Põlva Ühisgümnaasium Grete Kolbakov 10b Vääriselupaigad Referatiivne uurimustöö Juhendaja: õp. M. Karakats Põlva 2008 SISUKORD SISSEJUHATUS...................................................................2 1. EESTI METSAD............................................................... 1.1. Metsade kujunemine ja levik........................... 1.2. Inimtegevuse mõju metsadele......................... 2
........................................................................ 6 Aluspõhi, reljeef ja mullastik.................................................................................................... 8 Metsakasvukohatüübid ja taimekooslused...............-................................................................ 9 Metsade levik ja pindala.......................................................................................................... 10 3. Metsaökoloogia ja vääriselupaigad.........................................................................................11 4. Vääriselupaikade kontseptsiooni areng Eestis.........................................................................15 Taustast.......................................................................................................................................1
MLKSB-2 Ruumiandmete kasutamine igapäevaelus Kõige rohkem kasutan igapäevaelus ruumiandmete saamiseks Google Maps teenust, kuna see on kerge ja kiiresti kättesaadav nii arvutist kui telefonist. See rakendus sisaldab linnade kaarte kui ka marsuudiplaneerijat, mis on mulle igapäevaselt väga kasulikuks osutunud. Google Maps näitab ära kõige kiirema ja otstarbekama marsuudi sihtkohta jõudmiseks, ilma et peaks ise erinevaid busside/trollide sõidugraafikuid kokku panema. Samuti on seda võimalik kasutada ka auto juhtimisel kaardi asemel. Pealmiselt olen Google Mapsi abil enne reisi või tundmatusse kohta suundumist tutvunud erinevate ruumiobjektidega nagu näiteks vaatamisväärsused, suuremad hooned ja kauplused. Kõige olulisem on muidugi kohanimede üles leidmine kaardi abil ning erinevate teede ja seal ümbruses olevate metsade ja kaitsealade asukohad. Google Mapsiga saab zoomida objekti üpriski lähedale, nii et mõ...
Jänesekapsa kasvukohatüüp Jänesekapsakuusik Endla looduskaitsealal. Foto A. Palo. Sinilille kasvukohatüüp. · Enam levinud Eesti põhja- ja loodeosas. · Leetunud, leetjad kamarkarbonaatmullad. · Kõige enam kuusikuid. · Alusmetsas sagedasemad: Sarapuu, pihlakas, kuslapuu, lodjapuu, näsiniin · Alustaimestu: Jänesekapsas, maasikas, sinilill, lillakas, külmamailane, ussilakk, longus, helmikas. Laanemetsa vääriselupaigad: · Männikud ja männisegametsad. · Kuusikud ja kuusesegametsad. · Haavikud. · Teised lehtmetsad. · Laanemetsad on liigirikkad ning kaitse all olevaid taimi on suhteliselt vähe või hoopis polegi. · Eestis on laanemetsad levinud peamiselt Kagu- Eestis, Põhja-Eestis, Lõuna-Eestis ning Loode-Eesti. Kasutatud kirjandus · K. Karoles "Eesti Metsad ja metsandus" · U. Valk " Eesti metsad" · http://bio.edu.ee/taimed/general/laanemet.htm · http://www
