perekonnas, eriti abielumehes, poissmeeste üldise arvamise järgi midagi võõrast, vaenulikku ja eelkõige midagi naeruväärset. Kasvatuse oli ta saanud Paažidekorpuses. Lõpetanud kooli noore hiilgava ohvitserina, sattus Vronski kohe Peterburi rikaste sõjaväelaste tallatud radadele. Kuigi ta vahetevahel Peterburi seltskonnaelust osa võttis, olid ta armusuhted seni olnud väljaspool seda seltskonda. Polgu huvid moodustasid tähtsa osa Vronski elust. Polgus mitte ainult armastati Vronskit, vaid ka austati ja oldi tema peale uhke. Peale teenistuskohustuste ja seltskondlike huvide oli Vronskil veel oma lemmikala – hobused, ta oli kirglik ratsutaja. Ratsutamisega on seotud ka Vronski kõige piinavam mälestus. Ühel võiduajamisel, kui ta oli peaaegu võitmas, tegi ta andeksandmatu liigutuse, mille tagajärjel murdis hobune selgroo. Rahvas, arst ja velsker, tema polgu ohvitserid – kõik jooksid juurde. Oma õnnetuseks tundis ta, et on terve ja vigastamata
juba alguses, et nad sobivad hästi kokku ja olin natukene pettunud, kui ta siiski ettepanekut vastu ei võtnud. Vronski ei tundunud, et ta teeks Kittyle ettepaneku, vaid lihtsalt nautis ta seltskonda. Anna Karenina on Vronskile öelnud, et ta on rase ja ta tahab, et Anna oma mehe jätaks. Ta tahaks Annaga põgeneda ja elada koos, kus neist ei räägitaks, kus neid ei tunta. Kui Vronski sai teada, et Anna on rase siis ta mõistis, et enam pole võimalik varjata seda, mis neil Annaga on. Vronskit ei huvita nii väga see, mis teised arvavad temast ja Annast, sest ta armastab teda ja soovib vaid temaga olla, tema takistuseks pole isegi Anna poeg ega mees, ta on natukene egoist ja mõtleb ainult, et saaks Annaga koos olla. Nad kohtuvad tihti Kareninite maakodus öösiti. Vronski soovib, et Anna poleks õnnetu ning siiski põgeneda, kuid Anna jaoks ongi see õnn, ta pole õnnetu. Ma arvan, et Anna varjab mõnda aega oma mehe eest, et ta on rase, aga lõpuks ta peab siiski talle seda ütlema
Stiiva pettis oma naist ja nüüd tahab Dolly (Darja) ta maha jätta ja uut elu alustada. Stiiva aga kutsub oma õe Peterburgi, et too nad ära lepitaks. Dolly noorem õde, Kitty, elab veel vanemate juures ja on just parajas eas, et mehele minna. Ta on väga ilus naine. Levin on Stiiva sõber ja oli ammu tahtnud Kittyt endale, kuid esimesel korral kaua aega tagasi oli ta ära maale põgenenud kui asi tõsiseks läks. Sellepärast Kitty ema teda eriti ei salli ja pooldab Levini konkurenti, Vronskit, kes tahab samuti Kittyt endale. Ema mõjutusel näeb Kitty, et Vronskiga on tal tulevikku ja ta lükkab Levini abieluettepaneku tagasi. Levin haavub ja sõidab oma tallu. Vronski aga armub just Peterburgi jõudnud Annasse ja järgneb talle, kui too koju mehe juurde sõidab. Anna küll lükkab Vronski meelitused tagasi, kuid ta tunneb, et need teevad talle heameelt ja lõpuks saavad neist armukesed. Kitty süda jäi aga murtuks
