poolitatud väljakul. Võistlusmängu eesmärgiks on saata pall üle võrgu vastaspoole mängijate väljakule nii, et see maanduks vastase väljakupoolel, läheks vastasmängija puudutusest väljaku piiridest välja või vastasmängija eksiks reeglite vastu. Pall pannakse mängu serviga. Mängija peab suunama palli edasi ühe puutega, kas kaasmängijale või vastase väljakupoolele. Samas peab takistama palli maandumist oma väljakupoolel. Võrkpall on üks väheseid pallimänge, kus mängijal puudub vahetu kontakt vastasvõistkonnaga. Selles mõttes sarnaneb mäng kõige rohkem indiacaga, aga ka sulgpalli ja trnnisega, kus piirdeks on võrk. Tänapäeval on võrkpall väga levinud ja võrkpalli harrastajaid arvatakse olevat kogu maailmas üle 800 miljoni. 1895 leiutas ameeriklasest võimlemisõpetaja William Morgan mängu, mille ristis mintonette´iks. Inglased tõid selle mängu 1914 Euroopasse võrkpalli nime all
Võrkpall Sünnimaa Ameerika- 1895 William Morgan, ärimeeste ühingule kehaliste harjutuste ettevalmistamise käigus, „mintonette“, mängitud maailmas juba üle saja aasta, levis euroopasse I maailmasõja ajal, sotsialistlikud riigis eesotsas NSV liiduga võimutsesid eesotsas, ilmusid aasia riigid, venemaa naiskondi viiekordsed maailmameistrid ja neljakordsed olümpiavõitjad, 1919 jõudis võrkpall eestisse ja mängima hakati seda kõigepealt koolides, nii mõnedki uuendused tehnikas ja taktikas võeti eestis kasutusele, „eesti palling“, tallina „kalevi“ tulek NSVL meistriks, Viljar Loor- OM ja MM võitja, Iseloomustus- 12 mängijat, 6 kummalgi väljakualal, mängijad mängivad kõikides tsoonides, igas tsoonis on erinevad tehnilised ja taktikalised nõuded, maksimaalset jõudu tuleb kasutada ilma toetuspinnata, täpne liikumine oluline,
VÕRKPALL Võrkpallist Võrkpall sai alguse 1895. aastal USAs võimlemisõpetaja William G. Morgani algatusel. Esimest korda oli võrkpall olümpiamängudel 1964. aastal Tokyos. Tallinnas toims esimene ametlik turniir 1919.aastal 1923. aasta sügisel võeti esmakordselt osa rahvusvahelisest kohtumisest. 1925. aasta jaanuaris toimusid esimesed Eesti meistrivõistlused, millest võttis osa 21 meeskonda ja 3 naiskonda. Kuulsaimad võrkpallurid maailmas: Regla Torres, Charles Kiraly, Lorenzo Bernardi, Hugo Conte, Inna Ryskal Kuulsaimad võrkpallurid Eestis: Avo Keel, Viljar Loor, Margo Meresaar, Anna Kaljalina.
maanduks maha või nii, et pall läheks vastase puudutusest auti. Samas peab ka palli takistama maandumast oma väljakupoolel. AJALUGU Võrkpall sündis 1895. aastal USAs ja selle loojaks peetakse võimlemisõpetajat William G. Morganit, kes nimetas seda mängu mintonette'ks. Rahvusvaheline Võrkpalliföderatsioon ehk FIVB loodi 1947. aastal. FIVB's on praegu 218 liikmesriiki ja aktiivseid mängijaid on umbes 200 miljonit. Olümpiamängude kavas oli võrkpall Tokyos 1964. aastal ning selles osalesid nii mehed kui ka naised. Kuni 1996. aasta Atlanta olümpiamängudeni sai punkti pallingu sooritanud võistkond, kui vastasvõistkond ei suutnud mmäärustepäraselt palli tagasi lüüa. Peale olümpiamänge tehti reeglites muudatus ja nüüd toob iga pall punkti. MÄNGUVÄLJAK Mäng toimub tavaliselt sisetingimustes väljakul, milel mõõtmeteks on 18 x 9 m. Väljaku
VÕRKPALL Referaat [Type text] SISUKORD SISUKORD................................................................................................................................. 2 SISSEJUHATUS......................................................................................................................... 3 1.VARUSTUS.............................................................................................................................. 4 1.1 Mänguala................................................................................................................................4 1.2 Võrk....................................................................................................................................... 4 1.3 Pall......................................................................................................................................... 4 2.MÄNG............................................................