(24.10.2011) LOODUSVÄÄRTUSED Pärnumaa metskond asub Vahe-Eesti metsavööndi edelaosas. Metsad on lopsakad, 4 mitmekesised ja suure liigirikkusega. Suuremad metsakaitsealad, mis moodustatud eelkõige rabade seisundi kaitseks, on Rannametsa-Soometsa, Nigula ja Sookuninga looduskaitseala. Pärnumaa metskonna metsamaa pindalast 18% moodustavad rangelt kaitstavad ja 22% majandamispiirangutega metsad . Vääriselupaigad moodustavad metskonna metsamaa pindalast 1,9% ehk 1100 ha. Metskonna maadel on registreeritud 7 I kategooriasse ja 28 II kategooriasse kuuluvat kaitsealust liiki. Pärnumaa metskonna maadel asub arvukalt metsameeste meelest huvipakkuvaid pärandkultuuriobjekte, mis läbi aegade üles on tähendatud. Riigimetsa Majandamise Keskus [http://www.rmk.ee/teemad/metsamajandamine/metskonnad/parnumaa-metskond] (24.10.2011) METSARESSURSS
Domineerivateks puudeks on sookask ja harilik mänd, lisaks kasvab seal veel sanglepp, haab, kuusk. Põõsarindest esineb harilik paakspuu, pajud, kadakas ja lodjapuu. Puhmarinne kas üldse puuduv või võib esineda vaid mätastel. Rohurindes on esindatud peamiselt kõrrelised + harilik tarn, sinihelmikas ja jäneskastik. Kes elavad soostuvates metsades? Soostuvad metsad on ühed olulised vääriselupaigad mitmetele ohustatud liikidele. Sinihelmika kasvukohatüüp- siberi võhumõõk (sooniidul), Lääne-,Lõuna-Eesti Taimed: Harilik luuderohi, alpi võipätakas Seened: harilik kitsesamblik, Loomad: kobras, rohukonn, rästik, pasknäär, põhjavint,
9. Millise(te) puistu(te) pindala on pidevalt vähenenud viimase 50 a. jooksul? Mõtle, mis võib olla selle põhjuseks? Vastus: mänd 10.Lisa iga puuliigi juurde, millises tüübirühmas esineb teda enamuspuuliigina kõige enam. Haab – laanemets, Kuusk – laanemets, Kask – soovikumets, Sanglepp – soovikumets, Hall lepp – salumets, Mänd – palumets. Test 4 Vääriselupaigad 1. Kas väide on tõene või väär? Metsa vääriselupaik on koht, kus saavad elada ja paljuneda metsale põliselt omased, kuid elutingimuste muutuste suhtes tundlikud, kergesti häiritavad liigid. Vastus: tõene 2. Tähista vääriselupaigale omased tunnused: a) Ajutine oja, b) Allikate ümbrus, c) Erivanuselisus esimeses rindes, d) Järsk jõekallas, e) Tunnusliikide esinemine, f) Õõnsustega puude esinemine, g) Põlengujäljed puudel 3
2001. 2000-2001 aasta raiemaht oli üle 11 miljoni tihumeetri, kuuse raiemaht oli ligikaudu 150% metsanduse arengukavas ettenähtud mahust. 2002. 2001-2002 oli raiemaht üle 11 miljoni tihumeetri, kuuse raiemaht oli ligikaudu 150% metsanduse arengukavas ettenähtust. Lõppes Eesti Metsakaitsealade Võrgustiku (EMKAV) projekt, mille käigus planeeriti kaitse alla võtta ligikaudu 37 000 ha Eesti metsi. Lõppes ka Vääriselupaikade inventeerimise projekt, mille käigus leitud vääriselupaigad moodustasid Eesti tulundusmetsast ca 1%. Võeti vastu Eesti Metsanduse Arengukava, kus sätestati puuliigiti optimaalsed raiemahud ja samuti seati eesmärgiks võtta range kaitse alla vähemalt 10% Eesti metsadest. Asutati Erametsaliit. 2003. 2002-2003 aasta raiemaht oli üle 9 miljoni tihumeetri, kuuse raie ületas metsanduse arengukavas määratletud mahtu. 2004. 2003-2004 raiehooajal raiuti alla 7 miljoni tihumeetri, kuuse raie oli langenud allapoole
