JÄRVAMAA KUTSEHARIDUSKESKUS PH1 Vulkaan Fuji Referaat Kerli Volt Särevere 2011 Sisukord : 2-3. Vulkaan Fuji 3. Valmistutakse võimalikuks purskeks 4. Kasutatud kirjandus Fuji vulkaan Fuji ('Fuji mägi') on tegevvulkaan Honsh saarel Jaapanis. Vulkaani kõrgus on 3776 meetrit, see on Honsh ja Jaapani kõrgeim tipp. Fuji asub Kesk-Jaapanis Yamanashi ja Shizuoka prefektuuri piiril Suruga lahest ja selle põhjasopis olevast Fuji linnast umbes 25 km põhja pool. Mäest kümmekond kilomeetrit edelas asub Fujinomiya, kirdes Fujiyoshida ja kagus Gotemba linn. Mäest lääne pool voolab Fuji jõgi, mis suubub Fuji linnas Suruga lahte. Fuji asub kolme maakooreplaadi kokkupuutepunktis. Need on Amuuri plaat, millel asub
Narva Kreenholmi Gümnaasium Valeri Atonen Fuji Referaat 12. klass Narva 2014 Fuji Fuji [f'udži] (jaapani keeles Fujisan ('Fuji mägi')); läänes on kasutatud ka nimekuju Fujiyama (eesti keeles varem Fudžijama) on tegevvulkaan Honshūsaarel Jaapanis. Vulkaani kõrgus on 3776 meetrit, see on Honshū ja Jaapani kõrgeim tipp. Fuji asub KeskJaapanis Yamanashi ja Shizuoka prefektuuri piiril Suruga lahest ja selle põhjasopis olevast Fuji linnast umbes 25 km põhja pool. Mäest kümmekond kilomeetrit
Galerase vulkaan Galeras on tegev kihtvulkaan Colombia edelaosas Nariño departemangus. Ta asub umbes kümne kilomeetri kaugusel 400 000 450 000 elanikuga Pasto linnast. Galerase kõrgus on 4276 meetrit. Galeras on Colombia kõige aktiivsem vulkaan. Peamiselt andesiitne vulkaan on aktiivne olnud üle miljoni aasta. Hilises Pleistotseenis toimus kaks suuremat kaldeerat moodustanud purset. Kaldeera seinad on arvatavalt hüdrotermaalse tegevuse tagajärjel korduvalt kokku varisenud ning tekkinud on lääneküljelt avatud hobuseraua kujuline kaldeera. Selle sisse on hilisemad pursked tekitanud uue koonuse, mis on veidi kaldeera seinast madalam. Geograafilised koordinaadid: 1° 13 N, 77° 22 W Vulkaanitüüp: Tegutsev kihtvulkaan
Vulkaan Mount Saint Helen Vulkaan on looduslik maakoore avaus, mille kaudu tõuseb maapinnast kõrgemale maakoorest või selle alt pärinev vulkaaniline materjal. Vulkaaniks nimetatakse ka pinnavormi, mis on tekkinud vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnale. Vulkaani aktiivset tegutsemist nimetatakse vulkaanipurskeks. Peamised vulkaanidega seotud ohud on laavavoolud, vulkaaniline tuhk, lõõmpilved, lahaarid, maalihked, vulkaaniline gaas, tsunamid ja kliimamuutus. Nende tagajärgedeks võivad olla materiaalne kahju hävitatud hoonete, infrastruktuuri ja põllumaa näol, nälg, veereostus, haiguste levik, uppumine, lämbumine ja palju muud kahjustavat. Ameerika Ühendriikide üks aktiivsemaid vulkaane on Mount St. Helens. See asub USA-s Vaikse ookeani ääres Washingtoni osariigis Kaskaadide mäestikus. Vulkaani koordinaadid on 46°11' N; 122°11' W
Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1.Mis on vulkaan?.......................................................................................................................4 2.Erinevad vulkaani tüübid.........................................................................................................5 2.1.Kilpvulkaanid.....................................................................................................................5 2.2.Kihtvulkaanid......................................................................................
