Mari keel kuulub soome-ugri keelkonna volga rühma (sinna kuuluvad veel ersa ja moksa keel).Mari keelt peab emakeeleks 464 000 inimest, ehk 77% elanikkonnast. Teiste soome-ugri rahvastega võrreldes on marid oma emakeele kõige paremini alal hoidnud.Mäe-,ja niidumaridel on olemas oma kirjakeel, niidumari kirjakeelt kasutavad ka idamarid. Koostas: Richard Vesselov 9a klass. Elukoht Mari Vabariik (23 000 km², pealinn Joskar-Ola) paikneb Volga keskjooksul Vjatka ja Vetluga jõgikonnas.52% maridest elab väljaspool Marimaad: Tatarstanis, Bakortostanis, Kirovi ja Jekaterinburgi oblastis. Rahvaarv Maride üldarv on 604 000 inimest.Marid on ainus soome-ugri rahvas Venemaal, kelle arv on püsivalt suurenenud, hoolimata emakeelsuse mõningasest kahanemisest.Suhteliselt stabiilsena on püsinud Marimaal elavate maride protsent (59,9% 1926, 55,4% 1959, 48,3% 1989) ning maride osakaal Marimaa rahvastikus (51,5% 1926, 43,1% 1959, 43,3% 1989)
Vjatšeslav Molotov Vjatšeslav Mihhailovitš Molotov sündis Vjatka kubermangus, Venemaa keisririigis 1890. aastal. Ta oli Nõukogude Liidu riigitegelane, kindralmajor. Ta oli ka üks paktile allakirjutajaid. Vjatšeslav Molotov liitus 1906. aastal VSDT(b)P-ga, 1910. aastal lõpetas Kaasani reaalkooli, aastail 1911–1916. õppis Peterburi Polütehnilises Instituudis. Vjatšeslav Molotov oli aastail 1920–1921 Ukraina K(b)P Keskkomitee sekretär, 1921–1930 VK(b)P/ÜK(b)P Keskkomitee sekretär ja aastail 1928–1929 ka ÜK(b)P Moskva linnakomitee I sekretär
Pjotr Iljits Tsaikovski 7. mai 1840 6. november 1893 Pjotr Tsaikovski sündis Votkinskis, Vene impeeriumi Vjatka provintsis. Ta oli vene helilooja, dirigent, õpetaja, muusika ajakirjanik. Teda peetakse üheks tähtsamaks heliloojaks muusikaajaloos. Rohkem kui 80 teose autor, mille hulgas on kümme ooperit ja kolm balletti. Sündis 7. mail 1840 Votkinskis, tänapäeva Udmurtias. Peres oli viies last. Aastal 1849 kolib perekond Alapaevskisse ja
Varem nimetati marisid tseremissideks. Venekeelne etnonüüm tseremis on ilmselt tuletatud tsuvasi sõnast sarmys (sarmas), mille tähendus on ebaselge. Kergelt halvustava varjundiga nimetusest "tseremiss" loobuti Nõukogude Liidus 1930. aastail maride enesenimetuse kasuks, ent rahvusvahelises teaduskirjanduses kohtab seda etnonüümi tänini. 4.2 Asuala Marid elavad põhiliselt Kesk-Volgamaal, Vjatka ja Vetluga jõe vahelisel tasandikualal (niidumarid), aga ka Volga kõrgel paremkaldal (mäemarid) ja Baskiiria kirdeosas (idamarid). Marimaa on üsna metsane (domineerivad männikud) ja veterohke. Põllumajanduseks sobivamad maad Marimaa kirdeosas ja Volga paremal kaldal on valdavalt üles haritud. Ka idamaride asuala on põllumajanduspiirkond. Maridel on Vene Föderatsiooni koosseisus oma vabariik (Mari El, 23 200 km²), mille pealinn
9. Klass UdmurDid Sissejuhatus Udmurdid on soome-ugrilased, kelle peamine asutusala on volga lisajõgede kaama ja vjatka vahel Udmurdi vabariigis. Pealinn on Izevsk Neid elab veel Permi ja kirovi oblastis ning Baskiira ja Tatari vabariigis Udmurdi keelest Udmurdi keel kuulub Soome-Ugri keelte permi rühma, lähim sugulaskeel on komi keel. Udmurte oli 1899. aasta andmetel 714 000, neist pidas emakeeleks oma rahvuskeelt 76,5%. 2010. aasta rahvaloenduse andmetel elas venemaal 552 299 udmurti. Eestis elas 2011. aasta rahvaloenduse andmetel 193 udmurti.
