Suurem osa loomingust on kirjutatud klaverile Ta on kirjutanud ka sümfooniaid, etüüde, prelüüde ja kantaate Tema loomingut iseloomustab väga sageli kõrge tehniline nõudmine Ta on hästi tuntud kui programmilise muusika komponist Ta rajas oma muusikalisi ideid tuginedes näiteks luulele või maalile Liszti kompositsiooni stiil süveneb sügavale teema osade liigutuste ühtsuse küsimusele Sel põhjusel on tema kõige kuulsamate ja virtuoossete tööde järgi Liszt arhetüüpne romantilise ajastu helilooja. Ungari rapsoodia nr.2 (https://www.youtube.com/watch? v=0odaG9qi818) Un Sospiro (https://www.youtube.com/watch? v=3JXMdpGpfBU) Consolation nr.3 (https://www.youtube.com/watch? v=MfDmUk7ie6s) Tema muusikalised oskused avaldusid juba 5-aastaselt 9-aastaselt esines ta eduka pianistina Ungari linnades Esimeseks õpetajaks oli tema isa 1842. aasta aprillis andis Liszt Tartu ülikooli
reservata väikesele muusikaringile reserveeritud muusika. Meistrid *Nicolas Combert *Adriant Willaert Vpõlvkond sündinud 1520, tegevusaeg 1570-1600, itaallased tõusevad väga kiiresti esile, jätkati vana asja, aegamisi sulas see kokku Itaalia modernistliku muusikaga, tolle aja muusikas sai ideaaliks jõuline, värvirohke isikupära väljendus, selle eesmärgiga, et saavutada suuremat tundelisust kuulajas, hakati vastandama väga kaugeid helistikke. Kaunistati meloodiaid virtuoossete bazaasidega(ülimmeisterlik, väga tehniline mänguoskus). Ekspressiivsus ja dramatism-võtted millega teha muusikalisi kujundeid rohkem nähtavaks. *Philipp de Monte oli keiser Maximillian II juures. *Orlandos Lassos või Orlando di Lasso, 1532-1594, tähtsaim suurkuju. Teoseid kokku üle 2000, stiil keeruline, keelena oskas erinevaid keeli, siis ilusa eurooplasena on ta kõik ühendanud(saksa, prantsuse ja itaalia keele). Lassuse sünnilinn on Prantsusmaal, Belgia piiril
Sellel perioodil kirjutas ta palju vaimulikku muusikat. Veetis 8 aastat Roomas kloostris. Viimased eluaastad elas Saksamaal, Richard Wagneri juures, kes oli tema väimees. Muusikateosed Liszt on enim tuntud oma klaverimuusika järgi, kuid samas ta kirjutas palu ka teistele instrumentidele. Liszi kompositsiooni stiil süveneb sügavale teema osade liigutuste ühtsuse küsimusele. Sel põhjusel on tema kõige kuulsamate ja virtuoossete tööde järgi Liszt arhetüüpne romantilise ajastu helilooja. Liszt võttis kasutusele temaatilise ümberkujundamise tehnika- Klaverimuusika Liszti suurima ja tuntuima loomingu osa moodustavad tema algupärased klaveri teosed. Liszti põhjalikult läbitöötatud meistriteos, "Années de pèlerinage" ("Palverännaku aastad"), sisaldab vaieldamatult tema kõige väljakutsuvamaid ja sütitavamaid lugusid. See 3-osaline süidi komplekt ulatub Sveitsi Orage
Doris Karevat enim mõjutanud kirjakoht Swinburne "The Gardens of Prosepine" Too much love of living, from hope and fear set free, and thank, with brief thanksgiving, whatever gods may be, that no life lives forever, that dead men rise up never, that even the weariest river winds somewhere safe to sea... http://arhiiv.err.ee/vaata/viker http://arhiiv.err.ee/vaata/vaike Arvamus DK luulest ,,Virtuoossete kõlamängude, riimipeegelduste ja häälikulise algebra abil loob Kareva tekst mulje, nagu oleks keeleline määramatus siin üldse taandunud. Ükski sõna, ükski silp ei näi oma kohale langevat juhuslikult, neid juhib mingi keeleülene tõmbejõud, ,,varjatud valem". Selline ülima määratuse efekt kontrasteerub tugevasti eesti luule praeguste põhisuundadega, nii sotsiaalse ,,eluläheduse" kui määramatust rõhutava keeleluulega."
