a cappella esitamise viis, millel instrumentaalsaade puudub a-moll helirida, mis algab A noodist ja on kurvakõlaline ansambel nimetatakse ansambliks väikesekoosseisulist muusikute rühma või ansamblimuusikat. Duett, tertsett, kvartett jne. C-duur helirida mis algab C noodist ja on rõõmsameelne Duur rõõmus helilaad Dünaamika Kõlajõud, ilmekus, helitugevuse muutumine. Äkiline, jõuline, võimas, vali. Faktuur Teose häälte ja häälegruppide paigutusviis Forte Vali Harmoonia Helide kooskõla ja nende järgnevus Homofoonia Mitmehäälsuse liik, kus meloodiahääl on juhtiv, teised hääled moodustuvad harmoonia Ilmalik Ei ole usuga seotud Instrumentatsioon ehk arranzeerimine muusikapalade seadmine nt. orkester Kaanon - on heliteos või selle osa, milles sama meloodia on erinevates häältes ajaliselt nihutatud Meetrum - rõhuliste ja rõhutute pulsilöökide korrapärane vaheldumine Meloodia - ühehäälselt väljendatud mõte Metronoom - ...
Muusika väljendusvahendid * Muusika väljendusvahendite kaudu väljendab helilooja oma mõtteid * Muusika väljendusvahendid on suhtlemisvahendid helilooja, esitaja ja kuulaja vahel * Muusika väljendusvahendite abil mõistame muusika sõnumit Meloodia * Laad on helikõrguste süsteem. Mazoor Minoor * Meloodia võib kõlada erinevates laadides * Meloodia arengu kõige pingelisemat momenti nimetatakse kulminatsiooniks * Meloodia iseloom võib olla: tõusev, laskuv, laineline, hüppeline, astmeline, paigalseisev * Meloodia on ühehäälselt väljendatud muusikaline mõte Harmoonia
1.2 Eneseavamine - Loogiline argumenteerimine - Rahustamine · Avatud ala - Kolmeteistkümnes teesulg · Pime ala · Varjatud ala · Tundmatu ala 1.3 Suhtlemistasandid: · Vanema · Täiskasvanu · Lapse SUHTLEMISVAHENDID. Verbaalsed väljendusvahendid: · Suuline kõne, kirjalikkõne · Paralingvistika - Häälekõrgus - Hääletugevus - Tämber - Artikulatsioon e väljahääldus - Tempo - Rütm - Metasõnum - Paus Mitteverbaalsed väljendusvahendid : · Silmside · Näoilme · Häälevalitsemine - Naeratus
Muusika väljendusvahendid Töö autor: Merike Pauskar Õppeaine: Muusika Koht: Koolielu struktuuris (Muusikaõpetuse alused) Algastme muusikakool Koolitaja: Igor Jallai • Muusika väljendusvahendite abil mõistame muusika sõnumit • Muusika väljendusvahendid on suhtlemisvahendid helilooja, esitaja ja kuulaja vahel • Muusika väljendusvahendite kaudu väljendab helilooja oma mõtteid Meloodia • Meloodia on ühehäälselt väljendatud muusikaline mõte • Meloodia iseloom võib olla: tõusev, laskuv, laineline, hüppeline, astmeline, paigalseisev • Meloodia arengu kõige pingelisemat momenti nimetatakse kulminatsiooniks • Meloodia võib kõlada erinevates laadides • Laad on helikõrguste süsteem. Mažoor Minoor Harmoonia
ISESEISEV ÜLESANNE Muusikalised väljendusvahendid. Leia järgnevatele mõistetele ehk muusikalistele väljendusvahenditele tähendused (seleta lahti) ning lisa märksõnu, mis seostuksid selle mõistega. Vajadusel kasuta Interneti abi. RÜTM – helivältusete organiseeritud järgnevus Rahulik, punkteeritud, vabarütm, tempokas MELOODIA –muusika peamine väljendusvahend; helide kaunikõlaline järjestus, mis moodustab terviku Astmeliselt liikuv, voolav, hüplik, kiire, aeglane, rahulik TEMPO – heliteose esitamise kiirus Mõõdukas, kiirenev, aeglane, rütmikas TÄMBER – kõlavärv, kõla intensiivsuse olenuvus sagedusest Kriiskav, mahe, madal, kõrge DÜNAAMIKA – helitugevuse muutumine Vaheldusrikas, crescendo, piano, pool vaikselt, pool valjult HARMOONIA – õpetus homofoonilise muusika funktsionaalsetest järgnevutest Heakõlaline, jazzharmoonia, klassikaharmoonia VORM – heliteose ülesehitus Kaheosaline, lihtne, keerukas, b...
VÄLJENDUSVAHENDID on muusikalised tööriistad, mida helilooja kasutab heliteose kui kunstilise teose loomisel. RÜTM - erinevate helipikkuste üksteisele järgnemine; nt kiire rütm, punkteeritud (tai-ri-tai- ri), rahulik TEMPO - heliteose esitamise kiirus; nt kiire, mõõdukas, rahulik, kiirenev TÄMBER - kõlavärv; nt hele, läbilõikav, müstiline, metalne DÜNAAMIKA - helitugevus ja selle muutumine; nt valjenev, mitmekesine, vaheldusrikas MELOODIA - erinevate helikõrguste üksteisele järgnemine; nt astmeline, pentatooniline HARMOONIA - kooskõla; nt heakõlaline e. konsoneeriv, halvakõlaline e. dissoneeriv VORM - ülesehitus; nt 2-osaline AB, 3-osaline ABA, rondovorm ABACA, variatsiooni vorm AA, A2A3 >>need nr-id on pisikesed, pm nagu mates kirjutatakse tähtede kõrvale, nt x1, x2<< FAKTUUR - helikude; nt ühehäälne, mitmehäälne (mis omakorda on 'homofooniline' - meloodiahääl+saade ja 'polüfooniline' - mitmehäälsus), hõre (kõik pillirühmad ei mängi ko...