Seal toimub mitmesuguste mandriliustiku- ja sulamisveetekkeste pinnavormistike põimumine. Lisaks on suur soostumuse ja metsade osatähtsus ning hõre asustus. Kõrvemaa on Kesk-Euroopa taimegeograafilise provints, kus kasvab nii merelise kui ka mandrilise kohastumusega liike. Põhja-Kõrvemaa looduskaitsealal kaitstakse liustikuveetekkelisi pinnavorme, rabamassiive, järvi ning kooslusi. Seal on ulatuslikud põlismetsad ja soomassiivid, kaunid rabad, väärtusliku ürgmetsaga rabasaared ning vääriselupaigad. Viru raba Lahemaa rahvuspargis Harjumaa piiril asuv Kõrvemaa maastikukaitseala on moodustatud looduslike protsesside, maastiku ja elustiku mitmekesisuse, sealhulgas kaitsealuste liikide ning poollooduslike koosluste kaitsmiseks ja säilitamiseks. Ala eesmärgiks on säilitada looduslikult kauneid, maastikuliselt ja teaduslikult väärtuslikke jääaja servakuhjatiste, vallseljakute, allikaliste
Keskmine vanus 56 a. Eesti metsavarud.Kõdusoometsad(14,8%) Laanemetsad(23,5%) Loometsad(2,4) Palumetsad(22,5). Tagavara: Kuusk (23,4%) Haab(7,4%) Kask(22,9%) Mänd(30,3%) Metsade klassid n.arumets, selle alla kuuluv tüübirühm on n. palumets, kus asub pohla, mustika kasvukohatüüp(ka metsakasvukohatüüp. Koht kus kasvab teatud liiki palju) Metsade klassifitseerimise alused, ordinatsioon. kasvukohatüübid on sarnased, neis kasvab ühiseid liike Vääriselupaigad: On koht, kus saavad elada ja paljuneda metsale põliselt omased, kuid elutingimuste muutumise suhtes tundlikud, kergesti häiritavad liigid. Tunnused: õõnsustega puude esinemine,allikate ümbrus,ajutine oja,tunnusliikide esinemine,erivanuselisus esimeses rindes,põlengujäljed pudel, järsk jõekallas (häilude esinemine) Metsaloomastik: Selgrootud( hiid-puiduvaablane,tuhatjalgne,laanekukklane);linnud (musträhn ,käblik,metsvint,lehelind); imetajad(karu,kits,hunt); Väikekiskjad
04.1995 ENERGEETIKA (põlevkivi) https://www.riigiteataja.ee/akt/13148461 TRANSPORT (sõiduautod) Keskkonnaseire seadus (KSS) PÕLLUMAJANDUS (väetised, mürgid, võõrliigid) RT I 1999, 10, 154, jõustumine 15.02.1999 LOODUSKAITSE (vääriselupaigad) https://www.riigiteataja.ee/akt/13315995 METSAD (lageraie, võõrliigid) Keskkonnavastutuse seadus (KVS) MAAVARAD (ületarbimine) RT I 2007, 62, 396, jõustumine 06.12.2007 SOOD (kuivendamine) https://www.riigiteataja.ee/akt/121122011016
kaitseväärtust ja kohaldatud kaitsereziimide otstarbekust 2. Teha inventuur metsa kaitseväärtuse hindamiseks väljaspool olemasolevaid kaitsealasid 3. Teha ettepanekud täiendavate kaitsealade moodustamiseks. Võrgustiku osad (komponendid): 1) rangelt kaitstavad metsaosad + piiratud kasutusega metsad kaitsealadel (servaefekti vähendavad ja ökoloogilist stabiilsust tagavad) 10% 2) spetsiaalse majandusreziimiga kaitsemetsad väljaspool kaitsealasid (tuumaladevaheliseks liikide levikuks) 3) vääriselupaigad (liigid, metsa taastumispotentsiaali säilitamine) 9. Ökoloogiline taastamine Mõisted: Ökoloogiline taastamine ökosüsteemi terviklikkuse, koosluse struktuuri ja funktsionaalsuse, ökoloogiliste protsesside, populatsiooni arvukuse, liigi elupaiga või mõne muu rikutud või hävinud ökosüsteemi komponendi loodusliku või jätkusuutlike seisundi taastamine. Ökoloogilise taastamise võimalusi, vahendeid ja tagajärgi uurib taastamisökoloogia.
