Vookaardid (0)

Eesti Maaülikool
Põllumajandus- ja keskkonnainstituut
Maastikuarhitektuur
Vookaardid
Kodune töö õppeaines „ Geoinformaatika I“
Juhendaja : Anne Kull
Tartu 2014

SISUKORD:

SISSEJUHATUS 3
1. MILLIST INFORMATSIOONI SAAB ESITADA VOOKAARTIDEGA 4
1.1 Vookaartide erinevad tüübid 4
2. KVALITEETNE VOOKAART 7
2.1 Näited halbadest ja headest vookaartidest 7
3. KOMBINEERIMINE TEISTE KAARTIDEGA 10
KOKKUVÕTE 11
Kasutatud kirjandus: 12

SISSEJUHATUS

Kartograafia on ruumiliste nähtuste graafilise visualiseerimise teadus, kunst ja tehnoloogia . Kartograafilised leiud ulatuvad lausa antiikaega ning esimesed teadaolevad kindlate matemaatiliste meetodite alusel loodud kaardid on koostatud Vana-Kreeka teadlaste poolt. Termin „kartograafia“ pärineb samuti Vana-Kreeka sõnadest chartis (kaart) ja graphein (kirjutamine). (Suurna, Sisas 2012)
Kaart on mingi ala ulatuses olevate nähtuste ruumiliste seoste graafiline esitus (Suurna, Sisas 2012). Igal kaardil on kindlad matemaatilised seaduspärasused nagu projektsioon ja mõõtkava ning maastikul esinevaid objekte ja sotsiaalseid nähtusi kujutatakse kaardil leppemärkidega, värvidega, joontega ning tekstidega . (Mill, 2010)
Kartograafia peamine ülesanne on väljendada nähtusi ja nendevahelisi ruumilisi seoseid võimalikult efektiivselt, esteetiliselt ja arusaadavalt, kasutades selleks erinevaid distsipliine ning meetodeid . Kaardi põhiline ülesanne on informatsiooni talletamine ning selle edasiandmine kaardi kasutajale. Lisaks veel õppevahend, praktiline töövahend ning maailmavaate kujundaja. (Mill, 2010)
Antud referaat on pühendatud ühele teemakaardile – vookaardile ja selle kasutamisele erinevates valdkondades.
Voo- ehk liikumiskaardid on teemakaardid, millega on võimalik edasi kanda liikumist. Kujutatavaks objektiks on mingi nähtuse kohavahetus ja/või liikumine ühest punktist või piirkonnast teise. Kujutusvahendiks on liikumist ehk voogusid kirjeldavad jooned, millega saab ka väljendada liikumise suunda, tähtsust, suurust jne.

1. MILLIST INFORMATSIOONI SAAB ESITADA VOOKAARTIDEGA

„Kartograafid on väga pikalt kasutanud vookaarte, et edastada objektide liikumist ühest kohast teise, nagu näiteks inimeste liikumine, toodete/kaupade liikumine jne (Phan, 2005)“.
Vookaardid iseloomustavad mingi(te) objekti(de) liikumist ühest punktist teise. Üldiselt võib seesuguseid kaarte teha absoluutselt kõigest, peaasi, et see väljendaks liikumist. Vookaarte saab kasutada erinevates valdkondades. Alusades ajaloost, kus saab kaardiga illustreerida sõjavägede/sõdade liikumist, rahvaste rändamist jne. Linnaplaneerijad saavad vookaartidega uurida transpordi mustreid , teedele mõjuvat liikluskoormust jne. Lõpetades ilmateatega, kus saab kaardi peal näiteks näidata erinevate frontide, tuulte, tormide jne liikumist.
Üheks esimeseks vookaartide koostajaks oli Charles Minard, kelle töid on leitud umbes 1860-ndatest aastatest . Isegi Minard ei piirdunud vaid ühe teemaga , millest kaarte koostada, vaid tegi töid erinevatest valdkondadest nagu näiteks kivisöe eksport Inglismaalt (Joonis 1), Prantsuse veini eksport jne.
Joonis 1. Charles Minardi kaart, mis näitab kivisöe eksporti Inglismaalt, 1864 a.

