Mis on loogikaalgebra? Loogikaalgebra on Boole algebra lihtsaim erijuht, kus alushulgaks on kõigest kaheelemendiline hulk {0,1}. Millest loogikaalgebra koosneb? Koosneb loogikaväärtustest 0 ja 1 ning võretehetest konjuktsioon ja disjunktsioon. Mis on loogikamuutuja? Muutuja x on loogikamuutuja, kui ta saab omandada väärtusi ainult hulgast {0,1} Kuidas nimetatakse numbrimärkidega 0 ja 1 esitatud loogikaväärtusi? Nimetatakse konstant 1 ja konstant 0 Mis on loogikaavaldis? Loogikaavaldise definitsioon loogikaavaldis on loogikamuutuja xi, konstante 0 1 ja tehtemärke sisaldav kooslus, mis tema muutujate xi väärtustamisel omandab samuti loogikaväärtuse 0 või 1 definitsiooni vaata lk 154 Millist loogikatehet tähendab tehtemärgi puudumine operandide vahel? On samaväärne tehtega konjuktsioon. Mitu loogikatehet on olemas? Mitu operandi nendest igalühel on? 3, konjuktsioon, disjunktsioon ja inversioon. Esimesel kahel 2, inversioonil 1, unaarne.
x3 ------------------------------------------------------------------------------------------------------------ Igast loogikaskeemist võib välja kirjutada talle vastava loogikaavaldise 5. XOR-element (Exclusive OR) teeb tehet "summa mooduliga 2". (loogikafunktsiooni). Iga loogikaavaldise jaoks võib koostada teda realiseeriva loogikaskeemi. Kuna loogikaavaldisel võib olla mitu erinevat samaväärset esituskuju, siis
Klassid, täielikud süsteemid, baasid Mis on jääkfunktsioon? Millest oleneb jääkfunktsioonid muutujate arv? Jääkfunktsioon on funktsioon, kus avaldises on osad tema muutujad asendatud konstantidega 0 või 1.Muutujate arv oleneb sellest, kui mitu muutujat on asendatud konstantidega. Mis on shannoni arendus? Millised liigid on olemas? Shannoni arendus on loogikaavaldise üks erikuju. On olemas 2 liiki, disjunktiivne arendus ja konjuktiivne arendus. Milline loogikaavaldis on täieliku shannoni arenduse tulemuseks? Alles ei jää mitte ühtegi muutujat xi, ehk jääkfunksioon väärtustub konstandiks 0 või 1. Millistesse klassidesse loogikafunktsioonid liigituvad? Kuidas igat klassi tähistatakse? Milline on klassi kuuluvuse tunnus iga konkreetse klassi jaoks? Vt tähiseid, tunnuseid jn lk 272-273
Loogikafunktsioonide süsteem on täielik , kui sellesse süsteemi kuuluvate funktsioonide/tehete abil on võimalik esitada suvalist muud loogikafunktsiooni. Küsimus 3 Õige Hindepunkte 5,00/5,00 vali õiged : Loogikatehete süsteem üheainsa tehtega JA-EI (NAND) on täielik ja seda nimetatakse Shefferi baasiks . JA-EI kujulise loogikaavaldise saamiseks tuleb DNK-le rakendada topeltinversiooni koos järgneva DeMorgani seaduse rakendamisega. Küsimus 4 Õige Hindepunkte 5,00/5,00 vali õiged : Loogikatehete süsteem üheainsa tehtega VÕI-EI (NOR) on täielik ja seda nimetatakse Peirce'i baasiks . VÕI-EI kujulise loogikaavaldise saamiseks tuleb KNK-le rakendada topeltinversiooni koos järgneva