otstarbenõudeist aga ka ilupõhimõtteist ja kunstivaadetest. Kadrioru loss Tallinna linnas Valge Maja on Ameerika asuv barokkstiilis loss Ühendriikides asuv presidendi hoone Graafika Graafika on üks kujutava kunsti põhiliike, millesse kuuluvad joonistus- , joonestus- ja kirjakunst, joonistus ja paljundustehnikad. Graafika peamised väljendusvahendid on joon ja peamiselt mustvalge pind. Levinud on ka värvigraafika Mõisted : originaal kunstniku ainuteos reproduktsioon trükitõmmis sügavtrükk trükkivad osad on trükivormi süvistatud lametrükk trükkivad ja mitte trükkivad osad asetsevad ühel ja samal tasandil Näited :
MUUSIKA VÄLJENDUSVAHENDID ...on intonatsioon, meloodia, rütm, tempo, dünaamika, helilaad, harmoonia, tämber, register, faktuur, orkestratsioon. INTONATSIOON ...on iseseisev meloodia osake, millel on emotsionaalne ilmekus. MELOODIA ...on muusika mõte, mis kõlab ühes hääles ja kasvab välja üksteisele järgnevatest intonatsioonidest. Meloodia võib olla saateta (monoodia), seostatuna ühe või mitme teise meloodiaga (polüfoonia) või toetatuna harmooniaga (homofoonia). TEEMA ...on heliteose või ta osa alus, mis allub muutustele ja arendusele. TEMPO ...on helide liikumise kiirus. MEETRUM ...on muusika pulss, tugevamate ja nõrgemate rõhkude perioodiline vaheldumine. RÜTM ...on helivältuste organiseeritud järgnevus. Rütm näitab ühe noodi ajalist pikkust teise noodi suhtes. DÜNAAMIKA ...on heli kõlajõud. TÄMBER ...on kõlavärv, heli karakter. REGISTER ...tähendab...
Korintose kapiteel on kõrgem, kui seda olid joonia- ja dooria stiilis kapiteelid. Joonia stiil meenutab vägagi Korintose stiili. Erineb ainult sammaste poolest. Kujutav kunst See on kunsti haru, mis peegeldab tunnetavat tegelikkust ja kunstniku olemust nägemeelega tajutavatepinnaliste või ruumiliste kunstiliste kujundite kaudu. See on ka reaalsust (inimesi, objekte, keskkonda) kujutav kunst. Seda võib nimetada ka figuratiivseks kunstiks. Kujutava kunsti eriomased väljendusvahendid on hele-tume, valgus-vari, joon, värv, plastiline vorm, perspektiiv ja rütm. Kujutava kunsti alamliigid on graafika, maalikunst ja skulptuur. Selle kunstiliigi alged pärinevad inimkultuuri algusest, kiviajast (koopamaal). Maalikunsti iseloomulikem kujutamisvahend on värv. See on kujutava kunsti üks tähtsaim liik. Selle kujutuspind on kahemõõtmeline. Skulptuuri (ladina keeles sculptura) jaotatakse materjali ja töötlemisviisi alusel raidkunstiks ja plastikaks
12.03.2014 Helena Tulve Helena Tulve (sündinud 28. aprillil 1972 Tallinnas) on eesti helilooja. Aastal 1990 lõpetas ta Tallinna Muusikakeskkooli kompositsiooni erialal, juhendajaks Alo Põldmäe. 19901992 õppis Erkki-Sven Tüüri klassis heliloomingut, hiljem täiendas end Pariisi Rahvuslikus Regionaalkonservatooriumis, õppides Jacques Charpentier' kompositsiooniklassis, mille lõpetas 1994. Aastatel 19931996 täiendõpe Pariisi Rahvuslikus Kõrgemas Muusika ja Tantsu Konservatooriumis, kus õppis gregooriuse laulu. Helena Tulve ei komponeeri palju, ent enamus tema teostest on leidnud väga sooja vastuvõtu. Tema muusikat on esitatud mitmel pool maailmas. "NYYD Ensemble'ile" loodud teos "à travers" ("Kaudu") saavutas 1998. aastal UNESCO heliloomingu rostrumil Pariisis alla 30-aastaste heliloojate kategoorias teise koha. Osalenud ...
Romantism 1. Keskaeg 5. - 13. sajand Renessanss 14. 16. sajand Barokk 17. 18. sajandi I pool Klassitsism 18. sajandi II pool 19. sajandi I veerand Romantism 19. sajand u II aastakümnest alates 2. Romantismi märksõnad: 1. Tundeelu 2. õnnetu armastus 3. müstika, surm ja teispoolsus 4. loodus 5. ajalugu - huvi keskaegse kunsti vastu 6. rahvalooming 3. Romantismi väljendusvahendid: · Emotsionaalsus · Väljendusrikas meloodia; vabalt lainetavalt arenev · Värvikas harmoonia · Vormivabadus · Kontrastid rütm, tempo, dünaamika, tunded · Programmiline instrumentaalmuusika 4. Programmiline instrumentaalmuusika: muusika, millele helilooja on lisanud sõnalise selgituse. Näited: 5. Romantiline soololaul: Helilooja: Tuntuimad tsüklid: 6. Armastatuim pill klaver. Väikevormid sellele pillile
väljendusvahend meloodia kaotab oma tähtsuse. Selle asemel muutuvad olulisteks rütma ja tämber. Klassikaline harmoonia kaotab tähtsuse. Uued kompositsioonitehnilised võtted: Klaster kobrakond. Aleatoorika- kontrollitud juhuslikkus. Helilooja annab esitajale vabad käed mõnele esituse valikule. Dodekafoonia- kahelist tooni tehnika. Helilooja paneb kõik 12 heli kindlalt ritta ja ükski ei tohi kaduda. Seeriatehnika- võte, kus helilooja paneb teatud väljendusvahendid ritta ja esitaja loob neid ridu omavahel kombiniseeritud. Elektronmuusika- võte, kus salvestatakse elektriliste riistade helisid. Helid monteeritakse stuudios kokku. Elektrofooniline muusika- salvestatakse erinevaid loodushelisid, mis hiljem stuudios kokku monteeritakse. Prepareeritud instrument- pill, mille naturaalset kõla on moonutatud mehaanilise vahendi abil. Hilisromantism: Tähtsamateks muusikaelu keskusteks olid kuni II maailmasõjani Viin ja Berliin. Mitmete
ROMANTISM Muusikaajalugu 11. klass Katrin Aasmäe ROMANTISM Eugene Delacroix "Vabadus viib barrikaadidele" 19. sajandi kunstisuund, mis sai alguse kirjandusest Levis edasi kujutavasse kunsti ja muusikasse 19. sajandil sai "romantiline" tähenduse tundeline Romantilise mõtte tekkepõhjuseks oli pettumine Prantsuse revolutsioonis Kunst sai väljapääsuks argielust ning huvi kultuuri vastu oli väga suur Ühiskond rõhutas üksikisikut nagu ei iial varem Sümpaatia rõhutute vastu, huvi lihtrahva ja laste vastu Usk inimesse ja tema saatusesse on seotud just selle ajastuga TUNNUSED Tun...