1.1 Vookaartide erinevad tüübid

Vookaarte saab peamiselt jagada kolmeks erinevaks tüübiks : radiaalsed, võrgustikulised ning hajutatud . Radiaalsed vookaardid näitavad ühe objekti liikumist erinevatesse sihtpunktidesse, sealjuures kasutades erinevaid jooni, näitamaks eri suundi (Joonis 2). Võrgustikulised vookaardid on juba olemasoleva võrgustiku peale tehtud kaardid ning enamasti näitavad mingi nähtuse kvantiteeti. Sellist varianti kasutatakse peamiselt transpordi ja kommunikatsiooni illustreerimiseks (Joonis 3). Hajutatud vookaardid sarnanevad oma olemuselt radiaalsetele vookaartidele, st. need väljendavad objekti liikumist erinevatesse punktidesse. Kuid erinevus seisneb selles, et hajutatud vookaardi puhul võivad objektid ka viimasest punktist edasi hargneda (Joonis 4). (Briney, 2014)
Joonis 2. Näide radiaalselt vookaardist, mis näitab Air Balticu lennuteede kaarti .
Joonis 3. Näide võrgustikulisest vookaardist, mis näitab Eesti liiklusõnnetuste arvu ja liiklusõnnetusi antud teelõikudel.
Joonis 4. Näide hajutatud vookaardist, mis näitab tööalase pendelrände põhisuundasid Eestis.
Vookaarte saab veel omakorda liigitada liikuvateks ning paigalseisvateks. Traditsiooniliselt on vookaartidel kõike (alustades kaupade liikumisest , lõpetades tuule suunaga) joonistatud paigalseisvaks, kuid arvutite ning programmide arenemisega on võimalus ka kaarte animeerida. Interaktiivsed vookaardid võimaldavad väljendada näiteks tuule kiirust või tormi tsentri liikumist.

2. KVALITEETNE VOOKAART

Kaartide koostamisel tuleb meeles pidada, et need peavad olema kvaliteetsed, ning kvaliteetsust iseloomustab peamiselt see, et töö vastab kliendi vajadustele ning ootustele. Kuid lisaks kliendi tellimusele tuleb ka kindlasti jälgida põhilisi kvaliteetuse lähtepunkte (Kull, 2014):

• Loetavus – kaardi värvivalik peab olema loogiline, kirjade suurus ning paigutus vastav objektile. Nt. Suured linnad suurema kirjaga ning väiksemad, vähem tähtsamad väiksema kirjaga.
  
• Mitmeplaanilisus – kaart peab olema selge, kuid nii palju detailne , kui palju vaja on. Ehk, kui kaarti kaugemalt vaadata, edastab see põhilise informatsiooni, kuid kui lähemalt vaadata, näeb detaile.
  
• Esteetilisus – kaartidel peab olema loogiline värvi-, sümboli-, kirjavalik. Ei ole sobilik suuri pindasid erksaks või liialt tumedaks värvida. Sümbolid ja kirjad ei tohi liiga suured ega liiga väiksed olla.
  
• Kasutusmugavus – kaart peab vastama just kleindi tellimusele ning ei ole vaja lisada üleliigset informatsiooni.
  
• Sisu korrektsus – kaardid peavad vastama tegelikkusele, ehk kaardil kujutatu peab ka looduses eksisteerima , kuid ka see oleneb kaardi otstarbest. Kui on ajalooline kaart, siis ei pruugi tänapäeval päriselus enam olukord sama olla.
  

Kindlasti tuleb ka meeles pidavada, et valida õige kaardi liik. Olenevalt informatsioonist, mida kaardiga näidata soovitakse, tuleb valida ka selleks vastav teemakaart. Näiteks kui on vaja näidata mingite loomade levikut maakeral, siis seda saab esitada punktkaardi või koropleetkaardiga. Vookaartidega näidatakse siiski nähtuste liikumist ning sealt tulenevalt on ka eraldi kvaliteeti määravad aspektid:

• Asjakohane moonutus . Vookaartidega näidatakse tihti kaupade/toodete eksporti või importi , seega tuleb valida, mis antud kaardi puhul kõige tähtsam informatsioon on. Näiteks kas see, kuidas täpselt ning mis teid pidi kaup liigub või see kust kohast kuhu toode liigub.
  
• Voogude ühendamine. Tihtipeale on sihtpunktid ning liinid suhteliselt sarnased, siis võib neid näiteks otstest ühendada, et ei tekiks liigset müra kaardile.
  
• Suuna näitamine. Kui kaardi puhul on tähtis mis pidi voog liigub, siis hea viis suuna näitamiseks on joonele lisada nool , kuhu kohta täpselt see suundub. Kuid kui suund ei ole tähtis (näiteks lennuliinid, mis sõidavad üldiselt edasi-tagasi), siis pole mõtet nooli lisada – see võib just kaarti rikkuda liigse müraga.
  
• Mahu näitamine. Vookaartide peal on tihtipeale ka liikuvate objektide maht tähtsal kohal. Seda on võimalik väljendada joonte paksusega, kuid tuleb meeles pidada, et tähtis on õige kogus. Kui kaardil on niigi palju erinevaid vooge tihedalt koos, siis ei ole tark lisada neile ka paksust, sest jooned võivad sel juhul kokku sattuda ning kaart seejärel muutuda arusaamatuks.
  