Võrkpall Võrkpall (inglise keeles volleyball 'lendav pall') on sportlik pallimäng, kus kaks võistkonda võistlevad võrguga poolitatud väljakul. Võistlusmängu eesmärgiks on saata pall üle võrgu vastaspoole mängijate väljakule nii, et see maanduks vastase väljakupoolel, läheks vastasmängija puudutusest auti või vastasmängija eksiks reeglite vastu. Samas peab takistama palli maandumist oma väljakupoolel. Tänapäeval on võrkpall väga levinud ja võrkpalli harrastajaid arvatakse olevat kogu maailmas üle 800 miljoni. Rahvusvaheline Võrkpalliföderatsioon FIVB ehk Fédération Internationale de Volleyball loodi 1947. aastal. FIVB-is on 218 liikmesriiki ja aktiivseid mängijaid ligi 200 miljonit. Ajalugu Võrkpall sündis USAs 1895. aastal. Ala loojaks peetakse ameerika võimlemisõpetajat William G. Morganit. Morgan nimetas seda mängu mintonetteiks Olümpiamängude kavas oli võrkpall esmakordselt Tkys 1964. aastal
KOOL Nimi VÕRKPALL Referaat Pärnu 2011 1 SISUKORD SISUKORD................................................................................................................2 SISSEJUHATUS.....................................................................................................3 1.VARUSTUS.............................................................................................................4 1.1 Mänguala...............................................................................................................4 1.2 Võrk.......................................................................................................................4 1.3 Pall.........................................................................................................................4 2.MÄNG......................................................................................................................5
Võrkpall Võrkpall on sportlik pallimäng, kus kaks võistkonda võistlevad võrguga poolitatud väljakul. Võistlusmängu eesmärgiks on saata pall üle võrgu vastaspoole mängijate väljakule nii, et see maanduks vastase väljakupoolel, läheks vastasmängija puudutusest väljaku piiridest välja või vastasmängija eksiks reeglite vastu. Mängija peab suunama palli edasiühe puutega, kas kaasmängijale või vastase väljakupoolele, samas peab takistama palli maandumist oma väljakupoolel.
Pärnu Hansagümnaasium Referaat Võrkpall Eliise Vilepill 11.a Sissejuhatus Võrkpalliks nimetatakse sportlikku pallimängu, kus võistlevad kaks võistkonda võrguga poolitatud väljakul. Võrkpalli eesmärgiks on saata pall üle võrgu vastaspoole mängijatele nii, et see maanduks vastase väljakul, läheks vastasmängija puudutusest auti ehk väljakust välja või et vastasmängija eksiks reeglite vastu
Võrkpalli reeglid Väljaku mõõtmed on 18x9m. Naiste võrgu kõrgus on 2,24m. Väljakul on korraga kummalgi võistkonnal 6 mängijat. Pall pannakse mängu pallinguga ehk serviga, serv mis viib palli vastase väljakupoolele. Igal võistkonnal on õigus registreerida mänguks 12 mängijat, sealhulgas üks spetsiaalne kaitsemängija - libero. Tema riietus erineb värvilt võistkonnakaaslaste omast. Libero mänguala piirdub tagaliiniga, ta ei või teha ründelööke, pallida ega sulustada ega olla kapten. Üldse on võrkpallis karistusi neli: suuline, märkus koos kollase kaardi näitamisega, eemaldamine koos punase kaardi näitamisega ja diskvalifitseerimine. See võistkonna liige, keda on karistatud eemaldam isega, ei tohi mängida kuni geimi lõpuni ja peab istuma karistusalal varumängijate pingi taga. Pallingul võib palli üles visata vaid ühe korra.
