................................................................................................2 SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 1.VOOKAARDID..................................................................................................................4 1.1Vookaardi tüübid...........................................................................................................5 1.1Hea vookaart..................................................................................................................7 1.2Näiteid headest ja halbadest vookaartides.....................................................................8 KOKKUVÕTE.....................................................................................................................11 KASUTATUD KIRJANDUS...............................................................................................12
Tartu 2018 Sissekort Sissejuhatus ..........................................................................3 1. Vookart .........................................................................................................4 2. Vookaardi kombineerimine teiste kaartidega ....................................5 2.1 Vookaardi tüübid ....................................................................5 3. Hea koostatud vookaart...............................................................7 3.1 Näiteid headest ja halbadest vookaartides ....................................7 KOKKUVÕTE.................................................................................................11 KASUTATUD KIRJANDUS............................................................................12 2 Sissejuhatus
Kodune töö õppeaines „Geoinformaatika I“ Juhendaja: Anne Kull Tartu 2014 SISUKORD: SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1. MILLIST INFORMATSIOONI SAAB ESITADA VOOKAARTIDEGA.............................4 1.1 Vookaartide erinevad tüübid..............................................................................................4 2. KVALITEETNE VOOKAART...............................................................................................7 2.1 Näited halbadest ja headest vookaartidest.........................................................................7 3. KOMBINEERIMINE TEISTE KAARTIDEGA..................................................................10 KOKKUVÕTE..........................................................................................................................11 Kasutatud kirjandus:....................
statistilisi pindu. · Puuduseks on, et nende kaartide lugemine nõuab keskmisest rohkem kujutlusvõimet ja vilumust. Allikas: Danielle Vougex. 2000 Allikas: www.d.umn.edu. 2000 PUNKTKAART · Nähtusi esitatakse hajusal viisil paigutatud punktide abil. Punkt ei esinda ühte konkreetset nähtust või objekti, vaid nt 1000 objekti esinemist antud piirkonnas. Allikas: Department of Commerce. 2000 Allikas: U.S. Census Bureau. 2004 Allikas: AggData. 2007 VOOKAART · Kuna paljud nähtused on dünaamilised (inimeste ja kaupade liikumine) või seotud kahe osapoolega. Sel juhul on otstarbekas esitada neid vookaartidel. · Vookaartidel kasutatakse info edastamiseks erineva jämedusega jooni ja/või nooli. Allikas: Pew Research Centre. 2007 Allikas: EUROSTAT. 1996 PINDALAKAART · Objektide pindala muudetakse nii, et see vastaks esitatava atribuudi väärtusele. · Objektide kuju moonutatakse.
Tasapinnaline: 15. Kirjeldage punkt-, joon- ja polügonobjektide juurde kaardikirjade paigutamise reegleid. Kaardikirjade paigutamise reegleid: Kiri peab olema loetav; Kergesti seostatav objektiga; Ei tohi olla „pea peal“; Painutus minimaalne; Kiri peab olema üheselt arusaadav. 16. Kirjeldage levinumaid teemakaardi tüüpe (koropleet-, sümbol-, diagramm-, isaritmiline, punkt- ja vookaart). Koropleetkaardil esitatakse nähtusi pindade kaupa, milledele on antud mingi väärtus. Nende kaartide puhul on tegemist teatud tunnuste klassifitseerimisega, kus muutuja väärtused on jagatud vahemikesse kindlaksmääratud põhimõtte järgi. Iga vahemik on kujutatud eri mustri või värvitooniga. Sümbolkaardil kuvatakse kindlaks määratud kaardiobjektid vastavalt muutuja väärtusele. Tavaliselt kuvatakse objektid sümbolitena ja on erineva suurusega.
•ruutkaart kui süntees koropleet- ja isaritmilisest kaardist. Kaardipind on jaotatud korrapäraseks ruudustikuks (sarvane andmete rastermudelile). •dasümeetriline kaart- see on koropleetkaart, kus kujtataval alal on eraldatud piirkonnad, kus antud nähtust esineda ei saa •pindalakaart puhul muudetakse objektide pindala nii, et see vastaks esitatava atribuudi väärtusele. Atribuut - iseloomustatav või uuritav suurus •vookaart esitatakse mingite nähtuste, objektide või väärtuste ümberpaiknemist ruumis. Esitatakse tavaliselt erineva kuju ja jämedusega noolte või joontega. •kronoloogilised maatriksid Tematiiline kaart (TK) - kaart, mis käsitleb rõhutatult temaatilist valdkonda (ka teemakaart) (Kuna TK on nagu teatavat liiki arvjoonis, siis kehtivad sellel ka sarnased nõuded): • lakoonilisuse printsiip - näidata vaid neid ja ainult neid elemente, mis on vajalikud kõige
Üldgeograafiline kaart- kujutatakse objekte, mis on maastikul viibides reaalselt jälgitavad (veekogud, reljeef,asulad) Temaatiline kaart- mingi kindel objektide klass või nähtus, mis ei ole maastikul reaalselt jälgitav Teemakaartide tüübid: •koropleetkaart •sümbolkaart •diagrammkaart •isaritmiline kaart •punktkaart •dasümeetriline kaart •pindalakaart •vookaart •kronoloogilised maatriksid 4. Millised on kaartidele ja eriti temaatilistele kaartidele esitatavad nõudmised. Kaart on maapinna või muu taevakeha üldistatud ja leppemärkidega seletatud matemaatiliselt määratletud vähendatud kujutis. Oluline on rõhutada üldistatuse ja 1eppemärkidega seletatuse nõuet. See tähendab, et igasuguse valikuta, üks-ühele tehtud reaalsuse koopia ei ole veel täisväärtuslik kaart.
tulpdiagrammiga sobib näidata aegridu o (Esindus)punktkaart nt 1 punkt = 1inimene km2. Ei saa edasi anda tuletatud väärtusi (nt tihedust), sest punktkaart iseloomustab niigi levikut pinnaühiku kohta. o Isaritmiline kaart sujuvalt muutuv tonaalsus. Jätab õigema mulje kui koropleetkaart, sest elanike tihedus ei muutu valla piiril hüppeliselt. o Vookaart nt majanduskeskuste omavaheline import-eksport. Noole jämedus väljendab tehingute mahtu. o Pindalakaart nt tornaadode esinemissagedus USAs osariikide pindala on muudetud nii, et see oleks proportsionaalne tornaadode arvuga aastas. o Ruutkaart koropleet ja isaritmilise kaardi head küljed. Esitab rahvastiku levikut täpsemalt. Tuleb leida optimaalne ruutude suurus, mis rahuldaks nii
annaabi.ee 
