5)TAIMESTIK JA LOOMASTIK jäänuste kõdunemine ja väljaheited 6)INIMTEGEVUS kasutatakse looduslikke taimi ja ise teatud põllukultuure. (väetamine, maaharimine, reostamine, põlluharimine) MULLA PROFIIL mullahorisontide läbilõige lähtekivimist maapinnale. MULLA HORISONDID erineva koostisega, värvusega, mullakihid, mis kujunenud muldade arengu käigus MULLA TÜÜBID: 1)Tundra TUNDRAGLEIMULLAD savistunud, liigniisked, väheviljakad. 2) Parasvöötme okasmets LEETMULLAD suhteliselt väheviljakad 3)Parasvöötme segamets LEETUNUD MULLAD, PRUUNmULLAD 4)Parasvöötme lehtmets PRUUNMULLAD, KASTANMULLAD suht. Viljakad 5) Parasvöötme rohtla MUSTMULLAD väga viljakad 6)Lähistroopiline mets PUNAMULLAD suht. Viljakad 7) Kõrb ja poolkõrb KÕRBE HALLMULLAD väga väheviljakad 8) Savann SAVANNI PRUUNMULLAD suht.viljakad. 9) Ekvatoriaalne vihmamets LATERIITMULLAD väheviljakad
Lähispolaarnekliima Lühike veg. Periood, 450-600mm/aastas Muld viljatu, igikelts Redis, kapsas, varane kartul. Akt. Temp. 1000°C Tudrakarjamaadel põhjapõdrad Jahe parasvööde Veg. Periood 3-4 kuud, 1600-2400mm/aastas Liiga niiske, mullad Rukis, kaer,oder, kartul, lina, raps väheviljakad leetmullad Akt.Temp. 1000-1600ºC Mõõdukas parasvööde Veg.Periood 4-5 kuud, 1600-2400mm/aastas Keskmiselt viljakad ,niisked Mereline: taliviljad, marjad, Akt. Temp. 1600-2400°C puuviljad, piimakarjandus Mandrilises: piirad kultuuride
t. summa Sademete hulk ja loomatõud Sademete reziim Polaarkliima Lühike veg.periood, Aasta läbi külm, kuiv. Ei saja Nadi - kasin soojushulk peaaegu üldse, õhus vähe niiskust (akt.t° summa alla 1000 °c) Jahe Tavaliselt 3-5 kuud Suvi lühike, jahe. Talv pikk, külm. Väheviljakad Rukis, oder, kartul parasvööde Karmid kliimatingimused. leetmullad Mõõdukas 5 kuud või enamgi *merelise kliimaga alad-pehme, Keskmise viljakusega, Nisu, oder, kaer, rukis, kartul, parasvööde niiske talm *mandrilised alad-külm üsna hästi haritavad, põldhein talv *kaug-ida mussoonvaldkond- kohati vajavad
Kesk-Aafrikas (Guinea lahe ranniku), Kagu-Aasias (Hindustani ja Indo-Hiina ps.) Sumatra, Jaava, Uus Guinea ja Kalimantan (Borneo) ja Austraalias. 2. Kliima ja ekvatoriaalne kliimavööde aastaringi on väga palju sademeid. * ööpäevane temperatuuride erinevus on väike. * keskmine temperatuur on 26 kraadi. * keskmiselt on sademeid 2000mm/a. (Eestis ~700mm/a). * Sajab ja on äike peaaegu igal pärastlõunal. "Igavene suvi" 3. Mullad Ferralliitmullad (Al,Fe). Väheviljakad mullad, sest kuumusehorisonti ei teki. Põhjusi 2: 1.) Igapäevased tugevad hoovihmad uhuvad mulla ülemistest kihtidest välja. 2.) Kuna ka mikroorganismid lagundavad taimejäänuseidväga kiiresti ning puud võtavad neist vabanenud toitainid taas kasutusele, sisalduvad feralliitmullad vähe kuumust. 4. Taimestik Lopsakas ja liigirikas. Metsades valitsevad puud palmid, viigipuud, mahagonid, kapokipuud, eebenipuud, banaanipuud.
Tundravöönd Liigniiskus Gleihorisont (G) vähe sademeid, õhuke turvastumine viljakad liigniiskus Sademed Kuni ületavad Väljauhtehoriso Okasmetsad Läbiuhteline üks Leetumine Väheviljakad auramise, jahe, nt (ABCDEO) meeter niiske kliima Soe ja niiske Üle Huumushorisont Lehtmetsad kliima soodustab Tasakaalustatud Kamardumine Viljakad meetri (ABO) kõdunemist
niiskem, kuid siiski veel küllalt karm. kõrge: 25-28 kraadi. Niiskust ja soojust on aga juba ekvatoriaalne/lähisekvatoriaalne küllaldaselt selleks, et siin võiksid kliimavööde. kasvada suuremad puud.Taigavööndi erinevates osades kõigub tº ja sademete hulk tugevasti. muld väheviljakas leetmuld, kuna: väheviljakad ferraliitmullad- 1) sademed>auramine punase värvusega, tuleneb 2)vähe taimejäänused(puude okkad) rohkest raua- ja alumiiniumoksiidedest. Mullad sisaldavad vähe huumust, seetõttu on nad väheviljakad.