Mängu lõpetab kohtuniku vile, seetõttu on poolajad tihti mõne minuti võrra ettenähtud ajast pikemad. Rohkem väravaid löönud võistkond on võitja. Kui juhtub, et väravaid ei lööda ja mängu võitja peab kindlasti selguma, võidakse määrata lisaaeg. Kui ka siis ei ole tulemust, määratakse 11 meetri karistuslöögid ehk penaltid. Vead Sihilikult vastasvõistkonna mängijat vigastanud või muul viisil vea teinud mängijat võib kohtunik hoiatada (kollane kaart) või väljakult eemaldada (punane kaart) asendamise õiguseta. Kahe piirikohtuniku peamine ülesanne seisneb suluseisu määramises. Suluseis on selline mängijate asetus, kus ilma pallita mängijast on temale söötmise ajal eespool (rünnaku suunas) vaid üks mängija. Korvpall Tutvustus Korvpall on sportmäng, mida harilikult mängitakse saalis kahe võistkonna vahel. Korvpall on lihtsa
2. Ajalugu 3. Reeglid 4. Väljak / pall 5. Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Võrkpall on sportlik pallimäng, kus kaks võistkonda võistlevad võrguga poolitatud väljakul. Võistlusmängu eesmärgiks on saata pall üle võrgu vastaspoole mängijate väljakule nii, et see maanduks vastase väljakupoolel, läheks vastasmängija puudutusest auti või vastasmängija eksiks reeglite vastu. Samas peab takistama palli maandumist oma väljakupoolel. Tänapäeval on võrkpall väga levinud ja võrkpalli harrastajaid arvatakse olevat kogu maailmas üle 800 miljoni. Võistkonnal on õigus registreerida koos 12 mängijaga üks kaitsemängija, nn libero. Libero tohib mängida vaid tagaliinil, ta ei või teha ründelööke, pallida, sulustada ega olla kapten. Libero riietus erineb võistkonnakaaslaste riietusest. Ajalugu Võrkpall sündis USAs 1895. aastal. Ala loojaks peetakse ameerika võimlemisõpetajat William G. Morganit
tegevus on plahvatuslik. Antud sissejuhatus keskendub esimesena võrkpallile kui konkurentsivõimelisele spordialale ning seejärel toob välja peamised omadused, mis on vajalikud edukaks kohtunikutegevuseks. Võrkpall on konkurentsivõimeline spordiala Võistlustel kasutatakse ära muul ajal kasutamata jäävad jõuvarud. Esile tulevad maksimaalsed võimed, võitlusvaim, loomingulisus ja esteetika. Võrkpallimäärused on korrastatud nii, et oleks võimalik rakendada kõiki mainitud omadusi. Võrkpall võimaldab kõigil mängijatel, seejuures vaid üksikute eranditega, tegutseda nii võrgu juures (rünnakul), kui mänguväljaku tagumises osas (kaitses või pallingul). William Morgan, selle mängu looja, tunneks endiselt ta ära, kuna võrkpall on aastate jooksul säilitanud teatud kindlad iseloomulikud ja vajalikud mängu osad. Mõned neist on sarnased teiste võrgu/palli/reketi mängudega: · palling · kohavahetus (pallijate vaheldumine) · rünnak · kaitse
Mängijad: 1. Side (S) – tõstab palli; platsil 1 korraga, kokku 2; vahetab end eesliinis kohale 2, tagaliinis kohale 1 2. Universaal/nurgalööja (U/N) – võtab serve vastu; 2 inimest; eesliinis vahetab kohale 4, tagaliinis 5 või 6 3. Temporündaja (T) –lööb madalat tõstet keskel; 2 inimest; vahetab end eesliinis kohale 3, tagaliinis kohale 5 või 6 4. Diagonaalmängija (D) – mängib sidega diagonaalselt; vahetab tagaliinis kohale 5 5. Libero (L) – mängib taga kaitses, võrgu ees ei tohi olla; servi, blokki ei tohi; Vahetus toimub oma võistkonna servi ajal kohe peale servilööki. Vastaste servi ajal võetakse enne pall vastu, antakse tõsteks ja rünnakuks ja kui pall on üle võrgu läinud tehakse vahetus. Tehnika: http://www.tlu.ee/~ksirel/sportmangud/32_tehnika.html http://kohavahetus.weebly.com/ Võrkpalli õpik Määrused: Võrkpalli õpik http://vana.verska.ee/kool/Opetus/Kehaline/V%C3%B5rkpalli%20reeglid.pdf
