Viivituskäsud Juhtimisülesannete lahendamisel tuleb väga sageli ühe või teise seadme sisse-, väljaja ümberlülitamiseks kasutada viivitusi. Kontrollerites on ajafunktsioonid ehk taimerid integreeritud protsessoriplokki. Kasutamisel antakse programmiga ette ajaintervallid, taimerid ja käivitustingimused. Programmeerimisel saab kasutada viit erinevat ajafunktsiooni: impulss-, pikendatud impulss-, viivitusega sisselülitus-, salvestavat viivitusega sisselülitus-, viivitusega väljalülitusfunktsiooni. Kõik mainitud ajafunktsioonid ehk taimerid omavad kolme sisendit ja kolme väljundit, millede otstarve on järgmine: · S sisendimpulsi tõusva või langeva (sõltuvalt taimeri tüübist) frondiga algab ajaintervalli loendamine.
külmikusisest temperatuuri ning tänu sellele, ei pea kasutaja seda ise tegema. Muidugi on ka külmikud millel on ekraan, mille pealt saab näha, mis toiduained on otsas ja mida oleks juurde vaja osta. Sellistes ekraaniga külmkappides on võimsamad protsessorid, kui sellistes, mis lihtsalt temperatuuri reguleerivad.[2] Pesumasinates on protsessorid kasulikud, kuna annavad kasutajale mugavama liidese (LCD paneel; vajutatavad, mitte keeratavad nupud; taimerid; stopperid; kellad; erinevad pesemisprofiilid), jälgivad ja reguleerivad trumli pöörlemist ning veetemperatuuri, annavad teada, kas kõik töötab ikka nii nagu peaks, näiteks kas vesi on üleüldse masinas, kas küttekeha töötab probleemideta ja kas pesumasina uks on kinni. Samuti on uus süsteem kindlam ja täpsem kui vana(mootor, mis liigutas võlvi, millel oli palju kettaid, ning need läksid vastu lüliteid, rikki
ülesandeks on vajalike juhtimissignaalide tekitamine, täiturite liikumiskiiruse, suruõhu rõhu reguleerimine ja muude juhtimisoperatsioonide täitmine pneumosüsteemides. [1.] 1. PNEUMAATILISED JUHTIMISKOMPONENDID 1.1Pneumaatiliste juhtimiskomponentide klassifikatsioon · Pneumojaotid ehk suunaventiilid · Drosselid ehk vooluventiilid ehk kägiventiilid · Tagasilöögiklapid · Taimerid · Rõhutundlikud elemendid · Sammjuhtimismoodulid Pneumojaotid ehk suunaventiilid muudava või suunavad suruõhu teekonda pneumo- torustikes. Pneumojaotid jagatakse olenevalt nende juhtimisviisist pideva juhtimisega- pneumojaoti on rakendunud asendis nii kaua kuni kestab juhttoime: kas manuaalne, pedaaliga, mehaaniline, pneumaatiline, elektriline (lülitus lähteasendisse toimub kas manuaalselt või vedruga). Neid nimetatakse ka monostabiilseteks pneumojaotiteks.