Loogikafunktsioonide süsteem on , kui sellesse süsteemi täielik kuuluvate funktsioonide/tehete abil on võimalik esitada suvalist muud loogikafunktsiooni. Küsimus 3 Õige - Hinne 5,00 / 5,00 vali õiged : Loogikatehete süsteem üheainsa tehtega JA-EI (NAND) on ja seda nimetatakse täielik . Shefferi baasiks JA-EI kujulise loogikaavaldise saamiseks tuleb DNK-le rakendada koos järgneva topeltinversiooni rakendamisega. DeMorgani seaduse Küsimus 4 Õige - Hinne 5,00 / 5,00 vali õiged : Loogikatehete süsteem üheainsa tehtega VÕI-EI (NOR) on ja seda nimetatakse täielik
Correct Loogikatehete süsteem üheainsa tehtega JA-EI (NAND) on Mark 5.00 out of 5.00 täielik ja seda nimetatakse Shefferi baasiks . JA-EI kujulise loogikaavaldise saamiseks tuleb DNK-le rakendada topeltinversiooni koos järgneva DeMorgani seaduse rakendamisega. Question 4 vali õiged : Correct Loogikatehete süsteem üheainsa tehtega VÕI-EI (NOR) on
Funktsioon Seletus Tagastab vääruse TRUE (tõene), AND (logav1; logav2; ...) kui kõikide loogikaavaldiste väärtused on tõesed Muudab loogikaväärtuse vastupidiseks. NOT (logav) TRUE ==> FALSE; FALSE ==> TRUE Tagastab vääruse TRUE (tõene), OR (logav1; logav2; ...) kui vähemalt ühe loogikaavaldise väärtus on tõene Kui tingimus on tõene, IF (tingimus; avaldis1; avaldis2) siis kasutatakse avaldis1, vastupididsel juhul avaldis2 1 2 0 TÕENE VÄÄR Õige Vale #VALUE! ### #VALUE! ### Tulemus Kommentar #VALUE! ### #VALUE! ### VÄÄR #VALUE! ### #VALUE! ###
MS Excel. Loogikafunktsioonid. =IF(loogikaavaldis;väärtus kui tõene;väärtus kui väär) kasutame väärtuste ja valemite tingimusekontrolliks. Loogikaavaldise kirjutamiseks võime kasutada neid sümboleid: = - võrdne <> - mitte võrdne > - suurem >= - suurem võrdne < - väiksem <= - väiksem võrdne Näide 1. Tingimus: Kui Arv1 on suurem kui Arv 2, siis lahtris on tulemus (väärtus kui tõene): ,,Arv 1 on suurem", vastasel juhul tulemus on (väärtus kui väär): ,,Arv 1 väiksem". Arv 1 Arv 2 Kumb on suurem? 1 5 Arv 1 on väiksem
Lülitussagedus võib olla piiratud väljundmooduliga. Mehhaanilise täiturite puhul (nt. reelede ja kontaktorite puhul) ei tohiks lülitussagedus olla suurem kui 1…% lülitust minutis. Suuremaid lülitussagedusi võimaldavad pooljuhtkommutaatorid (nt. IGBT transistoridel või türistoridel lülitid). Suure lülitussageduse tõttu pole väljundsuuruse võnukumine enam märgatav ning reguleerimisel saadakse pidevreguleerimisega võrreldavad tulemused. 5. Milline on loogikaavaldise A + C & B = F väärtus, kui A=1, B=0, C=1 A&C=1 1&1=1 6. Miks ei piisa PID regulaatori kasutamisel tavaliselt ainult proportsionaalse komponendi kasutamisest, vaid on vaja häälestada ka integraalne ja tuletuslik komponent? PID regulaator häälestatakse võimendustegurite Kp, Ki ja Kd valikuga. On võimalik luua regulaator, mille väljundfunktsioonis on ülekaalus üks selle komponentidest, kas P, või regulaator, kuid võib ka erinevate regulaatorite toimed omavahel tasakaalustada.