...............................................................2 SISSEJUHATUS..............................................................................................................................4 AJALUGU........................................................................................................................................4 VARUSTUS......................................................................................................................................6 Mänguala......................................................................................................................................6 Võrk..............................................................................................................................................6 Pall................................................................................................................................................6 MÄNG....................................................
Võrkpall Võrkpall (inglise keeles volleyball = 'lendav pall') on sportlik pallimäng, kus kaks võistkonda võistlevad võrguga poolitatud väljakul. Võistlusmängu eesmärgiks on saata pall vastaspoole väljakule nii, et see maanduks vastase väljakupoolel, läheks vastasmängija puudutusest auti või vastasmängija eksiks reeglite vastu. Samas peab takistama palli maandumist oma väljakupoolel. Võrkpall sündis USA-s 1895. aastal. Ala loojaks peetakse Ameerika võimlemisõpetajat William G. Morganit. Morgan nimetas mängu mintonetteiks. Võrkpali väljak on tavaliselt 18x9 m. Väljaku eraldab kaheks keskjoon, millel on 9,5 m pikkune ja 1 m laiune võrk. Võrk on tõmmatud kahe posti vahele nii, et ülemine serv on väljakust 2,43 m kõrgusel (naistel 2,24 m). Võrgu ülemises ja alumises servas on valge kant, mille sees on painduv tross (ülemises) ja nöör (alumises)
Kui jõudu rohkem, tabatakse rohkem tsentrisse (palli lend läheb kiiremaks ja vastasele ebamugavamaks). Ründelöök Ründelöögi puhul on oluline jõud. Mida tugevam on ründelöök, seda suurem on võimalus, et pall jääb vastaste platsipoolele maha. Samuti on tähtis, et ründelöök sooritatakse võimalikult kõrgelt. Kõrget rünnakut on vastastel raskem blokiga takistada ning ründaja võimalike löögisuundade raadius laieneb. Ründelöögis on ühendatud jooks, hüpe ja löök (kiirus, jõud ja osavus). Seda kõike arvestades on tegemist võrkpalli raskeima elemendiga. Enne rünnakut sooritatud vastuvõtt ja tõste on tulemusliku rünnaku eelduseks. Ründelöök jagatakse nelja faasi: 1. 13-sammuline hoojooks; 2. üleshüpe, äratõuge, sirgete käte hoog ja lennufaas; 3. löök, palli tabamine hüppe- ja käeulatuse kõrgpunktis; 4. maandumine kõverdatud jalgadele väikese lõdvestava järelhüppega.