püsirepertuaaris tänaseni. Ta on komponeerinud 22 erinevas zanris muusikalist lavateost, millest enamik on itaalia keeles, vaid 5 neist on saksakeelsed. Mozarti esimesed kompositsioonid olid ladinakeelsed kooliooperid ,,Esimese käsu kohustus" ning ,,Apollo ja Hyacintus" (helilooja oli siis 11- aastane), vt. õpik lk 303 Mozart ühendas oma muusikalistes lavateostes erinevad stiilid baroki- ja klassitsismi ning erinevad zanrid opera seria, opera buffa ja Singspieli,. Barokselt virtuoossete aariatega on tema 14-selt Itaalias loodud ooperid ,,Mitridate, Pontose kuningas" ja ,,Lucio Silla", samuti üks viimaseid ,,Tituse halastus". Viinis kirjutas ta 1782. aastal keiser Joseph II tellimusel esimese saksakeelse Singspieli (laulumängu) ,,Haaremirööv" (tuntud ka kui ,,Röövimine serailist") Mozarti ooperite paremikku kuuluvad kolm Lorenzo da Ponte libretole komponeeritud ooperit ,,Figaro pulm", ,,Don Giovanni" ja ,,Cosi fan tutte" (,,Nii teevad kõik ,,)
saateakorde; nende tausta mängis(id) meloodiapill(id). Moodustasid barokktrio (trio tähendab kolme partiid; pille rohkem). Oluliseks pilliks nii ansambli- kui orkestrimuusikas sai viiul. (Cremona pillimeistrid Guarneri, Amati, Stradivari). Puhkpillidest olid meloodiapillidena tähtsamad flööt, oboe ja fagott. Uue klahvpillina tuli kasutusele haamerklaver. Armastatumaks muusikavaldkonnaks sai OOPER - hiilgav õudkondlik lavateos uhkete kostüümide ja dekoratsioonide ning virtuoossete aariatega. Tähtsamaks ooperikeskuseks Itaalia. Esimesi oopereid etendati õukondades 1637.a. avati Veneetsias esimene ooperimaja Teatro San Cassiano. Teatro San Cassiano Barokkooperi rajajaks Claudio Monteverdi (1567-1643) 1607.a. kirjutatud ,,Orpheus" on esimene ooperizantri terviklik teos. Monteverdi võttis kasutusele avamängu, juhtmotiivid, tema orkestri kõlavärve dramaturgia osana. Kirjutas ka rohkesti madrigale.