kliima: talved külmad ja kuivad, suved soojad ja niisked kevadel niiskusepuudus ja suve lõpus ülejääk, mistõttu on vajalik rajada niisutussüsteeme jahe paraskliima rukis, oder, kaer, kartul, lina, raps vegetatsiooniperioodi pikkus vaid 35 kuud suvi lühike ja jahe, talv külm ja pikk põllumajanduslikku maad vähe leetmullad väheviljakad mõõdukas paraskliima nisu, oder, kaer, rukis, kartul, põldhein, viljapuud ja põõsad soe paraskliima riis, soja, mais, päevalill, viinamari, sojauba, suhkrupeet lähistroopiline kliima F F F B G B B G F BG F FG
Mullas toimuvad protsessid Leetumine toimub okasmetsades, kuna seal on aastaläbi niiske ja sademed ületavad aurumise ehk tekkib väljauhtehorisont. Leetumise toimumiseks peab lähtekivim olema karbonaatide vaene ja peab tekkima happeline keskkond. Happelise keskkonna mõjul lagunevad mineraalosaksed vees lahustuvaeks ja muld muutub läbiuhteliseks ehk tekib hele leethorisont. Gleistumine on iseloomulik tundra vööndile. Mulda tekivad rohekad-sinakad-hallid laigud, mis on väheviljakad ja halvasti vett läbilaskvad. Tekivad kuna tundras on aastaläbi niiske, põhjavesi on kõrgel, igikeltsa leidub ja aurumine on väga väike. Mullas leidub rauaühendeid ja mikroorganismid kasutavad rauaühenditest ära hapniku. Tekkivad rauaühendid reageerivad mulla mineraalidega ja tekibki gleistumine. Sooldumine on iseloomulik kõrbetele. Tekib, kuna niisutatakse põlde, aga kõrbetes on aurumine väga suur ning aurumise käigus aurab vesi ära, aga soolad jäävad mulda, muutes
Leetumine toimub okasmetsades, kuna seal on aastaläbi niiske ja sademed ületavad aurumise ehk tekib väljauhtehorisont. Leetumise toimumiseks peab lähtekivim olema karbonaatide vaene ja peab tekkima happeline keskkond. Happelise keskkonna mõjul lagunevad mineraalosaksed vees lahustuvateks ja muld muutub läbiuhteliseks ehk tekib hele leethorisont. Gleistumine on iseloomulik tundra vööndile. Mulda tekivad rohekad-sinakad-hallid laigud, mis on väheviljakad ja halvasti vett läbilaskvad. Tekivad kuna tundras on aastaläbi niiske, põhjavesi on kõrgel, igikeltsa leidub ja aurumine on väga väike. Mullas leidub rauaühendeid ja mikroorganismid kasutavad rauaühenditest ära hapniku. Tekkivad rauaühendid reageerivad mulla mineraalidega ja tekibki gleistumine. Sooldumine on iseloomulik kõrbetele. Tekib, kuna niisutatakse põlde, aga kõrbetes on aurumine väga suur ning aurumise käigus aurab vesi ära, aga soolad jäävad mulda, muutes
7. tundras- gleimullad. okasmetsas- leetmullad. lehtmetsas- pruunmullad. rohtlates- mustmullad. kõrbetes- sooldunud kõrbemullad. vihmametsades- punamullad. 8. Miks kujuneb okasmetsades väljauhte horisont? - Aastaläbi niiske ja sademed ületavad aurumise ehk tekkib väljauhtehorisont . 9. Miks mustmullad väga viljakad? - Mustmuldadele on iseloomulikud kõrge poorsus, suur toitelementide sisaldus ja hea sõmeraline struktuur. 10. Miks on ekvatoriaalsete vihmametsade mullad väheviljakad? - Pidevast kiirest aineringlusest tingituna on vihmametsade mullad väheviljakad, kuna kiiresti lagunevast orgaanilisest ainest kasutavad teised organismid enamiku väärtuslikest toitainetest ära enne, kui need mulda jõuavad. 11. Kuidas aitab kaasa inimtegevus muldade hävinemisele?- Inimesed tallavad seda kinni oma rasketehnikaga, harivad maad valesti, rajavad karjääre, on katnud selle kruusa, liiva, asfaldi, betooni või mõne muu tehismaterjaliga või hoopis hoonestanud. 12
tõusevad maapinnale vees lahustunud soolad. Vesi aurustub ja soolad jäävad maapinnale. 7.Miks eristuvad kõrbemuldade horisondid ebaselgelt? Vastus. Kuna kõrbemullad on kuivad mullad, ja on heleda põhitooniga ja selletõttu on neid raske eristada. 8.Miks ulatuvad puna- ja kollamullad väga sügavale? Vastus. Kuna need asuvad piirkondades(nt. troopilised vihmametsad), kus mullateke on kestnud kõige kauem. 9.Miks on ekvatoriaalsete vihmametsade mullad väheviljakad ja happelised? Vastus. Väheviljakad, sest neis on intensiivne keemiline murenemine, ja selle käigus tekib kaoliniitsavi, mis suudab mullas kinni hoida väga väheseid toiteelemente ja samas kergendab mulla läbiuhtumist ning suurendab sellega toitainete kadu. Happelised, sest et muld rikastub eelneva pärast taimedele mitteolulise raua-ja alumiiniumoksiididega. Kuna alulised katioonid on mullast eemaldunud, on mullad tugevalt happelised. 10.Milliste omaduste poolest mullad üksteisest erinevad? Vastus
o Peipsi-äärse madaliku moodustavad Lämmijärve ja Pihkva järve äärsed madalad alad, mille kõrgus on kuni 40 m üle merepinna. o Soo osatähtsus on Peipsi madalikul Eesti suurim (42%). Emajõe-Suursoo sookaitsealal Emajõe parempoolne suudmelähedane lisajõgi Kalli jõgi Mullastik o Peipsi-äärse madaliku pikaajaline olemine veekogu põhjaks on kaasa toonud pinnase vaesumise ja halva veeläbilaskvuse, sellest põhjustatult on mullad väheviljakad ja kannatavad enamasti liigniiskuse all. Järvselja looduskaitseala
Suvel on keskmine õhutemperatuur 15°C, talvel alla 0°C. Talvel sajab kohati lund. Neli selgesti eristuvat aastaaega: kevad, suvi, sügis, talv. Parasvöötme metsad (sega, leht ja okasmetsad), rohtlad. Soojushulga alusel eristatakse jahe, mõõdukas ja soe parasvöödet. 3. Jahe parasvööde Vegetatsiooniperiood kestab vaid 35 kuud. Levib looduslikult okasmets. Suvi on lühike ja jahe ning talv külm ja pikk. Põlluajanduslikku maad on vähe, karmid kliimatingimused ja väheviljakad leetmullad ei soodusta põllundusega tegelemist. Sellistes oludes saab kasvatada mitmeid teravilju, nagu rukist, kaera ja otra, kartuleid ja köögivilja, lina ja rapsi. 4. Mõõdukas parasvööde Vegetatsiooniperioodi pikkus on viis kuud või enamgi. Kolm valdkonda. Merelises pehme ja niiske talvega valdkonnas kasvavad peale teraviljade hästi ka istanduste põhikultuurid (sõstrad, õunapuud). Mullad on keskmise viljakusega, üsna hästi haritavad, kuid kohati vajavad kuivendamist
käigus saavad mikroorganismid vajaliku hapniku rauaühendite oksüdeerimisel (muld on sinakashall). 19.Miks on mustmullad väga viljakad? Mustmullad tekivad kus on sademete hulk on tasakaalus auramisega, selle tõttu tekivad tüsedad huumushorisondid. 20.Miks on kõrbete mullad sooldunud? Sest kõrbete piirkonnas on sademeid vähe ja auramine on suur, sellepärast püsivad soolad mullas. 21.Miks on vihmametsade mullad väheviljakad ja happelised? Väheviljakad, sest kiiresti lagunevast orgaanilisest ainest kasutavad teised organismid enamiku väärtuslikest toitainetest ära enne, kui need mulda jõuavad Happelised seetõttu, et aluselised katioonid on mullast eemaldunud. 22.Kirjelda muldade erosiooni. Selle toimel paigutuvad mullaosakesed kõrgematelt osadelt madalamatele. Erosiooni tulemusena kantakse mulla pindimsed kihid veekogudesse või uute erosioonisetete alla. 23.Mis on kõrbestumine ja mis seda põhjustab?