2.1 Näited halbadest ja headest vookaartidest

Eelnevalt välja toodud punktide järgi on head vookaardid seesugused, mis väljendavad informatsiooni konkreetselt ning lihtsalt – nii, et ei ole vaja pikka seletavat kirja juurde, vaid kaarti vaadates saab aru, mida on kaardiga soovitud edasi öelda.
Joonis 5. Näide heast vookaardist. Kaardil on kujutatud sisserännet Ameerikasse. Leotavusele kaasa aitab erinevate noolte suuruse ning värvi erinevus, mis teevad selgemaks, kust kohast ja kui palju inimesi Ameerikasse rännanud on. Samuti annab juurde ka see, et kõige tähtsam koht, ehk sihtpunkt on veel eraldi teise teemakaardiga ära märgitud. Ehk lisaks sisserändavate inimeste hulgale, sisaldab kaart veel informatsiooni selle kohta, millistes osariikides on immigrantide arv kõige suurem.
Joonis 6. Näide halvast vookaardist. Antud kaardi puhul on välja toodud liiga palju erinevaid jooni, mida on raske jälgida. Kokkuvõttes ei ole absoluutselt aru saada, kuhu täpselt jooned koonduvad või liiguvad, kuna neid on nii tihedalt, et tekitavad lihtsalt ühtlaselt musta massi.

3. KOMBINEERIMINE TEISTE KAARTIDEGA

Selleks, et kaart oleks võimalikult informatiivne, kuid samas esteetiliselt korrektne ning puhas, kombineeritakse erinevaid teemakaarte omavahel. Sealjuures tuleb kindalsti jälgida, et ei tekiks liiga palju üleliigset müra ning seetõttu peab valima , milliseid kaarte üldsegi saab omavahel kokku sobitada. Näiteks koropleetkaarti ning isaritmilist kaarti ei saa kombineerida, kuna mõlema puhul on tähtis just nii-öelda värvide muutus kaardi jooksul. Kuid nende kombineerides hakkavad mõlema kaardiliigi värvid üksteisega konkureerima ning kokkuvõttes kaob vajalik informatsioon üldsegi ära. Ka vookaardi puhul peab valima milliste teemakaartidega see kõige paremini kokku sobib.
Vookaart ja koropleetkaart sobivad väga hästi omavahel kokku. Neid kahte sidudes on võimalik edastada palju informatsiooni ning samas jääb kaart ka puhtaks. Aga ikkagi tuleb jälgida elementaarseid asju nagu näiteks värvide valik ei tohi kahe kaardi puhul liialt sarane olla, nii et informatsioon kuskile ära kaob.
Vookaart ja isaritmiline kaart. Ka need kaks teemakaarti on omavahel hästi kokkusobivad. Kaardiga, mis sisaldaks mõlemat informatsiooni, saaks edastada palju informatsiooni erinevatest valdkondadest, kuid samas kaardile ei tekiks liiga palju müra.
Vookaarti ja sümbolkaarti ei ole väga soovitav kokku sobitada. Sümbolkaardi puhul kasutatakse tihtipeale erinevaid märgiseid eri suurustes, millega on võimalik väljendada suurust ning levikut. Samas vookaardi puhul on tähtis näidata, kuhu ja kuidas objekt liigub. Seega, kaartide kombineerides võib tekkida liiga palju informatsiooni ja müra, nii et raske on aru saada, kust mingi asi edasi liigub või kust tuli.

KOKKUVÕTE

Referaadis on käsitletud vookaarte, nende kasutusvaldkondi, sobivust teiste teemakaartidega, head ja halvad näited vookaartidest ning millised on kvaliteetsed vookaardid.
Vookaartide ülesandeks on väljendada objekti(de) või nähtuse liikumist. Erinevaid teemasid saab edasi kanda vähemalt kolme erineva vookaardi liigiga ning alati saab teemakaarte kombineerida. Kaartide koostamisel tuleb silmas pidada, et see peab vastama tellija nõuetele ning sealjuures tuleb ka mõelda, kuidas informatsiooni kõige selgemalt ning arusaadavamalt edastada.

Kasutatud kirjandus:

Briney, A. 2.04.2014. Overview of Flow Mapping . GIS lounge . Kasutamise kuupäev: 28.11.2014. a, Kättesaadav: http://www.gislounge.com/overview-flow-mapping/2/
Kull, A. 2014. Katrograafia õppematerjal aines „Geoinformaatika I“. Eesti Maaülikool.
Mill, T. 2010. Kaart, selle mõiste ja omadused. Üldkartograadia loengu materjalid. Tallinna Tehnikakõrgkool. Kasutamise kuupäev: 29.11.2014. a, allikas:
http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/674/uldkartograafia.zip/2Ptk.pdf
Phan, D. 2005. Flow map layout . IEEE
Suurna, R. Ja Sisas, E. 2012. Kartograafia alused. Kasutamise kuupäev: 29.11.2014. a, allikas: http://www.ekk.edu.ee/vvfiles/0/kartograafia_oppematerjal.pdf