Näitekirjandus 1. Seleta mõisted: · Dialoog- kahekõne, tegelaste omavaheline kõne näidendis · Vaatus- lavateose suurem lõik, eraldatud pausidega · Stseen- pilt, vaatuse väiksem osa · Remark- märkus, selgitus lugejale/vaatajale · Draama- tõsine näidend, näitekirjanduse zanr 2. Millised on draamakirjanduse välised väljendusvahendid? Nendeks on dialoogid, remargid, stseenid ja vaatused. Ehk kõik üleval toodud mõisted peale draama. 3. Loetle Vana-Kreeka teatrile iseloomulikke jooni. Kohad paiknesid orkestras, toimus vabas õhus, näitlejaid oli vähe (2-3) ning näitlesid ainult mehed, maskid, koor ehk jutustaja, etendused toimusid päeval. 4. Kes pani aluse Eesti rahvuslikule teatrile, millal see toimus? Lydia Koidula, 1870.a 5. Nimeta esimesed algupärased Eesti näidendid.
Graafika Graafika on üks kujutava kunsti kolmest põhiliigist kõrvu maali ja skulptuuriga. Graafika peamised väljendusvahendid on jooned ja must- valged või värvilised pinnad. Graafikateose alusmaterjal on paber, seega sai graafika tekkida pärast paberi leiutamist. Hiinas hakati graafikat viljelema 2. saj., Koreas ja Jaapanis 6.-8. saj. ning Euroopas alates 14. saj-st. Graafika jaguneb kaheks põhiharuks: vaba- ja rakendusgraafikaks. Vabagraafikasse kuuluvad joonistus ja estamp- ehk paljundusgraafika. Söe-, pliiatsi- või tusijoonistus tehakse otse paberile. Estampgraafika puhul lõigatakse või
Muusika pärast II maailmasõda. Avangardism Nõo Reaalgümnaasium Jaanuar 2013 Eksperimenteerimine ebatavaliste pillikoosseisudega ja kompositsioonitehnikatega. Võeti kasutusele elektroonilised väljendusvahendid. Lõplikult hüljati klassikalised muusikavormid. Selle kõige tõttu nimetati seda ajajärku avangardismiks. USAs eelistati sõna eksperimentaalmuusika või ka modernism. Eeldused... Tehnika kiire areng. Elektronmuusikastuudiote tekkimine Euroopas ja Ameerikas. Darmstadi suvekursuste toimumine. John Cage 1912 1992 USA helilooja, pianist ja publitsist. 20. sajandi muusikalise avangardismi tähtsaim
Maalikunst Varbla Põhikool Juhendaja : Aire Arge Autor : Kersti Veinsteins 6. Klass Sisukord 1. Maalikunsti Ajaloost 2. Maalikunst Keskajal Materjal www.miksike.ee Maalikunsti Ajaloost Inimesed on juba kaugetest aegadest peale püüdnud luua ilu enda ümber. Muistsetest aegadest ja kadunud rahvastest teame palju tänu nende poolt loodud kunstile. Kunst peegeldab inimeste töid ja tegemisi, uskumusi ja maailmanägemist. Maalikunst on üks kunsti allikas, mille väljendusvahendid on värv ja kahemõõtmeline kujutamispind, värvi kantakse pinnale harilikult pintsliga. Olulised on joonistus, heleda-tumeda ja valguskäsitlus, mis seob kujundite osad ja väljenduselemendid kunstitervikuks. Ajaloo jooksul on kunst (sealhulgas ka maalikunst) pidevalt muutunud. Eristatakse erinevaid kunstistiile ja...
1980. Aastate teisel poolel hakkasid looma ka vaimulikke teoseid. Uue muusika loomist ja levikut soodustasid nüüdismuusika festivalid ja võimalused heliplaatide loomiseks Milliseid 5. põlvkonnale iseloomulikke jooni leiad Sumera loomingust? Seos multimeediaga, stiililised piirangud puuduvad, live-elektroonika kasutamine Millise rock-bändiga alustas Erkki-Sven Tüür? In Spe Kuidas on mõjutanud see tema klassikalist loomingut? Teostes on rütmiline pool Raimo Kangro: kuidas muutuvad väljendusvahendid 3 helilooja poolt loodud muusikalises portrees? Urmas Sisask ja tähistaevas: 6. põlvkond Üldiseloomustus: 1990. aastate algul eesti muusikapilti ilmunud noored heliloojad tõid endaga kaasa värsket mõtlemist. Paljud neist on end täiendanud mitmel pool maailmas, nende helikeel on aga siiski kujunenud siinse traditsiooni pinnal. Suur osa selle põlvkonna heliloojaist hoiavad oma loomingus tähelepanu keskmes kõla kõlakäsitlus
Melodraama “Kuu-Pierrot” (Pierrot lunaire, 1912), naishäälele ja kaheksale instrumendile –atonaalse perioodi tippteos • Atonaalsus – kõigi helide võrdväärsus, nende sõltumatus põhihelist • Kasutab siin kõnelaulu (Sprachgesang) • Dodekafoonia ehk seeriatehnika- (dodeka 12) kompositsioonimeetod, mis põhineb 12 heli täielikul võrdväärsusel • Alban Berg • Anton Webern Serialism – peale helikõrguste on matemaatilise täpsusega organiseeritud ka muud väljendusvahendid “Viis pala orkestrile” Schönberg, Berg, Webern – Uus Viini koolkond! Matemaatiline kord!
Disain väljendub kõige tuntavamalt meid iga päev ümbritsevates füüsilistes esemetes – asjades, riietes, autodes, ka toidus ja tarbeesemetes, aga see on ainult väike, väljapaistev osa disaini potentsiaalist ja võimest meie ümbritsevat keskkonda paremaks, ilusamaks ja mugavamaks muutmisel. Graafika on üks kujutava kunsti põhiliike, millesse kuuluvad joonistus-, joonestus- ja kirjakunst, joonistus- ja paljundustehnikad. Graafika peamised väljendusvahendid on joon ja (peamiselt mustvalge) pind. Levinud on ka värvigraafika. Trükiplaadi abil valmistatavat graafikat nimetatakse estampgraafikaks .