karusambla-mustika kasvukohatüüp. Laanemetsad - Sinilille kasvukohatüüp (sinilill, nõlv % sarapuud, metsmaasikas, jänesekapsas, sarapuu, maikelluke) ja ka Jänesekapsa kasvukohatüüp (kuldvits, mustikas, pohl, naistesõnajalg) Salumetsad - Naadi kasvukohatüüp (püsik-seljarohi, saluhein, koldnõges, pihlakas, metskährik, kollane ülane) ja ka Sõnajala kasvukohatüüp (laanesõnajalg, maarja-sõnajalg, naistesõnajalg, angervaks, seaohakas) 4. Vääriselupaigad (Test 4 küsimused) a) Vääriselupaikade tunnused: Ajutine oja, allikate ümbrus, erivanuselisus esimeses rindes, põlengujäljed puudel, järsk jõekallas, tunnusliikide esinemine, õõnsustega puud. b) Vääriselupaiga tunnused ja kasvukohad: Mitmekesised puistud – Klindimetsad Puud kasvavad kõrgetel mätastel või tugijuurtel – Veekogude madalad kaldad Palju häile, varises ja kõdupuidul enamasti palju seeni –
metsa uuenemise ja uuendamise tingimusi, ei loo eeldusi tuulekahjustuste tekkeks, seenhaiguste ja putukkahjustuste levikuks ning on kooskõlas metsa säästliku kasutamise põhimõtetega. Uue metsaseaduse projektis ja kaasnevates õigusaktides on bioloogilise mitmekesisuse tõhustamiseks vähendatud lubatud lageraielankide suurust ning täpsustatud, mil viisil metsa majandada Tehtud on mitmed üleriigilised inventuurid (vääriselupaigad, kaitsealade võrgustik) ja kaitse alla võetud ja võtmisel tuhanded hektarid metsamaad. Kui sajandeid olid põlislaaned, kust puid ei raiutud kauguse, kättesaadavuse pärast ja säilisid ürgsena, siis tänapäeva tehnikale pole miski takistuseks. Seepärast ongi meil määratud metsad, mida kasutatakse majandusmetsadena põhiliselt puidu saamiseks, millele seatud kasutusreeglid ja kus jälgitakse juurdekasvu ja
Lisaks ka marjadest, seemnetest, okaspuude võrsetest, harvem seentest, samblikest, roheliste käbide soomustest. Talve jaoks kogub lendorav väikesi toiduvarusid, kuid toitub ka pungadest, viljadest ja noorte võrsete koorest (Timm; 2008). Lendorava poegib 1-2 korda aastas, poegi on pesakonnas 2-4. Suguküpseteks saavad nad järgmisel kevadel. Lendorava eluea kohta pole täpsed andmeid, oletatakse, et nad elavad looduses kuni 6 aastani (Timm; 2008). Lendorava koduks võivad olla ka vääriselupaigad, kuid suur osa Eesti vääriselupaikadest on kahjustatud. Lendoravate pesitsuspaikade alles jäämiseks on oluline, et ei toimuks metsaraieid. Eesti metsades elutseb üle 20 000 liigi elusorganisme, kusjuures ligi kolmandik neist on ohustatud. Kaitstes lendorava elupaiku, paraneb ka teiste haruldaste liikide olukord, kes lendoravaga samas metsas elavad. Ühe kindla liigi kaitsmine, aitab kaasa ka teiste liikide kaitsele, kes temaga samal alal elavad
Lisaks ka marjadest, seemnetest, okaspuude võrsetest, harvem seentest, samblikest, roheliste käbide soomustest. Talve jaoks kogub lendorav väikesi toiduvarusid, kuid toitub ka pungadest, viljadest ja noorte võrsete koorest (Timm; 2008). Lendorava poegib 1-2 korda aastas, poegi on pesakonnas 2-4. Suguküpseteks saavad nad järgmisel kevadel. Lendorava eluea kohta pole täpsed andmeid, oletatakse, et nad elavad looduses kuni 6 aastani (Timm; 2008). Lendorava koduks võivad olla ka vääriselupaigad, kuid suur osa Eesti vääriselupaikadest on kahjustatud. Lendoravate pesitsuspaikade alles jäämiseks on oluline, et ei toimuks metsaraieid. Eesti metsades elutseb üle 20 000 liigi elusorganisme, kusjuures ligi kolmandik neist on ohustatud. Kaitstes lendorava elupaiku, paraneb ka teiste haruldaste liikide olukord, kes lendoravaga samas metsas elavad. Ühe kindla liigi kaitsmine, aitab kaasa ka teiste liikide kaitsele, kes temaga samal alal elavad