hulk {0,1}. 2. Millest loogikaalgebra koosneb? Loogikaalgebra koosneb loogikaväärtuste hulgast {0,1}, millele on defineeritud 3 elementaarset loogikatehet: unaarne tehe inversioon (¯) ja binaarsed tehted konjunktsioon (∧) ja disjunktsioon (∨). 3. Mis on loogikamuutuja? Muutuja x on loogikamuutuja, kui ta saab omandada üksnes väärtusi {0 1} 4. Kuidas nimetatakse numbrimärkidega 0 ja 1 esitatud loogikaväärtusi? Konstant. 5. Mis on loogikaavaldis? Loogikaavaldise definitsioon. Loogikaavaldis on loogikamuutujatest, konstantidest ja tehtemärke sisaldav kooslus, mis muutujate väärtustamisel omandab samuti väärtuse 0 või 1. 6. Millist loogikatehet tähendab tehtemärgi puudumine operandide vahel? Tehtemärgi puudumine tähendab konjunktsiooni. 7. Mitu loogikatehet on olemas? Mitu operandi nendest igaühel on? Lausearvutuses kasutatakse 5 loogikatehet: 1 unaarne ja 4 binaarne
6 vasakpoolne 1. avaldis võrdub parempoolse avaldisega nr. 3 Küsimus 10 Õige / Hinne 1,00 / 1,00 Millised järgnevad võrdused on loogikaalgebra põhiseosed (ehk kehtivad oma muutujate x y z suvaliste väärtuste korral) Vali üks või enam: 1 2 3 4 5 6 7 8 Küsimus 11 Õige / Hinne 1,00 / 1,00 Milline järgmistest sõnastustest esitab duaalsusprintsiipi ? Vali üks: Avaldis ja tema duaalne avaldis on teineteisega alati võrdsed Kui loogikaavaldise väärtus on 0, siis ta ei oma duaalset kuju Kui kaks avaldist on teineteisega võrdsed, siis nende duaalsed avaldised on samuti omavahel võrdsed Kui kaks avaldist on teineteisega võrdsed, siis nende duaalsed avaldised ei ole omavahel võrdsed n-muutujaga loogikaavaldisel leidub 2 astmel n duaalset kuju ? Küsimus 12 Õige / Hinne 1,00 / 1,00 Millised järgnevad võrdused kehtivad alati (ehk kehtivad suvaliste muutajaväärtuste X1 X2 X3 korral) ? Vali üks või enam: 1 2 3 4 5
11.2012 19:35 KONTROLLKÜSIMUSTEGA TEST - loogikaalgebra file:///C:/Users/CPU/Desktop/Diskmati_TESTID_moodle__'s_-_100%... Milline järgmistest sõnastustest esitab duaalsusprintsiipi ? Vali üks: Kui loogikaavaldise väärtus on 0, siis ta ei oma duaalset kuju Kui kaks avaldist on teineteisega võrdsed, siis nende duaalsed avaldised ei ole omavahel võrdsed
Funktsioon Seletus Tagastab vääruse TRUE (tõene), AND (logav1; logav2; ...) kui kõikide loogikaavaldiste väärtused on tõesed Muudab loogikaväärtuse vastupidiseks. NOT (logav) TRUE ==> FALSE; FALSE ==> TRUE Tagastab vääruse TRUE (tõene), OR (logav1; logav2; ...) kui vähemalt ühe loogikaavaldise väärtus on tõene Kui tingimus on tõene, IF (tingimus; avaldis1; avaldis2) siis kasutatakse avaldis1, vastupididsel juhul avaldis2 1 2 3 TÕENE TÕENE Õige Vale Tulemus Kommentar TÕENE siin argumendiks Logav1 VÄÄR 31.12.1899 Vastus küsimusele: Õige kas 2. on suurem, kui 1.? Funktsioon IF (tingimus; avaldis1; avaldis2)
Reed - Mulleri POLÜNOOM x 3 x4 x 1 x2 00 Ü Loogikaavaldise erikuju, mis sisaldab ainult loogikatehteid : 01 11 10 summa mooduliga 2 : T 00 1 1 T konjunktsioon : &
loogikafunktsiooni tuletis t SHANNONI ARENDUSED u Teha Shannoni konjunktiivne arendus sama muutuja x2 u Shannoni arendus on ( jääkfunktsioone sisaldav) loogikaavaldise üks erikuju . t järgi samale avaldisele : i Lihtsaim arendusjuhtum on disjunktiivne arendus 1-he muutuja järgi. s t /¯¯ ülesanne: ¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯ f = x1 x2 x
DNK on loogika funktsiooni esitamine realiikmete disjunktsioonina (summana), kus liikmed on argumentide või argumentide inversioonide elementaarkonjunktsioonid (korrutised). Elementaarkonjunktsioonid on nt. 1 × 2 × 3 ; Elementaarkonjunktsioonid ei ole nt. X2*X3*X3; X1*X3; X3*X4*X5 TDNK puhul peavad kõik liikmed sisaldama funktsiooni kõikki argumente või nende inversioone. Kui algfunktsioon on antud tabelina siis saab TDNK otse tabelist välja kirjutada. 17. Loogikaavaldise lihtsustamine Kornaugh kaardiga. Kaartide meetodit saab kasutada kuni 5 argumendi korral. Kaardis 2,3 ja 4 argumendi jaoks on järgmised. 0 1 00 01 11 10 0 1 00 00 0
.. - loogikavaldised (näit. võrdlused) on tõene (TRUE) siis, kui vähemalt ühe avaldise vä AND(av1; av2; ...) - ja - loogiline korrutamine (konjunk on tõene (TRUE) ainult siis, kui kõik väärtused on NOT(av) - mitte - eitus muudab loogikaavaldise väärtuse vastupidiseks Võrdlus on lihtsaim loogikaavaldis. Ta võimaldab võr (arvud, tekstid või ajaväärtused) ja fikseerida võrdluse FALSE - väär. Võrdlus esitatakse kujul: avaldis1 võrdlusmärk avaldis2
Tangens. Argument radiaanides Arvu täisosa Loogikafunktsioonid AND (logav1; logav2; ...) IF (tingimus; avaldis1; avaldis2) NOT (logav) OR (logav1; logav2; ...) Tagastab vääruse TRUE (tõene), kui kõikide loogikaavaldiste väärtused on tõesed Kui tingimus on tõene, siis kasutatakse avaldis1, vastupididsel juhul avaldis2 Muudab loogikaväärtuse vastupidiseks. TRUE ==> FALSE; FALSE ==> TRUE Tagastab vääruse TRUE (tõene), kui vähemalt ühe loogikaavaldise väärtus on tõene Matemaatikafunktsioonid Ajafunktsioonid Loogikafunktsio Tekstifunktsioonid Tagastab avaldise väärtusele vastava ASCII märgi. CHAR(arv) 1<=arvav<=255. CHAR(65) = A Tagastab tekstavaldise esimesele märgile vastava ASCII CODE(tekst) koodi. CODE("A") = 65
Tangens. Argument radiaanides Arvu täisosa Loogikafunktsioonid AND (logav1; logav2; ...) IF (tingimus; avaldis1; avaldis2) NOT (logav) OR (logav1; logav2; ...) Tagastab vääruse TRUE (tõene), kui kõikide loogikaavaldiste väärtused on tõesed Kui tingimus on tõene, siis kasutatakse avaldis1, vastupididsel juhul avaldis2 Muudab loogikaväärtuse vastupidiseks. TRUE ==> FALSE; FALSE ==> TRUE Tagastab vääruse TRUE (tõene), kui vähemalt ühe loogikaavaldise väärtus on tõene Matemaatikafunktsioonid Ajafunktsioonid Loogikafunktsio Tekstifunktsioonid Tagastab avaldise väärtusele vastava ASCII märgi. CHAR(arv) 1<=arvav<=255. CHAR(65) = A Tagastab tekstavaldise esimesele märgile vastava CODE(tekst) ASCII koodi. CODE("A") = 65
( x1 w x2 ) ( x̄1 w x̄2 ) f (001) = 1 w 0 w 0 w 0 w 0 = 1 x̄1 w x2 w x̄3 f (010) = 0 w 1 w 0 w 0 w 0 = 1 x2 f (100) = 0 w 0 w 1 w 0 w 0 = 1 f (110) = 0 w 0 w 0 w 1 w 0 = 1 Loogikaavaldise f keerukus L ( f ) on tema koosseisus olevate f (111) = 0 w 0 w 0 w 0 w 1 = 1 algtermide arv. . . . ja samuti ülejäänud kolme (ehk 0-de piirkonna) argumentvektori korral: f (000) = 0 w 0 w 0 w 0 w 0 = 0 Igale funktsioonile leidub palju erinevaid loogiliselt võrdväärseid, kuid erineva keerukusega normaalkujusid
