esimene suurteos "Fantastiline sümfoonia",27 aastaselt sai Rooma preemia.Looming:läbinisti programmiline,teose läbivale ideele,mille aluseks oli kas kirjandusteos,helilooja oma elu või tema fantastilised nägemused,oli allutatud nii muusika stiil,orkestratsioon kui ka vorm,experimenteeris julgelt orkestriga,kirjutas orkestratsiooniõpiku. Teosed: programmilised sümfooniad "Fantastiline","Harold Itaalias","Romeo ja Julia",ooperid "Benevenuto Cellini" , "Troojalased", "Beatrice ja Benedict", vokaalsümfoonilised suurvormid- oratooriumid "Fausti needmine","Kristuse lapsepõlv","Reekviem","Te Deum". Georges Bizet(1838-1875), 9aastaselt võeti vastu pariisi konservatooriumi,õppis klaverimängu,1857 võitis Rooma preemia,1863 esietendus Pariis Theatre-Lyrique'is "Pärlipüüdjad. Looming: kirjutas mitmes zanris (orkestriteosed, klaverimuusika, laulud) kuid pärusmaax sai ooper(u.30 tk). eeskujudex Charles Gounod,L.Delibres,C.Saint-Saens,J.Massenet
Eesti Vabariigi kirikumuusika Kirikumuusika Oli heal järjel Kanti ette klassikalisi suurvorme(oratooriume, kantaate) Kunstiväärtuslikku vaimulikku muusikat Noored organistid õppisid konservatooriumis ning leidsid hiljem rakendust Paremaks korraldamiseks oli loodud EELK Kirikumuusika sekretariaat Cyrillus Kreek sünninimega Karl Ustav Kreek 3. detsember 1889 Võnnu (Ridala) – 26. märts 1962 Haapsalu Oli üks paremaid rahvalaulude tundjaid, kasutas ilmalikke ja vaimulikke rahvaviise Johannes Hiob 17.05.1907 - 7.08.1942 vaimulik muusika jõuline ja kontrastiderohke väljenduslaad vokaalsümfoonilised suurvormid, orelimuusika, koorilaulud Enn Võrk 14. märts 1905 - 20. september 1962 Helilooja, koorijuht Lõpetas 1926. aastal kompositsiooni erialal Tallinna konservatooriumi 1926-1933 töötas Tallinnas Jaani kiriku koorijuhi ja organistina Aitäh kuulamast! ...
LOOMING ON: ,,Insula deserta" (ld k tühi saar) ,,Lighthouse" · Kontrastirohke ,,Aktsioon-Passioon-Illusioon" · Üllatusi pakkuv kõlamaailm Vokaalsümfoonilised teosed: ,,Ante finem saeculi" (ld k enne · Mõttetihe sajandi lõppu) ,,Lumen et cantus" ,,Excitatio ad contemplandum" MUUSIKAST LEIAB:
Urmas Sisask 1960 Looming: Koorilooming · Huvi gregooriuse laulu, barokiajastu koorimuusika vastu Ka koorimuusikas on seos universumine. Ta arvutas Päikesesüsteemi planeetide tiirlemisel tekkivad teoreetilised helid. · Tulemuseks sai viiehelilise rea(cis, d, fis, gis, a). See osutus jaapani muusikas esinevaks kamayoshi laadiks. · Seda laadi kasutas järgmistes teostes: 24 vaimuliks laulus koondnimega ,,Gloria Patri" · ,,12 laulu püha neitsi Maria auks" · Kirjutas 4 missat. Neist kolmas alapelkirjaga ,,Eesti missa" on esimene eestikeelse tekstiga missa. K · Kantaat ,,Ood armastusele" naiskoorile ja lapssolistile. K Vokaalsümfoonilised teosed · ,,Pro Patricia" Eesti Kaitseväe orkestri poolt tellitud oratoorium puhkpilliorkestrile ja kooridele · Okestriteostest kirjutas konservatooriumi lõputööks sümf...
