kaljusaartega. Riarannik-rannikutüüp,mäeahelikud paiknevad rannajoonega risti, kuhje pinnavormid-setete kuhjumisega, lamm-emajõe lammorg,perioodiliselt suurveega üleujutav jõeoru osa. Delta-kasari jõgi,juhjunud setet tõttu hargneb jõgi. Moreen-pinnavorm ning lisaks liustiku kuhjatud sete.Oos-aegviidu oosid,kitsad kruusast ja liivast koosnevad vallid. Mõhn- kruusast ja liivast koosnevad kübkad.Voored-voolujoonelised ja orienteeritud mandrijää liikumise suunas,türi voorestik. Moreenitasandik-pinnavorm,valdavalt moreenist koosnevad pinnakattega tasasndik,kagu-eesti lavamaa.
Barokki stiil Emily Ronk Victoria Põllumäe Anabel Zopp Barokk ● 17.sajandil Euroopas valitsenud kunstistiil ,mida iseloomustab suurejoonelisus, mängulisus ,kontrastid ja tugevad tunded. ● Barokk tuleneb portugali keelsest sõnast barocco ,mis tähendab ebakorrapärast pärli. ● Barokki stiil on pärit Itaaliast. Arhitektuur ● Barokk arhitektuuris kasutati palju merekarpe. ● Majad olid voolujoonelised ning majadel olid ka ovaalsed aknad. ● Majade sees olid kõrged, maalitud laed ning maja seinade kaunistamisel kasutati palju kulda. ● Barokkset arhitektuuri kirjeldavad sümmeetria ,paraadlikus ,eenduvad ja taanduvad pinnad ning ornamentaalsete ehisdetailide rikkus. ● Eestis näiteks Palmse mõis ja Kadrioru loss. Palmse mõis Kadrioru loss Schönbrunni loss Versailles loss Maalikunst
Disaini töö Disain on mõne jaoks on ilusad autod ja voolujoonelised kodumasinad, teine jälle, et moodsad riided, kolmas hoopis, et värviline reklaamplakat vői suur plekist firmamärk majaseinal. Kui disaini mõistet defineerida, siis see on protsess lahendada väljakutseid. Disaini mõiste võeti esimest korda kasutusele 1990ndate keskel. Disaini auhindade nominentide tööde näitus Unemask ööloom Autor: Karmen Heinmaa Maskide valmistamises on kõik detailselt läbi mõeldud: neil on kujutatud erinevaid loomi,
lisandusid jõulised geomeetrilised vormid, mis paremini sidusid kunsti ja tööstust. Art Deco stiil oli mitmekülgne ja eklektiline, saades inspiratsiooni Idamaade, Babüloni, Egiptuse ja Aafrika iidsete ja eksootiliste kultuuride monumentaal- ja dekoratiivkunstidelt; looduselt (gasellid, palmipuud, ookeanilained); avangardi maalijate ja disainerite geomeetrilistelt vormidelt. Art deco läikivad, voolujoonelised vormid väljendasid elegantsi ja küllust. Metall oli hinnas - kroom, teras, plaatina, alumiinium, uus moematerjal oli bakeliit. Art Deco oli stiil suure S-ga, mida iseloomustasid sõnad: geomeetria, läige, sära, värv! Hõlmab eelkõige kunstkäsitöö, mööbli- ja sisekujunduse; ent ka arhitektuuri, plakati- ja lavakujundust ning kujutavat kunsti. Iseloomulik on püüd lähendada disaini hulgitootmise nõudeile. Tarbegraafika (plakat,
Art Deco · Art- Deco oli innovatiivne kujundusstiil 20.saj. 20-30-ndatel aastatel. · Nimetuse omandas stiil peale 1925.a dekoratiivkunsti näitust Pariisis, enne seda oli modern, modernistlik stiil. · Art deco läikivad, voolujoonelised vormid väljendasid elegantsi ja küllust. Metall oli hinnas - kroom, teras, plaatina, alumiinium, uus moematerjal oli bakeliit. · See aeg oli lärmakas, täis jazzi ja masinate müra. · Moetrende määrasid Coco Chanel ja Elsa Schiaparelli. · Filmitähed - Greta Garbo, Marlene Dietrich, Ginger Rogers, Fred Astaire. · Moodsad tantsud olid charleston ja tango. · Jazzlaulja Josephine Baker vallutas Pariisi. · Art Deco oli stiil suure S-ga.