Tangens. Argument radiaanides Arvu täisosa Loogikafunktsioonid AND (logav1; logav2; ...) IF (tingimus; avaldis1; avaldis2) NOT (logav) OR (logav1; logav2; ...) Tagastab vääruse TRUE (tõene), kui kõikide loogikaavaldiste väärtused on tõesed Kui tingimus on tõene, siis kasutatakse avaldis1, vastupididsel juhul avaldis2 Muudab loogikaväärtuse vastupidiseks. TRUE ==> FALSE; FALSE ==> TRUE Tagastab vääruse TRUE (tõene), kui vähemalt ühe loogikaavaldise väärtus on tõene Matemaatikafunktsioonid Ajafunktsioonid Loogikafunktsio Tekstifunktsioonid Tagastab avaldise väärtusele vastava ASCII märgi. CHAR(arv) 1<=arvav<=255. CHAR(65) = A Tagastab tekstavaldise esimesele märgile vastava CODE(tekst) ASCII koodi. CODE("A") = 65
Tangens. Argument radiaanides Arvu täisosa Loogikafunktsioonid AND (logav1; logav2; ...) IF (tingimus; avaldis1; avaldis2) NOT (logav) OR (logav1; logav2; ...) Tagastab vääruse TRUE (tõene), kui kõikide loogikaavaldiste väärtused on tõesed Kui tingimus on tõene, siis kasutatakse avaldis1, vastupididsel juhul avaldis2 Muudab loogikaväärtuse vastupidiseks. TRUE ==> FALSE; FALSE ==> TRUE Tagastab vääruse TRUE (tõene), kui vähemalt ühe loogikaavaldise väärtus on tõene Matemaatikafunktsioonid Ajafunktsioonid Loogikafunktsio Tekstifunktsioonid Tagastab avaldise väärtusele vastava ASCII märgi. CHAR(arv) 1<=arvav<=255. CHAR(65) = A Tagastab tekstavaldise esimesele märgile vastava CODE(tekst) ASCII koodi. CODE("A") = 65
Võrdlen MDNK ja MKNK tõeväärtustabeleid: MDNK ja MKNK tõeväärtustabelid on kohati erinevad, kuna esialgses funktsioonis olid määramatuspiirkonnad ning optimaalsete MDNK ja MKNK leidmiseks kasutasid kumbki määramatuspiirkondi erinevalt. (Erinevused esinevadki ainult algse funktsiooni määramatuspiirkondades) 4. ( x´ 1 V x´4 ¿ ( x´ 2 V x´4 ¿( x2 V x 3 )( x´1 V x´2 V x´3 ¿ = Kuna ei tulnud sarnane MDNK-le, võrdlen väärtusi Antud loogikaavaldise väärtused ei ole MDNK-ga võrdsed, kuna leitud DNK on formuleeritud MKNK-st, mis ei ole MDNK-ga loogiliselt võrdne. 5. Leian taandatud DNK. Taandatud DNK moodustavad kõik funktsiooni lihtimplikandid, maksimaalsed 1-de piirkonna intervallid. x´ 1 x´4 V x 2 x´3 V x´1 x´2 x 3 V x´ 2 x 3 x´4 Taandatud DNK osutus samaks, mis on MDNK, need on loogiliselt võrdsed. Leian täieliku DNK. Täielik DNK on funktsiooni ühtedeks avalduvate 2-
Tangens. Argument radiaanides Arvu täisosa Loogikafunktsioonid AND (logav1; logav2; ...) IF (tingimus; avaldis1; avaldis2) NOT (logav) OR (logav1; logav2; ...) Tagastab vääruse TRUE (tõene), kui kõikide loogikaavaldiste väärtused on tõesed Kui tingimus on tõene, siis kasutatakse avaldis1, vastupididsel juhul avaldis2 Muudab loogikaväärtuse vastupidiseks. TRUE ==> FALSE; FALSE ==> TRUE Tagastab vääruse TRUE (tõene), kui vähemalt ühe loogikaavaldise väärtus on tõene Matemaatikafunktsioonid Ajafunktsioonid Loogikafunktsio Tekstifunktsioonid Tagastab avaldise väärtusele vastava ASCII märgi. CHAR(arv) 1<=arvav<=255. CHAR(65) = A Tagastab tekstavaldise esimesele märgile vastava CODE(tekst) ASCII koodi. CODE("A") = 65