setup-programmi ja/või tõstes kaardipealseid jumpereid (silluseid) õigetesse asenditesse. Mälu Baasaadress Mälu baasaadress näitab kohta arvuti RAM-is, mida kasutatakse andmevahetuseks arvuti ja võrguadapteri vahel, Tavaliselt on selleks D8000 (või mõnel kaardil D800). Vahel saab täiendavalt valida ka kasutada oleva mäluruumi mahu (16 või 32 kbitti). Arvuti katkestusliinid on liinid, mille abil välisseadmed (S/V- pordid, klaviatuur, taimerid, võrguadapterid jne.) võivad protsessorile esitada oma katkestusnõuded ja mida töödeldakse vastava protseduuri järgi ja kindlaksmääratud prioriteete arvestades. Need katkestusliinid (IRQ) seatakse harilikult sisse arvutisüsteemi häälestamisel. Siini Arhitektuurid ISA (Industry Standard Architecture). IBM PC-de (XT, AT) 8- ja 16-bitine (viimane alates 1984. aastast) siinistruktuur. 16-bitine AT-siin hõlmab kaks kõrvuti asetsevat laienduspesa. ISA siini
) · 1959 dal aastal lisati kuivatitele andur, mis lõpetas kuivati töö, kui pesu oli piisavalt kuiv. · 1965 dal aastal tutvustati kuivatit, millel oli püsiva pressiga tsükkel. · 1972 aastal pandi gaasiga töötavatele kuivatitele elektri starterid. · 1974 aastal pandi kuivatitele mikroelektroonilised seadmed, millega saab määrata, kui kaua peab kuivati töötama. · 1983 -dal aastal pandi kuivatitele stardi taimerid. Trummel kuivati Tööpõhimõte Peamine mõte on puhkuda kuuma õhku ühe trummli poolest sisse ja teisest välja. 2. Külm õhk surutakse masinasse läbi õhu sissevõtuava. 3. Ventilaator tõmbab õhu sisse ja surub selle läbi küttekeha.
Arduino on 16MHz k jagatud 128 on väga mugav 165kHz. Seadke tugipingeks õigesti. See määrab ülempiiri mõõtmine; kasu VCC on ilmselt parim valik.USB power on tõenäoliselt väga stabiilne. Lõpuks seadistada ADC võimalda natuke ja Force One conversion - esimene konverteerimine võtab lisaaega tõttu mõned sisemised setup, on vajalik. Siin on lesson9.c . Lesson 10: vilkuv LED - Katkestused ja arvestid Nagu seeria sadamates, kulus natuke õppimine andmelehe mõista, kuidas teha taimerid töö. Suur osa s oli tingitud ühest valesti seatud veidi - see on koostatud ja ei tee seda, mida ma arvasin, et ta peaks tegema. Nagu selgub, on lihtne blinky valgus oli lihtsam aru saada, kui PWM. Selles näites ma kasutan TIMER0_OVERFLOW katkestada otsustada, mida teha, kui taimer üle ajama kas lülitab LED või mitte. Katkestada käitleja peab olema kirjutatud hoolikalt, kui nad juhivad sageli, s nad ei lõika enam kasulik töötlemise ajal
võimalik kokku hoida ligi 20% tarbitavast energiast. Näiteks, ei tohi lubada töötajatel tubade koristamise ajal sisse lülitada televiisorit. Samuti, kui tuba on koristatud, peavad kõik elektrit tarbivad seadmed olema välja lülitatud ja 11 termostaadid seatud miinimumireziimi. Kõikide energiat tarbivate seadmete puhul tuleks kasutada kontrollimehhanisme ja automaatikat (taimerid, programmeeritavad termostaadid, fotoelemendid ja liikumisandurid). Liikumisandurid tuvastavad inimese ruumis viibimise, temperatuuri muutuse või liikumise järgi. Liikumisandurite kasutamine võimaldab säästa puhkeruumides, väikestes kontorites, ladudes jne. 15 80% kasutatavast energiast. 2.2 VALGUSTUS Valgustus ja elektrilised seadmed moodustavad hotelli energiakasutusest umbes 33%. Hotellid ja motellid on tavaliselt valgustatud ööpäevaringselt, loomaks