vanust. Kilkonnal on võimalus ka oma rüü sisse pageda erinevatel põhjustel. Nahkkilpkonnal on luuline rüü kuni 2 m pikk ja kaalub kuni 600 kg. Kilprüü ja jalad Kilpkonna kilbi kuju näitab tavaliselt milline on tema elukeskkond. Maismaal elavatel kilpkonnadel on tavaliselt kumer ja kõrge kilp, mis pakub neile kaitset kiskjate eest. Neil on tugevad ja jämedad jalad, mis suudavad kanda rasket kilprüüd. Vees elavatel kilpkonnadel on lamedamad ja kergemad ja voolujoonelised kilbid, et kergendada ujumist. Nende eesjalad on pikad ja ujumiseks hästi kohastunud. Hingamine Kuna kilpkonnaliste roided on kilpüüga kokku kasvanud, ei saa kilpkonn rinnakorvi hingamiseks liigutada.. Kopsudesse pumpavad neil õhku jalgade ülaosas ja kõhu alaosas paiknevad lihased. Kilpkonnad on võimelised hingama ka naha, kurgu limaskesta ning läbi päraku piirkonnas asuva avause kaudu
sportkupeede maailma vallutanud Audi TT on olnud sensatsiooniline ja tähelepanuväärne auto igas mõttes. Berliinis 6. aprillil esitletud ja palavalt oodatud uus Audi TT kupee on oma eelkäijast veelgi dünaamilisem - seda nii disaini, jõuülekande kui ka veermiku poolest. Disain. Uue Audi TT kupee välimus väljendab eheda sõidumõnu pakkumiseks loodud masinale omast stiili, kindlust ja võimsust. Kere härjalik jõulisus väljendub lihtsates ja enesekindlates joontes, mida voolujoonelised klaaspinnad ja katus veelgi rõhutavad. Audi disainerid on uue Audi TT eelkäija välimusele omaseid rõnga- ja kuplimotiive armastusega edasi arendanud ning täiustanud. Uus Audi TT Coupé on eelkäijaga võrreldes suurem - 137 mm võrra pikem (4178 mm) ja 78 mm võrra laiem (1842 mm). Autost õhkub sportlikkust ja jõulisust - isegi paigal seistes näib auto innukalt edasi püüdlevat. Kere. Alumiiniumist ja terasest koosnev kere on konstrueeritud Audi poolt väljatöötatud ASF
abiga ning viis aastat hiljem saatsid selle oma filmides Euroopasse tagasi. Art deco ühendab endas juugendi looklevad jooned ja klassitsismi sümmeetria, aga ka raskepärased kuubikukujulised vormid, Egiptuse motiivid, idamaise viimistletuse. Selles puudub igasugune tagasihoidlikkus. Stiil hõlmas endas külluslikke ookeanilaevade interjööre, kinoteatreid Londonis, mitmekorruselisi kaubamaju ja hotelle New Yorgis. Stiilipuhas näide ja edasiminek sellel ajal oli ka : uued voolujoonelised vormid autodel, lennukitel, tolmuimejatel. Ajastu populaarsemad teemad olid kiirus, dzäss ja glamuur Kiirus: 1925. aastal muutus lennuk tehnikaimest kiireks reisimisvahendiks. Esimesed reisilennukid rappusid kohutavalt, seega võeti ohutusrihmad ja hügieenipakid kohe alguses kasutusele. Kahekümnendatel aastatel töötasid lennukitel ainult stjuuardid. Kolmekümnendatel ilmusid esimesed stjuardessid. Eeskirjade järgi olid mõõdud rangelt piiritletud- kasv mitte üle 163 cm, kaal