kliima Vihmametsad asuvad ekvatoriaalses kliimas. Ekvatoriaalkliima on palav ja niiske ning ilm on seal aastaringselt sama. Sademeid langeb seal aastas kuni 2000 mm. taimestik Taimkate on tihe ja lopsakas, puudel on kolm rinnet ning paljudel puudel väänlevad ka ronitaimed ehk liaanid. Ühel hektaril võib kasvada üle 200 erineva puuligi. muld Vihmametsades on ferraliitmullad, mis on väheviljakad. loomastik Loomastik on vihmametsades kärarikas ning loomad on eredavärvilised. Elu on enamasti puudel. inimtegevused Põliselanikud tegelevad vihmametsas küttimisega, kalastamisega, korilusega ja ka palju muuga. Tänapäevased tegevusalad Tänapäevasteks tegevusaladeks vihmametsades on puuraie, maavarade kaevandamine ning turism.
mustmullad). 4. Lähistroopiline vegetatiooniperioodi lühendab kuiv kliima. 3 valdkonda: läänerannikute vaheline, mandriline, idaranniku niiske. 5. Troopiline temperatuur ei lange kunagi alla nulli. Neil aladel on suurimad kõrbed. Põllumajandusega on võimalik tegeleda ainult oaasides. Tegeletakse kaameli- ja lambakasvatusega. 6. Lähisekvatoriaalne aastaringselt soe, kuid sademed langevad ebaühtlaselt. Lühikese vihmaperioodiga: tihti ikaldus, väheviljakad mullad. Pika vihmaperioodiga: aastas kuni kolm saaki, mullad pole kuigi viljakad. 7. Ekvatoriaalne väga niiske kliimaga, peaaegu viljatud mullad.
Edelaosas Häädemeeste jõgi (18 km) ja Lemmejõgi (23 km) Muld ja taimkate Mereäärne rannariba ulatub 4050 meetrist (Orajõel) kuni 1,5 kilomeetri laiuseni (Häädemeestest Uuluni). Tegemist on kamardunud mölli-ja liivarannaga, kohati kivise moreenrannaga, leidub ka soostunud ning pilliroogu kasvanud alasid. Muldadest valitsevad liigniisked leostunud, leetunud ja küllastunud gleimullad, mis kannatavad aegajalt tõusuvete või tuiskliivade tõttu ning on üpriski väheviljakad. Muld ja taimkate Luidete toitainevaesele liivale on tekkinud leede ja kamarleetmullad, millel kasvavad nõmme ja palumännikud. Luidete taga on tegemist liigniiskuse all kannatavate rabametsade ja sooderikka piirkonnaga, kus laiadel aladel katavad viirsavisid märjad merelised liivad. Levinud on liigniisked, väheviljakad leedeglei ja turvastu nud leedemullad. Soostumisprotsess on perioodiline. Enamik metsaalasid on kuivendatud kraavitamise
Polaarkliimas kogu aasta on külm, põllumajandusega tegelemine on võimatu Lähispolaarkliimas paremates mullastikutingimustes saab kasvatada näiteks reidist, kartulit, sibulat. Jahedas parasvöötmes külmus ja väheviljakad leetmullad ei soodusta põllundusega tegelemist. Saab kasvatada teravilju(rukis,nisu,oder,kaer,lina,raps) Mõõdukas parasvöötmes merelises valdkonnas saab kasvatada teravilju, sõstra ja õunapuid. Mullad on keskmise viljakusega, hästi haritavad, vajavad kuivendamist. Mandrilises valdkonnas kahjustab saaki põud. KaugIda mussoonvaldkonnas raskendavad saagikoristust rohked sademed. Soojas parasvöötmes soojalembelised kultuurtaimed(riis,mais,päevalill,
Talve keskmine Lumi tuleb maha juba temperatuur on ligi -30 septembris ning sulab alles kraadi ja suvel on keskmine mais. Suvi on lühike, umbes temperatuur +14 kraadi. 2-2,5 kuud ning keskmine Sademete hulk on ka temperatuur on +10 kraadi. suhteliselt väike 200-350mm Sajab suhteliselt vähe, aastas aastas. on keskmiselt sademeid 250mm. Mullastik Väheviljakad Pinnas on enamjaolt kaetud tundrakeltsmullad. igikeltsega nagu tundrasgi. Aastaringselt on maapind Mullakates on soostunud külmunud. Suvel sulab ainult gleimullad, soomullad ja pealmine kiht. Pinnas on hõrendikute all leetunud liigniiske ja sageli soostunud. gleimullad. Taimestik Tundrataimed on kohastunud Metsatundras vahelduvad
Huumushapped jagunevad: analoogsed, ainult on ajutiselt liigniisked. pindalaga ca 6,8%. Loksa, Aegviidu, Lelle, a)Humiinhapped -annab katioonidega II Tüüp Leostunud mullad K0 Kolu, Türi, Kilingi-Nõmme, Häädemeeste. humaate (soolasid), mis on vees viljakaimad mullad. Kihisemine Väheviljakad mullad. vähemlahustuvad seega on püsivamad ja ei sügavamal, kui 30cm, välja kujunenud a)Aegviidu, Käru allu väljauhtumisele; karbonaatsel lähtekivimil. b)Häädemeeste, Saarde erakordselt b)Fulvohapped annab vees kergesti Alltüüp 1 Leostunud mullad K0 on happelised, toitainete vaesed. lahustuvaid soolasid (fulvaate). Need on kujunenud välja savistumise
MULD väga huumuserikkad mustmullad. TAIMESTIK kuivalembeline, tihedapuhmakulised kõrrelised, puid ei kasva seal sellepärast, et seal on kuiv. LOOMASTIK närilised ja ka piisonid. INIMTEGEVUS kasvatatakse nisu, päevalilli, suhkrupeeti (päevalilledest tehakse õli), maavarade kaevandamine. KESKKONNAP tolmutormid, veeerosioon, õhu ja veesaaste. OKASMETS ASEND PõhjaAmeerikas ja PõhjaEuraasias. KLIIMA suved on jahedad ja niisked ning talved on külmad. MULD väheviljakad leedmullad. TAIMESTIK erinevad okaspuliigid, nt mänd, kuusk, nulg. Nad ei raiska kevadel lehtede loomiseks aega, Põõsa ja rohurinne on vähearenenud ja liigivaene. LOOMASTIK liigivaene ja paksu karvkattega, hunt, karu jt kes jahivad väiksemaid loomi. Veekogude ääres elavad koprad. INIMTEGEVUS metsandus, jahindus, kalandus, loomakasvatus, maavarade kaevandamine ja maakide rikastamine. KESKKONNAP õhusaaste, veereoste, happevihmad.