halduskorraldus, linnadele anti linnade armukirjaga piiratud omavalitsusõigus. 3. mail 1783 kuulutas Katariina II kõik Eesti- ja Liivimaa eravalduses olevad mõisad nende valdajate pärusomandiks. Katariina tiitel Katariina Teine, Venemaa, Moskva, Vladimiri, Novgorodi keisrinna ja isevalitseja, Kaasani, Astrahani, Siberi, Hersoni-Tauria keisrinna, Pihkva valitsejanna ja Smolenski suurvürstinna, Eestimaa, Liivimaa, Karjala, Tveri, Jurgorodi, Permi, Vjatka, Bulgaaria ja teiste vürstinna, Novagorodi ja Alammaade, Tsernigovi, Rjazani, Polotski, Rostovi, Jaroslavli, Beloozjorski, Udorski, Obdorski, Konda, Vitebski, Mstislavski valitsejanna ja suurvürstinna ja kõigi põhjamaade ja Iverskaja , Kartaalia ja Gruusia keisrite ja Kabardiiniamaa, Tserkassia ja mägivürstide käsutaja ja nende pärilik valitsejanna ning valdaja 1796. aastal 15. novembril sai Katariina rabanduse ja langes koomasse, millest ta kunagi ei
Marid Nimetused Marid ehk marilased on soome-ugri rahvas Venemaal Volga keskjooksul. Enesenimetus mari tähendab 'inimene' või '(abielu)mees'. Varem nimetati marisid tseremissideks aga kergelt halvustava varjundiga nimetusest "tseremiss" loobuti Nõukogude Liidus 1930. aastail maride enesenimetuse kasuks, ent rahvusvahelises teaduskirjanduses kohtab seda etnonüümi tänini. Asuala Marid elavad põhiliselt Kesk-Volgamaal, Vjatka ja Vetluga jõe vahelisel tasandikualal (niidumarid) , aga ka Volga kõrgel paremkaldal (mäemarid) ja Baskiiria kirdeosas (idamarid) . Maridel on Vene Föderatsiooni koosseisus oma vabariik Mari El, , mille pealinn on Joskar-Ola (mari k 'punane linn', tsaariajal Tsarevokoksaisk).Piirneb Nzni Novgorod oblasti ,Kirov Oblasti , Chuvashia Vabariigiga ja Tatarstan Vabariigiga. Arvukus 2002. aasta rahvaloenduse andmetel elas Venemaal 604 298 mari. 56 119 neist määratles end niidu-
väejuht Suvorov, kes aga ei tulnud , kuna ta ei tahtnud talupoegi tappa. Pugatsov sai lüüa teiselt talupojalt, nimelt võitis teda Riisipere mõisa toapoisist Katariina II voodi kaudu Vene kindraliks tõusnud Johann von Michelsohnen. Katariina tiitel ,,Katariina Teine, Venemaa, Moskva, Vladimiri, Novgorodi keisrinna ja isevalitseja, Kaasani, Astrahani, Siberi, Hersoni-Tauria keisrinna, Pihkva valitsejanna ja Smolenski suurvürstinna, Eestimaa, Liivimaa, Karjala, Tveri, Jurgorodi, Permi, Vjatka, Bulgaaria ja teiste vürstinna, Novagorodi ja Alammaade, Tsernigovi, Rjazani, Polotski, Rostovi, Jaroslavli, Beloozjorski, Udorski, Obdorski, Konda, Vitebski, Mstislavski valitsejanna ja suurvürstinna ja kõigi põhjamaade ja Iverskaja , Kartaalia ja Gruusia keisrite ja Kabardiiniamaa, Tserkassia ja mägivürstide käsutaja ja nende pärilik valitsejanna ning valdaja" Surm Poolast sai Katariina saagiks ka Poola kunigatrooni, millest ta lasknud teha ööpoti hoidja
Kahest hõimust : MARID Nimetused Enesenimetus mari tähendab 'inimene' või '(abielu)mees'. Varem nimetati marisid tseremissideks. Venekeelne etnonüüm tseremis on ilmselt tuletatud tsuvasi sõnast sarmys (sarmas), mille tähendus on ebaselge. Kergelt halvustava varjundiga nimetusest "tseremiss" loobuti Nõukogude Liidus 1930. aastail maride enesenimetuse kasuks, ent rahvusvahelises teaduskirjanduses kohtab seda etnonüümi tänini. Asuala Marid elavad põhiliselt Kesk-Volgamaal, Vjatka ja Vetluga jõe vahelisel tasandikualal (niidumarid), aga ka Volga kõrgel paremkaldal (mäemarid) ja Baskiiria kirdeosas (idamarid). Marimaa on üsna metsane (domineerivad männikud) ja veterohke. Põllumajanduseks sobivamad maad Marimaa kirdeosas ja Volga paremal kaldal on valdavalt üles haritud. Ka idamaride asuala on põllumajanduspiirkond. Maridel on Vene Föderatsiooni koosseisus oma vabariik (Mari El, 23 200 km²), mille