ning moodustab ühtselt tugeva pantseri. Enamikul kilpkonnadel on rüü kaetud sümmeetriliste sarvkilbikestega. Sarvkilbikeste ja luuplaadikeste õmblused ei ühti - see annab kilpkonnale erilise tugevuse. Kilbistel on näha aastarõngad, mille järgi saab hinnata kilpkonna vanust. Kilpkonna kilbi kuju oleneb tavaliselt tema elukeskkonnast. Maismaa kilpkonnadel on kõrge ja kumer kilp ja tugevad ning jämedad jalad. Veekilpkonnadel on lamedad, voolujoonelised kergemad kilbid. See on ujumise kergendamiseks. Peale selle on veekilpkonnade eesjalad muutunud loibadeks ja ka tagajalgade varvaste vael on ujulestad. Pehmenahalise kilpkonna luurüüd katab pehme nahk ning neil ei ole sarvkilbiseid. Nende luurüü sisaldab suuri tühikuid, mis teevad kilpkonna kergeks ja kergendab ujumist. Lame kehakuju lubab neil end vaenlase eest edukalt järvede, tiikide ja jõgede põhjamutta peita. Pea paikneb liikuval kaelal ja on tavaliselt kilprüü varju tõmmatav
Hammasvaaladel on üks hingamisava, kuid kiusvaaladel on kaks. Kuigi ühtki vaalaliiki pole veel päriselt hävitatud, on küttimine, kalapüünised ja merede reostamine viinud paljude liikide arvukuse väga madalale. Enamik vaalalisi on karjaeluviisiga, osa sooritab igal aastal pikki rändeid. Vaalalisi on ka Eesti vetesse sattunud. Vaaladel kehakuju on arenenud voolujooneliseks, mis aitab vees kergemini edasi liikuda. Tugevad külje - ja sabalihased tõukavad neid edasi. Ka uimed on voolujoonelised. Vesi on külm elupaik, seepärast on vaalalistel paks kehasoojust hoidev rasvakiht. Kui saabub talv, rändab enamik vaalu soojematesse vetesse, osa neist jõuab ekvaatorilähistele. Talvituvad vaalad kas söövad vähe või ei söö üldse. Nad elavad oma rasvade arvel ning seepärast kõhnuvad kõvasti. Pojad sünnivad vaaladel talvitumise ajal ja poegade arv on tavaliselt üks. Vaalapojal pole kuigi palju rasva ning seepärast toimubki poegimine soojades vetes.
Biootiline tegur-eluslooduse tegurid, organismide vahelised suhted. Sümbioos, kisklus, konkurents. Abiootiline tegur-eluta looduse tegurid, kliima ja elukeskkond. Päevavalgus, sademed, temp. Lühipäevataimed-õied moodustuvad ainult siis, kui päevavalguse periood ei ületa 12h. Kanep, riis. Pikapäevataimed-vajavad õitsema minekuks üle 12h päevavalgust. Kartul, hernes. Kõigusoojased loomad-sõltuvad otseselt väliskeskkonna temp. Kahepaiksed, roomajad. Püsisoojased loomad-elutegevust mõjutab temp, aga kehatemp ei muutu. Sümbioos-eri liiki organismide vastastikku kasulik kooseluvorm. Sümbiondid: taimejuur ja seeneniidistik. Konkurents-kahe erineva liigi või liigisisene suhe ühise limiteeriva ressursi korral (võitlus emaste vahel isase pärast). Kommensalism- eri liiki organismide kooselu vorm, liikidevaheline suhe ökosüsteemis, milles üks osapool saab kasu ning teisele osapoolele on see kooselu kahjutu, erilist kasu toomata (samblik ja puu). H...