Iga üksik tekst peaks siis mõjuma nõnda, nagu poleks ta üksnes lõpetatud, vaid ka lõplik; iga viimane rida mitte lihtsalt (selle luuletuse) viimane, vaid "kõigi luuletuste" viimane, kõigeviimane rida üleüldse. Kareva senise luule võiks nende järgi jaotada kolme perioodi: (1) varane enesejaatus, alternatiivsus, kommunikatiivsus; (2) peavoolu kehastamine, jäljendamatus omas ajas; (3) sõltumatus, püsivus, lakkamatu tagasitulek algse taotluse juurde. Virtuoossete kõlamängude, riimipeegelduste ja häälikulise algebra abil loob Kareva tekst mulje, nagu oleks keeleline määramatus siin üldse taandunud. Ükski sõna, ükski silp ei näi oma kohale langevat juhuslikult, neid juhib mingi keeleülene tõmbejõud (http://www.sirp.ee/2003/14.03.03/Kirjand/kirjand1-2.html) Looming · 19744. aastal debüteeris luuletustega ajakirjas Noorus · "Päevapildid" (1978) · "Ööpildid" (1980) · "Puudutus" (1981) · "Salateadvus" (1983)
Sajandi lõpuks kujunes alaliigina välja ülipopulaarne tantsulaul:balletto 5.põlvkond tegevusaeg 1560-1600,esiplaanile tõusmas itaallased,Mad.maade järjest maneerlikumaks muutunud stiil sulas aegamisi kokku itaallaste modernismiga.Ideaaliks muus.s sai jõuline,värvirohke ja isikupärane väljendus.Polüfooniareeglid kaotasid oma ranguse;suurema tundelisuse,tihti aga ka sokeeriva efekti huvides vastandati kaugeid helistikke, dekoreeriti meloodiaid virtuoossete passazidega. Ekspressiivsus ja dramatism iseloomustavad seda ajajärku kõige selgemalt.Esindajad:Philipp de Monte,Orlandus Lassus-(Orlandus Lassus, Orlando di Lasso,Roland de Lassus)1532-1594,omaaegne Euroopa imetletuim muusik,teoseid kokku üle 2000.Stiilist raske kõnelda,ühendanud oma loomingus parima oma ajastu itaalia,prantsuse ja saksa muus.st.Hilisemas loomingus domineerib kannatuse ja surma teema,lustlikud ilmalikud laulud on pärit peamiselt noorusajast
aastate lõpus. Tavaliseks nähtuseks muutusid sooloõhtud 19. sajandi teisel poolel. Virtuooside kavavalik: Virtuoosi tegevuse keskpunktiks 18. sajandi lõpul ja 19. sajandi algupoolel ei olnud teos, vaid interpreet ise pillimängija või laulja. Oma oskuste näitamisel oli olulisel kohal improvisatsioon sageli improviseeriti publiku antud teemadel. 19. sajandil oli virtuooside hulgas ääretult populaarne transkriptsioonide ehk virtuoossete seadete kirjutamine oma pillile mõnest populaarsest või interpreeti muidu huvitavast orkestri-, ansambli- või soolopilli teosest. Vokaalnumbritest tehtud seadeid nimetatakse parafraasideks. Eelnevast tulenevalt eelistasid 19. sajandi virtuoosid vormidena fantaasiat, variatsioone ja rondot, sest need olid ka kirjapanduna lähedased improvisatsioonile. Neis kõigis oli oluline virtuoossuse näitamine. Niccoló Paganini (1782 Genova 1840 Nizza)
1530. aastatel, tegevusaeg 15601600). 2. Heliloojad üks kuulsamais madalmaade muusikuid oli Philipp de Monte, Euroopa imetletuim muusik Orlandus Lassus. 3. Muusika iseloomustus Tolleaegses muusikas sai ideaaliks jõuline, värvirohke ja isikupärane väljendus. Polüfooniareeglid kaotasid oma ranguse, suurema tundelisuse, tihti aga sokeeriva efekti huvides vastandasid heliloojad julgelt kaugete helistike värve, dekoreerisid meloodiaid virtuoossete passaazidega ning leiutasid rohkelt võtteid, millega teha teksti kujundeid lausa ,,nähtavaiks". Ekspressiivsus ja dramatism, mis olid võõrad tasakaalukale kõrgrenessansile, iseloomustavad seda ajajärku kõige selgemalt. 4. Zanrid Missa, reekviem, magnificat, passioon, Jeremia kaebelaul, hümnid, litaania, motett.