TCP , . : 1) 2) : . , , 2 , . . . , : 1) SYN (sequence nr) 2) SYN ACK . 3) ACK ... . : 1) FIN 2) ACK, FIN 3) ACK timed wait + ACK FIN 4) . 21. TCP töökindel andmeedastus , - IP , , . . , TCP . , ( , ) . : 1) - 2) 3) - . . . 22. TCP taimerid - , , . 1. (retransmission; RTO) (ACK). . ACK , c. ACK, , . 2. (persist timer), , . , , . . . . , window=0. 3. (keepalive), -. 2 . . 4. 2MSL- (Maximum Segment Lifetime) TIME_WAIT. active close ACK. , , RTT ( ). TCP- RTT. RTT: RTTm = a×RTTm + (1-a)×RTTi, RTTi - , RTTm - , , - , 0.9 23
......................................................................................... 71 6.4 Mittetagasivooluklapp.................................................................................................... 73 6.5 Loogikafunktsioonide realiseerimine pneumaatikas ...................................................... 74 6.6 Kiirväljalaskeklapp......................................................................................................... 77 6.7 Pneumaatilised taimerid ................................................................................................. 79 6.8 Muudetava rakendumislävega rõhutundlik element ...................................................... 83 7. Pneumaatikas kasutatavaid tüüpskeeme............................................................................... 84 7.1 Ühepoolse toimega silindri juhtimine ............................................................................ 84 7
......................................................................................... 71 6.4 Mittetagasivooluklapp.................................................................................................... 73 6.5 Loogikafunktsioonide realiseerimine pneumaatikas ...................................................... 74 6.6 Kiirväljalaskeklapp......................................................................................................... 77 6.7 Pneumaatilised taimerid ................................................................................................. 79 6.8 Muudetava rakendumislävega rõhutundlik element ...................................................... 83 7. Pneumaatikas kasutatavaid tüüpskeeme............................................................................... 84 7.1 Ühepoolse toimega silindri juhtimine ............................................................................ 84 7
eraldab vajaliku stacki; · Klient saadab uue segmendi, mis kviteerib serveri vastuse ja eraldab oma mälus vajalikud puhvrid; Ühenduse sulgemise saavad algatada mõlemad pooled: · Klient saadab TCP FIN segmendi serverile; · Server vastab ACK, sulgeb ühenduse ja saadab FIN-i; · Klient vastab ACK, ja läheb ,,timed wait" olekusse vastab ACK kõikidele FIN-idele; · Server saab vastuse kätte ja lõpetab ühenduse. 21. TCP töökindel andmeedastus 22. TCP taimerid Kui valida timeout liiga lühike siis tekivad olukorrad kus peame kordussaatmist tegema liiga tihti ning koormame ilma asjata võrku. Kui see on aga liiga pikk siis on andmevahetus aeglane. Et valida õige RTT peame saatma proovipakette ja määrata vastavalt kanalile õige RTT väärtus. 23. TCP voo juhtimine + Vastuvõtja informeerib saatjat, palju tal puhvris vaba ruumi on. Saatja püüab hoida kviteerimata andmehulka väiksemana sellest vabast ruumist. Oluline on optimaalne timeout.