Ei saa olla täiesti objektiivset hinnangut, mis loodusteadustes on võimalik. Välitöö tulemuste avaldamisel on sinna lisatud ka antropoloogi sotsiaalne taust, ühiskond, kus ta elab, tema haridus ja paljud muud aspektid, mis on kaugel uuritavate standarditest ja maailmapildist. Seetõttu ei saa antropoloogi neutraalne roll olla kunagi lõpuni vaatlev. Ta lisab midagi oma uurimisobjekstidesse juba oma kohalolu tõttu. Antropoloogilised filmid, raamatud, artiklid ja muud väljendusvahendid annavad ühiskonnale laiema pildi maailmast. See on võimalus tundma õppida teisi kultuure, ühiskonna gruppe ja üleüldse inimest. Antropoloogid saavad olla usaldusväärseteks infovahendajateks masside ja väikeste kultuurigruppide vahel. See on võimalus aru saada, et ühiskond, kus elavad need inimesed, kes seda uurimust loevad, ei ole ainuõige ja -võimalik elutoimimise viis. Antropoloogid saavad maailmale teatavaks teha varjatud probleeme, mis võib seeläbi neid lahendada
-seinamaal:sageli kirikutes, pinnaline ja lineaarne laad, liikuvad ja väljendusrikkad figuurid. Peamised teemad olid imedega, ka piiblilugude otsesed illustratsioonid, kirikutes võis kohata ka maalitud ornamentikat. -miniatuurmaal: raamatumaalides, dekoratiivsus oli peamine; pinnaline laad ja rohke ornamentika kasutamine, rõhutatud kannatustele. *Graafika Üks kujutava kunsti kolmest põhiliigist kõrvu maali ja skulptuuriga. Graafika peamised väljendusvahendid on jooned ja must-valges või värvilised pinnad. Graafikateose alusmaterjal on paber, seega sai graafika tekkida pärast paberi leiutamist. Hiinas hakati graafikat viljendama 2.sajandil. Koreas ja Jaapanis 6. - 8. sajandil ning Euroopas alates 14. sajandist. Graafika jaguneb kaheks põhiharuks: vaba- ja rakendusgraafikaks. Vabagraafikasse kuuluvad joonistus ja estamp- ehk paljundusgraafika. Söe-, pliiats- või tusijoonistus tehakse otse paberile. Estampgraafika
Arhitektuuri mõiste hõlmab nii üksikute ruumide kui ka tervete asulate kujundamist. Arhitektuuri liigitatakse: · sakraalarhitektuuriks (tempel, kirik, kabel) · profaanarhitektuuriks (loss, kindlus, elamu, avalikud hooned) · maastikuarhitektuuriks (aed, park) Kujutav kunst Kujutav kunst ehk figuratiivne kunst on reaalsust (inimesi, objekte, keskkonda) kujutav kunst. Graafika Graafika (kreeka sõnast graphik) on üks kujutava kunsti põhiliike. Graafika peamised väljendusvahendid on joon ja (peamiselt mustvalge) pind. Levinud on ka värvigraafika. Skulptuur Skulptuur (ladina keeles sculptura) on kujutava kunsti põhiliike graafika ja maalikunsti kõrval. Materjali ja töötlemisviisi alusel jaotatakse skulptuur raidkunstiks ja plastikaks. Otstarbe järgi eristatakse: · monumentaalskulptuuri · monumentaal-dekoratiivskulptuuri · vabaplastikat · pisiplastikat Skulptuur teises tähenduses on ruumiline, kolmemõõtmeline kunstiteos. Maalikunst
Tulve peahelilooja, festivali raames toimus ka helilooja rahvusvaheline meistrikursus. • 2008. aastal oli ta Tartu Ülikooli vabade kunstide professor. Looming • Tulve varasemas loomingus domineerib meloodiline materjal, hilisemas on suur rõhk kammermuusikal. • Tema heliloomingus leiab tihti prantsuse spektraalmuusikat, Gregoriuse koraali, IRCAMi eksperimente ja idamaise muusika jooni. • Enam kui traditsioonilised väljendusvahendid nagu meloodia, rütm, harmoonia, huvitab teda toorheli, selle tekkimine, muundumine ja kadumine (mikrointervallika). • Kirjutanud ka suurvorme. • Helena Tulve on olnud helilooja Sulev Keeduse filmidele "Somnambuul" (2003) ning "Kirjad Inglile" (2011). • Tema töödes on aimatav rikas kultuurikogemus: prantsuse spektraalmuusika, IRCAM’i eksperimentide, Saariaho ja Scelsi, gregorikoraali ja ida muusika kajastused.