,,Andromeda galaktika" kahele klaverile. · Koorilooming. Huvi gregooriuse koraali vastu, barokiajastu koorimuusika vastu. · Tulemuseks sai viiehelilise rea (cis,d, fis, gis, a). See osutus jaapani muusikas esinevaks kamayoshi laadiks. · Seda laadi kasutas ta teostes ,,Gloria Patri" ja ,,Magnificat" · Kokku kirjutas 4 missat. /K:/ ,,Sanctus" ,,Eesti missast" · ,,12 laulu püha neitsi Maria auks" /K:/ Kantaat ,,Ood armastusele" naiskoorile ja lapssolistile. · Vokaalsümfoonilised teosed. ,,Pro patra" Eesti Kaitseväe orkestri poolt tellitud oratoorium puhkpilliorkestrile ja kooridele. · Orkestriteostest kirjutas konservatooriumi lõputööks sümfoonia ,,Põhjanael" · Sümfoonia ,,Uranus", milles kasutab trompetit, orelit, samaanitrummi ning Austraalia aborigeenide pulli didgeridood. · Tuhala Nõia kaevu loits · Lõi hümni kõigile koolidele.
Nikolai Andrejevits Rimski-Korsakov (18.03.1844- 21.06.1908) Tarmo Trummal Kaspar Muuli 10.05.2012 Vene helilooja ja muusikaõpetaja Kuulus ,,Võimsasse rühma" Puudus ametlik muusikaharidus Kodunt sai hea hariduse Vanemad olid aristokraadid Õppinud mereväeohvitseriks Ei unistanud saada muusikuks Häbelik Sündis Tihvinis Enamus tema perekonna mehi oli mere-ja sõjaväeteenistuses Kuue aastasena alustas klaveri mängimisega 12-aastaselt astus mereväe kooli Peterburis Käis vaatamas oopere Tutvus helilooja Mili Balakireviga (1861) 1862 astus kohustuslikku väeteenistusse Tagasi tulles pühendub täielikult muusikale 1871 sai temast õppejõud Peterburi Konservatooriumis orkestratsiooni- ja kompositsiooni erialadel Suri 1908.aastal Ljubenski mõisas Maetud Tihvini surnuaeda Perekond 1868.aasta kevadel kohtus ta oma tulevase naise Nadezda Nikolajevna Purgol'iga Palub naise käe 1871.aasta detsembris Abiellub 1872.aasta juulis 7 last: Mihhail (sünd. 18...
nüüdisaegse muusika suunad. Teoste sisu muutus religioossemaks, lisaks sügav huvi keskaegse kirikumuusika vastu. Teoste faktuur on polüfooniline. Teoste tähtsaimaks ehituselemendiks on kolmkõla. Ta ise nimetas uut stiili kellukeste ehk tintinnabuli stiiliks. See on rahu ja hingelist tasakaalu väljendav, endassesüüviv, vaikust kuulatav, kuid seejuures intensiivne ja pingestatud muusika. Selles muusikas on palju pianissimo't ja pause. Pärdi teise perioodi loomingus on olulised vokaal- ja vokaalsümfoonilised teosed. Tähtteoseks Tabula rasa (1977), kontsert kahele viiulile, keelpilliorkestrile ja muudetud tämbriga klaverile.
Rudolf Tobias 1873 -1918 1873 -1918 Esimene kompositsiooniharidusega helilooja Eestis Tegutses organisti, pianisti ja muusikakriitikuna Loomingul tugev isikupära, harukordne väljendusjõud Temalt pärinevad paljude zanride esikteosed Eesti muusikas Lapsepõlv Sündis köstri pojana Hiiumaal Käinas, 1885 kolis pere Kullamaale Peres 13 last Elamistingimused soodsad Esimesed teadmised isalt 6-aastaselt mängis ta isaga neljal käel orelit 9-aastaselt komponeeris oma esimese teose -12 koraalprelüüd http://www.koolielu.edu.ee/eesti_muusika/ http://www.koolielu.edu.ee/eesti_muusika/ http://www.koolielu.edu.ee/eesti_muusika/ Koolitee 1885 Haapsalu kreiskool, õppis Catharina von Gernetti juures 1889 Tallinna Nikolai gümnaasium, mille lõpetas koduõpetaja kutsega 1893 Peterburi konservatoorium, lõputööks kantaat "Johannes Damaskusest" Elukäik Aastatel 1898 - 1904 töötas Peterburi Jaani koguduse organisti ja koorijuhina 1904...