Kasvavad parasvöötme põhjapoolses jahedamas osas. Levivad laia katkematu vööndina läbi kogu Euraasia ja Põhja-Ameerika. Laialt levinud teine nimetus Taiga,mis on tulnud vene keelest,sest Siberis on suured okasmetsad. Okasmetsad on kõige suurem loodusvöönd. 6 kuud aastast on keskmine temperatuur alla 0 oC. Väga külmad talved. Esineb igikelts Suved on soojad/jahedad, vihmased ja niisked. Taime-ja loomaliike ei ole eriti palju Väheviljakad leedemullad. Niisked,sest sademeid langeb rohkem,kui jõuab ära auruda. Palju soid. Tüüpilisemad puud: mänd,kuusk,nulg,lehis,tsuuga,kadakas,seeder, jugapuu.
Kalapüük on olnud väga kiiretõusuline 1950 aastal. 1955 ja 1972 aastal on kalapüük tonnides ligikaudu sama kõrge. Alates 1979 aastast algab kalapüügi saagi vähenemine, mis jätkub. See võib olla tingitud sellest, et kala on maailma vetes järjest enam vähem. Põllumajandus. 1. Millised on Sinu riigi põllumajanduse arengut soodustavad ja taksitavad tegurid? Soodustavad- vähe metsa ehk lagedat ala, kuhu põllumaad rajada on üsnagi palju. Takistavad- väheviljakad mullad, suhteliselt mägine ala. 2. Agroklimaatilised näitajad Sinu riigis: Jahe parasvööde- vegetatsiooniperiood on lühikene, väga muutlik ilmastik. 3. Põllumajanduse toodang agriculture products : kuivained, köögiviljad, lambad, õliseeme, kartulid, kala, kodulinnud, kariloomad. https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/fields/print_2052.html 4. Hõive põllumajanduses (%) /labor force by occupation https://www.cia
nad juba tugevate vihmadega jõgedesse uhutakse. Kuna temperatuurikõikumised on vihmametsades minimaalsed, toimub kivimite lagunemine siin peamiselt keemilise murenemise ehk porsumise mõjul. Siinsetes lähtekivimites leidub palju raua- ja alumiiniumiühendeid, millest on tingitud ka siinsete muldade värvus ja nimetuski (ferrum tähendab ladina keeles rauda). Pidevast kiirest aineringlusest tingituna (või sellest hoolimata) on vihmametsade mullad väheviljakad, kuna kiiresti lagunevast orgaanilisest ainest kasutavad teised organismid enamiku väärtuslikest toitainetest ära enne, kui need mulda jõuavad. Ekvatoriaalse vihmametsa mullad sisaldavad vähe huumust, sest toitained kasutatakse teiste organismide poolt kiiresti ära. Üldised mulla omadused: Raua- ja alumiiniumoksiidide rohkus Happelised(ph-4,5-5,5) Minereaalainevaesed, sest niiskuse ja soojuse tõttu on aineringlus väga kiire. Keemiline murenemine.
aurumine ületab sademed , mullavees lahustunud soolad liiguvad maapinna suunas, vesi aurustub, soolad jäävad mulda. (kõrbetes) Maailma mullad. Tundravöönd.(gleimullad, turbamullad)- igikelts- aasta läbi maapind külmunud; liigniiske veereziim;rohkem kui 10 cm ; A,G,T horisondid; turvastumine, gleistumine; ei sobi viljeluskultuurideks. Okasmetsad(leetmullad)- külm ja niiske; läbiuhteline, happelised mullad; u. 1 m; 0, A,E,B,C,D horisondid; leetumine; väheviljakad. Lehtmetsad(pruunmullad) - Soe ja niiske; tasakaaluline vr; u 1 m; A,B,C horisondid; leetumist ei ole, toitained jäävad mulda; viljakad. Rohtlad(mustmullad)- Kuiv ja suur temp. kõikumine, mulla lagunemine kiire; aurustumine natuke ülekaalus, u 2 m; A,B,C; kamardumine; kõige viljakamad mullad. Kõrb ja poolkõrb(hallmullad)- Kuiv ja kuum, lagunemine aeglane; ülekaalus läbikuivamine; 20-40 cm; A; sooldumine(erosioon); vähesobiv, vähenõudlikud kultuurid. Vihmamets(punamullad e.
*Puude lehed:-vahaga kaetud -teravatipulised -lõhedega *Puudel tihti tugijuurel *Liaanidel õhujuured *Õied:-suured -erikujulised -värvikirevad 6. Mis on liaanid, epifüüsid? Liaanid-taimede kasvuvorm, mida iseloomustavad pikad väänlevad varred, mis vajavad toetumiseks teisi taimi. Epifüüsid- taimed, mis kinnituvad teiste taimede juurtele, tüvedele ja okstele. 7.Milline on vihmametsade muldade viljakus? Miks? Mullad on väheviljakad, sest need on mineraalainevaesed. !!!8.Mis tüüpi murenemist esineb vihmametsades (porsumine või rabenemine). Miks? Porsumist, 9.Vihmametsade loomastik:liigid, kohastumused, eluviis. Kohastumused:-hea ronimis- ja hüppamisvõime -hästiarenenud küünised -tundlikud kõrvad ja nina -sageli vees toituvad -tihe karvkate -mitmetel liikidel lennus -head vigurlendajad
õhuke. Lumi sulab alles mais-juunis ja tuleb uuesti maha juba septembris. SUVI - lühike ja jahe, termomeeter näitab harva üle 10 soojakraadi. Kuigi suvepäev on pikk, käib Päike madalalt ja soojendab maapinda vähe. Taimekasvu periood on ainult 50 - 60 päeva. Tihti sajab uduvihma ja puhub vinge tuul. Auramine on jahedal suvel väike ja nii on vett palju. Tundra mullad Kujunevad aeglaselt, on liigniisked. Õhukesed, õrnad ja väheviljakad (toitainetevaesed). Soostunud ja keltsmullad. Igikeltsa tõttu ei saa taimede juured kasvada sügavale ega kevadine lumesulavesi imbuda maa sisse. Kasutatud kirjandus http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/tundra_risto.htm https://et.wikipedia.org/wiki/Tundrav%C3%B6%C3%B6nd http://www.geo.ut.ee/kooligeo/loodus/tundrakliima.htm TÄNAN KUULAMAST!
