmas on see väärtus, mida hinnatakse.[Wordpress features. 04.11.13] 1.2. Sisendite ja väljundite kirjeldus Sellejaoks, et Wordpressi oma arvutis kasutada on vajalik PHP ja MySQL tarkvara. PHP kodeerib teksti ning MySQL on andmebaas, mis haldab kõike kirjutatut, ehk tuleb kasutada servereid, mis antud tarkvara toetavad. Praeguseks on oleks vaja vähemalt PHP 5.2

Side Labor 2

Side labor 2 IP-multimeedia edastus

1. Veebikaamera eraldusvõime hindamine

Suurim võimalik	eraldusvõime hinnang	eraldusvõime	kaadrisagedus	sisu bitikiirus	Arvutada pakkimata video edastuskiirus
EESKUJULIK - suurepärane pilt, kõik on nähtav ja selgesti eristatav		2592x1944	10	618858 kb/s	2592*1944=5038848 (piksleid... Informaatika → Side 7 allalaadimist 12 docx Dokumendihalduse eksam 27.Asutuse dokumentide registris registreeritakse *saabunud ja väljasaadetavad kirjad, avaldused, märgukirjad, teabenõuded *suulised teabenõuded, mida ei täideta viivitamatult *organisatsioonis koostatud ja allkirjastatud õigusaktid *protokollid *aktid *lepingud *organisatsiooni poolt esitatud aruanded, selgitused, seletused 28.Mis on oluline digitaaldokumendi loomisel? Digitaaldokumentide loomisel kasutatakse ühtse andmestruktuuriga dokumendi esitusvorme. WorldWideWebConsortium'i (W3C) soovitusele vastavat laiendatavat märgistuskeelt (ExtensibleMarkupLanguage, edaspidi XML) ning arvestatakse Riigikantselei juhistega dokumendi elementide ja metaandmete kohta. XML-põhised dokumendi esitusvormid kooskõlastatakse Riigikantseleiga. Digitaaldokument võib olla allkirjata või allkirjadeta, kui see on dokumendihaldussüsteemi sisestatud või seal loodud käesoleva määruse 1. peatüki 3. jaos toodud korras. 29 Majandus → Majandus 78 allalaadimist 575 docx Nimetu Püüa muutusi hallata, lasta kasutajal valida mida teha. XML Extensible Markup Language ehk XML on lihtne ja väga paindlik tekstiformaat, mis baseerub SGML'il (Standard Generalized Markup Language). XML töötati välja XML-töögrupi (algselt tuntud kui SGMLi redaktsiooniliselt läbivaatava nõukogu ­ SGML Editorial Review Board) poolt, mis loodi World Wide Web Konsortsiumi patronaazi all 1996. aastal. Töögruppi juhtis Jon Bosak, Sun Microsystemsist aktiivses koostöös W3C poolt organiseeritud XML-erihuvigrupiga (varem tuntud SGML-töögrupina). XML'i loomise eesmärgid: 145. XML peab olema kasutatav üle Interneti. 146. XML peab olema loetav nii inimesele kui arvutile. 147. XML rakenduste ampluaa peab olema võimalikult lai: sisestamine, lehitsemine, otsing, infotöötlus, sisutöötlus. 148. XML ühildub SGMLga 149. XML dokumentide töötlemise programme peab olema lihtne kirjutada 150 Informaatika → Informaatika 33 allalaadimist 120 doc Lühendite seletus DLT Digital Linear Tape DM Distributed Memory DMA Direct Memory Access/Addressing + Document Management Alliance DMAC DMA Controller DMACS Distributed Manufacturing Automation & Control Software DMD Digital Micromirror Device [TI] DME Direct Memory Execution + Distributed Management Environment DMF Distribution Media Format [Microsoft] DMI Desktop Management Interface DML Data Manipulation Language + Dialog Markup Language [W3C] DMM Digital Multimeter DMMS Dynamic Memory Management System DMOS Double-diffused Metal-Oxide Semiconductor