uuendatakse neid kindla aja tagant ... nõrkused Konvergentsi saavutamine võib võtta aega võimalik marsruutimistsüklite tekkimine Eeltoodud probleemite vältimine Meetrikate maksimaalväärtused Vaatevälja jagamine (split horizon) o kellelt marsruut õpiti, sellele seda uuesti ei kuulutata Marsruudi mürgitamine Ajendatud uuenduste saatmised o topoloogia muutustest teavitatakse kohe Maashoidmise taimerid (holddown timers) o topoloogia muutustel lastakse levida enne uut muudatust Sideliini-oleku marsruutimisprotokollid Marsruutimisala piires teavad kõik protokolli toetavad marsruuterid kõikide sideliinide ja võrkude infot (topoloogiat) Topoloogia tabelit vaadeldakse graafina ja arvutatakse nt Dijkstra algoritmiga igasse võrku parima meetrikaga marsruut Parim marsruut pannakse marsruutimistabelisse
area) sihtkohta isegi mõne võrgulüli kahjustuse korral, sest nende edastamiseks on mitu erinevat liini. 1969. aastal toimusid esimesed 21-22.TCP töökindel andmeedastus ja taimerid Link-state teavitamine toimub ainult lokaalvõrgus; igal sõlmel on täpne võrgu topoloogia, iga sõlm teab teiste võrkude kohta ainult õnnestunud katsed pakettedastusprotokolliga California Ülikoolis Los Angeleses (UCLAs) prof. Kleinrocki juhtimisel ning 1970. aastate Transpordikihi protokoll
marsruuter ei tea järgmist sammu, siis pakett tavaliselt kustutatakse. Vastasel korral aga saadetakse pakett edasi, muutes sihtkoha füüsilist aadressi. Niisugune protsess toimub seni, kuni pakett jõuab lõplikku sihtkohta. IGP Interior Gateway Proto (kogu protokollide hulk) RIP - Routing Information Protocol, "marsruutimisinfo protokoll" Marsruutimistabel sisaldab järgmised andmed: sihtvõrk, järgmine vahejaam (nt. marsruuter), kaugus (teelõikude, s.t. vahejaamade arvu kujul), taimerid, lipud. RIP hoiab tabelis ainult parimat marsruuti. IGRP - Interior Gateway Routing Protocol, "siselüüsi marsruutimisprotokoll" IGRP on kaugusvektoriga siselüüsi protokoll. Kaugusvektoriga protokolli kasutamisel saadab iga marsruuter regulaarsete vaheaegade järel oma naabermarsruuteritele värskendussõnumina kogu oma marsruutimistabeli või osa sellest. See informatsioon levib kogu võrgus ning kaugusi saab arvutada
mõõdu kombinatsiooni. Mõõdumuutujatena võidakse kasutada teepikkust, usaldatavust, hilistust, ribalaiust, koormust, sidekulusid. 23. Marsruutimise protokollid Autonoomsüsteemide sisese suhtluse protokollid. RIP (Routing Information Protocol, "marsruutimisinfo protokoll") on laialt realiseeritud lauaarvutite võrgutoodetes. Marsruutimistabel sisaldab järgmised andmed: sihtvõrk, järgmine vahejaam (nt. marsruuter), kaugus (teelõikude, s.t. vahejaamade arvu kujul), taimerid, lipud. RIP hoiab tabelis ainult parimat marsruuti. Võrgu topoloogia muutusi arvestatakse värskendussõnumite alusel. Stabiilsuse tagamiseks topoloogia kiirete muutuste tingimustes rakendab RIP järgmisi vahendeid: Teelõikude arvu piirang (hop count limit) - Suvaline 15-st lõigust kaugemal asuv sihtkoht märgistatakse kättesaamatuks. See piirab küll RIP kasutamist suurtes võrgustikes, kuid väldib nn. lõputu loendusega silmuste tekke
kviteerimata andmehulka väiksemana sellest vabast ruumist. Kui kviteerimata paketile tuleb timeout, tuleb paketti korrata. Kui timeout on liiga lühike, koormatakse tipptunnil ilmaasjata võrku, kui on liiga pikk, siis muutub viivitus liiga suureks. (( ==>TCP segment: päis 20 baiti (lähte- ja sihtpordid, pakettide ja kinnituse loendurid, lipud, vastuvõtu akna suurus, kontrollsumma, viit kiireloomuliste andmetega segmentidele) + lisainfo (4 baidi kordne kogus) + rakenduse andmed. )) 22. TCP TAIMERID / TIMEOUT Timeouti määramisel on tähtis, et ei seataks liiga lühikest aega (ebavajalikud korduvsaatmised) ega liiga pikka (aeglane reaktsioon segmendi kadumisel). Timeout peab olema pikem kui RTT (muutuv suurus). Kuna RTT pidevalt muutub, siis kasutatakse timeouti määramisel aluseks eeldatav RTT:=(1-X). RTT+X*eelmine RTT, X=0,1,. Igaks juhuks lisatakse timeoudile ka "igaks juhuks" aeg. Selles võetakse arvesse eeldatava RTT ja eelmise RTT vahe ning hälvet. 23. TCP VOO JUHTIMINE