Õhk Mullahorisondid O- Kõduhorisont A- Huumusehorisont E- Välisuhtehorisont B- Sisseuhtehorisont C- Lähtekivim CG- Gleistunud lähtekivim Mulla hävimist põhjustavad Erosioon Kõrbestumine Sooldumine Hapestumine Raskmetallid mullas Inimtegevus Mulla tekke tingimused ja protsessid: TUNDRA- Mulla teke aeglane, karm kliima, gleimullad (õhukesed ja väheviljakad mullad) Toimub gleistumine ja turvastumine. OKASMETS- Sademeteuhulk ületab aurmise, jahe ja niiske. Toimub leostumine ja leetumine. ROHTLA- Kuiv kliima, sademeid ja aurumine on tasakaalus. Toimub kamardumine. (mustmullad) VIHMAMETS- Palav ja niiske kliima, paks mullakiht, huumust on vähe, sest aineringe on kiire. Ferraliitmullad (Kolla- ja punamullad) KÕRB- Aurumine suur, mullad on sooladerikkad. Toimub sooldumine. (hallmullad) Kõrbestumise põhjused : Inimtegevus
Kamardumine mullatekkeprotsess, mille käigus taimejäänustest kujuneb huumushorisont. Eriti iseloomulik parasvööndi rohtlatele.Huumus mulla keerulise ehitusega orgaaniline aine. CO2, vesi ja ammoniaak-muld paneb sellest huumuse kokku. Humifitseerumine-taimsete ja loomsete ainevahetussaaduste ja jäänuste biokeemiline muundumine huumuseks. Pikk ja kuiv suvi, kui sajab on vee erosioon(uuristumine + ärakanne). vihmametsade mullad- väheviljakad. Temperatuurikõikumised on vihmametsades minimaalsed, toimub kivimite lagunemine. Ferraliitmuld huumus- ja toitainetevaene punakaspruun muld troopikas ja lähistroopikas, sisaldab palju raua- ja alumiiniumiühendeid. Väga kuum ja palju niiskust. Kõik protsessid toimuvad kiiresti. Humifitseerumine. Kaitse ja hävimise probleemid: 1)muldade bioloogiline degradatsioon-olukord, kus mulla orgaanilise aine lagunemine on kiirem kui selle lisandumine mulda; see
Ekvatoriaalne vihmamets Amazonase madalik Kesk-Aafrika Kagu-Aasia Kliima Aastaajad pole selgelt eristunud Sademeid langeb aastas üle 2000mm Ööpäevane keskmine temperatuur püsib 25 26°C vahel Äikest esineb vähemalt 200 päeval aastas Õhuniiskus 50%100% Siseveed Amazonas LõunaAmeerikas Kongo KeskAafrikas Mullastik Väheviljakad ferraliitmullad Kiire aineringlus Taimestik 70% taimestikust on puud Ühel hektaril 200300 erinevat puuliiki Puud kasvavad rinnetena Ühte liiki puud tavaliselt kõrvuti ei kasva Ülemises rindes kasvavad viigipuud, palmid, mahagonid, kapokipuud, alumistes rinnetes palisandrid, eebenipuud, banaanid, puissõnajalad. Viigipuu Plankjuured Seened Must pipar Vanill
Kliima · Kõige külmem kuu on jaanuar ja kõige soojem mai. · Niiskus ja kuumus jõuavad maksimumini aprillis ja mais. · Madalamad piirkonnad on kuumad ja tolmused, kuniks pole vihma sadanud. Temperatuur tõuseb siis üle 37 kraadi ja merevee temperatuur üle 27 kraadi. Sademed · Sademed jäävad 500-1000 mm/a. Enamus torme ja vihmasadusid toimuvad juulist oktoobrini. Mullastik · Puna ja kollamullad, väheviljakad. Taimed · Liigirohke taimestik. · Üle 800 erineva orhidee sordi ja üle 8500 muu erineva taimeliigi. Taimed · Puuviljadest : suhkru õun,banaan, kookos,sidrun,mango, papaia,ananass jt. · Pildil on näha, kuidas mangod kobarana kasvavad. Loomad · Üle 2400 kalaliigi lisaks veel vähid, krabid ja muud meremolluskid. · Oranz klounkala Murene Loomad · Üle 530 linnuliigi.
Need järved on enamasti riimveelised. Suvel osa taolisi järvi kuivab. Maastikuliselt peetakse Saaremaa ilusaimaks järveks Lääne-Saaremaa kõrgustiku metsases maastikus paiknevat käärulise kaldajoone ja saarterikast Karujärve pindalaga 3,3 km². pindalast hõlmavad sood ja rabad. Viimastes võib turbakihi paksus ulatuda kuni 2.5 meetrini. Pinnamood on tasandikuline. Mitmel pool rannikul leidub luiteid. Saaremaa õhukesed rähk- ning noored rannikumullad on looduslikult väheviljakad. Lääne-Saaremaa kõrgustiku edelaosas asub Viidumäe looduskaitseala. Aluspõhja moodustavad Siluri ajastul tekkinud mitmesuguste lademete lubjakivid, merglid ja dolomiidid, mis paljanduvad pankadel, loodudel ning rohketes murdudes. Saaremaa tõuseb merest umbes 1,52,5 mm aastas (põhjaosa kiiremini, lõunaosa aeglasemalt). Pinnakatte moodustab enamasti rähkmoreen, klibu ning mere- ja tuiskliiv; umbes 7 % Saaremaa
Viljakad mullad on huumusrikkad, keskmiselt savikad, tüseda huumushorisondi ja parasniiske veereziimiga. Põllukultuuride kasvatamiseks on Eestis kõige viljakamateks muldadeks leostunud ja leetjad mullad, mis levivad Järva-, Viru-, Viljandi-, Jõgeva- ja Tartumaal. Need ongi Eesti vanimad põllumajanduspiirkonnad, kus kohati on põldu haritud kuni 2000 aastat. ...reljeef Põllumajanduse joaks on parimate eeldustega lainjad tasandikud. Künklikel aladel on mullad erosiooni tõttu väheviljakad, väga tasastel ja madalatel aladel aga liigniisked. Künkliku reljeefi tõttu on Kagu-Eestis (Haanja, Otepää ja Karula kõrgustikul) põlluharimine raskendatud.