Kitty ütleb Levinile ära, valides Vronski tema aga armub Anna Kareninasse Kitty asemel. Löödud Kitty jääb haigeks. Levin, masenduses, kuna Kitty ta tagasi lükkas. Anna naaseb Peterburgi, meenutades oma sõgedat armumist Vronskisse, kuid koju jõudes teadvustab ta endale, et on temast lõpuni sisse võetud. Vronski järgneb Annale Peterburgi ja nendevaheline side muutub tugevamaks. Ta hakkab suhtlema Vronski kergemeelse sugulase Betsy Tverskajaga. Ühel peol anub Anna Vronskit et too paluks Kittylt andestust, vastuseks avaldab Vronski Annale armastust. Karenin naaseb peolt koju üksi, tundes et midagi on korrast ära. Ta räägib Annaga sel õhtul oma kahtlustest seoses Vronski ja temaga, kuid varsti lõpetab muretsemise. Veidi aega hiljem osaleb Vronski hobuvõidusõidus. Kuigi ta on kogenud sõitja, teeb ta sel sõidul vea. Karenin märkab oma naise Anna pingsat huvi Vronski vastu terve võidusõidu kestel. Ta küsitleb
järgi midagi võõrast, vaenulikku ja eelkõige midagi naeruväärset. Kasvatuse oli ta saanud Paazidekorpuses. Lõpetanud kooli noore hiilgava ohvitserina, sattus Vronski kohe Peterburi rikaste sõjaväelaste tallatud radadele. Kuigi ta vahetevahel Peterburi seltskonnaelust osa võttis, olid ta armusuhted seni olnud väljaspool seda seltskonda. Polgu huvid moodustasid tähtsa osa Vronski elust. Ta armastas polku ja ka teda armastati polgus. Polgus mitte ainult armastati Vronskit, vaid ka austati ja oldi tema peale uhke oldi uhke selle peale, et see inimene, määratu rikas, suurepäraste annetega ja haridusega, oli sellest kõigest loobunud ja kõigist elu huvidest endale kõige lähedasemaks südameasjaks võtnud polgu ja seltsimeeste huvid. Vronski oli sõprade sellisest arvamisest teadlik. Peale selle, et ta seda elu armastas, tundis ta end kohustatud olevat enda kohta kujunenud vaadet säilitama.
“Anna Karenina” Lev Tolstoi Tegevus toimub 19. Sajandil. Raamatu sündmuse algul jääb Anna vend Stepan vahele, oma naise petmisega. Dolly ehk Stepani naine nõuab lahutust, kuid Stepan kutsub oma õe, et ta Dollyga räägiks ja andeks annaks. Kui Anna Moskvasse jõudis, siis nägi ta esimest korda Vronskit. Ta nägi Vronskiga enesetappu rongijaamas. Anna suutis Dolly ja Stepani ära lepitada. Dollyl on ka õde Kitty, kes flirtis kahe mehega: Levin ja Vronskiga. Levin oli hea südamega ning intelligentne mees, Vronski oli aga jõukas ning sõjaväelane. Levin tegi Kittyle abieluettepaneku, kuid Kitty keeldub. Ta oli kindel, et Vrosnki tahab temaga ise abielluda. Levin üllatus negatiivselt ja kolis maamõisa elama. Anna ja Kitty saavad parimateks
viimane aga armub Anna Kareninasse Kitty asemel. Löödud Kitty jääb haigeks. Levin, masenduses, kuna Kitty ta tagasi lükkas, tõmbub tagasi oma maavaldusesse maal. Anna naaseb Peterburgi, meenutades oma sõgedat armumist Vronskisse, kuid koju jõudes teadvustab ta endale, et on viimasest lõpuni sisse võetud. Vronski järgneb Annale Peterburgi ja nendevaheline side muutub intensiivsemaks. Ta hakkab suhtlema Vronski kergemeelse sugulase Betsy Tverskajaga. Ühel peol anub Anna Vronskit et too paluks Kittylt andestust, vastuseks avaldab Vronski Annale armastust. Karenin naaseb peolt koju üksi, tundes et midagi on korrast ära. Ta räägib Annaga sel õhtul oma kahtlustest seoses Vronski ja temaga, kuid varsti lõpetab muretsemise. Veidi aega hiljem osaleb Vronski sõjaväeohvitseride hobuvõidusõidus. Kuigi ta on kogenud sõitja, teeb ta sel sõidul vea ja murrab hobuse selgroo. Karenin märkab oma naise Anna pingsat huvi Vronski vastu terve võidusõidu kestel. Ta usutleb