Kui kviteerimata paketile tuleb timeout, tuleb paketti korrata. Kui timeout on liiga lühike, koormatakse tipptunnil ilmaasjata võrku, kui on liiga pikk, siis muutub viivitus liiga suureks. (( ==>TCP segment: päis 20 baiti (lähte- ja sihtpordid, pakettide ja kinnituse loendurid, lipud, vastuvõtu akna suurus, kontrollsumma, viit kiireloomuliste andmetega segmentidele) + lisainfo (4 baidi kordne kogus) + rakenduse andmed. )) 22. TCP TAIMERID / TIMEOUT Timeouti määramisel on tähtis, et ei seataks liiga lühikest aega (ebavajalikud korduvsaatmised) ega liiga pikka (aeglane reaktsioon segmendi kadumisel). Timeout peab olema pikem kui RTT (muutuv suurus). Kuna RTT pidevalt muutub, siis kasutatakse timeouti määramisel aluseks eeldatav RTT:=(1-X). RTT+X*eelmine RTT, X=0,1,. Igaks juhuks lisatakse timeoudile ka “igaks juhuks“ aeg. Selles võetakse arvesse eeldatava RTT ja eelmise RTT vahe ning hälvet. 23. TCP VOO JUHTIMINE
jõudnud) mitte kõik paketid, mille ACK-e pole kohale jõudnud. Ning kui sellel ajal jõuavad ACK-id kohale, siis saadetakse kõige suurema väljaga ACK-i järjekorranumbriga segment uuesti. Ei koormata võrku üleliigselt!!! 3)Kui saadetakse 2 paketti ja esimese paketi ACK ei jõua kohale, aga teine jõuab, siis pole vahet. Sest on teada, et esimene saadi ka kätte kuna esimese paketi ACK>teise paketi ACK. 22. TCP taimerid Taimer on võetud kasutusele selleks, et hakkama saada ebaaktiivsusega vastuvõtja poole pealt. Kui oodatakse vastuvõtja poolt mingit tegevust, siis saatja paneb tööle taimeri. Näiteks retransmission timer mõõdab aega, mille möödudes pakett uuesti saadetakse. See aeg ei tohiks olla liiga lühike, sest see tooks kaasa ebavajalikud korduvsaatmised. Ning samuti ei tohiks see olla ka liiga pikk, sest see tooks ebavajaliku delay ja aeglase reaktsooni paketi kadudele
on olemas, lihtsalt pole veel kohale jõudnud) mitte kõik paketid, mille ACK-e pole kohale jõudnud. Ning kui sellel ajal jõuavad ACK-id kohale, siis saadetakse kõige suurema väljaga ACK-i järjekorranumbriga segment uuesti. Ei koormata võrku üleliigselt!!! 3)Kui saadetakse 2 paketti ja esimese paketi ACK ei jõua kohale, aga teine jõuab, siis pole vahet. Sest on teada, et esimene saadi ka kätte kuna esimese paketi ACK>teise paketi ACK. 22. TCP taimerid Taimer on võetud kasutusele selleks, et hakkama saada ebaaktiivsusega vastuvõtja poole pealt. Kui oodatakse vastuvõtja poolt mingit tegevust, siis saatja paneb tööle taimeri. Näiteks retransmission timer mõõdab aega, mille möödudes pakett uuesti saadetakse. See aeg ei tohiks olla liiga lühike, sest see tooks kaasa ebavajalikud korduvsaatmised. Ning samuti ei tohiks see olla ka liiga pikk, sest see tooks ebavajaliku delay ja aeglase reaktsooni paketi kadudele. Aja seadmiseks