Ka riigi albaaniakeelne nimetus tähendab kotkast, rahvus albaanlane aga kotka poega. Riigilipul ja vapilgi asub kahe peaga kotkas, mida Albaania rahvuskangelane Skanderbeg olevat kasutanud oma pitserina. Kotka kahepealisust tõlgendatakse Põhja- ja Lõuna-Albaania ühendamise sümbolina. Albaania on pindala poolest võrdlemisi väike pindalaga 28 748 km² , kuid maavarade poolest üsna rikas. Kokku pakuvad majanduslikku huvi 35 maavara. Samas sealsed mullad on isegi tasandikel väheviljakad. Põllumajanduslikku maad on ainult 20%. Seda vähendab ka mägede rohkus. Ligi kolme miljoni inimesega Albaania on Balkani poolsaare kõige mägisem maa. Mägede orud on asustatud tihedalt, kuid umbes pool rahvastikust elab tasasel rannikul. Rahvaarv väheneb hetkel emigratsiooni tõttu, põhiliselt Kreekasse ja Itaaliasse. Mägede vahele on loodud maanteede kogupikkus on 18 000 km, neist kõvakattega 39%. Teede ääres võib märgata betoonist mürakaid ehk sissepääse varjenditesse
1. Mis vahe on tundral ja metsatundral? Üleminek metsast tundrale Kliima: Keskmine temperatuur suvel +10 , talvel -34 Sademeid 250 mm/a, auramine (suur, väike) Miks on tundras liigniiske, kuigi sajab vähe vihma? .1)auramist on vähe 2)esineb igikelts. Mis on igikelts ja miks ta tekib? igavesti külmunud pinnas, millest vaid õhuke pealiskiht suveks sulab Selgita näite abil, kuidas tundrakliima mõjutab: Pinnamoodi Tekivad külmalõhed ja pingod, tihti lume all Mullastikku Väheviljakad tundrakeltsmullad Joonista pingo läbilõige: 1. Taimed: Too välja kolm tundrataimede kohastumist eluks tundras: 1)Väga oluline on vegetatiivne paljunemine 2)Madalad, et õhuke lumi neid kataks 3)Juurestik igikeltsa tõttu pindmine Täida tabel, nimeta iga alamgrupi alla kaks taime: puhmad Rohttaimed, kõrrelised Samblad, samblikud Eestis esinevad tundrataimed 1)mustikas tupp-villpea karusammal pohl 2) sookail
· Kogu aasta temperatuur alla 0 kraadi · Maismaal jääkilp, millest merre murduvad jäämäed · Liigivaene elustik · Inimtegevus raskendatud TUNDRA JA METSATUNDRA: · Asub põhjapoolkeral · Talvel põhjatuuled, suvel lõunatuuled · Vähe sademeid · Igikelts · Pinnas soostunud · Kidur taimestik · Maavarade kaevandamine OKASMETSAD: · Suurima levialaga loodusvöönd · Aastane temperatuuri ampilituud suur · Tihe sisevetevõrk · Väheviljakad leetmullad · Kuusk, harilik mänd euroopas , seedermänd, lehis Aasias · Rikkalik loomastik · Hõre inimasustus · Metsatööstus, maavarade kaevandamine SEGA JA LEHTMETSAD · Lehtmetsad merelises paraskliimas · Ühtlane sademetereziim · Viljakad pruunmullad · Tihe inimasustus · Kultuur ja tööstusmaastikud, linnad · Õhusaaste ja veekogude reostumine ROHTLAD: · Asuvad mandrite sisealadel · Külm talv ja sademetevaene suvi
lahustuvateks ühenditeks, mis mullas liikuvate vete toimel uhutakse sügavamale. Huumushorisondi all kujuneb hele leethorisont. Mulla viljakus väheneb, happesus suureneb. Tüüpiline okasmetsade · Gleistumine toimub pidevalt liigniiskes ja hapnikuvaeses mullas,kus orgaanilise aine lagunemiseks vajalik hapnik saadakse mullas olevate Fe-ühenditest. Tekivad sinakas rohelised gleimineraalid, mis on väheviljakad ja halvasti vett läbilaskvad. Iseloomulik tundraaladele · Sooldumine - Esineb kuiva kliimaga aladel, kus auramine >, sisaldavad mullad rohkelt vees lahustuvaid soolasid. Soolade kuhjumine mulla ülemistes horisontides, kuna mullavees lahustunud soolad liiguvad aurumise suunas maapinna lähedale, vesi aurustub, soolad jäävad alles. Tekib põldude niisutamise tagajärjel. Iseloomulik kõrbetele.
Mustmullad põhja osas, orgudes on liivsavi mullad. Suures osas on mullastik sooldunud ja õhukese huumuse kihiga, mistõttu kehva viljakusegaMaaparandustöödena on olulisel kohal niisutamine · Kas igal pool selles riigis on võimalik tegelda põllumajandusega? Kui ei , siis miks? Ei ole, sest Lõuna-Aafrika Vabariigi lõuna, kagu osas on Draakoni mäed, kus on raske vilja kasvatada õhukese mullakihi tõttu(väheviljakad) ning enamus Lõuna-Aafrikast on kaetud rohtlate ja poolkõrbega, kus on pikk ja palav soe periood ning aurumine ületab sademete hulga. Läänes hõlmab territoorium Namibi ja Kalahari kõrbe. · Millised on majanduslikud eeldused põllumajanduse arenguks? Põllumajanduse arengu majanduslikuks eelduseks on peamiselt odav töööjõud, suur osakaal on hooajatöölistel ja odav transport aurulaevadega. · Kapitali olemasolu. Kapitali olemasolu on väike
Põllumajandulikult head tingimused. Muldi niisutatakse kunstlikult, kuna nende viljakus pole eriti hea. Troopiline Haritatav maa asub niisketes savannides või oaasides, kus on väga viljakas põllumajanduslik maa. Kuivates kõrbetes on aga väga viljatud rohumaad, mis ei sobi millekski. Lähistroopiline Põllumajanduslikuks kasutamiseks hea maa asub mandrite idarannikutel ja oaasides, sest sealne kliima on niiske. Kõrbemullad on väheviljakad ja ei anna saaki. Haritavat maad ca 300 miljonit hektarit. Parasvööde Okasmetsavööndis põllumajanduslikku maad vähe (halvad mullad ja vahel ka igikelts). Lehtmetsade ja rohtlate vööndis on aga suurimad põllumajanduslikult kasutatavad maa-alad. Seal on soojem, niiskem ja paremad mullad. Lähispolaarne Seal on ainult põhjapõtrade karjamaad ja niidud, igikelts. Polaarne Igasugune põllumajanduslik tegevus on võimatu.