Tangens. Argument radiaanides Arvu täisosa Loogikafunktsioonid AND (logav1; logav2; ...) IF (tingimus; avaldis1; avaldis2) NOT (logav) OR (logav1; logav2; ...) Tagastab vääruse TRUE (tõene), kui kõikide loogikaavaldiste väärtused on tõesed Kui tingimus on tõene, siis kasutatakse avaldis1, vastupididsel juhul avaldis2 Muudab loogikaväärtuse vastupidiseks. TRUE ==> FALSE; FALSE ==> TRUE Tagastab vääruse TRUE (tõene), kui vähemalt ühe loogikaavaldise väärtus on tõene Matemaatikafunktsioonid Ajafunktsioonid Loogikafunktsio Tekstifunktsioonid Tagastab avaldise väärtusele vastava ASCII märgi. CHAR(arv) 1<=arvav<=255. CHAR(65) = A Tagastab tekstavaldise esimesele märgile vastava CODE(tekst) ASCII koodi. CODE("A") = 65
Tangens. Argument radiaanides Arvu täisosa Loogikafunktsioonid AND (logav1; logav2; ...) IF (tingimus; avaldis1; avaldis2) NOT (logav) OR (logav1; logav2; ...) Tagastab vääruse TRUE (tõene), kui kõikide loogikaavaldiste väärtused on tõesed Kui tingimus on tõene, siis kasutatakse avaldis1, vastupididsel juhul avaldis2 Muudab loogikaväärtuse vastupidiseks. TRUE ==> FALSE; FALSE ==> TRUE Tagastab vääruse TRUE (tõene), kui vähemalt ühe loogikaavaldise väärtus on tõene Matemaatikafunktsioonid Ajafunktsioonid Loogikafunktsio Tekstifunktsioonid Tagastab avaldise väärtusele vastava ASCII märgi. CHAR(arv) 1<=arvav<=255. CHAR(65) = A Tagastab tekstavaldise esimesele märgile vastava CODE(tekst) ASCII koodi. CODE("A") = 65
Tangens. Argument radiaanides Arvu täisosa Loogikafunktsioonid AND (logav1; logav2; ...) IF (tingimus; avaldis1; avaldis2) NOT (logav) OR (logav1; logav2; ...) Tagastab vääruse TRUE (tõene), kui kõikide loogikaavaldiste väärtused on tõesed Kui tingimus on tõene, siis kasutatakse avaldis1, vastupididsel juhul avaldis2 Muudab loogikaväärtuse vastupidiseks. TRUE ==> FALSE; FALSE ==> TRUE Tagastab vääruse TRUE (tõene), kui vähemalt ühe loogikaavaldise väärtus on tõene Matemaatikafunktsioonid Ajafunktsioonid Loogikafunktsio Tekstifunktsioonid Tagastab avaldise väärtusele vastava ASCII märgi. CHAR(arv) 1<=arvav<=255. CHAR(65) = A Tagastab tekstavaldise esimesele märgile vastava CODE(tekst) ASCII koodi. CODE("A") = 65
Argument radiaanides Arvu täisosa Loogikafunktsioonid AND (logav1; logav2; …) IF (tingimus; avaldis1; avaldis2) NOT (logav) OR (logav1; logav2; …) Tagastab vääruse TRUE (tõene), kui kõikide loogikaavaldiste väärtused on tõesed Kui tingimus on tõene, siis kasutatakse avaldis1, vastupididsel juhul avaldis2 Muudab loogikaväärtuse vastupidiseks. TRUE ==> FALSE; FALSE ==> TRUE Tagastab vääruse TRUE (tõene), kui vähemalt ühe loogikaavaldise väärtus on tõene Matemaatikafunktsioonid Ajafunktsioonid Loogikafunktsioon Tekstifunktsioonid Tagastab avaldise väärtusele vastava ASCII märgi. CHAR(arv) 1<=arvav<=255. CHAR(65) = A Tagastab tekstavaldise esimesele märgile vastava ASCII CODE(tekst) koodi. CODE("A") = 65
Tangens. Argument radiaanides Arvu täisosa Loogikafunktsioonid AND (logav1; logav2; ...) IF (tingimus; avaldis1; avaldis2) NOT (logav) OR (logav1; logav2; ...) Tagastab vääruse TRUE (tõene), kui kõikide loogikaavaldiste väärtused on tõesed Kui tingimus on tõene, siis kasutatakse avaldis1, vastupididsel juhul avaldis2 Muudab loogikaväärtuse vastupidiseks. TRUE ==> FALSE; FALSE ==> TRUE Tagastab vääruse TRUE (tõene), kui vähemalt ühe loogikaavaldise väärtus on tõene Matemaatikafunktsioonid Ajafunktsioonid Loogikafunktsio Tekstifunktsioonid Tagastab avaldise väärtusele vastava ASCII märgi. CHAR(arv) 1<=arvav<=255. CHAR(65) = A Tagastab tekstavaldise esimesele märgile vastava CODE(tekst) ASCII koodi. CODE("A") = 65