objektiivi raamistusel ja sellel on väljaulatuvad tihvtid või hambad, teine paikneb aparaadi kerel ning selles on süvendid. Objektiivi kinnitamisel lähevad tihvtid või hambad vastavatesse tihenditesse või pööramisel lukustuvad nt. Vedru või riivi abil. Bajonettliide on kasutusel peamiselt professionaalfilmikaamerates, kuid tihti kasutatakse seda ka kesk- ja mõningates väikeformaadilistes fotoaparaatides. Fotograafia väljendusvahendid on võtted ja meetodid, mis vastavalt autori loomingulistele kavatsustele võimaldavad saavutada fotokunsti teoste kunstilist terviklikkust ja väljendusrikkust. Fotograafia väljendusvahendid aitavad avada kujutatavate nähtuste olemust ja luua vastavaid kunstilisi kujundeid. Peamised fotograafia väljendusvahendid on joon-, valgus- ja toonkompositsioon, värvifotograafias ka värvilahendus. Joonkompositsiooni abil saavutatakse selline kujutis, mille puhul kõik pildi joonelemendid moodustavad
Inimese konflikt ümbritseva maailmaga, mäss ja jõuetus, äärmuslikud emotsioonid ja deemonlikud jõud.O. Kokoschka, E. Nolde Neoklaasitsism-20 saj.Viin Muusika harmoonia, orkestratsiooni üldine lihtsustumine,väärtustati meloodilist joonist ja vormi osas täpset, klassikaliselt väljapeetud ülesehitust. P. Hindemith, I. Stravinski Avangardism- Pärast II Maailmasõda Euroopas ja Ameerikas. Serialism aleatoonika, pointillism, elektronmuusika. Elektroonilised väljendusvahendid, eksperimenteerisid ebatavaliste pillikoosseisude ja kompositsioonitehnikatega. J. Cage, P. Boules. Minimalism- 20 saj keskel, USA-s. Algmaterjali nappus, muusikalised kujundid on lühikesed ja lihtsad.muusikalise-dramaturgilisest arenduse puudumine, heakõlaline konsoneeriv helikeel. S. Reich, P. Glass
1. Muusika väljendusvahendid: meloodia, rütm, tempo, dünaamika, faktuur, vorm. Helilooja individuaalne helikeel sünnib eri väljendusvahendite koostoimes. 2. Muinasajal esitati laule koos liikumisega, rütmi rõhutati käteplaksude või algeliste löökpillidega. Muusika ei olnud omaette kunstiliik, vaid oli seotud usundite, kommetega, tantsude ja mänguga. Sageli omistati muusikale maagiline mõju. 3. Meieni säilinud andmed musitseerimisest pärinevad Assüüriast, Babülooniast, Egiptusest, Palestiinast, Vana-Kreekast. Allikateks on vanad säilinud noodinäited, vaasimaalid, koopajoonised, väljakaevamistelt leitud pillid. 4. Stiil on kunstiteoses kasutatud võtete süsteem, mis allub ühiskondlikus elus toimuvatele nihetele, muutustele, arenemisele. Stiiliperioodid: 1) keskaeg 5-13 saj. 2) renessanss 14-16 saj. 3) barokk 17-18 saj. I pool 4) klassitsism 18 saj. II pool 19 saj. I veerand 5) romantism 19. saj. 6) stiilid...
Ta esimene luulekogu ,,On tuuline öö", mis hävis reisi ajal Rootsi. Osa sellest taastas ta mälu järgi. Lepiku varasemad värsid avaldati 1940. aastal koolinoorte ajakirjas ,,Tuleviku rajad". 1946 ilmus debüütkogu ,,Nägu koduaknas". Lepiku esimestes luulekogudes domineerisid vormikindlad, meeleolult vahelduvad külaelupildid. Nii vormilt, kui teemadelt mitmekülgses luules leidub võitleva hoiakuga isamaalüürikat. Omapärane on jõuline kujunduslikkus ning rohked rahvalaulu väljendusvahendid ja vihjed eesti luuleklassikale. /--Uus slaid--/ Autori varasemas loomingus on näha traditsioonilise ja loogilise ülemineku tahtlikku tõrjumist. Hiljem Lepiku looming lihtsustub ja muutub selgemaks. Lepiku luuled on rikastatud erinevate tsitaatidega. Tema loomingus leidub paatoslikke isamaaluuletusi ja romantilise hõnguga meenutusi sõjaväeaastaist ("Relvavennad"). Paatoslik- vaimustatud pidulikkus, kõrgelennuline väljenduslaad.
Kalju Lepik Kalju Lepik 1920- 1999 o Kalju lepik sündis 7. oktoobril 1920 Järvamaal Koeru alevikus, konoriametniku pojana. Hariduskäik Õppeasutus Aasta 1928- Koeru algkool 1934 1935- Tartu Kaubanduskool 1939 1939- Tartu Kommertsgümnaasium 1941 Tartu Ülikool (Filosoofiataduskonna Põhjamaade ajalugu 1942- ja arheoloogia.) 1943 o 1940. Aastal asutas Lepik koos Enn Kerega kirjandusrühmituse ,,Tuulisui". o 1942. aastal läks Lepik edasi õppima Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonda. o 1943. aastal mobiliseeriti ta Saksa sõjav...
aastast Välismaise Eesti Kirjanike Liidu esimees Looming · Kalju Lepik avaldas oma esimesed luuletused 1939. aastal õpilasajakirjades, nende hulgas "Iloli" ja "Tuleviku Rajad". · Nii vormilt kui teemadelt mitmekülgses luules leidub võitleva hoiakuga isamaalüürikat ja eleegilisi ühiskonnasüsteemide ja neis muganenud inimeste pihta sihitud satiiriga. · Tunnuslikud on omapärane ja jõuline kujunduslikkus ning rohked rahvalaulu väljendusvahendid ja vihjed eesti luuleklassikale. · Leidub paatoslikke isamaaluuletusi, romantilise hõnguga meenutusi sõjaväeaastaist. · Autori isikupärast laadi toetab juba esimestes kogudes omamoodi võllahuumor, millega tõrjutakse sisemist ängistustunnet. · Hiljem on Lepik kasutanud mitmesugust kujundkeelt. Ühelt poolt vabavärss, ootamatud kujundiseosed, teiselt poolt süveneb laululine alge, rahvalaulu stiilielementide ning tuntud kirjanduslike motiivide kasutamine. Lepiku
● Soololaul – häälele instrumendi, enamasti klaveri saatel, mis ühendati tihti programmilisteks tsükliteks ● Sümfooniline poeem – emotsionaalselt pingestatud üheosaline programmiline teos sümfooniaorkestrile ● Klaverimuusika – kammerlikud väiketeosed ja klaveritranskriptsioonid – suurteoste „ümberkirjutused klaverile“ ● Lavamuusika – operett ja klassikaline ballett ● Ajastu põhižanr oli ooper Muusikalised väljendusvahendid ● Rütmika - muutus vaheldusrikkamaks (trioolid ja punkteeritud rütmid) ● Tempod – suured äärmused, palju agoogikat ● Harmoonia – pingestatud ja kirevamad kooskõlad ● Dünaamika – nüanssiderikas, kasutati kogu varjunditeskaalat ühest äärmusest teise Romantismiajastu muusika periodiseering : 1. Vararomantism (1815-1830) 2. Kõrgromantism (1830-1890) 3. Hilisromantism (1890-1925) Vararomantism (1815-1830)