aastal oli neid veel 636 906. 2002. aastal rääkis 73% udmurtidest udmurdi keelt ning 1989. aasta rahvaloenduse andmeil oli neid Vene NFSV territooriumil 714 833. (Fenno- ugria, 2010) Seega on udmurtide arvukus võrreldes maridega viimase kahekümne aastaga rohkem langenud, põhjuseks kogu Venemaad vaevav demograafiline kriis, aga ka jätkuv venestumine. Samuti peab oma emakeeleks mari keelt rohkem inimesi elanikkonnast, kui udmurtidest. Asukoht Marid elavad Volga jõe keskjooksul Vjatka ja Vetluga jõgikonnas, kus on Mari Eli vabariik, mille pealinn on Joškar-Ola. Ajaloosündmuste tulemusena elab 51,7% maridest väljaspool rahvusvabariigi piire: Baškortostanis, Kirovi ja Sverdlovski oblastis, Tatarstanis ja Udmurtias ning vähesel määral ka Permi oblastis. (Fenno- ugria, 2010) Udmurdid elavad Ees-Uurali künklikul tasandikualal Kaama, Vjatka ja nende lisajõgede (Tšeptsa, Kilmez, Iž) kallastel. Umbes pool udmurtide asualast on kaetud
.......................................................... 8 14. Kaarel Eenpalu valitsus ....................................................................... 8 15. Teenetemärgid .................................................................................. 8 2 Sissejuhatus Kaarel Eenpalu (kuni 22. veebruarini 1935 Karl Einbund; 28. mai 1888 Tartumaa, Vesneri vald, Palu talu 27. või 28. jaanuar 1942 Venemaa, Kirovi oblast, Vjatka vangilaager (Vjatlag)) oli Eesti poliitik ja jurist, riigivanem 19. juulist 1932 1. novembrini 1932. Kaarel Eenpalu isa oli Andres Einbund. 3 Haridus Õppis Vesmeri vallakoolis. Lõpetas Hugo Treffneri eragümnaasiumi, Õppis 19091914 Tartu Ülikoolis õigusteadust, tegi lõpueksamid Moskva Ülikooli juures. Tal oli õigusteaduste kandidaadi kraad. Eenpalu oli Eesti Üliõpilaste Seltsi (EÜS) esimees. 1938. aasta kevadel olevat EÜS-is
8 enne sõda elas u. 25 000 eestlast, Jaroslavli asus 198 peatselt osa perekondi 91 edasi Stavropoli 2 tõusnud 4ligi 50 000 eestlasega teiseks eesti Vjatka kubermangu, 209 avades 4 Kaukaasia suuna. 3 linnaks Tallinna 2 järel. Vologda Esimene, 7 koldeliselt2 levinud ümber- -
Eriala pole ma veel valinud. Sooviksin teada TTÜ ajaloost, kuulsamaid õppejõude ning alad millega on TTÜ maailmas silma paistnud. Ajalugu 17. septembril 1918. aastal asustati õppeasutus nimega Eesti Tehnika Seltsi Tehnilised Erikursused, kus osales 115 õpilast ning neid õpetas 25 õppejõudu. Kursuste juhiks sai Karl Ipsberg, kes sündis 3. jaanuaril 1870. aastal Suure- Kambja vallas ning suri 27. juunil 1943. aastal Kirovi oblastis Vjatka vangilaagris. Vangilaagrisse sattus ta küüditamise teel. Ta oli Eesti majandustegelane, poliitik ning ehitusinsener. Ehitusinseneri diplomi sai ta 1897. aastal Riia Polütehnilisest instituudist. Eesti Tehnika Seltsi Tehnilised Erikursuse esimene ruum asus AS A.M.Lutheri uue mööblivabriku keldrikorrusele. Hoone arhitekt oli N.Vassiljev. Hoone ise asub Vana-Lõuna tänav 39. Tänapäeval asub selle asemel korterelamu. Selle kõrval asub ka OÜ Pagaripoisid.