SISSEJUHATUS Vulkaan on looduslik maakoore avaus, mille kaudu tõuseb maapinnast vulkaaniline materjal.Vulkaane on ka teistel taevakehadel. Vulkaani aktiivset tegutsemist nimetatakse vulkaanipurskeks. Inimesed on läbi ajaloo olnud vulkaanidega tihedalt seotud, sest nende ümbruses levivad viljakad mullad. Vulkaanilisest kivimist on isegi valmistatud lõikeriistu. Tänapäevalgi on vulkaanid ja nende uurimine olulised, sest nendega on seotud paljud maavarad, näiteks sulfiidsed maagid ja väävel, ning nende vahetus ümbruses elab palju inimesi, keda tuleb ohu korral evakueerida. VULKAANIDE ASUKOHAD Peamised ohtlikud piirkonnad, kus paiknevad vulkaanid. Vulkaanid ei paikne ükskõik kus. Vaba ruumi aga laamade vahel pole, mistõttu nad pidevalt omavahel hõõrduvad ja kokku põrkavad. Maa sügavusest tõusvate kuumade ainevoogude kohal laamad lahknevad. Tekkinud tühimikku
ee/m/maavarinad-3/) 4 Mõõtmisskaalad 1. Richteri skaala. Selle järgi mõõdetakse seismiliste lainete tugevust. 2. Maavärina tekitatud kahju inimestele ja hoonetele mõõdetakse Mercalli skaalal. Maavärinad ei toimu igal pool sama tihedalt. Maavärinate tõenäosus on suurim laamade äärealadel. Foto 2, Mercalli skaala (Carol Varley ja Lisa Miles "Laste geograafiaentsüklopeedia" lk 18) Rahvauskumustes on maavärin alati olnud jumala viha märk. (vt kasutatud kirjandus 1) 1.2 Vulkaanid Vulkaan on looduslik maakoore (või mõne muu planeedi koore) avaus, mille kaudu tõuseb maapinnast kõrgemale maakoorest või selle alt pärinev vulkaaniline materjal. Vulkaaniks 5 nimetatakse ka pinnavormi, mis on tekkinud vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnale. Vulkaani aktiivset tegutsemist nimetatakse vulkaanipurskeks. Vulkaane esineb teistelgi taevakehadel peale Maa. Päikesesüsteemi teadaolevalt kõige suurema vulkaanilise aktiivsusega taevakeha on Jupiteri kuu Io
Inimesed kuulevad hoiatust raadiost. Nii jõuavad nad oma rannikul asuvatest majadest kõrgematele aladele varjuda. See kõik peab siiski kiiresti toimuma. Vaikse ookeani põhjaosas tekkinud hiidlainel kulus kõigest viis tundi, et Vaikse ookeani keskel asuvale Hawaiile jõuda. Seal, 3200 km kaugusel maavärina epitsentrist, oli hiidlaine kõrgus 15 meetrit.Väidetakse, et tsunami võib Vaikse ookeani rannikute vahel pendeldada terve nädala. 6. Vulkaan Vulkaan on looduslik maakoore avaus, mille kaudu tõuseb maapinnast kõrgemale maakoorest või selle alt pärinev vulkaaniline materjal. Vulkaaniks nimetatakse ka pinnavormi, mis on tekkinud vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnale. Vulkaanid kujunevad, kui maa sügavustest tekkinud magma purskub pinnale. Magma moodustub kivimite osalisel sulamisel vahevöö ülemisesosas või maakoore alumises osas. Magma ün üldiselt väiksema tihedusega kui kivimid
Palavvöötmes on soojenemine suures ülekaalus, polaaraladel toimub tugev jahtumine. Eestis on kiirgusbilanss suvel positiivne, talvel negatiivne. Hoovused ja tuuled ühtlustavad soojuse jaotust. Tsonaalsus Looduslike seaduspärasuste korrapärane vaheldumine. Selleks on loodusvööndid ja kliimavöötmed. Energiaallika alusel jaotatakse loodusprotsessid: 1) Maa sisejõud ehk endogeensed protsessid: Mäestike teke, kivimite moondumine, maavärinad, termaalvesi, vulkaanid. 2) Maa välisjõud ehk eksogeensed protsessid: päikesekiirgus, vooluvesi, kuu, tuul. Globaalprobleemid: Peamiseks põhjuseks on inimetegevus (globaalne soojenemine- kasvuhoone gaasid, liikide häving, osooniaugud, happevihmad; puhta vee puudus; kõrbetumine; tööstused; kaevandused; linnastumine; metsaraie; ressursside otsa saamine jne). Jätkusuutlik ehk säästlik areng Rahuldab inimkonna praegusi vajadusi kahjustamata
keskmine 7 km. Moodustub ookeanide keskahelikes ookeanipõhja avanemisel kus osa ülessulanud vahevöö ainest (ultraaluselistest kivimitest peridodiitdest) pressitakse avanevatesse riftivöönditesse ja nende äärealadele. Koosneb kahest selgest kihist .- peal õhuke setteline kiht, mille alla jääb peamiselt aluselistest kivimitest koosnev basaltne (tegelikult basalt-gabroidne) kiht. Basaltses kihis eristatakse nelja väiksemat kihti: 1) padilaavad mis tekivad aluselise laava jõudmisel ookeani põhja, 2) basaltsete daikide kiht (inglise k. sheet dikes), mis jõudmata ookeani pinnale on surutud rifti alla tekkinud vertikaallõhedesse. 3) massiivne gabro (basaldi süvakivimiline analoog) kiht magmakambri põhjas. Ookeaniline koor tekib ookeani keskahelikes ja vajub läbi astenosfääri ning sukeldub vahevöösse subduktsioonivööndites. Tekib, areneb ja hävib ookeanide avanemise ning ookeanide sulgumise tsükli e. Wilsoni tsükli kestel
Ookeanilise ja mandrilise laama põrkumisel sukeldub raskem ja tihedam (ookeani)laam vahevöösse ja tekitab seetõttu süviku. Süviku mandripoolsele servale tekib saarkaar ehk vulkaaniliste saarte rida. Nii tekivad ja ääremered. Mida raskem ja tihedam on laam seda sügavamale ta tungib seega seda väiksemad on kerkivad mäed. Kui laam sukeldub sügavale tekib saarkaar, kui sukeldub vastu mandri serva tekib vulkaaniline kurdmäestik. Nt. Jaapani saared, Kuriili saared. Mandriliste laamade põrkumine. Üksteise poole liikuvad mandrilised laamad ei sukeldu, vaid maakoor kahekordistub ning tekivad suured mäestikud, mis pidevalt kasvavad. Nendes mägedes on ka palju vulkaanilist tegevust ja esineb maavärinaid. Nt. Himaalaja kurdmäestik. 4
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