DMP Dot Matrix Printer DMPC Distributed Memory Parallel Computer DMPP Distributed Memory Parallel Processor DMQS Display Mode Query and Set [IBM] DMS Data Management Software + Data/Document Management System DMSD Digital Multistandard Decoding DMSDK Digital Media Software Development Kit [SGI] DMSS Distributed Mass Storage System Informaatika → Informaatika 117 allalaadimist 7 docx Dokumendihaldus Näiteks on asutustel kohustus kasutada arhiivi kirjeldamisel rahvusvahelist arhiivikirjeldamise standardit (ISAD(G)). Eestis on dokumendihalduse standardid valdavalt võetud üle Rahvusvahelise Standardiorganisat- siooni (ISO) standardite alusel, samas on koostatud ka mõningaid valdkondlikke algupäraseid Eesti standardeid. Elektroonilises dokumendi- halduses kasutatakse ka mitmeid infotehnoloogia standardeid, näiteks veebistandardeid, mida soovitab veebikonsortsium W3C (www.w3.org). Kui veebistandardid on üldjuhul vabalt ja tasuta levitatavad, siis teiste standardite levitamise õigus võib olla piiratud. Eestis on standardiorganisatsiooniks, mis koostab, avaldab ja levitab Eesti standardeid Eesti Standardikeskus, mille juures tegutseb valdkondlik tehniline komitee EVS TK-22 ,,Informatsioon ja dokumentatsioon". EESTI STANDARDIKS ÜLE VÕETUD RAHVUSVAHELISED STANDARDID: ·EVS-ISO 15489-1:2004 Informatsioon ja dokumentatsioon. Dokumendihaldus Informaatika → Infoteadus- ja... 153 allalaadimist 95 pdf Projektijuhtimise e-konspekt See lihtsustab algajal kasutajal lingi ülesleidmist ja oma asukoha määramist. 6. Täpitähtede asendamine HTML-erikoodidega pole vajalik. Piisab, kui dokumendi päisesse lisada järgmine tag: See määrab Brauseris kasutatavaks keeleks eesti keele. ### 7. Pealkirjade suurus 1. tase 16, 2. tase 14, 3. tase 12 punkti. 8. Lõikude vahele üks tühi rida, pealkirja ette 2 tühja rida. Järgides W3C (World Wide Web Consortium) HTML spetsifikatsiooni, tuleb HTML sisu ja kujundus hoida lahus. Kujundus panna kirja stiililehes. HTML failis viidata css-failile ja dokumendi tüübi definitsioonile. See teeb sisulise töö oluliselt lihtsamaks ja tagab lehekülgede sarnase kujunduse. (W3C HTML 4.01 Specification 1999) 50 Informaatika → Infosüsteemi projekteerimine 42 allalaadimist 62 pdf Lihtajamid Ühefaasiline vahelduvpingeregulaator (joonis 4.27, a) koosneb kahest vastuparalleelselt ühendatud türistorist. Pinge väärtust koormusel muudetakse türistoride avamishetke reguleerimisega faasijuhtimise põhimõttel. Suletavate pooljuhtventiilide puhul saab vahelduvpingeregulaatori juhtimiseks kasutada pulsilaiusmodulatsiooni põhimõtet. Kolmefaasiline vahelduvpingeregulaator (joonis 4.27, b) koosneb kolmest ühefaasilisest regulaatorist. Kasutatavatest skeemidest on enam levinud W3C regulaatori skeem. Kui koormuse keskpunkt on ühendatud neutraaljuhiga N, on kolmefaasilise pingeregulaatori reguleerimiskarakteristik identne ühefaasilise vahelduvpingeregulaatori omaga. Kui ühendust neutraaljuhiga pole, peavad türistorid voolu tekitamiseks sisse lülituma paarikaupa, mis tunduvalt halvendab reguleerimisomadusi. N ~U L N L1 ~3 U1 L2 L3 Masinaehitus → Automaatika 37 allalaadimist 134 pdf Programmeerimine PHP esimese PHP programmiga. Lisalugemist Localhost (www) - inglise keeles Scribd Install Apache 