tõuseb 10-15 soojakraadini. Suvi on tundras lühike, taimede kasvuks soodne periood kestab vaid umbes kaks kuud. Sademeid tuleb aastas 150-400 mm (vähem kui Eestis), kuid needki põhjustavad pinnase liigniiskust. Madala temperatuuri tõttu on auramine maapinnalt väike, pinnasesse imbunud vesi aga ei pääse igikeltsa tõttu sügavale. Tekib maa-voole - veega küllastunud pinnase valgumist mööda kallakut pinda. Mullad on tundras õhukesed ja väheviljakad, enamasti ka soostunud. Taimestik: Taimestik koosneb sammaldest, madalatest puhmastest ja püsikuist, mis talvel mattuvad lume alla, leides niimoodi kaitset tugeva pakase ja tuule eest. Põõsaist on esindatud paju ja lepp ning puhmaist vaevakask. Viimane ei meenuta sugugi meie kaske, vaid on näpuotsasuuruste lehtedega vastu maad surutud taim. Palju on marju: mustikas, mesimurakas, sinikas ja pohl.
E-väljauhtehorisont 7.Kirjelda: läbiuhtelist veereziimi, tasakaalustatud veereziimi, auramise ülekaaluga veereziim. Läbiuhteline- paras-ja palavvöötmed Tasakaalustatud- rohtlad, savannid, metsastepid Aurumise ülekaaluga- kõrbetes, poolkõrbetes. 9. Millised mullad on levinud tundras, okasmetsas,lehtmetsas, rohtlas, kõrbes, vihmametsas kirjelda, põhjenda 10. Miks kujuneb leetmuldadel parasvöötmes väljauhte e.leedehorisont? 11. Miks ekvatoriaalsete vihmametsade mullad väheviljakad? 12. Millised mullad on maailma viljakamad, põhjenda? 12. Mõisted: Kamardumine- mulaprotsess, mille käigus maapinna lähedale tekib huumushorisont. Turvastumine- lagunemata taimejäänuste rohke kuhjumine mulla pindmises horisondis veerohkes keskkonnas. Leetumine- orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul mula mineraalosa lagunemine lahustuvateks ühenditeks. Sooldumine- mullas toimuv protsess, mis esineb palava ja kuiva kliimaga aladel. 14
I Karbonaatsed ja analoogsed soostunud mullad Põhja-Eestis ja saartel. aluspõhjaks lubjakivi, dolomiit ja domineerivaks lähtekivimiks valkjashall rähkmoreen. Domin muldadeks karbonaatsed ja analoogselt soostunud mullad. Mullad ei ole väga hea viljakusega. jaguneb: Ia Mandriosa Põhja-Eesti Ib Saaremaa (Kõige koreserikkamad, rähksemad ja põuakartlikumad) Ic Hiiumaa (suhteliselt anormaalne, mittetüüpiline, sest siin väga palju gleimuldi, liiga palju märgi muldi) Id Varbla-Tõstamaa (anormaalne, mittetüüpiline sest lisaks rähksetele ja karbonaatsetele muldadele levib ka leetunud ja happelisi muldi) II Leostunud ja leejad ning analoogsed soostunud mullad Kesk-Eestis. valdavaks aluspõjaks Siluri ajastu lubimerglid ja lähtekivim oluliselt vähem koreseline ja karbonaatne. pruunikas-hall karbonaatne liivsavi-saviliiv moreen. Valitsevateks domineerivateks muldadeks leostunud ja leetjad mullad. Eesti viljakamate muldade piirkond. IIa Pandivere do...
Rannikul on lähistroopiline vahemereline kliima. Suved on kuumad ja kuivad. Talved mahedad ja sajused. Sisemaal on lähistroopiline mandriline kliima. Kõige külmem kuu on jaanuar ja kõige soojem juuli. Mägedes sajab talvel väga palju vihma ja lund. (40%- talvel) Keskmine sademete hulk(P-Albaania Alpides) üle 2500 mm. Idapiiri ääres alla 750mm. Lähistroopiline kliimavööde Lähistroopiline vahemereline kliima Albaania Vabariik Mullad on väheviljakad. Põllumajanduslikku maad ainult 20%. Suur osa Albaaniast oli kunagi metsane. (u48%) Põhiliselt on tegu männimetsaga. Pisut on ka lehtmetsa(pöök,tamm). Metsapiirist kõrgemal on mägiaasad. Rannikumadalmikel on vahemerelised põõsad. Tammemetsadest kõrgemal on pöögid ja männid. Albaania Vabariik Peamine tervaili on nisu, seejärel mais. Kasvatatakse ka riisi, puuvilla, suhkrupeeti,
Muldade viljakus ei ole eriti hea, kuid muldi niisutatakse kunstlikult. Põllumajandulikult head tingimused. Troopiline Haritatav maa paikneb niisketes savannides või oaasides, seal on väga viljakas põllumajanduslik maa. Seevastu on kuivades kõrbetes väga viljatud rohumaad, mis ei sobi millekski. Lähistroopiline Mandrite idarannikutel ja oaasides on niiske kliima, seal on hea põllumajanduslikult kasuatatv maa. Kõrbetes on aga väheviljakad mullad (siiski aga paremad kui troopilises) ja need ei anna saaki. Parasvööde Okasmetsavööndis on halvad mullad (vahel igikelts) ja seega põllumajandusliku maad vähe. Lehtmetsade ja rohtlate vööndis on aga soojem ja niiskem, samuti paremad mullad. Seal on suurimad põllumajanduslikult kasutatavad maa-alad. Lähispolaarne Seal on ainult põhjapõtradekarjamaad ja niidud, igikelts. Polaarne Igasugune põllumajanduslik tegevus on võiamatu. Levinumad tootmiskompleksid tänapäeval: 1
• Muldade vaesumine, mets hävitatakse üks liik domineerib, ökosüsteem kahjustub GMOde sattumine loodusesse Joonis 4: Maisipõld • Maisi tootmine Parana regioonis Loodusolude mõju põllumajanduse arenguks • Brasiilia asub ekvatoriaal- ja lähisekvatoriaalses kliimavöötmes. Põhilised loodusvööndid Brasiilias on vihmamets, aastaajati niiske mets ja puisrohtla • Brasiilias on ferralliitmullad (punamullad). Punamullad on huumusevaesed ja väheviljakad, seetõttu nad põllumajanduseks eriti ei sobi. • Siiski on neid tänapäeval hakatud ulatuslikumalt kasutama, aga selleks on vaja põllule lisada lupja ja väetist (Brasiilias). • Et aastaaegu ei eristata, siis võivad erinevad taimed ühtaegu õitseda ja vilju kanda. Aastas saab mitu saaki. • Kuna ka mikroorganismid lagundavad taimejäänused väga kiiresti ning puud võtavad neist vabanenud toitained taas kasutusele, sisaldavad ferralliitmullad vähe huumust.