. 2. Uued rakud tekivad vaid olemas olevate rakkude jagunemisel. 3. Rakkude ehitus ja talitlus on vastastikuses kooskõlas. 6.Too näiteid kõige suurematest ja kõige väiksematest rakkudest Väikseim- Mükoplasma Suurim-lindude munarakk 8.Miks on kõik 1-rakulised organismid väikesemõõtmelised? Sest rakul on 9.Kuidas on seotud raku ehitus ja ülesande spermi, munaraku, punase ja valge vereraku ning neuroni puhul? Kuna rakud on väikesed, ja voolujoonelised suudavad nad läbida vahemaad kiirelt . LK.70-72 Iseloomusta 4 erinevat põhikude: asukoht, ehitus, ülesanded. Epiteelkude-Keha ja elundite pinda vooderdav kude mis piirab keha ja organeid ning kaitseb neid väliste mõjude eest Lihaskude-kokkutõmbevõimelistest rakkudest moodustuv kude, mille ülesandeks on liigutuste sooritamine Sidekude- Palju rakuvaheaineid sisaldav kude, mis seob organismi ühtseks tervikuks--VERI
tänapäeva lehmad ja hirved. Need esivanemad elasid maismaal ja küttisid teisi loomi. Ürgvaal elas madalas meres ja soolaseveelistes lahesuudmetes 55miljonit aastat tagasi. Tema ninasõõrmed olid veel pea eesotsas. Me ei tea varajaste vaalade elust peaaegu midagi, kuid nende hambad annavad vihjeid toitumise kohta. Kaua enne vaalade ilmumist ujusid maailmameres ringi suured roomajad nagu pliosaurus. Enamik neist olid voolujoonelised nagu vaalad, kuid ei olnud viimastega üldse suguluses. Kõik need meres elanud roomajad surid välja samal aja,l kui dinosaurused, 65 miljonit aastat tagasi. Vaalasid on leitud kõikides ookeanides- troopikast jäiste polaarmeredeni ja viies maailma suurimas jões. Suurim maailmas elanud loomadest - sinivaal - võib olla 31 meetrit pikk ja kaaluda 200 tonni. Suurusskaala teises otsas asuvad väikesed delfiinid ja pringlid on vaid täiskasvanud inimese mõõtu - vähem kui 2 meetrit pikad
Helme, 2015). 1.2. FRONTAALTAKISTUS Frontaaltakistuseks nimetatakse takistust, mis takistab õhus õhusõidukit. Mida kiiremini õhusõiduk lendab või liigub, seda suurem on ka frontaaltakistus. Frontaaltakistuse üheks probleemiks on see, et väga kiirete lennukitre konstrueerimisel, on takistus väga suur, kuna frontaaltakistus suureneb juba väikeste kiiruste juures kõvasti. Selleks, et takistus oleks väiksem, peavad olema lennuki kõik välispinnad voolujoonelised. (Miksike, 2015). Frontaaltakistus: 1) on võrdeline keskkonna dünaamilise viskoossusega (Miksike, 2015). 2) on võrdeline keha liikumiskiirusega u vedeliku suhtes (Miksike, 2015). 3) on võrdeline keha ristlõike iseloomustava mõõtmega l (Miksike, 2015). 1.3. VEOJÕUD Veojõuks nimetatakse jõudu, mis on liiklusvahendi motoorne tõmbe- või tõukejõud, mis mõjub liikumise suunas (EE, 2015). Veojõu tähis on Fv
Krahv Ferdinand von Zeppelinil õnnestus esimesena ehitada töökindel vesinikuga täidetud hiigelsuur dirizaabel, mis suutis ka pikemaid distantse läbida. Samas jäi tema õhulaevade tehniline külg ikkagi nii algelisele tasemele, et need üksteise järel alla kukkusid. Schütte erialaks oli laevakere veealusele osale optimaalse kuju leidmine ja tõenäoliselt tänu sellele avastaski ta konkurendi õhulaevade suurima puuduse need polnud voolujoonelised. Nagu tolleaegsetes ajalehtedes kirjutati, meenutasid tsepeliinid "lendavaid viinereid", sest suurem osa nende kerest oli silindrikujuline. Niisuguse õhulaeva jaoks oli lihtsam sõrestikku ehitada, kuid õhus tuli selle mugavuse eest juhitavusega tasuda. Schütte pakkus esimesena välja voolujoonelise kujuga kere, mis oli eestpoolt jämedam ja tagant kitsam. Krahv von Zeppelini õhulaevade teiseks silmatorkavaks tunnuseks olid kõrgustüürid nii ninas kui sabas. Teoreetiliselt