võistlevad võrguga poolitatud väljakul. Võistlusmängu eesmärgiks on saata pall üle võrgu vastaspoole mängijate väljakule nii, et see maanduks vastase väljakupoolel, läheks vastasmängija puudutusest väljaku piiridest välja või vastasmängija eksiks reeglite vastu. Pall pannakse mängu serviga. Mängija peab suunama palli edasi ühe puutega, kas kaasmängijale või vastase väljakupoolele. Samas peab takistama palli maandumist oma väljakupoolel. Võrkpall on üks väheseid pallimänge, kus mängijal puudub vahetu kontakt vastasvõistkonnaga. Selles mõttes sarnaneb mäng kõige rohkem indiacaga, aga ka sulgpalli ja tennisega, kus piirdeks on võrk. Tänapäeval on võrkpall väga levinud ja võrkpalli harrastajaid arvatakse olevat kogu maailmas üle 800 miljoni. Võrkpall sündis USAs 1895. aastal. Ala loojaks peetakse ameerika võimlemisõpetajat William G. Morganit. Morgan nimetas seda mängu mintonetteiks 1919
VÕRKPALL 1.Mitu võistlejat on saalivõrkpallis ühel võistkonnal väljakul? Võistkonnal on õigus registreerida koos 12 mängijaga üks kaitsemängija, nn libero. Libero tohib mängida vaid tagaliinil, ta ei või teha ründelööke, pallida, sulustada ega olla kapten. Libero riietus erineb võistkonnakaaslaste riietusest. Väljakul on korraga kummalgi võistkonnal 6 mängijat. 2.Mitme punktini mängitakse võrkpallis geimid (mis on lisatingimus)? Võistluse võitja selgitatakse välja kolme, nelja või viie geimi jooksul. Esimeses neljas geimis peab geimi võitmiseks saavutama vähemalt 25 punkti ja nii, et vahe on vähemalt kahepunktiline. Kui tulemus on nt 24:24, siis mängu jätkatakse kuni kahepunktilise vaheni (nt 27:25 jne). 3.Kuidas saab võrkpallis punkti
Põlva Ühisgümnaasium Võrkpall Eestis ja mujal Eva Tasso 8b klass Juhendaja Õp Viive Rätsep Põlva 2009 Sisukord : Tiitelleht : 1 Sisukord : 2
atakeeritakse aktiivselt ja agressiivse kaitsemängu eesmärgiks on mänguolukordade loomine, kus on võimalik moodustada ,,lõksu". Abistav mees-mees kaitsemäng on sobilik võistkondade vastu, kellel on head 1:1 mängijad ja läbimurdjad. Sellele kaitsele on iseloomulik mängijate väga kiire liikumine, sest pidevalt tuleb valmis olla kaaslastele abi osutamiseks ja siis tagasi pöörduda oma hoolealuse juurde või roteeruda. Võrkpall Võrkpall on sportlik pallimäng, kus kaks võistkonda võistlevad võrguga poolitatud väljakul. Võistlusmängu eesmärgiks on saata pall üle võrgu vastaspoole mängijate väljakule nii, et see maanduks vastase väljakupoolel, läheks vastasmängija puudutusest väljaku piiridest välja või vastasmängija eksiks reeglite vastu. Pall pannakse mängu serviga. Mängija peab suunama palli edasi ühe puutega, kas kaasmängijale või vastase väljakupoolele. Samas peab
..........lk10 Võrkpallist ja selle ajaloost Võrkpall on sportlik pallimäng, kus kaks võistkonda võistlevad võrguga poolitatud väljakul. Võistlusmängu eesmärgiks on saata pall üle võrgu vastaspoole mängijate väljakule nii, et see maanduks vastase väljakupoolel, läheks vastasmängija puudutusest auti või vastasmängija eksiks reeglite vastu. Samas peab takistama palli maandumist oma väljakupoolel. Palli võib ühel poolel lüüa kolm korda. Tänapäeval on võrkpall väga levinud ja võrkpalli harrastajaid arvatakse olevat kogu maailmas üle 800 miljoni. Võrkpall sündis USAs 1895. aastal. Ala loojaks peetakse ameerika võimlemisõpetajat William G. Morganit. Olümpiamängude kavas oli võrkpall esmakordselt Tkys 1964. aastal. Võistlesid nii mehed kui naised. Pikka aega sai punkti pallingu sooritanud võistkond, kui vastasvõistkond ei suutnud palli määrustepäraselt tagasi lüüa. Pärast Atlanta olümpiamänge, 1996. aastal, tehti reeglites