Loodusnähtused ja aastaajad maalikunstis Mis on maalikunst? Maalikunst on unikaalne värviline kujund tasapinnal. Maalikunst jaguneb seinamaaliks, tahvelmaaliks ja miniatuurmaaliks (nt käsikirjaliste raamatute illustratsioonid keskajal) Maalikunst on üks kunsti alaliik, mille väljendusvahendid on värv ja kahemõõtmeline kujutamispind, värvi kantakse pinnale harilikult pintsliga. Olulised on joonistus, heleda-tumeda ja valguskäsitlus, perspektiiv, faktuur ja kompositsioon, mis seob kujundite osad ja väljenduselemendid kunstitervikuks. Maalikunst kauni kunstina Selline nimetus levis 17.-18. sajandil klassitsistliku esteetika mõjul, mis pidas kunstniku peaülesandeks ilu loomist. Maalikunst
perspektiivitu ruum Värvidest kasutati teravaid, isegi tooreid värvikontraste (nt. sinine-oranz), või jällegi meelega tuhmiks ja poriseks muudetud koloriiti Erinevad värvilaigud, mis kanti lõendile laia pintsliga, olid sageli ümbritsetud tugeva piirjoonega. Väga palju kasutati punase-musta kombinatsiooni. Die Brücke rühma kunstnikud tegelesid innukalt ka graafikaga, lemmiktehnikaks olid litograafia ja puulõige Graafika peamised väljendusvahendid on joon ja (peamiselt mustvalge) pind. Levinud on ka värvigraafika. Litograafia e.kivitrükk on lametrükitehnika,mis põhineb rasva ja vee vastastikuse tõukumise printsiibil ja mille puhul kasutatakse trükkimiseks kiviplaati. Puulõige on vanim graafikatehnika. Tegemist on kõrgtrükiga ja trükkimisel kasutatakse puuplaati. Fritz Bleyl (18801966) oli saksa maalikunstnik Fritz Bleyl oli üks neljast Dresdeni Kuningliku Tehnilise Kõrgkooli
EESTI TEATRI SÜND Esimene eestikeelne näidend lavastati Tartus Vanemuises 25.juunil 1870. pealkiri oli ,,Saarema onupoeg" ja autor Lydia Koidula Esimene kutseline teater avati tartus Vanemuises aastal 1906, pealkiri ,,Tuulte pöörises" ja autor August Kitzberg. FILM Esimesed liikuvad pildid näidati Pariisis 28 detsembril aastal 1895 ja autorid vennad Lumierid (Louis Lumiere). Filmi kuntstilised väljendusvahendid olid plaanide vaheldumine, rakurssvõte, võttepunkti valik ja montaaz. Esimene Eesti film aastal 1913 ,,Karujaht Pärnumaal" ning filmimehed olid Johannes Pääsuke, Peeter ja Georg Johannes Parikas, Theodor Luts. Stsenaariumi etapid: Kirjanduslik stsenaarium Töö ehk reziistsenaarium- juures on plaanid, kohad, muusika. STSENAARIUM- sisu on tulevase filmi sündmustikk, kirjutab STSENARIST. RAKURSS- pilt erinevate nurkade alt. MONTAAZ- tervikuks ühendamine.
seda kannatlikult. Mõlema muusika kulgeb kiirustamata ning on samas äärmiselt tundlik ettekande kõlakvaliteedi suhtes. Eriti värvikalt on ta käsitlenud just puhkpille. Tulve varasemas loomingus domineerib meloodiline materjal, hilisemas on suur rõhk kammermuusikal. Tema heliloomingus leiab tihti prantsuse spektraalmuusikat, Gregoriuse koraali ja idamaise muusika jooni. Enam kui traditsioonilised väljendusvahendid nagu meloodia, rütm, harmoonia, huvitab teda toorheli, selle tekkimine, muundumine ja kadumine (mikrointervallika). Kirjutanud ka suurvorme. Helena Tulve on olnud helilooja Sulev Keeduse filmidele "Somnambuul" (2003) ning "Kirjad Inglile" (2011). Aastast 2000 on ta Eesti Muusikaakadeemia kompositsiooniõppejõud. 2006. aasta märtsis toimunud festivalil "Eesti muusika päevad" oli Helena Tulve peahelilooja, festivali raames toimus ka helilooja rahvusvaheline meistrikursus. 2008
Pariisis tuli lavale 1928 a. ,,Boolerot" on etendatud erinevate libertodega, ühe autoriks Ida Rubinstein ja teisel Ravel ise. Mõlemad lavastused olid edukad, kuid maailmakuulsaks sai orkestripalana. ,,Boolero" kompositsiooni moodustavad 18 sümfoonilist variatsiooni ühele ainsale teemale. Selle ebaharilik meloodia, harmoonia ja rütm jäävad algusest lõpuni täiesti tundmatuks. Põhirütmi hoiavad ja mängivad kaks väikest trummi. Ainsad muusikalised väljendusvahendid mis muutuvad on dünaamika. Teema koosneb 17 takti pikkusest osast.
majanduslikud raskused, publik hakkas vähehaaval ära pöörduma. Kunstniku looming aga arenes tõusujoones. 1649. aastal valmis grupiportreena ``Öine vahtkond'', mis sai murranguliseks teoseks tema loomingus. Rembrandti majanduslik seisukord halvenes, kuid viimaste eluaastate teosed on tema loomingu tipuks. (8) Rembrandt armastas inimesi oma maalidel. Ta mõistis nende nõrkusi ning andestas puudused. Ta üritas tuua esile nende sisemaailma. (9) Rembrandti olulisemad väljendusvahendid olid valgus ja vari. (10) Valgus koondub alati teose sõlmpunkti kompositsiooni keskmesse, jättes kõrvalfiguurid salapärasesse hämarusse. Näiteid Rembrandti loomingust Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Öine vahtkond Click to edit Master text styles Second level
Visandamine. Varju tekkimine. Langev vari. VÄRVI-, KOMPOSITSIOONI- JA PERSPEKTIIVIÕPETUS (osakaal tasemetööst ca 20%) Värviring. Värvide segamine . Ühe värvi erinevad toonid (nt kollakas-, sinakas-, pruunikasroheline). Perspektiiv. Pöördja kandiliste kehade kujutamine ruumiliselt. VESTLUSED KUNSTIST (Osakaal tasemetööst ca 16%) Kunstiliigid (arhitektuur, skulptuur, maal, graafika, tarbekunst). Koomiks, reklaam, logo, karikatuur. Rahvakunst. Kunsti väljendusvahendid (punkt, joon, pind, värv jne). Kunstimälestised. DISAIN (osakaal tasemetööst ca 16 %) Kombinatoorika geomeetrilistest elementidest ruumis ja tasapinnal. Pinnalaotus pakendi või maketi jaoks. FUNKTSIONAALNE LUGEMISOSKUS (osakaal tasemetööst ca 15%) Tekstist arusaamine. KUNSTIALASED MÕISTED (Seotud kõigi eelnevate komponentidega) Kunstialaste mõistete kasutamisoskus.. VÄRVI-, VORMI-, KOMPOSITSIOONI- JA PERSPEKTIIVIÕPETUS Koloriit (sh soe ja külm). Varju tekkimine, langev vari.