kehtestatud alammõõt. Alammõõt näitab lühimat kala, keda võib püüda. Ohus olevate kalade püügiks on kehtestatud püügiluba ja püüginorm. See näitab kuna ja kui palju tohib teatud kalu püüda ja millise püügivahendiga. Käsiõngega võivad püüda kõik soovijad. Spinninguga püüdmise loa saab pärast vastava eksami sooritamist. (Kalad vajavad kaitset) 13 Kalaliigid erinevad välimuselt Enamik kalu on voolujoonelised ja tagasihoidliku värvusega. Osa troopilisi kalu on väga ebahariliku kehakuju ja värviga. Erilise kehakujuga on näiteks siilkala, tiibkala, kuukala. Väga omapärase kehakujuga on ka kõik süvamere kalad, kes on kohastunud elama väga ekstreemsetes oludes, täielikus pimeduses ja peaaegu ilma hapnikuta. Osad sealsetest asukatest üritavad ise valgust tekitada, on ka selliseid kes suudavad olla nädalaid söömata. Üheks eriliseks on klaaspea (pilt4). Tema pea on täielikult
avasängides. 15.Eriprofiilülevoolud, kasutamine, valem: on kandilisi ja voolujoonelisi. Kandilisest ehitatakse tänapäeval ristküliku- ja trapetsikujulisi ülevoolusid rahustusseinadeks. Et nende voolutakistus on kõverjooneliste omast suurem, siis paisutavad nad rohkem ja rahustussein võib sama efekti saamiseks voolujoonelisest madalam olla. Ülevoolupaisu projekteerimisel on eesmärgiks suur läbilaskevõime ja siis eelistatakse väikese voolutakistusega voolujoonelisi ülevoole. Voolujoonelised ülevoolud jagunevad vaakum (harja piirkonnas on rõhk joa all õhurõhust väiksem, vaakum toimub nagu jätkudes, suurendab ülevoolutegurit m. Profiili hari on kas ringjoon või ellips)- ja vaakumita (Creageri profiilid) ülevooluks.Valem: Q= *u*m*b(2g)*h03/2, kus külgkitsendustegur, u uputustegur.16.Lailäviülevool, valemi tuletus: on laialt levinud nii ülevoolupaisudena kui mitmesuguste vesiehitiste elementidena. Ülevoolueelses veesööstus voolujooned kõverduvad
reljeefi tasandikulistele kohtadele. Paksus mõnekümnest cm kuni kümnekonna meetrini. Võivad olla lainjad. Künklik moreenreljeef künklik maastik, mis koosneb moreenist. Otepää, Haanja, Karula, Pandivere kõrgustikud. Otsamoreenid positiivsed pinnavormid, markeerivad kunagist jääserva asendit. Mõõtmed varieeruvad mõnesajast meetrist mõne km. Koosnevad moreenist, kruusast, liivast, aluspõhjakivimitest jne. Nt: Sinimäed, Tamsalu, Kuusiku. Voored ja voorestikud piklikud, voolujoonelised ja orienteeritud mandrijää liikumise suunas. Ristiprofiil on sümmeetriline, pikiprofiil ebasümmeetriline. Mandrijääpoolne osa on vastaspoolest kõrgem ja järsem. Osa voori koosneb moreenist, teistel on sees aluspõhjakivimitest koosnev tuum. Pikkus mõnisada meetrit kuni 13 km, laius 0,2-3,5 km, kõrgus 20,40 m. Moodustavad väiksemaid või suuremaid rühmi voorestikke. Nt: Saadjärve , Türi, Kolga-Jaani voorestikud. Voorestiku läbilõige (Raukas & Karhima, 2007
lahksugulised ja arenevad vaegmoondega. 17.selgrootute loomade tähtsus looduses ja inimese elus · Tähtsus looduses- filtreerivad vett- käsn, aineringelülid- ämblik, hoiavad mulla viljakust- vihmauss. · Tähtsus inimese elus- on toiduks, karpidest saab pärleid, mida müüakse ja kasutatakse eheteks, tekitavad haigusi- ussid. 18.teab kalade ehituse seost veelise eluviisiga ning kalade osa looduses · Ehituse seos veelise eluviisiga- on voolujoonelised, hingavad lõpustega, uimed, keha katavad soomused, arenenud on lõhna- ja maitsmismeel, kuulmis- ja kompimismeel, on kõigusoojased (kehatemperatuur sõltub ümbritseva keskkonna temperatuurist). · Osa looduses- on toiduks. 19.teab kahepaiksete ehitust, eluviisi ka elupaika ning osa looduses · Ehitus- varvaste otsad on laienenud iminappadeks, varbad pikenenud ning neid ühendavad laiad nahklestmed, pole sama, väike pea, kaks paari jäsemeid, puudub kael,