Solistid pole orkestrist sõltumatud nagu concerto grosso ’s, vaid nende vahelõigud toetuvad orkestri bassile. Soolopillina kasutatakse kõige sagedamini viiulit ja oboed . Kontsert on reeglina kolmeosaline ( kiireaeglanekiire ); kiiretes osades vaheldub orkestri mängitud korduv teema virtuoossete soololõikudega, aeglases osas mängib solist meloodiat orkestri saatel. → Peamine kujundaja ja kuulsaim looja oli veneetslane Antonio Vivaldi. ANTONIO VIVALDI (16781741) Vivaldi töötas viiuliõpetajana ja hiljem ka orkestri ja
reserveeritud muus.. Esindajad: Nicolas Combert, Adrian Willaert · V pk tegevusaeg 1560-1600, esiplaanile tõusmas itaallased, Mad.maade järjest maneerlikumaks muutunud stiil sulas aegamisi kokku itaallaste modernismiga. Ideaaliks muus.s sai jõuline, värvirohke ja isikupärane väljendus. Polüfooniareeglid kaotasid oma ranguse; suurema tundelisuse, tihti aga ka sokeeriva efekti huvides vastandati kaugeid helistikke, dekoreeriti meloodiaid virtuoossete passazidega. Ekspressiivsus ja dramatism iseloomustavad seda ajajärku kõige selgemalt. Esindajad: Philipp de Monte, Orlandus Lassus 2.4.1. missa, motett, chanson missa kõige esinduslikum zanr 15 ja 16 saj muus.s oli missa ordinaariumiosade tsükkel, mis olid tüüpiliselt ühendatud muus.liseks tervikuks ühe põhimeloodia, cantus firmus'e abil. Tavaliselt on see meloodia vana motetitehnika eeskujul tenorihääles, renessanssiajastul laenati see meloodia
Roomakatoliku kirikumuusika järgis enamasti väga konservatiivset peajoont ning 16. sajandi teisel poolel kinnistunud range polüfoonia ideaal elas vana ideaalina edasi ka barokiajastul. 1600. aasta paiku toimunud stiilimurranguga läks kirikumuusika ometi üllatavalt kiiresti kaasa. Kõrvuti esimese monoodilises stiilis laulukogumikuga ilmus 1602. aastal Lodovico Viadana kogumik "Sada kirikukontserti", mis pani aluse solistilisele kontsertmotetile basso continuo saatel. Virtuoossete sooloosade ja instrumentaalpartiidega kiriklik kontsertstiil levis algul küll peamiselt õukonnakapellides, uues stiilis teoste hulk oli aga üllatavalt suur ja nende levik kiire. Kirikumuusika jõudis mõneks ajaks rõhutatult konservatiivselt positsioonilt muusikamoe etteotsa. Ansamblimadrigal, mis valitses hilisrenessansi kammerlaulus, asendus 17. sajandi esimesel poolel sooloaaria ja duetiga, mida lauldi basso continuo või väikese ansambli saatel. 17
Esindajad: Nicolas Combert, Adrian Willaert · V pk tegevusaeg 1560-1600, esiplaanile tõusmas itaallased, Mad.maade järjest maneerlikumaks muutunud stiil sulas aegamisi kokku itaallaste modernismiga. Ideaaliks muusikas sai jõuline, värvirohke ja isikupärane väljendus. Polüfooniareeglid kaotasid oma ranguse; suurema tundelisuse, tihti aga ka sokeeriva efekti huvides vastandati kaugeid helistikke, dekoreeriti meloodiaid virtuoossete passazidega (e meisterlike kiirete heliridadega). Ekspressiivsus ja dramatism iseloomustavad seda ajajärku kõige selgemalt. Esindajad: Philipp de Monte, Orlandus Lassus missa, motett, chanson missa Kõige esinduslikum zanr 15 ja 16 saj muus.s oli missa ordinaariumiosade tsükkel, mis olid tüüpiliselt ühendatud muus.liseks tervikuks ühe põhimeloodia, cantus firmus'e abil. Tavaliselt on see