1860. aastate algusest jagab ta oma elu Weimari, Budapesti ja Rooma vahel. Iga ühes neist veetis ta osa aastast, õpetas ja võttis osa kohalikust muusikaelust. Liszti suurest loomingust(ligi 800 teost erinevates zanrides) on suur osa pühendatud klaverile. Siin peegelduvad selgesti tema kui interpreedi, poeedi ja inimesi otsingud ja muutumised. Mida vanemaks Liszt saab, seda napimaks jääb tema teoste faktuur, seda uudsemaks muutuvad tema väljendusvahendid harmoonia, koloriit, tonaalne alus. Liszt suri mõnikümmend aastat enne seda kui hakati tegema esimest heliülesvõtteid. Kahjuks ei ole enam kunagi võimalik kuulda tema mängu.
Enamasti on ainestik minevikust, kuid paar ooperit on ka ajast, mil ise elas. Kõiki oopereid läbib armastuse ja headuse teema. Kõige surematum on ,,Figaro pulm", mis valmis viie kuuga ja kus on rohkesti situatsioonikoomikat, põnevat ja kirevat karakterigaleriid. Üks kuulsamaid on ka ,,Don Giovanni" ja ,,Võluflööt", kus helilooja ühendas kõigi tolle aja ooperitüüpide ja lisaks veel draama ja kirikumuusika väljendusvahendid. Vaimulikku muusikat on Mozarti loomingus üsna vähe. Tähtsaim vaimulik teos ,,Reekviem" jäi helilooja surma tõttu pooleli, selle lõpetas tema õpilane Franz Süssmayr.
näeme selget üleminekut, mil uus, sündiv stiil vastandas end teravalt vanale, siis klassitsismi ja järgmise suure stiili, romantismi vahel midagi sellist pole. Beethoven lähtus peamiselt klassikalistest vormiideaalidest, samas on tema loomingus aga ka palju romantikutele tüüpilisi jooni. Romantilisi loominguperioode on ka Haydnil ja Mozartil. Romantismiajastu heliloojaile jäid aga aluseks needsamad muusikalised vormid, tüüpilised esituskoosseisud ning peamised väljendusvahendid, mis kujunesid välja Viini klassikute loomingus.
· rahvastiku massiline koondumine linnadesse · maailmasõjad Üldjooned: · Audio ja videosalvestustehnika · Massikultuur · Eristuvad süva- ja popmuusika · Mõiste ,,läänemuusika" saab laiema tähenduse · Stiilide paljusus e. pluraism · XX saj I poolel olid valdavaks stiiliks uusromantism, neoklassitsism, impressionism, ekspressionism · XX saj II poolel muusika stiililine kuuluvus saab olla vaid tinglik · Peamised väljendusvahendid: rütm, tämber Hilisromantism · Romantismi järellainetus · Peamiseks Sks ja Austria · Wagneri helikeelt laiendatakse edasi · Esituskoosseisude suurenemine · Mahler ja Strauss MAHLER · Juudi rahvusest böömlane · Esimese tunnustuse sai dirigendina · Karjääri kõrgpunkt: Viini riigiooperi muusikadirektor · Kolmekordne kodutu: Böömlasena Austrias, Austerlasena Saksamaal, Juudina terves maailmas · Looming: · Hakkas kirjutama alles kõrges eas
http://www.abiks.pri.ee Kunstiliigid 1. Kujutav kunst 1.1 Maal monumentaal maal (seina, lae maal), dekoratiiv maal (maal esemetel), tahvelmaal (maal lõuendil), miniatuurmaal (raamatu illustratsioonid) 1.2 Skulptuur ümarplastika (3D), reljeef [seinal (kõrgreljeef, madalreljeef, süvendreljeef)] 1.3 Graafika kujutava kunsti põhilisi liike, mille väljendusvahendid on joon ja mustvalge pind >> sügavtrükk kujutis saadakse uurendatult plaadilt ja jäljendi jätavad süvendid, kus on trükivärv pressitud [mehaanilised vaselõige, kuivnõel, metsotinto, gravüür; keemiliselt töödeldavad ahvatinta (raud+hape), ofort (raud+nõel+hape), pehmelakk (raud+lakk+hape)] lametrükk [litograafia (keemiliselt töödeldud litokivil) ofsettrükk (elastse kattega trükisilinder)] kõrgtrükk (puulõige ja puugravüür, linoollõige??