Tüür, Timo Steiner. On koguaeg olnud suhteliselt sarnase käekirjaga. Elurõõmus helilooja, liikuv, rütmikas, positiivne muusika. On kirjutanud 8 sümfooniat, peamiselt instrumentaalkontserte erinevatele pillidele, 2 kontserti kammerorkestrile, eriti nr1, ,,Intrata" kammerorkestrile. Kirjutas teoseid konkreetsele esitajale, arvestades tema võimalusi. Klaveriteostest tähtsaimad: 10 klaverisonaati, 24 prelüüdi, 24 prelüüdi Eesti rahva viisidele, 24 marginaali, vokaalsümfoonilised suurvormid( nt koostöös Karl Marxiga on valminud deklamatoorium ), koolikantaat, väike oratoorium, maagiline ruut. Filmimuusika: supernova, tütarlaps mustas, Viini postmark, gladiaator. Arvo Pärt Sündinud 1935. Kõige kuulsam helilooja, tuntud kogu maailmas. Tallinna Konservatoorium, H. Elleri õpilane, enne seda õpetas teda V. Tormis. Mõnda aega töötas Eesti Raadios, alates 1967 vabakutseline helilooja, 80
ning Eesti Kirjanduse Seltsi tollase esimehe Villem Reimaniga osales Tõnisson Eesti Rahva Muuseumi asutamisel 1909. a. Tartus tegutses alates 1865. a laulu- ja mänguselts Vanemuine. Seltsi eestvedamisel asutati 1906. aastal kutseline teater. Tartu muusikaelu üheks olulisemaks eesvedajaks kujunes Aleksander Läte, kelle initsiatiivil loodi 1900. aastal Eesti esimene sümfooniaorkester. Repetuaaris olid nii klassikalise muusika sümfoonilised kui ka vokaalsümfoonilised suurvormid. Proovide ettevalmistamisel ja läbiviimisel osales ka helilooja Rudolf Tobias. 1908. a loodi sümfooniaorkester ka Vanemuise Seltsi juurde. Oluline oli, et kontserte esitati rahvale terve aasta vältel, mitte ainult suvehooajal. 1911. a sai Vanemuise muusikajuhiks Juhan Aavik, kes on lõpetanud Peterburi konservatooriumi. 1919. a avati Tartus Kõrgem Muusikakool, mida juhatas Juhan Aavik kuus aastat. Esimesed sümfoonilised ja vokaalsümfoonilised suurteosed Eesti muusikas
küllalt keerulisi rütme. Lemmikuks olid hispaania tantsurütmid. Suur osa orkestriteoseid olid tihedalt seotud nii balleti kui ka klaverimuusikaga. Tähtsamd teosed: orkestrimuusika ,,Hispaania rapsoodia", ,,Hane ema", ,,nooblid ja sentimentaalsed valsid". Ooperid-,,Hispaania tund", ,,Laps ja võlumaailm". Balletid- ,,Daphins ja Chloö", ,,Boolero". Klaveriteosed-,,Couperini haud", ,,Öine Gaspard". Vokaalsümfoonilised teosed-,,Seherezade". 5. Maurice Ravel üks looming ,,Boolero" ? kirjutamise mõtte andis Vene balleti baleriin - Ida Rubinstein. Pariisis tuli lavale 1928 a. ,,Boolerot" on etendatud erinevate libertodega, ühe autoriks Ida Rubinstein ja teisel Ravel ise. Mõlemad lavastused olid edukad, kuid maailmakuulsaks sai orkestripalana. ,,Boolero" kompositsiooni moodustavad 18 sümfoonilist variatsiooni ühele ainsale teemale. Selle ebaharilik