6 kõik need 6 võrdust kehtivad alati Küsimus 11 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Milline järgmistest sõnastustest esitab duaalsusprintsiipi ? Vali üks: Kui kaks avaldist on teineteisega võrdsed, siis nende duaalsed avaldised ei ole omavahel võrdsed Kui kaks avaldist on teineteisega võrdsed, siis nende duaalsed avaldised on samuti omavahel võrdsed Avaldis ja tema duaalne avaldis on teineteisega alati võrdsed nmuutujaga loogikaavaldisel leidub 2 astmel n duaalset kuju ? Kui loogikaavaldise väärtus on 0, siis ta ei oma duaalset kuju Küsimus 12 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Mingi avaldise jaoks duaalse avaldise saamiseks tuleb selles avaldises teha järgnevad asendused: Vastus 1 konstant 1 tuleb asendada konstandiga 0 Vastus 2 loogikatehe konjunktsioon tuleb asendada tehtega DISJUNKTSIOON
Tangens. Argument radiaanides Arvu täisosa Loogikafunktsioonid AND (logav1; logav2; ...) IF (tingimus; avaldis1; avaldis2) NOT (logav) OR (logav1; logav2; ...) Tagastab vääruse TRUE (tõene), kui kõikide loogikaavaldiste väärtused on tõesed Kui tingimus on tõene, siis kasutatakse avaldis1, vastupididsel juhul avaldis2 Muudab loogikaväärtuse vastupidiseks. TRUE ==> FALSE; FALSE ==> TRUE Tagastab vääruse TRUE (tõene), kui vähemalt ühe loogikaavaldise väärtus on tõene Ajafunktsioonid ajaav - ajaavaldis, erijuhul konstant või viit lahtrile DATE (aasta; kuu; päev) Moodustab argumentide väärtuste alusel kuupäeva DAY (ajaav) Eraldab aja väärtusest päeva numbri HOUR (ajaav) Eraldab aja väärtusest tunnid MINUTE (ajaav) Eraldab aja väärtusest minutid MONTH (ajaav) Eraldab aja väärtusest kuu numbri
IF (tingimus; avaldis1; avaldis2) vastupididsel juhul avaldis2 Muudab loogikaväärtuse vastupidiseks. NOT (logav) TRUE ==> FALSE; FALSE ==> TRUE Tagastab vääruse TRUE (tõene), kui vähemalt ühe OR (logav1; logav2; …) loogikaavaldise väärtus on tõene funktsioonid Tekstifunktsioon Matemaatikafunktsioon Loogikafunktsiooni id id d Ajafunktsioonid ajaav - ajaavaldis, erijuhul konstant või viit lahtrile DATE (aasta; kuu; päev) Moodustab argumentide väärtuste alusel kuupäeva DAY (ajaav) Eraldab aja väärtusest päeva numbri HOUR (ajaav) Eraldab aja väärtusest tunnid
avaldisi tehtesümbolavaldis2 Tehtesümbolid on järgmised: =,<>,<,<=,>,>= Avaldised avaldisi ja avaldis2 on arv- või stringavaldised. Ühes võrdluses esinevad avaldised peavad kuuluma samasse liiki. Võrdluses võib olla ainult üks tehtesümbol. Võrdluse tulemiks on alati tõeväärtus True (tõene) või False (väär). Võrdluste näiteid x <= O, b*b - 4*a*c < O, x*x + y*y > r*r, Ucase(vastus) = "El" NB! Stringide võrdlemisel eristatakse suur-ja väiketähti! Loogikaavaldise üldkuju on järgmine: avaldis LTS avaldis {LTS avaldis} Siin on avaldis võrdlus või loogikaavaldis ja LTS loogikatehte sümbol. Peamised loogikatehted on Of, Andja Not. Nende tähendused on Or - või. Tehte a Or b väärtus on tõene (True), kui vähemalt ühe operandi väärtus on tõene, vastupidisel juhul on tulem väär (False). And - ja. Tehte a And b tulem on tõene (True) ainult siis, kui mõlema operandi väärtused on tõesed, vastupidisel juhul on tehte tulem väär (False).