Ooperis on aplju situatsuoonikoomikat, pole aga majaisanda tavapärast naeruvääristamis. "Don Giovanni"-Sisu traagiline.Ooperi tegelased esitavad ühiskonnas vastandkihte kes aga inimlike väärtuste ja eluseaduste ees on võrdsed. "Võluflööt"Laulumäng. Avamäng on sonaat allegro vormis ja iga aaria vahel on kõnedialoog. Muinasjutu ooper. M. ühendas "Võluflöödis" kõigi oma aja ooperitüüpide ja lisakas veel draama-ja kirikumuusika väljendusvahendid. Reekviem-Leinamissa. Tuleneb teose I osa algustekstist "Requiem aeternam dona is Domine"-Igavene rahu anna meile. Mozarti kõige kuulsam vaimulik teos. Ludwig van Beethoven 1170-1827 -I avalik esinemine 7.aastaselt -13.aastaselt sai õukonnaorkestris klavessiinimängia koha -soovis saada Mozati õpilaseks -19.pidi peret üleval pidama, kuna tema vanemad surid -elas vabakuntsnikuna viinis, kus aasta jooksul õppis Haudeni juure. -Vokaalmuusikat õpetas Antonia Salieri. -25
Kujundlikkus vorm-eksperiment Vabavärss, rühmitus Tuulisui, tõde ja ausus Kalju Lepik avaldas oma esimesed luuletused 1939. aastal õpilasajakirjades, nende hulgas "Iloli" ja "Tuleviku Rajad". Nii vormilt kui teemadelt mitmekülgses luules leidub võitleva hoiakuga isamaalüürikat ja eleegilisi ühiskonnasüsteemide ja neis muganenud inimeste pihta sihitud satiiriga. Tunnuslikud on omapärane ja jõuline kujunduslikkus ning rohked rahvalaulu väljendusvahendid ja vihjed eesti luuleklassikale. Leidub paatoslikke isamaaluuletusi, romantilise hõnguga meenutusi sõjaväeaastaist. Autori isikupärast laadi toetab juba esimestes kogudes omamoodi võllahuumor, millega tõrjutakse sisemist ängistustunnet. Hiljem on Lepik kasutanud mitmesugust kujundkeelt. Ühelt poolt vabavärss, ootamatud kujundiseosed, teiselt poolt süveneb laululine alge, rahvalaulu stiilielementide ning tuntud kirjanduslike motiivide kasutamine. Lepiku luuletajanatuuris
Mozart Ooper „Don Giovanni“ Mozart „Türgi marss“ Mozart „Väike öömuusika“ Mozart Kokku 41 sümfooniat Mozart Tuntuim on sümfoonia nr 40 Mozart Reekviem ehk leinamissa Mozart Üle 20 ooperi Mozart Geniaalne erinevate tunnete edasiandja Mozart Ühendas kõik oma aja väljendusvahendid Mozart Kuulsaim ooperihelilooja maailmas Beethoven Ooper „Fidelio“ Beethoven Kokku 9 sümfooniat Beethoven „Saatusesümfoonia“ Beethoven Klaveripala „Elisele“ Beethoven „Kuupaistesonaat“ - klaverile Beethoven Klaverisonaatide väljakujundaja Beethoven „Ood Rõõmule“ Beethoven Euroopa hümni autor
Selle asemel muutuvad olulisteks rütma ja tämber. Klassikaline harmoonia kaotab tähtsuse. Uued kompositsioonitehnilised võtted: Klaster kobrakond. Aleatoorika- kontrollitud juhuslikkus. Helilooja annab esitajale vabad käed mõnele esituse valikule. Dodekafoonia- kahelist tooni tehnika. Helilooja paneb kõik 12 heli kindlalt ritta ja ükski ei tohi kaduda. Seeriatehnika- võte, kus helilooja paneb teatud väljendusvahendid ritta ja esitaja loob neid ridu omavahel kombiniseeritud. Elektronmuusika- võte, kus salvestatakse elektriliste riistade helisid. Helid monteeritakse stuudios kokku. Elektrofooniline muusika- salvestatakse erinevaid loodushelisid, mis hiljem stuudios kokku monteeritakse. Prepareeritud instrument- pill, mille naturaalset kõla on moonutatud mehaanilise vahendi abil. Hilisromantism: Tähtsamateks muusikaelu keskusteks olid kuni II maailmasõjani Viin ja Berliin
- Ühendas ooperi avamängu draamaga - Kaotas kastraatlauljad “Orpheus ja Eurydike” ● “Che faro senza Euridice” - See on ooperi ainus soolonumber, mida saab esitada ka kontsertpalana, sest see on lihtsa ning tundelise meeloodiaga seega on see näide ooperistiili aaria-ideaalist ● Hosenrolle- naised mängivad meesosa VIINI KLASSIKUD ● 18.saj kujunesid instrumentaalmuusikas uued väljendusvahendid ja vormid, mis olid ajastule kohaselt üpris ranged ja mõistuspärased ● Geniaalsed loojad, kes ühendaksid vastandlikud taotlused - väljenduse ja vormi - tugevasse tervikusse ● Esile kerkisid kolm heliloojat “Viini klassikute koolkond” - pole päris korrektne sest - Kolm heliloojat, liiga vähe - Kõik olid eri põlvkondadest - Töötasid Viinis eri aegadel - Puutusid isiklikult vähe kokku Franz Joseph Haugh (1732-1809)
Annab noodile -is lõpu. Näit.: c-cic, d-dis, e-eis, f-fis, g-gis, a-ais, h-his Bemoll madaldab nooti poole tooni võrra. Annab noodile -es lõpu. Erandiks e, a ja h. Näit.: c-ces, d-des, e-es, f-fes, g-ges, a-as, h-b. Bekarr tühistab eelmise noodi ees oleva kõrgenduse või madalduse. Keelates ära noodi ees oleva dieesi, läheb noot poole tooni võrra madalamaks. Keelates ära noodi ees oleva bemolli, läheb noot poole tooni võrra kõrgemaks. Muusika väljendusvahendid Rütm - eri pikkusega helide korrastatud järgnevus Tempo - heliteose esitamise kiirus (ladina keelest tempus - aeg) Dünaamika - muusika kõlatugevus ja selle muutumine * Kulminatsioon - muusikateose emotsionaalne kõrgpunkt Meloodia - meloodia on ühehäälselt väljendatud mõte, mis koosneb erineva kõrguse ja vältusega helidest Harmoonia - helide kooskõla Tämber - kõlavärv
Tema suurtööde hulka kuulub Gustav Suitsu "Kogutud luuletuste" (1963) koostamine ja toimetamine. Kalju Lepiku luule on väga oma autori nägu. Jonnakas meelekindlus ja hell südamlikkus põimuvad. Nii vormilt, kui teemadelt mitmekülgses luules leidub võitleva hoiakuga isamaalüürikat ja eleegilisi ühiskonnasüsteemide ja neis muganenud inimeste pihta sihitud satiiriga. Tunnuslikud on omapärane ja jõuline kujunduslikkus ning rohked rahvalaulu väljendusvahendid ja vihjed eesti luuleklassikale. Leidub paatoslikke isamaaluuletusi, romantilise hõnguga meenutusi sõjaväeaastaist ("Relvavennad"). Autori isikupärast laadi toetab juba esimestes kogudes omamoodi võllahuumor, millega tõrjutakse sisemist ängistustunnet ("Minul on karvased sääred"). Ühelt poolt vabavärss, ootamatud kujundiseosed, teiselt poolt süveneb laululine alge, rahvalaulu stiilielementide ning tuntud kirjanduslike motiivide kasutamine ("Õrn ööbik"). Lepiku luuletajanatuuris
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