(soovitavalt punane ja valge). Antennid loetakse võrgu osaks ja nad piiravad üleminekuala külgedelt. 5. mitu mängijat on platsil? Mängu ajal peab võistkonnas alati väljakul olema kuus mängijat. 6. Võistkond saavutab punkti: kui pall on puudutanud vastase väljaku pinda kui vastasvõistkond tegi vea; kui vastasvõistkond sai märkuse. 7.millal saab loa pallinguks ja millal toimub kohtade vahetus? Loa pallinguks annab esimene kohtunik, kui ta on veendunud, et pallija valdab palli ja võistkonnad on mänguks valmis. Kui pallingut vastuvõttev võistkond võidab pallinguõiguse, siis peavad selle võistkonna mängijad liikuma kellaosuti liikumise suunas ühe koha võrra edasi: mängija alas 2 liigub alasse 1 pallima, 1 ala mängija liigub alasse 6 jne. 8. kas pall tohib võrku riivata? Võrku ületav pall võib puudutada võrku. 9. mängijate asetus platsil 10.kas võrku löödud palli võib edasi mängida?
Tallinna Kunstigümnaasium Võrkpallimängu iseloomustus Referaat Reino Ostra 10k Sirje Kraag Tallinn 2012 Sissejuhatus Selles referaadis saate teada, mis on võrkpall ja kuidas seda mängitakse. Veel lisavad põnevust uued ja tundmatud mõisted ja ka värvikas iseloomustus võrkpallimängust, väljakust, pallist, võrgust. Teada saab ka võrkpalli ajaloost ja mõndadest kuulsamatest mängijatest. Referaadis leidub ka mängu käik ja võrkpallimängu iseärasused. Võrkpalli ajalugu Võrkpall sündis USAs 1895. Aastal. Ala loojaks peetakse ameerika võimlemisõpetajat William G. Morganit. Morgan nimetas seda mängu minotenettiks.
liiget, kaasa arvatud kapten, treener ja võistkonna vastaval soovil ka teine treener ning maksimaalselt viis eriülesannetega (nt esindaja, arst, füsioterapeut, statistik, tõlk) võistkonna saatjat, kellel on õigus istuda võistkonna pingil. Mängu jooksul on mõlemast võistkonnast korraga väljakul viis mängijat ja neid võib vahetada. Vahetusmängijast saab mängija ja mängijast saab vahetusmängija siis kui kohtunik lubab vahetusmängijal tulla väljakule või siis kui minutilisel vaheajal või mänguvaheajal teatab vahetusmängija vahetusest sekretärile. Mängijate võistlusriietuses tuleb jälgida, et see koosneks nii eest kui tagant ühte värvi särkidest, kõik mängijad mängu jooksul kannaks särke pükstes. On lubatud "ühes tükis" mänguriietus, mängijail ei oleks T-särke, sõltumata tegumoest, võistlussärgi all, välja arvatud juhtudel kui selleks on kirjalik arstipoolne soovitus
Tallinna Tehnikagümnaasium VÕRKPALL Referaat Lota Aadla 12. klass Tallinn 2015 Sisukord 1. Võrkpall............................................................................................................................................3 2. Ajalugu.............................................................................................................................................4 3. Põhilised reeglid 3.1 Mänguala........................................................................................................................................5 3.2 Võistkond...................