Hakatakse kirjutama ORATOORIUME, mida tinglikult nimetati ka vaimulikuks ooperiks. Teoses esinevad segakoor, vokaalansamblid(2-4 lauljat), vokaalsolistid, saateks orkester ja või orel. See on alati mitmeosaline. Laulu tekstides vaba piibliaineline luule. Oratooriumi kantakse ette laval samas puuduvad dekoratsioonid ja kostüümid. Lisaks oratooriumitele hakati kirjutama: missasi, reekvieme, passioone, kantaate ja vaimulikke kontserte. Kõik need uued vokaalsümfoonilised suurvormid olid vormiliselt ja ülesehituselt küllalt sarnased. Neis kõigis kasutatakse sooloaariaid, vokaalansmableid, suurt segakoori, retsitatiive (sisu ümber jutustaja), instrumentaalseid koraale. Teiste erinevused tulenevad aga eesmärkidest ja sisust. Tekstina kasutatu piiblitemaatikat, aga ladina keeles. Vaimulikud kontserdid arenesid välja motettidest. Lauluhäälte saateks esinevad pillid. Peale Itaalia ja Saksamaa kujunesid veel eeslinlikekes barokkmaadeks veel
Eespere koorilooming ja instrumentaalteosed on kõlanud paljudes Skandinaavia ja Euroopa maades ning USA-s. Stiil Eespere muusika on enamasti rahulik, järskude murranguteta, toimuvat otsekui eemalt vaatlev. Muusikaline materjal on sageli napp ja teostes on palju korduste tehnikat. Heakõlalises, sageli minoorses muusikas on tihti tugev annus melanhooliat. Eespere ulatuslikust loomingust on laiemalt tähelepanu köitnud vokaalsümfoonilised suurvormid, siira tundetooniga lastemuusika ja peenekoeline kammermuusikastiil. Alates 70. aastate lõpust said tema helikeele püsijoonteks tonaalne laadikäsitlus, ostinato-tehnika ja variantsus, milles ilmnevad nii minimalismi, eesti rahvamuusika kui ka baroki mõjud. Tema suurvormide dramaturgiale on omane rituaalne sisendusjõud. Enamasti jäävad Eespere teostest kõlama eksistentsiaalsed teemad. Tähtsus Rene Eesperet peetakse isamaaliste koorilaulude isaks
1. Nimeta 3 hilisromantismi heliloojat. Gustav Mahler, Richard Strauss, Sergei Rahmaninov 2. Kuidas väljendub hilisromantismi stiil Gustav Mahleri loomingus? Eetilised, Filosoofilised, elu ja surm, headus ja kurjus, püüdlemine ideaalse harmoonia poole. 3. Nimeta tähtsamad muusikažanrid Mahleri loomingus. Vokaalsümfoonilised teosed, orkestri saatega sümfoonia tsüklid, põimis oma sümfooniatesse intonatsioone ja tsitaate lauludest, Sümfooniad, kantaat sümf. 4. Kuidas on sündinud impressionismi mõiste? Impressionism on pr. keeles MULJE. Mõiste sündis maali kunstis. 5. Nimeta impressionismi ühiseid tunnuseid maalikunstis ja muusikas. Kujutasid alati ilusaid muljeid, hetke meeleolu edasi andmine, ei ole suuri kontraste ega kirge. Kõlapilt on udune. 6
Peale Eestist lahkumist on Pärt loonud valdavalt vaimuliku sisuga muusikat. Kuna selles on olulisel kohal tekst, sõnad, siis on helilooja rohkem pöördunud vokaal- ja vokaalsümfooniliste zanrite poole. (Varasem looming on rohkem instrumentaalne.) Pärt kasutab traditsioonilisi kirikumuusika zanreid (passioon, missa, psalm jt) ja liturgilisi (jumalateenistuse) tekste. Kuigi valdav osa teostest on loodud ladinakeelsele tekstile, kasutab helilooja sageli ka teisi keeli. Tuntud on vokaalsümfoonilised teosed ,,Johannese passioon", ,,Stabat Mater", ,,Magnificat", Te Deum", ,,Patukahetsuse kaanon". Samas on ta jätkanud ka instrumentaalmuusika loomist, jõudes näiteks viimati 4.sümfooniani. Arvo Pärdi jaoks on väga oluline, kuidas tema teoseid interpreteeritakse, esitatakse. Ta teeb koostööd maailma parimate muusikute ja orkestritega. Tänaseks on Arvo Pärt saanud arvukalt aunimetusi ja preemiaid. Ta on paljude maailma