nende andmetüübid peavad olema kooskõlas. Võrdlus on üks järgmisest: = - võrdne <> - mittevõrdne > - suurem < - väiksem >= - suurem või võrdne 5 <= - väiksem või võrdne Like sarnane Võrdus Like võrdleb vaid tekste ja kasutab kahte metasümbolit: * ja ? * -asendab suvalise arvu suvalisi märke, ? ühte suvalist märki. Loogikaavaldise struktuur on järgmine: La1 loogikatehe La2, Kus La1 ja La2 on loogikaavaldised, kaasa arvatud võrdlused Loogikatehted on: · And avaldise väärtus on "tõene", kui mõlema operandi võõrtus on "tõene" · Or avaldise väärtus on "tõene", kui vähemalt ühe operandi väärtus on "tõene" · Not eitus, kasutusel on vaid teine operand, tulemuseks on vastupidine väärtus Teised avaldised Avaldisi kasutakase päringu väljade kirjeldamiseks
peab olema loogikamuutujaid (argumente) tähistavate tähtede arv minimaalne. Kontaktivabade loogikaelementide puhul vastab avaldise tähtede arvule ligikaudu loogikaelementide koguarv. Lihtsa ühetaktilise (ilma mäluelementideta) kontaktivaba juhtimisskeemi süntees kulgeb järgmiste etappidena: skeemi töö sõnalise kirjelduse koostamine; talitlustingimuste esitamine loogikafunktsiooni algebralise avaldise, oleku- tabeli või Karnaugh´ kaardi kujul; loogikaavaldise minimeerimine; juhtimisskeemi koostamine. Talitluse kirjeldamiseks loogikaalgebra terminites jagatakse ahelais esinevad signaalid kolme rühma: sisendsignaalid käsklussignaalid ja anduritelt antavad signaalid; väljundsignaalid täiturelemente (kontaktorid, elektromagnetid, kontakti- vabad kommutatsiooniaparaadid jne) tööle rakendavad signaalid; vahesignaalid kõik ülejäänud signaalid, milliste toime piirdub lülituse enda raamidega.
DISTINCTI saame kõik erinevad sünniaastad: Võime piiranguid seada ka numbrivahemike järgi. Selleks on kaks võimalust: 31. Kasutada BETWEEN operaatorit 32. Kombineerida kaks võrratust AND operaatoriga Sama tulemuse saaksime ka järgmise SQL lausega: SELECT Nimi, Synniaasta FROM dbo.Laps_tbl WHERE Synniaasta >= 1995 AND Synniaasta <= 1997 ORDER BY Nimi BETWEEN operaatori eeliseks on lihtsus ja ülevaatlikus. Loogikaavaldise kasuks räägib aga paindlikkus - nimelt võime mõnest osapoolest võrduse ära võtta jättes täpsed väärtused välja. Näiteks otsime lapsi, kes on sündinud alates aastast 1995, kuid enne aastat 1997: Agregaatfunktsioonid Lihtsamad kokkuarvutamised saab samuti SQL-keele abil ära teha, nende jaoks pole vaja täiendavate programmide abi vaja otsida. Alljärgnevalt toodud funktsioonide töö tulemuseks on siinsetel juhtudel terve tabeli kohta vaid üks arv
annaabi.ee 