· Oht hävida looduslikul levialal · Ahenenud või väike leviala · Biogeograafilise regiooni looduslikuelupaigatüübi silmapaistev esindaja · Esmatähtsad looduslikud elupaigatüübid · hävimisohus olevad looduslikud elupaigad, mille · kaitsmise eest kannab ühendus erilist vastutust. · Lisas I on tähistatud tärniga (*), samuti esmatähtsad · liigid. · 18 esmatähtsat elupaigatüüpi! Esmatähtsad looduslikud elupaigatüübid Eestis, esmatähtsad liigid. · vääriselupaigad · EMKAV · põlismetsad · Märgalad · WETSESTONIA ranna- ja luhaniidud · puisniidud · poollooduslikud rohumaad · rahvusvahelise tähtsusega liikide ja · elupaigatüüpide inventuur · Liigid: Jõesilm, lõhe ja hallhüljes. Eestipoolsed ettepanekud loodusdirektiivi kohaldamiseks. · Suurulukid - karu, ilves, hunt ja kobras - ei ole vaja loodushoiualasid. Hundi ja kopra jahijätkumine · Antud erand · Hundi-, kopra- ja ilvese asurkond arvati välja
turberaiena, samuti võib olla ette kirjutatud langi kuju, sihitus ja raieaeg. Haruldaste ja ohustatud liikide elupaikade ja kasvukohtade kaitsereziim võib olla võrdsustatud sihtkaitsevööndi või piiranguvööndi reziimiga. Alljärgnevate alade metsi loetakse rangelt kaitstuks (kokku 214 110 ha (23, 24)): - loodusreservaadid (3 688 ha; 1,7% rangelt kaitstud metsadest); - sihtkaitsevööndid (175 086 ha; 81,8%); - üle 4 ha suurused looduslikule arengule jäetud vääriselupaigad (839 ha; 0,4%); - kaitsealuste liikide püsielupaikade sihtkaitsevööndid (31 416 ha; 14,7%); - I kategooria kaitseluste liikide pesapaikade ümbrus (3 081 ha; 1,4%). Muude kaitsealadel asuvate metsade majandusreziim varieerub suuresti sõltuvalt ala kaitse-eesmärgist. Näiteks metsise püsielupaikade piiranguvööndis on vastavalt liigi tegevuskavale seatud piirangud lageraiete mahule ja ajale ning vanametsa osakaalule, mis peab piiranguvööndites säilima.
ja karusambla kkt.- Kõdusoomets: hajutatult üle kogu Eesti. Üldised tingimused: tekkinud madalsoo ja siirdesoo kuivendamisel, esineb tuuleheidet, kuivad puud. Puu- ja põõsarinne: vanad, kõdunevad ja surnud puud (kuused nt), männid, sookased. Elustiku eripärad, näiteid liikidest: alustaimestik liigivaene, surnud puud annavad elupaiku paljudele liikidele,putukate vastseid otsivad rähnad, must-toonekurg, 15 suursamblikku, 3 punases raamatus, kopsusamblik. 1.3. Vääriselupaigad (täis)väärtusliku metsabiotoobi näitena. Metsa vääriselupaik on põlismetsaliikide kodu. Vääriselupaigas kasvab jämedaid või väga vanu puid, leidub surevaid ja kuivanud tüvesid ning puutüükaid, metsa all lamab palju jämedat kõdupuitu. Vääriselupaik võib olla killuke kunagisest põlismetsast või põlismetsale sarnanev vana mets, aga ka põline puisniit või puiskarjamaa või hoopis üksik puuhiid. Ehk siis kasvab palju haruldasi taimi, imimtegevusest puutumata,