poolitatud väljakul. Võrkpalli eesmärgiks on saata pall üle võrgu vastaspoole mängijatele nii, et see maanduks vastase väljakul, läheks vastasmängija puudutusest auti ehk väljakust välja või et vastasmängija eksiks reeglite vastu. Samas on väga tähtis kaitsta enda ala ja jälgida palli. Kuigi võrkpall nõuab palju treenimist ja osavust, mängivad seda väga paljud inimesed üle terve maailma ja kuna seda on võimalik mängida nii saalis kui väljas, on võrkpall üks Olümpiamängude spordialadest. Võrkpall on sündinud Ameerikas 1895 aastal. Ala loojaks peetakse William G. Morganit, kes oli ameerika kolledzis direktor. Sel ajal olid Ameerikas levinud mängud nagu pesapall, jalgpall ja korvpall, kuid need olid tema arust liiga jõhkrad ja tormakad, seega mõtles ta välja pehmema mängu ning nimetas seda mintonetteiks. Nimetus võrkpall ehk volleyball tuli hiljem mängu käigus, sest volleyball tähendabki lendavat palli.
Randmeliiges on sirgenenud ja katnud palli aksentreeritud liigutusega. Mängija maandub, löögikäsi liigub alla. Pall tabati mängijast eespool, kõrgemais punktis. 4.Kui suur on võrkpalliväljak? Sinu vastus oli: 18*9m, rannas 16*8m 5.Kuidas asetsevad mängijad väljakul (nr.1-6; eesliini, tagaliinimängijad)? Sinu vastus oli: Väljakul on mängu ajal korraga ühest võistkonnast 6 mängijat ning võistkonnal on õigus registreerida koos 12 mängijaga üks kaitsemängija, nn libero. Libero tohib mängida vaid tagaliinil, ta ei või teha ründelööke, pallida, sulustada ega olla kapten. Libero riietus erineb võistkonnakaaslaste riietusest. Mängijad asetsevad pallinguhetkel väljakul kindlas järjekorras (3 ees, 3 taga), kusjuures iga kord, kui saadakse pallingu õigus, nihkuvad kõik võistlejad päripäeva ühe koha võrra edasi. 1-parem tagamängija 2-sidemängija(eesliin) 3-keskründaja(eesliin) 4-diagonaalründaja(eesliin) 5-vasak tagamängija 6-tagumine keskmängija 6
Tartu Tamme Gümnaasiumis on rahvastepalliga tegeletud juba mitukümmend aastat. Nendest viimased kuus aastat on korraldanud Eesti Koolispordi Liidu (edaspidi EKSL) Dumle- rahvastepalli võistlusi. Minu praktilise töö eesmärgiks on korraldada EKSL Dumle- rahvastepalli võistluse Tartu linna voor. Selleks, võistlusi läbi viia 1. Teen turniiritabelid. 2. Koostan mängude järjekorra tabelid. 3. Õpin selgeks võistlusmäärused ja olen kohtunik. Teiseks eesmärgiks on jälgida erinevate koolide mängutaktikaid ja neid analüüsida. Veel pakun välja erinevaid rahvastepalli mängimise variante, mida saab kasutada treeningutel. Mina oma tööga tahan õppida neid võistlusi korraldama. See töö on kasulik, kuna annab teadmisi võistluste korraldamise kohta ja neid oskusi saab ka edaspidi kasutada. Turniiritabelite koostamine, mängude järjestuse määramine, kohtuniku töö - neid oskusi saab üle kanda teistele sportmängudele