Ta ei näi hindavat Anna silmapaistvust ning erinevust teistest naistest. Ta hindas naist ainult emana ning abikaasana. Karenini suhtumine pojasse oli külm ja ametlik. Ta soovis kasvatada kohusetundliku mehe nagu ta ise arvas end olevat. Anna põlgas Karenini täpset liigitust inimeste suhtes kas sobivateks või mittesobivateks ning tema kuulekust tööle. Kui Anna lahkus, ei hüljanud ta mitte ainult oma meest vaid ka tema põhimõtteid, mida ta esindas ning mida Anna omaks ei tunnistanud. Vronskit kujutletakse algul kui esinduslikku ohvitseri, kel on palju kirge, kuid vähe usaldusväärsust. Vronski on rikas, nägus ja võluv ning sama valmis jätma kõrvale ühiskondliku päritolu ning professionaalse staatuse armastuseotsingul kui Annagi. Anna ja Vronski suhted on keerulised algusest peale ning see oli ka etteaimatav kas abielurikkumisest saaks tulla midagi täiesti positiivset? Eriti rõhuvad on ühiskonna ja nende endi tekitatud pinged
sõpradest, eelnevast elust, vajas Anna palju suuremat armastust, kui Vronski pakkus. Seepärast läksid nende suhted lörri. · Sündmustiku algul jääb Stepan, kes on Anna vend, oma naisele petmisega vahele. Seepeale nõuab Dolly, tema naine lahutust, kuid Stepan kutsub oma õe Dollyga rääkima, et see andeks annaks. Kui Anna Moskvasse, oma venna juurde jõuab, näeb ta esimest korda Vronskit. Ta näeb Vronskiga enesetappu rongijaamas pealt. Anna suutis Dolly ja Stepani ära lepitada. Dollyl on õde Kitty, kes flirdib kahe mehega: Levin ja Vronski. Levin on hea südamega nin intelligente mees, ning Vronski on jõukas ning särav sõjaväelane. Levin teeb Kittyle abieluettepaneku, kuid Kitty keeldub, olles kindel, et Vronski temaga ise abielluda tahab. Levin üllatub negatiivselt ning läheb masenduses maamõisa elama
armub Anna Kareninasse Kitty asemel. Löödud Kitty jääb haigeks. Levin, masenduses, kuna Kitty ta tagasi lükkas, tõmbub tagasi oma maavaldusesse maal. Anna naaseb Peterburgi, meenutades oma sõgedat armumist Vronskisse, kuid koju jõudes teadvustab ta endale, et on viimasest lõpuni sisse võetud. Vronski järgneb Annale Peterburgi ja nendevaheline side muutub intensiivsemaks. Ta hakkab suhtlema Vronski kergemeelse sugulase Betsy Tverskajaga. Ühel peol anub Anna Vronskit et too paluks Kittylt andestust, vastuseks avaldab Vronski Annale armastust. Karenin naaseb peolt koju üksi, tundes et midagi on korrast ära. Ta räägib Annaga sel õhtul oma kahtlustest seoses Vronski ja temaga, kuid varsti lõpetab muretsemise. Veidi aega hiljem osaleb Vronski sõjaväeohvitseride hobuvõidusõidus. Kuigi ta on kogenud sõitja, teeb ta sel sõidul vea ja murrab hobuse selgroo. Karenin märkab oma naise Anna pingsat huvi Vronski vastu terve võidusõidu kestel. Ta usutleb
Mariliis Tisler 11.B ,,Anna Karenina" Lev Tolstoi 1. Iseloomusta Annat, Alekseid, Vronskit, Levinit, Kittyt. Tee seda järgmiselt: vali 5 konkreetset iseloomjoont, mis peaks olemas olema keskmise inimese jaoks. Arutle, kuidas ja mil viisil need iseloomujooned esinevad eelloetletud tegelastel. Iga inimene peaks olema: armastav, hooliv, aus, südamlik ja abivalmis. Anna puhul olid need kõik iseloomujooned olemas. Ta oli nii lihtne oma imearmsate heledate juustega ja siniste silmadega. Ta armastas oma meest, aga kui kohtus
mehe, Aleksei Karenini nimele kuna mees ei anna talle lahutust nii, et nende ühine poeg jääks Anna hooldada. Anna on põlatud oma endiste kõrgklassi sõbrannade ja tuttavate poolt. Kõik, mis talle jääb on Vronski armastus, milles ta lõpuks ka kahtlema hakkab. Oma raske olukorra ja ühiskonna halvakspanu tõttu Anna murdub ja hüppab rongi alla. 2. Anna Karenina on südamlik ja korralik naine, kes armastab väga oma poega ja Vronskit. Siiski tunneb ta, et üks armastus välistab teise, mistõttu tekib temas segadus. Ta ei taha loobuda oma pojast Vronski nimel ja loobudes Vronskist ei jääks talle midagi. Anna hakkab ühiskonna rõhumise tõttu kahtlema kõiges, mis viib tihti närvilisuse hoogudeni ja põhjendamatute kahtlusteni isegi Vronski armastuses ja mehe truuduses. Ta tunneb, et ei saa oma olukorda kuidagi parandada kuigi ta seda tahaks.
Alekseile on suureks seltsiks krahvinna Liidia, kes on Serjozale öelnud, et Anna on surnud. Anna saadab Liidiale kirja, kus ta ähvardab tulla Serjozat vaatama kui nad teda Serjozaga kokku ei vii. Liidia ei kiida tema soovi heaks, kuid Anna tuleb kord vara hommikul majja ning saab oma tahtmise. Annat tõrjutakse seltskondadest ning Vronski on tihti hõivatud. Anna hakkab ennast tundma üksikuna. Anna ei soovi lapsi saada ning ei tunne lähedust oma tütrega. Vronskit häirib see, et tema tütar on Karenina ning soovib taas lahutusega tegelema hakata, et nad saaks Annaga rahus elada. Annas hakkavad tärkama ka armukadedusemõtted, kuuldes Vronski ema soovist poega teise naisega kokku viia. Levin ja Stiiva tulevad Annat külastama ning Levin armub Annasse. Ta ei mõista, miks ta siis Vronskile enam ei kõlba, kui ta on ometi nii vastupandamatu. Teda häirib see, et Vronski soovib käia igal pool, ütlemata kus ning kellega
Karenini tundub proffessionaalne inimene enda kohustustega, kuid külma võitu. Ta on rikas, ta on hinnatud, tal on naine, keda kõik armastavad, tal on poeg, kuid kõik need ei kõiguta paista kõigutama teda, sest ta elab enda kindla plaani järgi. Anna põlgas Karenini täpset liigitust inimeste suhtes kas sobivateks või mittesobivateks ning tema kuulekust tööle. Kui Karenin esmakordselt kuulis oma naise vahekorrast Vronskiga, mõtles ta algul Vronskit duellile kutsuda. Kuid see plaan haihtus kiiresti, kui Karenin kujutles püstolitoru, mis on suunatud temale. Ta ütles Annale, et osad inimese hingeasjad on määratud endale hoidmiseks. Kareninit ei häirinud naise tunded teise mehe vastu vaid pigem kuidas teised sellele reageerivad, kui teada saavad. Karenini jaoks on tunnete mahasurumine eluviisiks: ta justkui piiraks ennast armastusest ja elust. Karenin oli ohver, ta oli iseenda ohver. Ta elas koguaeg enda kindla eluplaani järgi
väärtused ja positiivsem suhtumine abielusse. 8.peatükk Levini vend Nikolai on tuberkuloosihaige. Levinile ei meeldi surmast mõelda ja vennale mõeldes valdab teda masendus. Levin tunneb, et ta peab Kittyle abieluettepaneku tegema, sest selleks ta ju Moskvasse tuli. 9.peatükk Levin läheb liuväljale, et Kitty ja ta perega kohtuda. Ta püüab Kittyle oma oskustega muljet avaldada ja korraks see õnnestub. Kuid Kitty usub siiski, et ta on Vronskisse armunud. Kitty ema eelistab samuti Vronskit. Kitty ema kutsub jaheda viisakusega Levini külla. 10.peatükk Levin ja Stiiva õhtustavad Prantsuse restoranis. Stiiva tunneb end elegantses restoranis mugavalt ja koduselt, kuid Levin mitte. Kuid ta ei hooli, sest talle ei meeldi elu pealiskaudsed elemendid. Stiiva keeldub kelneriga prantsuse keeles rääkimast. Levin ja Stiiva arutlevad naiste üle ja Levin kurdab oma armastust Kitty vastu. 11.peatükk Levini saabumine Srserbatskite poole põhjustab Kitty vanemate vahel vaidluse.
Vronskile teatab ta, et ei nõu lahutust. Kurbusest Anna kaotamise pärast üritab Aleksei Kirillovits end tappa. Õnneks jääb siski ellu. Stepan Arkaditsi ühutusel on Aleksei Aleksandrovits lahutusega nõus, kuid Anna loobus sellest ning sõidab koos Vronskiga Itaaliasse. V jagu Kombe kohaselt ei tohi Levin oma pulmapäeval Kittyt näha, kuid ta hakkab neiu tunnetes kahtlema ning läheb pruudi juurde. Kitty kinnitab, et armastab Vronskit. Pulmad on suurejoonelised ja noorpaar sõidab õnnelikult maale. Vronski ja Anna on koos tütrega kolm kuud Euroopas rännanud ning otsustanud Itaaliasse mõneks ajaks peatuma jääda. Igavuse peletamiseks hakkab Aleksei Kirillovits maalima, kuid lööb sellele peagi käega. Üksluisest elust tüdinuna otsustati Venemaale sõita ning suve Vronski pärusmõisas veeta. Anna tahab ka oma poega Serjozat näha. Levin saab Marja Nikolajevalt kirja, milles naine teatab, et mehe vend on suremas
suhete allakäik. Alekseile on suureks seltsiks krahvinna Liidia, kes on Serjozale öelnud, et Anna on surnud. Anna saadab Liidiale kirja, kus ta ähvardab tulla Serjozat vaatama kui nad teda Serjozaga kokku ei vii. Liidia ei kiida tema soovi heaks, kuid Anna tuleb kord vara hommikul majja ning saab oma tahtmise. *Annat tõrjutakse seltskondadest ning Vronski on tihti hõivatud. Anna hakkab ennast tundma üksikuna. Anna ei soovi lapsi saada ning ei tunne lähedust oma tütrega. Vronskit häirib see, et tema tütar on Karenina ning soovib taas lahutusega tegelema hakata, et nad saaks Annaga rahus elada. Annas hakkavad tärkama ka armukadedusemõtted, kuuldes Vronski ema soovist poega teise naisega kokku viia. *Levin ja Stiiva tulevad Annat külastama ning Levin armub Annasse. Ta ei mõista, miks ta siis Vronskile enam ei kõlba, kui ta on ometi nii vastupandamatu. Teda häirib see, et Vronski soovib käia igal pool, ütlemata kus ning kellega. Tal jääb armastusest puudu.
koha peal onu lahkub saalist. Seejärel otsustab Hamlet Claudiuse tappa, kuid hakkab kahtlema. Lõpuks siiski ta teeb seda ning nimetab end kuningriiki pärijaks. Lev `` Anna Anna ja Vronski suhted, mis on eriti keerulised . Anna vihkas Vronskit selle eest, et too teda vähem Tolstoi Karenina` ühiskonna ja nende endi tekitatud pinge pärast. armastas ja et see tunne aja jooksul veelgi vähenes. Romaan ` Õigupoolest on see kooslus määratud hukule algusest Samas kõige selle kõrval ta siiski armastas meest, peale ja Anna teab seda pärast Vronskiga kohtumist taipamata, kuidas ta ise on kõiges süüdi. Tekib idee, et
Petsorin ennustas Vulicile peatset surma ja üks purjus mees tapabki ta ära. 17. ,,Anna Karenina" Stepan Oblonski on oma naise Dollyga tülis, sest ta pettis teda guvernandiga. Kumbki ei taha omal algatusel ära leppida, aga kui Stepani õde Anna Karenina linna tuleb, andestab Dolly mehele. Maalt linna tuleb Stepani sõber Konstantin Levin, sest ta armastab Kittyt, Dolly õde, ning tahab teda kosida. Kitty keeldub, sest ta armastab Vronskit, kes üldse abielluda ei taha. Kitty mõistab pärast balli, et ta ütles ära Levinile ära, et olla Vronskiga, kes teda ülds ei armasta. Kitty on nüüd Anna Karenina peale armukade, sest paistab, et Vronskile meeldib Anna. Anna tunnistab Dollyle, et ta peab kiiresti koju minema oma pere juurde, et mitte Vronskiga enam kohtuda. Anna satub Vronskiga ikkagi uuesti kokku ning mees avaldab talle armastust. Kui Anna koju jõuab, pettub ta kõiges, mida ta varem heaks pidas
Kitty ütleb Levinile ära, valides Vronski tema aga armub Anna Kareninasse Kitty asemel. Löödud Kitty jääb haigeks. Levin, masenduses, kuna Kitty ta tagasi lükkas. Anna naaseb Peterburgi, meenutades oma sõgedat armumist Vronskisse, kuid koju jõudes teadvustab ta endale, et on temast lõpuni sisse võetud. Vronski järgneb Annale Peterburgi ja nendevaheline side muutub tugevamaks. Ta hakkab suhtlema Vronski kergemeelse sugulase Betsy Tverskajaga. Ühel peol anub Anna Vronskit et too paluks Kittylt andestust, vastuseks avaldab Vronski Annale armastust. Karenin naaseb peolt koju üksi, tundes et midagi on korrast ära. Ta räägib Annaga sel õhtul oma kahtlustest seoses Vronski ja temaga, kuid varsti lõpetab muretsemise. Veidi aega hiljem osaleb Vronski hobuvõidusõidus. Kuigi ta on kogenud sõitja, teeb ta sel sõidul vea. Karenin märkab oma naise Anna pingsat huvi Vronski vastu terve võidusõidu kestel. Ta küsitleb Annat
purunemine. Anna käitumine on patt jumala kuid mitte inimeste ees. Seepärast ei ole inimestel õigust tasuda, seda võib vaid jumal. Anna sisemise traagika välised põhjused olid: a. seltskond oli ta hüljanud b. pidi poja hülgama c. kõik suhtusid temasse vaenulikult seesmised põhjused: a. armastas oma poega väga, ei suutnud leppida tema kaotusega b. ei armastanud enam tõeliselt Vronskit c. ei suutnud Vronski tütart armastada nii nagu Serjozat Anna valu ei tahtnud keegi näha, kõik süüdistasid teda. Tal viskas elust üle, seepärast tappis ennast. Anna ja Vronski sobisid minu meelest aadlikihti, mis oleks midagi vahepealset Peterburi ja Moskva aadli vahel. 2) Kitty ja Levin Levin oli Anna venna sõber, kellel oli eesmärgiks abielluda Kittyga. Kitty loobub tema ettepanekust, sest armastab Vronskit
purunemine. Anna käitumine on patt jumala kuid mitte inimeste ees. Seepärast ei ole inimestel õigust tasuda, seda võib vaid jumal. Anna sisemise traagika välised põhjused olid: a. seltskond oli ta hüljanud b. pidi poja hülgama c. kõik suhtusid temasse vaenulikult seesmised põhjused: a. armastas oma poega väga, ei suutnud leppida tema kaotusega b. ei armastanud enam tõeliselt Vronskit c. ei suutnud Vronski tütart armastada nii nagu Serjozat Anna valu ei tahtnud keegi näha, kõik süüdistasid teda. Tal viskas elust üle, seepärast tappis ennast. Anna ja Vronski sobisid minu meelest aadlikihti, mis oleks midagi vahepealset Peterburi ja Moskva aadli vahel. 2) Kitty ja Levin Levin oli Anna venna sõber, kellel oli eesmärgiks abielluda Kittyga. Kitty loobub tema ettepanekust, sest armastab Vronskit. Kui Vronski armub Annasse, on Kitty süda purunenud.
Kitty ütleb Levinile ära, valides Vronski tema aga armub Anna Kareninasse Kitty asemel. Löödud Kitty jääb haigeks. Levin, masenduses, kuna Kitty ta tagasi lükkas. Anna naaseb Peterburgi, meenutades oma sõgedat armumist Vronskisse, kuid koju jõudes teadvustab ta endale, et on temast lõpuni sisse võetud. Vronski järgneb Annale Peterburgi ja nendevaheline side muutub tugevamaks. Ta hakkab suhtlema Vronski kergemeelse sugulase Betsy Tverskajaga. Ühel peol anub Anna Vronskit et too paluks Kittylt andestust, vastuseks avaldab Vronski Annale armastust. Karenin naaseb peolt koju üksi, tundes et midagi on korrast ära. Ta räägib Annaga sel õhtul oma kahtlustest seoses Vronski ja temaga, kuid varsti lõpetab muretsemise. Veidi aega hiljem osaleb Vronski hobuvõidusõidus. Kuigi ta on kogenud sõitja, teeb ta sel sõidul vea. Karenin märkab oma naise Anna pingsat huvi Vronski vastu terve võidusõidu kestel
Kareninasse Kitty asemel. Löödud Kitty jääb haigeks. Levin, masenduses, kuna Kitty ta tagasi lükkas, tõmbub tagasi oma maavaldusesse maal. Anna naaseb Peterburgi, meenutades oma sõgedat armumist Vronskisse, kuid koju jõudes teadvustab ta endale, et on viimasest lõpuni sisse võetud. Vronski järgneb Annale Peterburgi ja nendevaheline side muutub intensiivsemaks. Ta hakkab suhtlema Vronski kergemeelse sugulase Betsy Tverskajaga. Ühel peol anub Anna Vronskit et too paluks Kittylt andestust, vastuseks avaldab Vronski Annale armastust. Karenin naaseb peolt koju üksi, tundes et midagi on korrast ära. Ta räägib Annaga sel õhtul oma kahtlustest seoses Vronski ja temaga, kuid varsti lõpetab muretsemise. Veidi aega hiljem osaleb Vronski sõjaväeohvitseride hobuvõidusõidus. Kuigi ta on kogenud sõitja, teeb ta sel sõidul vea ja murrab hobuse selgroo. Karenin märkab oma naise Anna pingsat huvi Vronski vastu terve võidusõidu kestel
70ndate aastate alguses veel seda tegevuse algust ei ole. Tolstoi loeb veel ka katkendit ,,Väikese väljaku nurgal". Süzee jätkub. Juttu on kahest armastajast. Tähtis on sündmustik, motiivid. Siin on armukadeduseteema. 70ndatel on peategelaseks naine, keda Tolstoi kujutab kui ohvrit. Romaani esimene variant valmib aastatel 1873 1874. See erineb oluliselt hilisemast. Tolstoil on raskusi armukese kujutamisega. Vronski on esialgses variandis hoopis Gagen. Tolstoil pole isiklikku kogemust. Vronskit kujutades pöördub ta kirjandusliku traditsiooni poole. Oluline on pr ja inglise perekonnatraditsioon. Oluliseks osutub ka 1830ndate vene proosa jutustus suurilma elust. Eeskuju on Lermontovi ,,Meie aja kangelane" Veera. Veera on abielus naine, kes armastab Petsorinit. Tolstoi tahab, et romaan oleks mitmetahulisem. Ta tahab juurde lülitada materjali. Teemade ring laieneb, kujutatakse kaasaega. Sealt on näha, kuidas Tolstoi suhtub
Enesetapuni viis mõistetav, kuid egoistlik puhang perekonna ja inimlike sidemete purunemine. Anna käitumine on patt jumala kuid mitte inimeste ees. Seepärast ei ole inimestel õigust tasuda, seda võib vaid jumal. Anna sisemise traagika välised põhjused olid: seltskond oli ta hüljanud, poja hülgamine, kõik suhtusid temasse vaenulikult seesmised põhjused: armastas oma poega väga, ei suutnud leppida tema kaotusega, ei armastanud enam tõeliselt Vronskit, ei suutnud Vronski tütart armastada nii nagu Serjozat Anna valu ei tahtnud keegi näha, kõik süüdistasid teda. Tal viskas elust üle, seepärast tappis ennast. Anna ja Vronski sobisid minu meelest aadlikihti, mis oleks midagi vahepealset Peterburi ja Moskva aadli vahel. 2) Kitty ja Levin Levin oli Anna venna sõber, kellel oli eesmärgiks abielluda Kittyga. Kitty loobub tema ettepanekust, sest armastab Vronskit. Kui Vronski armub Annasse, on Kitty süda purunenud
Anna käitumine on patt jumala kuid mitte inimeste ees. Seepärast ei ole inimestel õigust tasuda, seda võib vaid jumal. Anna sisemise traagika välised põhjused olid: a. seltskond oli ta hüljanud b. pidi poja hülgama c. kõik suhtusid temasse vaenulikult seesmised põhjused: a. armastas oma poega väga, ei suutnud leppida tema kaotusega b. ei armastanud enam tõeliselt Vronskit c. ei suutnud Vronski tütart armastada nii nagu Serjozat Anna valu ei tahtnud keegi näha, kõik süüdistasid teda. Tal viskas elust üle, seepärast tappis ennast. Anna ja Vronski sobisid minu meelest aadlikihti, mis oleks midagi vahepealset Peterburi ja Moskva aadli vahel. 2) Kitty ja Levin Levin oli Anna venna sõber, kellel oli eesmärgiks abielluda Kittyga. Kitty loobub tema ettepanekust, sest armastab Vronskit. Kui Vronski armub Annasse, on Kitty süda purunenud.
purunemine. Anna käitumine on patt jumala kuid mitte inimeste ees. Seepärast ei ole inimestel õigust tasuda, seda võib vaid jumal. Anna sisemise traagika välised põhjused olid: a. seltskond oli ta hüljanud b. pidi poja hülgama c. kõik suhtusid temasse vaenulikult seesmised põhjused: a. armastas oma poega väga, ei suutnud leppida tema kaotusega b. ei armastanud enam tõeliselt Vronskit c. ei suutnud Vronski tütart armastada nii nagu Serjozat Anna valu ei tahtnud keegi näha, kõik süüdistasid teda. Tal viskas elust üle, seepärast tappis ennast. Anna ja Vronski sobisid minu meelest aadlikihti, mis oleks midagi vahepealset Peterburi ja Moskva aadli vahel. 2) Kitty ja Levin Levin oli Anna venna sõber, kellel oli eesmärgiks abielluda Kittyga. Kitty loobub tema ettepanekust, sest armastab Vronskit. Kui Vronski armub Annasse, on Kitty süda purunenud
annaabi.ee 