Tema orkestristiili mõjuas Liszt, kellega Berliozi sidus tihe sõprus. Berliozi kirjutatud orkestratsiooniõpik, mida hiljem täiendas Strauss, pani aluse 20.saj orkestrikäsitlusele. Berliozi tähtsamate teoste hulgas on programmilised sümfooniad ,,Fantastiline" (1830, 5osa), ,,Harold Itaalias"(Byroni-aineline, vioola soolopartii loodud Paganinile), ,,Romeo ja Julia"(koori ja vokaalsolistidega), ooperid ,,Benevenuto Cellini", ,,Troojalased", ,,Beatrice ja Benedict", vokaalsümfoonilised suurvormid-oratooriumid ,,Fausti needmine", ,, Kristuse lapsepõlv", ,,Reekviem", ,,Te Deum". Berlioz ei kirjutanud üldse kammermuusikat. Georges Bizet(1838-1875) on Prantsuse helilooja. Bizet isa, kes teenis leiba juuksuri ja parukategijana, andis ka laulutunde ning tegeles oma lõbuks komponeerimisega. Ema oli suurepärane pianist ja ema õde tunnustatud lauluõpetaja. Nii kasvas noor Bizet muusikalises õhkkonnas ja tulemused ei lasknud kaua oodata-9a-selt võeti ta vastu Pariisi
Taani-Muusika on idülliline. Looduses pole suuri kontraste nii ka muusikas. Fantastika on helge ja õilis. Väga tugevad saksa mõjud. Taani kunst muusika on väga vana. Kopenhaageni õukonnas oli muusika elu alati kõrgel järjel ja on teada et 1612 aastaloli õukonnas palgal üle 30 laulja ja üle 30 pillimängija pluss veel 16 trompetisti. 1689 aastal lavastati esimene ooper. Välismaalaste tulv oli nii suur et oma muusikat ei olegi. 19 sajandi kuulsamad mehed olid Johhan Peeter Hartmann ja Nils Willhelm Gade. Norra -Loodus on karm külm meri kosed kaljud. Kõige karmima kliimaga. Muusikas on palju kurje vaime ja olendeid. Alates trollidest. Hingelt tundub norrakas lüürik olevat. Vaene aga uhke rahvas kuni 20 sajandini. Tal puudus sajandeid iseseisvus. 14 saj alates oli sõltuv taanist. Keel oli taani, rõivas oli taani. 19 sajandi algul lööb norra taanist lahti aga liidetakse kohe rootsiga. 1885 aastal saab ametlikuks keeleks norra keel. 1905 tuleb...
Ta ühendab oma sümfooniates vokaali ja orkestri. 14. Kuidas on Mahleri sümfooniad ja laulutsüklid omavahel seotud? Kogu Mahleri looming jaotub kaheks - sümfooniad ja la orkestrisaatega laulutsüklid. Teatud mõttes need zanrid põimuvad tema loomingus, sest 2., 3., 4. kui ka 8. sümfoonias kasutab ta vokaalsolisti või koori (või mõlemat korraga). Laulutsüklid "Rändselli laulud", "Laulud "Poisi võlusarvest"", "Laulud surnud lastest" on omakorda vokaalsümfoonilised teosed. 15. Mahleri on võrreldud Beethoveni ja Brahmsiga. Mis neid ühendab? Mahleri sümfooniaid võib sisulisest küljest -muusikalis-dramaturgiline arendus ning jõulised ja erendad kujundid- võrrelda Beethoveni loominguga. 17. Millised kirjandusteosed on olnud inspiratsiooniks Straussile ja Mahlerile ? Mõlemale on olnud eeskujuks just rahvaluule ja üldtuntud eeposlikud kirjandusteosed. Mahlerit innustas nt. Brentano rahvaluulekogumik "Poisi võlusarv", Dostojevski teosed ja ka