külge. Ahtri konstruktsioon : Laeva ahter (piik) on laevakere tagaosa ahterpiigi vaheseinast kuni ahtertäävini Ahtri allveeosa ehit atakse nii, et oleks tagatud vee hea juurdepääs ahtriseadmetele (sõu- ja rooliseadmed, - ). Ahtri pealveeosa on laiem ja see kaitseb sõukruvi ja rooli vigastuste eest sildumisel, sea l asub tavaliselt sildumistekk. Ahtertääv Teraslaevade algusaastatel kasutati ahtertäävides neljakandilisi talasid. Praegu on need tavaliselt voolujoonelised valudetailid või terasplaatidest kokku keevitatud sektsioonid. Kuju ja tüüp sõltub kasutatavast roolist. ÜHE SÕUKRUVIGA Balanseerimata rooli pöörab rooli paller roolisamba poltide ja aasade peal. Rool on voolujooneline seest õõnes sektsioon, millel on kindlate vahedega roolihinge aasad. Balanseeritud roolidel pole tavaliselt roolisammast, vaid on jalas mille külge kinnitub rooli alumine laager ja üleval on rooli kronstein Kahe sõukruviga laevade ahtertääv
alal. 9-10 saj on ta juba oluline kaubanduskeskus. Kuna viikingid sõdisid ka omavahel oli Birka kaitstud kaitserajatistega. Laevadega sai läheneda sinna sadamasse vaid siis, kui oi teada kuidas täpselt sinna saab. Laevadele mahtus keskmiselt 30-60 meest, kiired , kasut sõudelaevadena ja tuulega liikusid nad ka. Purjed tihti triibulised. Valmistati linasest riidest, triibulised, sest erinevad kangad õmmeldi kokku. Oli eraldi ka kaubalaevu, mis ei olnud nii voolujoonelised. Viikingid reisid tihti Araabiamaadesse, Eksportisid karusnahku Araabiamaadesse. Orava nahk maksis Põhja-Euroopas 1 tirheni, araabias 10 . samuti kaubeldi orjadega. Ori maksis Põhjalas 100 tirhemit, Bütsantsis 900 g hõbemünti. Suuremat kasu sai blondide orjataride eest. Eelistasid sõita rannikulähedases vööndis. Vana-Ladoga oli viikingite tugipunkt 753. Sealt leitud mitmesuguseid skandinaaviapäraseid leide. Aasta nii täpselt paika pandud tendrokronoloogia abil. Vana-
Puudub (tavaliselt) sõukruviava. Balansseerimata rooli korral tehakse tääv lihtsast teraslatist või valuprofiilist. Balanseeritud rooli korral on tääv jalasega, mille külge kinnitub rooli alumine laager, või töötab rool ripproolina. Kahe sõukruvi korral kannab ahtertääv vaid rooli (kui rool on CL), mille konstruktsioon sõltub rooli tüübist. Sõuvõllid väljuvad laeva külgedest analoogiliste dedvudseadmete kaudu, kuid neid nimetatakse mortiirideks. Vahetult sõukruvide ees on voolujoonelised tugevad kronsteinid, mida kuju järgi nimetatakse A- kronsteinideks. Dedvudseade Devudseadme ülesandeks on võlli toetada ja moodustada veekindel ühendus kohas, kus võll läbib laeva keret. Dedvudseade on ahtertäävi sõuvõllisilma ehk sõuvõllikäbi täävtorus olev karpitihendite, jahutus-, määrde-, ja sõuvõlli asendi kontrolli süsteem. Dedvudseade välistab vee sattumist läbi võlliava laevakeresse. Võlliliin Võimsuse ülekanne toimub võlliliini kaudu
Modernismi nimetati kapitalismi ja demokraatika väljendusviisiks. NSVL arenes tol ajal jõudsalt nii tehnika kui teaduses, et jõuda USAst ettepoole. Seetõttu kerkisid hooned, milles kasutati palju uudseid meetodeid ja lahendusi. Riigi võimust sümboliseerisid silmapaistvates asukohtades kosmosetehnikale viitavad voolujoonelised ehtisied nt teletorn (televisiooni ajastu sümbol) Võtmetähenduse omandas arhitektide jaoks sõna ,,eksperimentaalne", mis kindlustas neile vabadust ja varjamatuatu tegutsemisest kui osaksid oma mõtteid ideaaselt ridade vahele a ka paekivi vahele peita. Eesti NSV oli näidisala, kus loodi mitmeid erinevaid hooneid. Kui asi sobis siis viidi projektide üle NSV laiali
annaabi.ee 