edasi Venemaa sisealadele eelkõige kohalike hobuste tõuparandajaks. * Novgorodi kaupmehed on ostnud nii suurel hulgal hobuseid, et Liivimaa Ordu olid sunnitud 1414.a. ära keelama hobuste väljaveo Eestist. Novgorodist on viidud palju eesti hobuseid edasi Vjatkamaale, millist piirkonda just asustati novgorodlastega. Eriti palju eesti hobuse verd oli vjatka, obvinka ja kaasani hobustes. * Hansa Liidu õitseajal on laevatäis eesti hobuseid müüdud koguni Hispaaniasse. * Kuningas Gustav Adolf II ajal olid Rootsi sõjaväes kõige otsitumad eesti ja soome hobused. Nende hobuste kasutamine mõjutas sõjapidamise taktikat. Vastupidavamate ja parema liikumisega hobuste
ning oli Patarei vanglas kuni 1937. a. jõuludeni, mil sai amnestia (koos kindral Larkaga). 14. juunil 1941. aastal juuniküüditamise käigus arreteeriti ta uuesti juba kommunistide poolt. Mõisteti süüdi tribunali poolt. Tõrvand suri Vjatka laagris Kirovi oblastis 12. mail 1942. Nikolai Reek 1923-1925 õppis ta kõrgemas Click to edit Master text styles sõjakoolis Prantsusmaal. Second level 19251926 ja 19341939 oli N. Third level Reek Eesti Rahvaväe ja kaitseväe Fourth level kindralstaabi ülem.
Tveri 1 516 81 3 3 Samaara 2 029 93 5 14 Simbirski 837 43 5 4 Ufaa 617 17 2 8 Jaroslavli 198 91 2 4 Vjatka 209 4 3 2 Vologda 7 2 - 9 Tauria (Krimm) 2 210 470 8 6 2. Kaukaasia 4 281 497 12 14 s.h. Stavropoli 1 279 37 3 3
artikliga, mis kõditas juba lapsena mehelikku eelistanud keisrinna enesearmastust iseäranis. Keisrinna portree järgi Vene 100-rublasel paberrahal nimetatakse viimast "Katariinaks". Katariina tiitel ,,Katariina Teine, Venemaa, Moskva, Vladimiri, Novgorodi keisrinna ja isevalitseja, Kaasani, Astrahani, Siberi, Hersoni-Tauria keisrinna, Pihkva valitsejanna ja Smolenski suurvürstinna, Eestimaa, Liivimaa, Karjala, Tveri, Jurgorodi, Permi, Vjatka, Bulgaaria ja teiste vürstinna, Novagorodi ja Alammaade, Tsernigovi, Rjazani, Polotski, Rostovi, Jaroslavli, Beloozjorski, Udorski, Obdorski, Konda, Vitebski, Mstislavski valitsejanna ja suurvürstinna ja kõigi põhjamaade ja Iverskaja , Kartaalia ja Gruusia keisrite ja Kabardiiniamaa, Tserkassia ja mägivürstide käsutaja ja nende pärilik valitsejanna ning valdaja" 16 Kokkuvõte Katariina II (02.05.1729-17.11
klassifitseerimine. Kranioloogiliste erinevuste iseloomustamisel jagas Ewart hobusetõus Nehringi indeksi järgi, nimeta need grupid ja indeksite järgi ka mõned tõud esindamaks: 1) stepihobune (indeks 240-260; Läänes-Suurbritannias sairi tõug) 2)kiltmaahobune (indeks 224-238 berberi, anhaal-tekiini ja araabia täisverelise ratsahobuse tõug) 3) metsahobune (indeks 230-240; põhja-rootsi ja fjördi hobune, eesti, soome, zematukai hobune, vjatka, jakuudi tõud) Tõugude klassifitseeriminse järgi Ch. Darwin jagas tõud: 1) looduslikud e aborigeensed e kohalikud tõud (jakuudi hobune) 2) ülemineku e parandatud tõud ( doni hobune, budjonnõi) 3) aretus e kultuurtõud (inglise tv ratsahobune) A.F. Middendorff jagas hobusetõud: 1) sammuhobused 2) kiirushobused Kasutusotstarbe järgi jagame hobusetõud (7 rühma) ning esindajatõud: 1) ratsahobusetõud: araabia ja inglise tv hobusetõud 2) ratsa- ja rakkehobused:
Baskimaal. Hispaanias paiknevas Baski autonoomses piirkonnas elab tänapäeval üle 2 miljoni inimese ja neist neljandik oskab baski keelt; Prantsusmaa baski alal elab veerand miljonit inimest ja baski keele oskus on veelgi madalam. Baski keelt valdab ka umbes 70 tuhat Ameerika mandrile väljarännanud baskide järglast. Udmurdid Allikas: Vikipeedia Mine: navigeerimiskast, otsi 13 Udmurdid (ka votjakid) on soomeugrilased, kelle peamine asustusala on Volga lisajõgede Kaama ja Vjatka vahel Udmurdi Vabariigis; pealinn on Izevsk. Neid elab veel Permi ja Kirovi oblastis ning Baskiiria (Baskortostani Vabariik) ja Tatari Vabariigis. Aegade jooksul on udmurtide põhiline elatusala olnud teraviljakasvatus. Udmurdi keel keel kuulub soome-ugri keelte permi rühma, lähim suguluskeel on komi keel. Udmurte oli 1990. aastal andmetel 714 000, neist pidas emakeeleks oma rahvuskeelt 76,5%. Eri rahvusrühma moodustavad Põhja-Udmurtias elavad bessermanid (umbes 10 000),
Katariina Suur meessoost artikliga, mis kõditas juba lapsena mehelikku eelistanud keisrinna enesearmastust iseäranis. Keisrinna portree järgi Vene 100-rublasel paberrahal nimetatakse viimast "Katariinaks". Katariina tiitel ,,Katariina Teine, Venemaa, Moskva, Vladimiri, Novgorodi keisrinna ja isevalitseja, Kaasani, Astrahani, Siberi, Hersoni-Tauria keisrinna, Pihkva valitsejanna ja Smolenski suurvürstinna, Eestimaa, Liivimaa, Karjala, Tveri, Jurgorodi, Permi, Vjatka, Bulgaaria ja teiste vürstinna, Novagorodi ja Alammaade, Tsernigovi, Rjazani, Polotski, Rostovi, Jaroslavli, Beloozjorski, Udorski, Obdorski, Konda, Vitebski, Mstislavski valitsejanna ja suurvürstinna ja kõigi põhjamaade ja Iverskaja , Kartaalia ja Gruusia keisrite ja Kabardiiniamaa, Tserkassia ja mägivürstide käsutaja ja nende pärilik valitsejanna ning valdaja" 1764. aastal tegi Katariina ringreisi Eesti- ja Liivimaa kubermangus. Keisrinna sõitis Peterburist välja 20. juunil
Esialgu maksti J. Laidonerile personaalpensioni 2000 rubla kuus, nad võisid linnas vabalt liikuda. Saksa-Vene sõja alates, 22. või 23. juunil 1941 pandi nad koduaresti, 28. juunil nad arreteeriti ja pandi kohalikku vanglasse; J. Laidoner esialgu üksikkongi. 1941.aastal küüditati Venemaale ka Laidoneride kasupoeg Aleksei, kes samal aastal suri. 1942 .aasta augustis viidi Johan jaa Maria üle Moskvasse Butõrka vanglasse, kus nad olid nädala. Edasi viidi nad Vjatka vanglasse, kus nad olid 3 aasat üksikkambrites. 1945. aasta sügisel viidi Laidonerid Ivanovo vanglasse, kus nad olid 1952. aastani. siin oli Johan Laidoneril 1948. aastal esimene insult ja 1949. aastal teine. 1952. aasta algul viidi nad mõlemad jälle Moskvasse Butõrka vanglasse; sama aasta aprillikuus teatati mõlemale, et neile on mõistetud 25 aastat vanglakaristust. Sama aasta maikuust viidi nad Vladimiri linna erivanglasse, kus Johan viidi oktoobris
Kulunorm – 1.2-1.6 l/ha, vee kogus 200-400l/ha Kordus – 4, ooteaeg 7-12 p Hind – 66 eur/l Kvadris Pannakse mulla sisse, kartuli istutamise ajal. Kulunorm-0,6 l/ha 2015 Eesti Maaülikool Kordus-2, ooteaeg – 10-14 p Hind-67 eur/l Kahjurid Kartulimardikas (Leptinotarsa decemlineta) Ennetatav Kasutada kindlamad sortid.Näiteks –Vjatka,Zarevo. Agrotehnilised Mullaharimine kohe pärast viljakoristust,nimelt kiirel tüükoorimisel ja sügisele sügavkünnil. Kasvuaegne äestamine ja muldamine.Multsimine. Füüsikalis-mehaaniline Vara kevadel põllul pannakse lõksud.( kartulimugulad või koored).Mitu päeva pärast korjatakse ja hävitatakse. Bioloogiline Kartulipõllul istutada oad, kes produtseerivad mardikatele ebameeldiv lõhn. Spetsifiline Kasepuidust tuhk tolmlemiseks. 10 kg 100 ruutmeetrit. Saialilli kasvatamine.