Eesti Televisiooni tütarlastekoor kasvas välja ETV lastesaadete toimetuse juurde loodud laste laulustuudiost, mille asutaja ja muusikajuht aastatel 1990-2004 oli koori dirigent Aarne Saluveer. Täna laulab kooris kakskümmend viis 15-25 -aastast tütarlast, kellest enamikul on muusikaline haridus ja varasem koorilaulukogemus. Koori repertuaar on lai: nii vaimulik kui ka ilmalik muusika, rahvamuusikatöötlused, pop- ja dzässmuusika ning vokaalsümfoonilised suurvormid. Koori juures meeldis mulle kõla, intonatsioon ja emotsioon, mis moodustasid terviku. Nende hittlugu ,,Sampo tagumine" on liikumisega. Seda on alati huvitav vaadata ja kohe on näha, et ka lauljad naudivad seda. Muidugi ei saa olla esinemine perfektne ja alati saab midagi veel paremini, kuid mina jäin nende esinemisega väga rahule. Ainuke asi, mille kallal võib norida, on mõned mustad noodid. Kontsert üldiselt oli minu arvates suurepärane, kuna kui on koos nii palju andekaid
avangardism. Koolkondadeks on uusviini koolkond ja rahvusromantiline koolkond. 2. Stiilide rohkus ja mitmekesisus on see, mis eristab 20. sajandi muusikakultuuri eelnenud ajastute omast. 3. Hilisromantism oli mõjuvõimsaim Saksamaal ja Austrias. 4. Johannes Brahms, Anton Buckner, Max Reger, Paul Hindemith, Richard W agner, Gustav Mahler. 5. Mahler kasutas vokaalset soolohäält. Tema laulutsüklid olid vokaalsümfoonilised teosed. Ta kirjutas ka sümfooniaid. 6. Kaheksas sümfoonia on ettekandekoosseisult grandioosne: 5-kordne puhkpillikoosseis ja 17 vaskpuhkpilli orkestris, 2 segakoori ja poistekoor, lisaks veel 8 solisti ja lavatagune orkestrirühm. Vastavalt tekstile jaotub sümfoonia kaheks.Esimese osa sõnade aluseks on katoliku hümn, teine osa tugineb Goethe ’’Fausti’’ II osa lõpustseenile. 7
Impressionism Impressionism on 19.sajandi lõpu (70.-ndate) vool, mis sai alguse Prantsuse maalikunstist (Impressioon ,,Tõusev päike" Monet). Monetil oli ka mõttekaaslasi (Renoir, Manet jne). Mõte oli see, et väljuks kuivast ja umbsest ateljeest loodusesse, kus joonistaks muljet (puuduvad selged piirjooned, hajus, sabruline, varjud, valguse muutumine). Kirjanduses on impressionism sümbolism. Muusikas oli impressionism 19.sajandi viimasel lõpuveerandilkeskendub hetkelisele nautimisele, orkestrimuusika tähtsal kohal, detailid, nüansid. Meloodia asendub akordikaga. Meloodia on liikuv, voolav. Huviobjektid idamaine (pentatoonika- Jaapani ja Jaava mõju) harmoonia asemele (toonika, subdominant, dominant). Üritati leida sisemist avarust kujutada valgust (polüfoonilised võtted ühel hetkel kihiti). Palju programmilist muusikat ja muusikat, mis kujutas inimesed ja looduse suhteid. Kirjanduses lu...