- Valida puistu seisundile sobivaim raieliik; - määrata raieaeg ja väljaraiutav puidukogus; - hinnata erinevate tehnoloogiate kasutamise võimalusi metsamasinate juurdepääsuvõimalused (teede seisund, kraavide ületamiseks sillakeste ehitamise vajadus), pinnase kandevõime kogu langi ulatuses, koondamisteede ja laoplatsi asukoht jmt; - selgitada säilitamist vajavad puud (seemnepuud, säilikpuud, järelkasv) ja loodusväärtuste (nt vääriselupaigad) seisund ja paiknemine. Mõttekas on koostada tööde majanduslik arvestus: - valida vastavalt metsa iseloomule ja kasutatavatele võimalustele sobivad masinad, seadmed ja tehnoloogia; - väljaminekute osas arvestada kõigi kuludega nii töövahenditele (mootorsaag, muud käsitööriistad, turvavarustus, masinad ja seadmed), tööjõule, tööde planeerimisele ja korraldamisele, maksudele, materjali transpordile ostjani kui ka muude kuludega;
Et hoida mitmekesiseid loodusobjekte, vajame looduskaitseala, 148 maastikukaitseala, 343 hoiuala, ka mitmekesist kaitsekorraldust. Sel põhjusel 1038 püsielupaika, 546 parki või puistut, 1203 käsitleb meie looduskaitseseadus kuut kaitstavate kaitstavat üksikobjekti, 11 kohaliku omavalitsuse loodusobjektide tüüpi (vt. tabelit). Tinglikult võiks tasandil kaitstavat loodusobjekti ja 118 uuendamata neile kuuele lisada veel vääriselupaigad, mille kaitsekorraga ala. Peale selle oli kaitse all 570 taime-, kaitsekorralduse määrab metsaseadus. seene- ja loomaliiki. Kaitstavate loodusobjektide tüübid Kaitstav loodusobjekt Peamine tähelepanu Võimalikud Kaitsekorraldus kaitsevööndid Kaitstava maismaa osakaal maakondade kaupa.
Haritava maa pindala väheneb ja maakasutusele seavad piiranguid mitmed seadustest tulenevad nõuded. Looduskaitseseadus kehtestab reservaadi, sihtkaitsevööndi ja piirangute vööndi, kus majandustegevus on keelatud või piirangutega. Veekogude ääres on selle alusel ranna, ehituskeelu ja veekaitsevöönd. Viimases on samuti majandustegevus keelatud. Maakasutuse ja majandustegevuse piirangud tulenevad ka programmidest NATURA 2000, metsakaitsealade võrgustik, vääriselupaigad. See tähendab, et mõnedes piirkondades tekib vajadus haritava maa järele ning kasutatakse ka kuivendamistöödeks investeeringuid nõudvaid soomuldi. Teisest küljest pärandmaastikuna püütakse hoida lagedana ka puisniitusid, ranna- ja jõeluhtasid. 2 Möödunud sajandi teisel poolel hakkas Balti kubermangudes hoogsalt arenema loomakasvatus, sealhulgas eriti piimakarja kasvatamine. Selle põhjuseks oli asjaolu, et
• Biogeograafilise regiooni looduslikuelupaigatüübi silmapaistev esindaja • Esmatähtsad looduslikud elupaigatüübid –hävimisohus olevad looduslikud elupaigad, mille kaitsmise eest kannab ühendus erilist vastutust. • Lisas I on tähistatud tärniga (*), samuti esmatähtsad liigid. • 18 esmatähtsat elupaigatüüpi! Esmatähtsad looduslikud elupaigatüübid Eestis, esmatähtsad liigid. • vääriselupaigad • põlismetsad • Märgalad • WETSESTONIA – ranna- ja luhaniidud • puisniidud • poollooduslikud rohumaad • rahvusvahelise tähtsusega liikide ja • elupaigatüüpide inventuur • Liigid: Jõesilm, lõhe ja hallhüljes. Eestipoolsed ettepanekud loodusdirektiivi kohaldamiseks. • Suurulukid - karu, ilves, hunt ja kobras - ei ole vaja loodushoiualasid. Hundi ja kopra jahi jätkumine
annaabi.ee 