Kohalikus elektroonilises meedias on komikeelseid saateid mõnikümmend protsenti, komikeelse trükiajakirjanduse ja raamatute tiraazid on nõukogude perioodiga võrreldes langenud, põhjuseks eelkõige elanikkonna vaesumine. Permikomi rahvusringkonna ametlikuks keel on vene keel ning permikomi keele positsioonid avalikus elus ja meedias on veelgi kehvemad kui (sürja)komi keele omad. Ajalugu Arvatakse, et permi keeli kõnelenud rahvastik asustas Kaama ja Vjatka jõgikonda. Sürjakomide esivanemad liikusid sealt I aastatuhande lõpul, võib-olla bulgaaride survel, Võtsegda basseini. Vene kroonikais mainitakse komide esivanemaid (perm´) esmakordselt 967. Juba 11. sajandi lõpul sattus sürjakomide asuala sõltuvusse Novgorodist. Novgorodlaste sõjasalgad käisid aeg-ajalt Komimaal makse kogumas, eelkõige huvitasid neid karusnahad. 14. sajandi lõpul õnnestus Permi Stefanil sürjakomid emakeelse misjonitöö abil õigeusku pöörata
Põhiosa väljarännanutest moodustasid lahtisemad isikud, nn maaproletariaat, pankrotti läinud taluperemehed. Uus väljarändamislaine järgnes 1905.aasta revolutsioonile. Peamised sihtkohad olid Volga-äärsed kubermangud, Samaara, Saratova kubermangud. Ka Krimmi poolsaar. Omaette sihtkoht oli Peterburi linn, 1870.ndatest Peterburi kubermang laiemalt, Pihkva kubermang, Novgorodi kubermang. 1880.ndatest muutus olulisemaks Kaukasuse piirkond, 1890.ndatel Volotka, Vjatka, Permi kubermangud, laiemalt üldse Siber. Siberisse liikus ka varasemalt, aga sihtkohana oli ta pigem karistuseks, karistuse kandmiseks. Vabatahtlikult hakati 19.saj lõpust Siberit asustama. Peamiselt asuti ümber grupiviisiliselt, tekkisid eestlaste asundused. Kompaktselt koosolemine võimaldas rahvuse säilimise, seltsitegevus. 1897 väljastpool Eesti ala umbes 117 000 eestlast, maailmasõja lõpuaastatel elas Venemaal suurusjärgus 200 000 eestlast, 1/5 eesti rahvastikust
poolide koormust nii, et valgustusseadiseid toidavad kota järjestikku kesklüliti abil. pooli j a vabaks j äänud nelj as pool lülitati täiendavalt Aku laadimiseks tuleb vahelduvvool eelnevalt alaldada, suunatulede toitmiseks (P-421B). Selleks käsutatakse pooljuhtventiile, mis lasevad voolu läbi ainult ühes suunas. Vanematel mudelitel (M-1M, «Vjatka») käsutati seleenventiile, uuematel mudelitel (motorolleril «Elektron» jt.) aga väikesi ja töökindlaid ränidioode, Elektromagnetilise ergutusega kolmefaasiline generaa- tor T-424 töötab koos relee-regulaatoriga PP-330. See koos- neb kahest seadisest -- pingeregulaatorist ja kontroll- lambi,lülitusreleest (joon. 48). Tagaslvoolureleed pole tar- vis, sest alaldi ei lase akul tühjeneda läbi generaatori. Relee:regulaator hakkab tööle süüte sisselülitamisel.
annaabi.ee 