Liitu ning oli ka selle esimees. Looming žanrite kaupa: koosneb ainult vokaalmuusikast ehk 60 koorilaulu ja 7 soololaulu, lisaks vaimulikud koorilaulud Tähtsamad teosed: “Mu isamaa nad olid matnud”, “Priiuse hommikul”, “Kevade tunne” Mõlemad kuulusid esimeste eestlaste hulka, kes lõpetasid Peterburi konservatooriumi. Miina Härma oli Eesti esimene naishelilooja ning ta edendas aktiivselt muusikaelu. Türnpu oli samuti tugev muusikaelu edendaja. 10. Esimesed sümfoonilised ja vokaalsümfoonilised suurteosed Eesti muusikas . Rudolf Tobias(eluaastad, õpingud, töökohad, ametid, looming žanrite kaupa, tähtsamad teosed), Artur Kapp(eluaastad, õpingud, töökohad, ametid, looming žanrite kaupa, tähtsamad teosed). R. Tobias (1873-1918) sündis Hiiumaal. Avamäng ,,Julius Caesar'' oli üldse eesti esimene sümfooniline teos ning kantaat ,,Johannes Damaskusest'' oli esimene oma zanris. Tobias on samuti ka eesti esimese, samal aastal valminud klaverikontserti autor. Iseloomustab
Elulugu Johann Sebastian Bach oli baroki ajastu helilooja. Paljud peavad teda suurimaks heliloojaks kogu muusikaajaloos. Tema looming on hinnatud nii sügavamõttelisuse, tehnilise täiuslikkuse kui ka ilu ja mõjuvuse poolest.(1) Johann Sebastian Bach sündis 31.märtsil 1685 Eisenach`is ja suri 28.juulil 1750 Leipzig´is. Johann Sebastian Bach sündis muusikute perekonnas. Ta õppis kodus lalumist ja viiuli mängu. 10 aastaselt jäi ta orvuks ja teda kasvatas vanem vend, kes oli nõudlik ja vanamoeline. Vend kuulas Sebastiani teoseid, väljaarvatud traditsionaalsed teosed. Johann Sebastian Bach kirjutas oma teosed kuuvalgel ümber aga vend põletas need tal ära. Vend õpetas Bachile klavikordimängu ning tutvustas talle Lõuna-Saksamaa heliloojate muusikat. Bach hakkas juba 15 aastaselt omale ülalpidamist teenima. Esialgu ta oli lauljaks Püha Michaeli kiriku poistekooris. Sealt sai ta ülalpidamise, t...
Sümfooniad ja laulutsüklid põimuvad omavahel, kasutab nendes samu materjale ja nende aluseks ja ideeks on tsüklid. Kogu Mahleri looming jaotub kaheks - sümfooniad ja la orkestrisaatega laulutsüklid. Teatud mõttes need žanrid põimuvad tema loomingus, sest 2., 3., 4. kui ka 8. sümfoonias kasutab ta vokaalsolisti või koori (või mõlemat korraga). Laulutsüklid "Rändselli laulud", "Laulud "Poisi võlusarvest"", "Laulud surnud lastest" on omakorda vokaalsümfoonilised teosed. 5. Mahleri on võrreldud Beethoveni ja Brahmsiga. Mis neid ühendab? Beethooveni momentaalsus, 9 sümfoonia orkester ja koor, Bhrams muusikas kohtleb samamoodi lalvaid teemasid nt 4 sümfoonia. Nendelt heliloojatelt võttis Mahler midagi, mis kõik koos andsid tema muusikale iseloomu. Beethoveni üheksandast sümfooniast tuli idee kasutada soliste ja koori sümfoonias. Beethovenilt, Lisztilt, aga ka teisest muusikakultuurist pärit Berliozilt
Vokaalsümfooniline suurvorm on üheks muusika liigiks. Vokaalsümfoonilise suurvormi koosseisuks on koor, solistid ja orkester. Ajaga tekkisid muutused erinevates muusika zanrites. Muutus meloodia, helitugevus, harmoonija jne. 17-19.saj., see periood hõlmab kolme ajastut, milleks on barokiajastu, klassitsismi ajastu ja romantismiajastu. Igas muusika zanris on märgatavad muutused kõigi kolme aja perioodil. Võtaks vaatluse alla oratooriumi, kantaadi, missa ja passiooni. Kõik nemad on vokaalsümfoonilised suurvormid ning igaühel on näha muutusi kahe sajandi vältel. Kantaat Kantaat on üheks vokaalsümfoonia suurvormiks. See on mitmeosaline muusikateos koorile ja solistidele klaveri, oreli või orkestri saatel. Kantaat võib olla ulatuslik üheosaline või mitmeosaline vokaalteos ning ta võib olla loodud ka üksnes solistile või hoopis koorile, solistidele ja orkestrile. Viimasel juhul sarnaneb ta oratooriumile. Siiski on kantaadid lühemad ning tavaliselt puudub neis ka arenev suzee