Alljärgnev on lubatud: - Õla, õlavarre ja sääre kaitsed, kui need on kaetud pehme materjaliga; - Põlve toestused, kui need on hästi kaetud; - Purunenud nina kaitse, isegi siis, kui see on valmistatud kõvast materjalist. - Prillid, kui need ei ohusta teisi mängijaid; - Kuni viie (5) cm laiused peapaelad, mis on valmistatud mittekriimustavast ühevärvilisest riidest, tehismaterjalist või kummist. MÄNGIJAD - VIGASTUS - Mängija(te) vigastuse korral võib kohtunik mängu peatada. - Kui vigastus tekib hetkel, mil pall on "elus", siis kohtunik ei vilista mängu peatamiseks enne, kui palli valdav võistkond viskas korvile, - Kaotas kontrolli palli üle, viivitab palli mängimisega, või pall muutus "surnud" palliks. Siiski võivad kohtunikud vajaduse korral vigastatud mängija kaitseks mängu koheselt peatada. - Kui vigastatud mängija ei saa koheselt (umbes 15 sekundit) mängu jätkata või ta saab abi, tuleb ta
Nii mehed kui ka naised mängivad kaks 30-minutilist poolaega. Mängu vaheaeg kestab kümme minutit. Viimasel ajal on tehtud rohkesti muu¬datusi, et kiirendada mängu käiku. Väravavaht peab (väravavaht ei tohi viivitada palli keskele mängimisega kuid ei ole reeglit, mis määrab aja kui kiiresti ta selle sinna toimetama peab)pärast talle visatud väravat andma palli kiiresti keskjoonele. Kui mängu normaalaeg lõpeb viigiga, aga võitja tuleb selgitada, mängi¬takse pärast 5-minutilist vaheaega lisaaeg. Lisaaeg koosneb kahest 5-minutilisest poolajast ja ühest minutilisest vaheajast. Kui esimene lisaaeg võitjat ei selgita, mängitakse pärast 5-minutilist vaheaega teine lisaaeg. Ka teine lisaaeg koosneb kahest 5- minutilisest poolajast ja ühest minutilisest vaheajast. Kui mäng jääb ikka viiki, selgitatakse võitja konkreetse võistluse juhendi kohaselt (kui kaks lisaaega on mängitud ning seis on viigis järgnevad kindlasti 7m karistusvisked
- põlve toestused, kui need on hästi kaetud; - purunenud nina kaitse, isegi siis, kui see on valmistatud kõvast materjalist. - prillid, kui need ei ohusta teisi mängijaid; - kuni viie (5) cm laiused peapaelad, mis on valmistatud mittekriimustavast ühevärvilisest riidest, tehismaterjalist või kummist. 6 Mängijad vigastus Mängija(te) vigastuse korral võib kohtunik mängu peatada. Kui vigastus tekib hetkel, mil pall on "elus", siis kohtunik ei vilista mängu peatamiseks enne, kui palli valdav võistkond viskas korvile, kaotas kontrolli palli üle, viivitab palli mängimisega, või pall muutus "surnud" palliks. Siiski võivad kohtunikud vajaduse korral vigastatud mängija kaitseks mängu koheselt peatada. Kui vigastatud mängija ei saa koheselt (umbes 15 sekundit) mängu
võib mängija platsil liikuda seda põrgatamata ja see ei ole reeglite rikkumine. Oluline põhimõte on seotud kohtunike ja mängijate asukohaga. Mängija asukoht on see kus ta platsil asub või kust ta üles hüppas. Kui pall satub mängija kätte, siis loetakse, et pall puudutas seda kohta väljakul, kus mängija seisis. Samuti määratakse 2 või 3 punkti vise just selle koha järgi kust vise toimus. Kohtunikku puudutanud pall loetakse puutuvat samuti seda väljakupunkti, kus kohtunik seisab. Kolm punkti teenib mängija viske eest vaid siis kui tema mõlemad jalad on viskele minnes kolmepunkti joone taga. Näiteks võib mängija hoida palli väljaspool väljaku välispiiri mõttelist kõrgendust, kuid seistes ise määrustepäraselt väljakul ei ole see määruste rikkumine. Erandiks palli asukoha määramisel on palli väljaku piiridest väljumine. Eeldusel, et pall puudutab põrandat või muud objekti väljaspool väljakut loetakse pall audis olevaks.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