inimesed kirjaoskamatud Kasu Maailmale • Lõuna-Aasias on Piirkondlikud komisjonid • On suur turismimagnet, kuulub ka Maailma Turismiorganisatsiooni • Seal leidub rohkelt maavarasid, eriti maagaasi ja naftat • Suur hulk tööjõulisi inimesi Maastik • Maastik on vaheldumisi kidur, lopsakas ja paljas. • Põhjas on Himaalaja mäestik. • Maismaa poolt on Lõuna-Aasia muust maailmast eraldatult kõrgmägede ja kõrbetega. • Mullad on väheviljakad • Leidub vulkaanilisel pinnasel ning jõgede orgudes ja deltaalades viljakate muldadega piirkondi. • leidub rauamaaki, kivisütt ja teisigi maavarasid Kliima • Lõuna-Aasias on lähisekvatoriaalne kliima, millele on iseloomulik kahe aastaaja vaheldumine.Peamisteks kliima kujundajateks on troopilised mussoonid. • Õhutemperatuur on troopilistes mussoonides ookeani kohal sama kõrge ja sama väikse aastase amplituudiga kui ekvatoriaalses kliimas.
Skandinaavias ja Venemaal; • 6 kuud aastast on keskmine temperatuur alla 0oC; • suved on soojad/jahedad ,vihmased ja niisked; • taimeliike ja loomaliike ei ole eriti palju KLIIMA • Asub parasvöötme põhjaosas, peamiselt mandrite siseosas • Jahe ja niiske suvi • Väga külm talv • Esineb igikelts ( вечная мерзлота), pinnas on külmunud 1m kuni 200- 300 m sügavuseni MULLAD • Väheviljakad leedemullad • Niisked, sest sademeid langeb rohkem, kui jõuab auruda • On palju soid (болот) TAIMED • Okaspuud ei karda talvekülma, tulevad toime lühikese suve ja vähese niiskusega. • Kõige levinumad okaspuud on männid, kuused ja lehised (лиственница) TAIMED • Tüüpilisemad okasmetsade puud on kuusk, mänd, nulg (пихта), lehis, tsuuga, ebatsuuga, kadakas (можжевельник), jugapuu (тисовая
põhja ja idarannikul Temperatuur: jahe suvi 8-12C; pehme talv -3 - +2C Sademeid on palju ~1000-200mm (lumi, vihm) Siseveed Jõgede võrk on tihe, need on lühikesed ja veerohked. Neil on palju jugasid. Järvi on vähe ja need on väikesed. Suurim järv 3 korda väiksem kui Võrtsjärv. Palju on kuumaveeallikaid, millest suurest suur osa on geisrid. Mullad 1) 60% territooriumist katab vulkaaniline murdmaterjal. 2) Rannikualadel on väheviljakad mullad. Taimkate Island asub tundravööndis ja seega on valdav tundra taimestik- samblad ja samblikud. 2) Liustikud ja sisemaa laavaväljad on taimkatteta. 3) Niiskemas ja soojemas edelaosas leidub madalatega metsasalusid. Loodusvarad Kala- Island on kalasaagilt ühe inimese kohta maailmas esimesel kohal. (tursk, kilttursk, (p/b)altus, muiva, meriahven, lõhe, forell) 2) Mereimetajad- Hülged ja kääbusvaalad.
Inimene on aegade jooksul järg-järgult õppinud kasutama erinevaid loodusressursse, maaharimisviise, tehnoloogiat ja ehitanud üles tervik-ühiskonna. See kõik on loonud vundamendi praeguseks eluks. Viimase kahesaja aastaga on inimkonna ajalugu toonud esile rohkem muutusi kui eales varem. Iga tagasilöök, mis saadi, parandas elukeskkonda aina rohkem. Otsiti erinevaid lahendus, kuidas näiteks haigustest lahti saada või kuidas väheviljakad mullad viljakaks saada. Inimkond ei andnud alla, vaid võitles lõpuni, tuues endaga kaasa ka negatiivseid tegusid. Tänapäevalgi otsitakse keskkonnasõbralikumaid ja odavamaid lahendusi, mis inimkonna heaolu muudaks veelgi paremaks. Eelpool mainitud keskkonnakaitseliste organisatsioonide tööviljad olid 20. sajandil juba nähtavad. Näiteks linnadest kadus suits, vähenes tööstusaaste, happevihmade ärahoidmiseks ja freoonide tootmise piiramiseks sõlmiti rahvusvahelisi lepinguid
Tasakaalus sademed ja aurustumine. ROHTLAD. SOOLDUMINE • sisaldab rohkelt vees lahustuvaid soolasid • aurustumine intensiivne SOOSTUMINE • pind liigniiske • taimed ladestuvad LEOSTUMINE • vees lahustuvate soolade väljauhtumine GLEISTUMINE • kui vettpidav kivimikiht on lähtekivimiks. • alumised mullahorisondid liigniisked hapnikuvaene keskkond Mullatekketingimused ja protsessid TUNDRA Kari kliima ja vähese taimestiku tõttu on mulla teke väga aeglane. Õhukesed väheviljakad mullad - gleimullad. Gelistumine ja turvastumine OKASMETSAD Sademete hulk ületab aruamise. Jahe ja niiske kliima. Leostumine ja leetumine. Leetmullad. ROHTLA Kuiv kliima, sademete hul on tasakaalus auramisega. Kamardumine. Viljakad mustmullad KÕRB Aurumine suur. Mullad on ssooladerikkad. Sooldumine. Kõrbe hallmullad. VIHMAMETSAD Palav ja niiske kliima. Paks mullakit. Huumust mullas vähe, sest aineringe kiire. Ferraliitmullad (kolla-ja punamullad) INIMTEGEVUS • Karjatamine liigne
annaabi.ee 