• Kapi lemmikheliloojaks oli J. S. Bach, kelle loomingut ta hindas ja armastas üle kõige, mis avaldus ka mitmel pool tema oreliloomingus. Seevastu sümfoonilises muusikas lähtus A. Kapp L. v. Beethoveni ja P. Tšaikovski eeskujudest, kes avaldasid talle oma mõju nii orkestrikäsitluse kui ka muusikalise kujundlikkuse mõttes. • Koos Rudolf Tobiasega pani aluse Eesti sümfoonilisele muusikale. • Sümfoonilised heliteosed – 26 • Vokaalsümfoonilised heliteosed – 4 • Orelile – 20 • Klaverile – 5 • Kammermuusika – 4 • Puhkpilliorkestrile – 6 • Soololaulud – 29 • Koorilaulud – 60 • Vaimulikud laulud – 25 • Lastekoorile - 30 Oratoorium ”Hiiob” (1929) • On põhjust arvata, et oratooriumi teema valikul osutusid Artur Kapile määravaks eelkõige subjektiivsed põhjused – oli ta ju Venemaal kaotanud Hiiobi kombel kõik,
lõpuks tunni katkestas, olnud ta nördinud: "Kui kahju, et te nii ruttu ära peate minema! Me ei ole ju jõudnud veel midagi ära teha." Aga töö oli kestnud juba kolm, neli või rohkem tunde. 1956. a. tabas Saart halvatus, mistõttu ta loobus pedagoogitööst ja pühendus heliloomingule. Mart Saar oli heliloojana miniaturist. Pea kogu tema loomingu moodustavad väikevormid: umbes 350 koorilaulu, 180 soololaulu, 120 klaveripala (veel on tal muusika lastenäidendile ja mõned vähetuntud vokaalsümfoonilised ja orkestriteosed). Mart Saare varane looming oli väga novaatorlik, seotud tolleaegsete moodsate suundade ekspressionismi ja impressionismiga. Uudset lähenemist on tunda eriti tema soololauludes ja klaveripalades, aga ka mõnedes koorilauludes. Teisalt loetakse Mart Saart üheks eesti rahvusliku muusikastiili rajajaks. Keeruliste, "lauldamatute" laulude looja pöördus oma küpsemas loomingus otsustavalt rahvalaulu poole, loobudes moodsast helikeelest.
vältel tundmatuks, kujunes teose taassünd osade kaupa 1986 - 1989 aastail oluliseks teetähiseks Eesti rahva vaimse ärkamise teel ligi poole sajandi pikkusest nõidusunest. Ja pole vist juhuslik, et Joonas (st "tuvi", kes tõi Noa laeva sõnumi vabanemise kohta), pidi ligi 80 aastat ootama, enne kui võis ilmutada neid varjatud tagamaid, mis on kätketud sellesse suurteosesse. Looming: Vokaalsümfoonilised teosed: 2 oratooriumi "Joonase lähetamine" ja "Sealpool Jordanit" (lõpetamata); 2 kantaati "Johannes Damaskusest" ja "Ecclesia" (lõpetamata); "Kyrie" segakoorile ja sümfooniaorkestrile; "Eks teie tea" meeskoorile; sümfooniaorkestrile ja orelile; Psalm 51 baritonile ja sümfooniaorkestrile; ballaad "Sest Ilmaneitsist ilusast" sopranile ja sümfooniaorkestrile; "Noored sepad" segakoorile ja sümfooniaorkestrile jt.
Varased teated eesti muusikakultuuris Esimesed teated u 1200a taani kroonika ,,Gesta Danorum" ja Läti Henriku Liivimaa kroonikast. Eestlasi kujutatakse seal sõdalastena, kes tundsid hästi laulu maagilist mõju. 13.saj toodi siia euroopalik muusikakultuur, levis siia kirikutes ja kloostrites ning nende koolides. Toodi ladinakeelne gregooriuse laul kui ka polüfooniline koorimuusika. Hakati ehitama oreleid kirikutesse. Tallinnas on 1341.a ametis olnud linnaorganist. Dominiiklaste ordu jutlustamine rahvahulgas. Eestlaste muistne usk seguneslaulukultuur segunes ristiusuga. Linnamuusikud koondusid oma tsunftidesse, tegutsesid 15.sajandist. Neil oli ainuõigus musitseerida linna piires toimuvatel üritustel, sh perekondlikel üritustel. Rahvakeelne kirikulaul pärast reformatsiooni 1520 reformatsioon, suured muutused kirikus ja koolis. Eestisse jõudis ka katoliiklik vastureformatsioon. Mõlemale osapoolele oli omane haridus ja kiri...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