2.2.11 on Windows (www) - inglise keeles 1.3 Esimene programm Hello world! Leidke oma arvutis EasyPHP kaust ja selles omakorda kaust www - see on meie Apache veebiserveri juurkataloog ehk DocumentRoot. Looge selles kaustas fail nimega hello_world.php. Avage see fail oma teksti redaktoris ja kirjutage sinna järgmised koodi read: hello_world.php W3C//DTD HTML 4.01 Transitional//EN" "http://www.w3.org/TR/html4/loose.dtd"> Näide 1.3.1 Salvestage fail ja käivitage brauser ning aadressiks kirjutage: http://localhost/hello_world.php, tulemusena peab ekraanile ilmuma järgmine väljund: Infoteadus → Allika?petus 57 allalaadimist 132 pdf Puhkuste ja töölt eemalolekute haldamise rakenduse testimine sisestada  oma  puhkuseid.   Põhistsenaarium:   Rakendusse  sisenevad  üheaegselt  200  kasutajat.  Kasutajad  saavad  probleemideta  rakendusse   siseneda  ning  sooritada  vajalikke  tegevusi.     MF02:  Rakenduse  põhilehed  vastavad  W3C  standarditele  (kasutatavus)   Tegutsejad:  rakenduse  arendaja,  veebileht  validator.w3.org   Eeltingimused:   1.   rakenduse  arendajal  on  avatud  brauseris  veebileht  http://validator.w3.org/   2.   testitav  veebirakendus  on  kättesaadav   Järeltingimused:   1.   põhileht  “Töölaud”  on  valideeruv;   2 Informaatika → Tarkvara kvaliteet ja... 7 allalaadimist 555 doc Programmeerimiskeel sama peaaegu Loe riistvarast: http://www.karbosguide.com/books/pcarchitecture/start.htm PC Architecture http://computer.howstuffworks.com/ riistvara, kaabel jms http://www.intel.com http://www.amd.com 5 Loe läbi allolevates laborites kõik Ecki näited ja proovi mõlemas laboris teha ka vähemalt kaks harjutust omal valikul: - http://math.hws.edu/TMCM/java/labs/xComputerLab1.html - http://math.hws.edu/TMCM/java/labs/xComputerLab2.html 6 Tutvu veebidega: http://www.w3schools.com/ http://www.w3c.org/ http://www.papermountain.org/demos/live/# http://java.sun.com/docs/books/tutorial/ Vaata näited ja proovi ka muuta: http://math.hws.edu/TMCM/java/labs/xTurtleLab3.html http://math.hws.edu/TMCM/java/xTurtle/index.html Tutvu Tanel Tammeti näidetega: http://www.lambda.ee/images/7/77/Itsissejuhatus_calc.html http://www.lambda.ee/images/6/61/Itsissejuhatus_xmcssjscriptnaited.zip Tutvu e-Government Academy´ga: http://www.ega.ee/?lang=ee kuula helisalvestisi: http://www.tehnokratt Informaatika → Infotehnoloogia 160 allalaadimist 70 pdf Riistvara ja tehniline dokumentatsioon Lähtekoodis on fikseeritud muutujatena $algalus ja $loppalus, mis sätestavad algse arvusüsteemi ja lõppsüsteemi, kuhu drillitav algses süsteemis antud arvu viima peab. Kujunduselemendid (värvused, tekstide joondus jne.) võib soovija ise lähtekoodi lisada. n"; ?> W3C//DTD XHTML 1.0 Strict//EN" "http://www.w3.org/TR/xhtml1/DTD/xhtml1-strict.dtd"> Informaatika → Informaatika 94 allalaadimist Info K & V Mäng Eraõpetajad Meist Kuidas saada punkte? KKK Reklaam Uudistevoog Sitemap Kontakt Saada kiri kiriannaabi.ee Telefon: +372-569-80010 Aadress: Tiskrevälja 33, Tallinn OÜ LOLSOL. Registrikood: 11450433 Kasutustingimused Privaatsustingimused Sõnastikud Inglise Soome Saksa Vene Hispaania Prantsuse Rootsi Itaalia Ladina Taani Esperanto Püsiühendus(es) Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun