Kodutöö MTT0010 Konstruktsioonimaterjalide tehnoloogias Töö nimetus: Töö nr. 2 VALUTEHNOLOOGIA Üliõpilane: Sergei Lakissov Rühm: MATB22 Üliõpilaskood: 094171 Juhendaja: Eduard Töö tehtud: Esitatud: 2.05.2010 Arvestatud: Kimmari 2.05.2010 Töö eesmärk ja ülesanne: käsitleda valutooriku valmistamisprotsess käsivormimisega liivvormi Detail Vastavalt matriklinumbrile, tuleb esitada detaili number 1 tehnoloogiline protsess. Detaili materjaliks on hallmalm. Detaili joonis on toodud all. Valandi joonis Kõigepealt otsustame detaili asendit vormis. Kuna detail on tsilindrilise kujuga, asetame see vormis vertikaalselt. Lahutuspinda asetame selliselt, et detaili oleks mugav vormist välja võtta. Suurema osa detailis paigutame vormi alumisel poolel, et tagada selle paremat täitumist.
Töö nimetus VALUTEHNOLO Töö nr: OGIA (vedelvormimine) Ees- ja Rühm: perekonnanimi: Üliõpilaskood: Juhendaja: Töö tehtud: Töö esitatud: Töö arvestatud: Andres Laansoo Töö eesmärk ja ülesanded: 1. Joonestada varjandile vastav detail. 2. Määrata valandi asend vormis ja mudeli ning vormi lahutuspinnad. Teha mudeli eskiis. 3. Töötada välja liivvormi põhimõtteline konstruktsioon. Vormi eskiisil lõikes näitata vormikasti pooled, valukanalite süsteemi osad, räbupüüdel, tõusupea, kompensaatorid, toitekanalid, kärn. Analüüsida valandi saamise tehnoloogilist protsessi. Vajalikud materjalid ning seadmed. Antud valuprotsessi iseloomustus: Valandite pinnakaredus ja täpsus Materjalide vajadus vormide valmistamiseks ja metalli
X0010 Teema II Konstruktsioonimaterjalide tehnoloogia Töö nimetus: Valutehnoloogia Töö nr: 4 Ees- ja perekonnanimi: Rühm: Üliõpilaskood: Juhendaja: Töö tehtud: Töö esitatud: Töö arvestatud: Töö eesmärk ja ülesanded: Koostada tehnoloogiline protsess tooriku valmistamiseks liivvormi valamise teel, kasutades käsi- või masinvormimist. 1. Valida detaili joonis variandi numbri järgi ja esitada selle koopia. Detaili variant on sama kui survetöötluse kodutöös (vt kodutöö Nr 3). 2. Esitada v a l a n d i eskiis, millel näidakse tinglikult ära töötlusvarud, valukalded ja kärn (kui see osutub vajalikuks). Selle tarvis määratakse valandi asend valuvormis (kas vertikaalse või horisontaalse kärniga), vormi (mudeli) eraldustasand (lahutustasand), kas kasutatakse
4. Kõrgsulavad joodised – sulamistemp 1100-1850 oC 5. Rasksulavad joodised – sulamistemp üle 1850 oC Markeerimine Värvlismetallide: puhaste metallide märgitähises näidatakse metalli tähis ja puhtus. Kõigepealt põhielement, seejärel tulevad legeerelemendid. Alumiinium: Puhas Al ja järgneb alumiiniumisisalduse ehk puhtusprotsent. Alumiiniumisulamite üldtähis A. W – deformeeritav sulam; C – valusulam. K – valamine püsivormi (kokilli); S – liivvormi. Vask: PUHAS Cu ja järgneb sidekriipsuga eraldatud tähttähised (vasemargi iseloomustus). Deformeeritavad markeeritakse koostise järgi. C – vasevalusulam; C-GP – survevalu; C-GM – kokillvalu. Vene tähise järgi vask M ja järgneb tinglikpuhtusastme number. Joodised: Üldtähis B, järgneb joodise omadusi tagava põhielemendi sümbol ja massiprotsent. Margitähise lõpus näidatakse sulamistemp või –intervall. Alla 2% elemendi sisaldus, numbriga ei näidata. Malmid: Üldtähis GJ
vormisegudele järgmisi nõudeid, nagu tugevus, gaasiläbilaskvus, plastsus, väljalöödavus, järeleandlikkus, kuumuspüsivus jt. Vormisegu tugevus Vormisegu tugevus sõltub savi ja niiskuse sisaldusest, liivaosakeste suurusest ja kujust. Vormisegul määratakse tugevus (vt. 2.3 Vormisegu survetugevuse määramine) survele ühesuguse tihedusega silindrilistel proovikehadel läbimõõduga 50 mm (vt. 2.1 Proovikehade valmistamine). Gaasiläbilaskvus Sula metalli valamisel liivvormi tekivad seal gaasid, mis seotud õhu paisumisega vormisegus, sulametallis lahustunud gaaside eraldumisega, niiskuse aurustumisega, sideainete ja keemiliste ühendile lagunemisega. Juhul, kui valandi pind ei ole veel piisavalt tardunud, siis kui nad ei saa väljuda läbi vormi seinte, võivad valandites tekkida gaasitühikud. Tekkinud gaaside rõhk sõltub gaaside tekkimise ja vormist eraldumise kiirusest, mida
27.Metallurgia Metallurgia on metallide ja metallisulamite ning nendest pooltoodete tootmise tööstusharu. Eristatakse: · rauametallurigat e. ferrometallurgiat, mis hõlmab raua ja rauasulamite (teras, malm) tootmist; · mitterauametallurgiat e. värvilismetallide metallurgiat, mis hõlmab mitterauametallide (Cu, Al, Mg, Ti jt.) toomist. Pürometallurgia metallide ja sulamite tootmine kõrgetel temperatuuridel, mis tekib kütuse põlemisel 29. Valamine liivvormi või teiste keemiliste reaktsioonide toimel. Liivvormvalu puhul valand vormitakse Hüdrometallurgia metallide saamine nende liivvormis, mille siseõõnsus soolade vesilahustest; kasutatakse paljude kopeerib valandi kuju. mitterauametallide tootmisel. Liivvorm koosneb ülemisest ja
Väiksemat osa kõrgahju toodangust – valumalmi – kasutatakse malmvalandite tootmiseks valutööstuses. 28.Malmi,terase tootmise skeem 30.Koorikvalu Koorikvalu:toimub koorikvormides. Vormimaterjaliks on liiv. Temperatuurini 200-250 °C 29. Valamine liivvormi kuumutatud metallist Liivvormvalu puhul valand vormitakse liivvormis, mille siseõõnsus mudelplaat kinitakse kopeerib valandi kuju. punkril, mida pööratakse
Zn6 Mg2 Cu on alumiiniumi sulam, deformeerita, tsingi sisaldus 6%, magneesiumi 2%, vaske 1%, ülejäänd 91% on alumiinium. Erijuhtudel näidatakse ka põhikomponendi alumiiniumi puhtus, näiteks AW-Al 99,85 Mg1, kus magneesiumi 1% ja 99,85% puhtusega alumiiniumi on 99%. Valusulamite puhul (EN 1706) näiteks AC-Al Mg5 (5% Mg) võib näidata koostise tähiste järel ka valuviisi, näiteks AC-Al Mg5K, kus K näitab valamist püsivormi (kokill), AC-Al Si8 Cu2 S (8% Si, 2% Cu) – liivvormi valu. 21.-22. TITAAN, PÕHIOMADUSED, TOOTMINE, TITAANI SULAMID, LIIGITUS, KASUTAMINE Titaani sisaldus maakoores on üle 0,6% ja ta kuulub looduses enamlevinumate metallide hulka. Elemendina avastas titaani 1791. a inglane W. Gregor, kuid keemiliselt juba puhta metallina saadi teda alles 1926.a, kui õnnestus titaanjodiidi Ti J 4 lagundada vaakumis, volfraamtraadi pinnal. Titaani tootmise tööstusliku protsessi metallotermiliselt lõi 1940.a W. Kroll, tootmine algas USAs 1947.a
annaabi.ee 