järjekorras pakett, siis saadetakse duplikaatkviitung, et informeerida saatjat mingite andmete kättesaamisest, aga need on vales järjekorras. Saatja saab vigaste olukordade kohta kahte moodi teada: kas ta saab duplikaatkviitungi (midagi tuli kohale aga vales järjekorras või midagi on vahepealt puudu) või saab Time-Outi (midagi ei ole kohale tulnud). Dopeltkviitung annab teada, et midagi on vahelt puudu ning seda Go-Back-N-is ega Selective-Repeatis ei ole, aga TCP-s on olemas. 22. TCP taimerid TCP taimerid on kordamise taimer, püstihoidmise taimer, hoia-elus taimer ja ajaootus taimer. Kordamise taimer (Retransmission timer): TCP time-out: RTT (Round-Trip-Time) aeg, mis kulub paketi minekuks ühest kohast teise ja vastuse tagasitulekuks. Time-Out-i aeg peaks olema pikem kui RTT ja mõistlikult väikse varuga, et me ei ootaks liiga kaua ja samas väldiks ka asjatult kordussaatmisi liiga lühikese aja tõttu. Võrgus paketid liiguvad erinevaid
ACK-e pole kohale jõudnud. Ning kui sellel ajal jõuavad ACK-id kohale, siis saadetakse kõige suurema väljaga ACK-i järjekorranumbriga segment uuesti. Ei koormata võrku üleliigselt!!! 3) Kui saadetakse 2 paketti ja esimese paketi ACK ei jõua kohale, aga teine jõuab, siis pole vahet. Sest on teada, et esimene saadi ka kätte kuna esimese paketi ACK>teise paketi ACK. 22. TCP taimerid Taimer on võetud kasutusele selleks, et hakkama saada ebaaktiivsusega vastuvõtja poole pealt. Kui oodatakse vastuvõtja poolt mingit tegevust, siis saatja paneb tööle taimeri. Näiteks retransmission timer mõõdab aega, mille möödudes pakett uuesti saadetakse. See aeg ei tohiks olla liiga lühike, sest see tooks kaasa ebavajalikud korduvsaatmised. Ning samuti ei tohiks see olla ka liiga pikk, sest see tooks ebavajaliku delay ja aeglase reaktsooni paketi kadudele. Aja
Saatja poolt vaadatuna - Loo segment seq #, saada ära ja pane taimer käima. Kui tuleb timeout saada segment uuesti ja pane taimer uuesti käima. Kui saad ACK kätte nt mingi varasemalt unACK segmendi kohta - uuenda mis on ACK ja mis NACK. Saadetakse uuesti kui - ACK läheb kaduma või Timeout on liiga lühikeseks määratud. Kui tuleb 3 ühesugust kviitungit, siis saadetakse kohe uuesti see pakett, mis on kõige varem saadetud, isegi kui pole veel timeout. 22. TCP taimerid RTT on miinimum aeg mis kulub andmete saatmiseks ja kviitungi kätte saamiseks. Peab olema väikese varuga, et me ei hakkaks mitu korda saatma samu pakette. Samas, kui see aeg on liiga pikk, siis ei jõua vastu võtta (segmenti kaotsi minekule reageeritakse liiga aeglaselt). Seda saab kaudselt hinnata - kui kaua võtab aega kviitungi tulek? Sellest lähtudes suurenda/vähenda timeout aega. 1. Kordussaatmise taimer 2. Püsivuse taimer - Tegeleb andmete saatmise püsivusega
Igal S/V-seadmel on oma unikaalne pordiaadress, mis tavaliselt esitatakse heksakujul. IBM PC-des tüüpilised S/V-portide aadressid on järgmised: Mälu baasaadress näitab kohta arvuti RAM-is, mida kasutatakse andmevahetuseks arvuti ja võrguadapteri vahel, tavaliselt on selleks D8000 (või mõnel kaardil D800). Vahel saab täiendavalt valida ka kasutada oleva mäluruumi mahu(16 või 32 kbitti). Arvuti katkestusliinid on liinid, mille abil välisseadmed (S/V-pordid, klaviatuur, taimerid, võrguadapterid jne.) võivad protsessorile esitada oma katkestusnõuded ja mida töödeldakse vastava protseduuri järgi ja kindlaksmääratud prioriteete arvestades. Need katkestusliinid (IRQ) seatakse harilikult sisse arvutisüsteemi häälestamisel. IBM PC-de (alates 80286-st) tüüpilised katkestusliinide tähendused on järgmised: 45
Errorin Error BootFromROM Clockin VCC LinkSpecial GND Juhtlüli Link0Special CapPlus Link123Special CapMinus 32 Liideselüli Linkin0 Taimerid LinkOut0 32 Liideselüli Linkin1 LinkOut1 4 Kbait kiibimälu 32 32 Liideselüli Linkin2 LinkOut2
annaabi.ee 