concertino) lisatud suurem ansambel (conceto grosso). Suurem grupp toetab ja täiendab väiksemat. 3. Soolokontserdis vastandatakse orkestrile üht või mitut solisti. Solistid pole orkestrist sõltumatud nagu concerto grosso's, vaid nende vahelõigud toetuvad orkestri bassile. Soolopillidena kasutatakse kõige sagedamini viiulit ja oboed. Kontsert reeglina 3-osaline (kiire-aeglane-kiire): kiiretes osades vaheldub orkestri mängitud korduv teema virtuoossete soololõikudega, aeglases osas mängib solist meloodiat orkestri saatel. Süit sonaadi ja kontserdi kõrval instr muusika olulisim vorm, mis oli eri karakteriga tantsude, aga ka lihtsalt instrumentaalpalade sükke. 17. sajandi lõpul, kui ka Saksamaal levis prantsuse õukonnatantsumood, kujunes seal süidile kindel raam neljast tantsust: 1) allemande 4-osalises taktis rahulik saksa sammtants; 2) courante 3-osalises taktis kiire prantsuse hüppetants;
IV põlvkond (sünd. 1500.a paiku; tegevusaeg 1520- 1560). Selle ajastu ja 16. sajandi II poole muusikale on iseloomulik mõiste musica reservata- väikesele, suletud ringile reserveeritud muusika. Meistrid: Nicolas Gombert, Adrian Willaert. V põlvkond (sünd.1520.-1530.a paiku; tegevusaeg 1560-1600). Polüfooniareeglid kaotasid oma ranguse, suurema tundelisuse, tihti aga suurema sokeeriva efekti huvides vastandasid heliloojad julgelt kaugete helistike värve, dekoreerisid meloodiaid virtuoossete passaazidega. Meistrid: Philipp de Monte. Kuid kahtlusteta väljapaistvaim madalmaade koolkonna viimase põlvkonna meister: Orlandus Lassus (Roland de Lassus, Orlando di Lasso). Kuigi elu hellitas teda (tal olid head võimalused elamiseks ja teenimiseks) on tema hilisemas loomingus domineerimas kannatuste ja surma teema.. Suurema osa elust pühendas eelkõige kirikumuusikale: üle 70 missa, nende hulgas 3 reekviemi, u 100 magnificat'i, 4 passiooni. Motette on üle 500 või olenevalt sellest,
Veneetsia koolkonna tihedad sidemed Saksamaaga. Lk.7 Tema vennapoeg Giovanni Gabrieli (1555-1612),Veneetsia koolkonna tähtsaim helilooja ,õppis Lassuse juures. Teenis Markuse kirikus organistina ,enamus loomingust moodustab Markuse kiriku paljukooriline tseremooniamuusika. Võrdseta kooriplokkide vastandamise asemel arenes tema teostes uus barokilik tehnika soolohäälte ,virtuoossete pillipartiide ning koori ja saateansambli kontsertliku vastandamisega. Veneetsia stiil levis 16. saj. II poolel üle kogu Ülem- Itaalia ja Põhja Euroopas. 6.Rooma koolkond. Palestrina. 15.saj. keskel Trento kirikukogu aastatel kujunes Roomas akadeemilise ja konservatiivse hoiakuga heliloojate koolkond, kes järgis kõige hoolsamalt kirikukogu juhiseid. Rooma koolkonna üks tähtsaim esindaja oli Giovanni da Palestrina(1515-1563). Oma
mis koosneb kõige sagedamini keelpillide triost. 1.5.4. Soolokontsert (A. Corelli, A. Vivaldi, J. S. Bachi, G. F. Händeli loomingus) Soolokontserdis vastandatakse orkestrile üht või mitut solisti. Solistide vahelõigud toetuvad orkestri bassile. Soolopillina kasutatakse kõige sagedamini viiulit ja oboed. Kontsert on reeglina kolmeosaline (kiire-aeglane-kiire), kiiretes osades vaheldub orkestri mängitud korduv teema virtuoossete soololõikudega, aeglases osas mängib solist meloodiat orkestri saatel. Corelli loomingus loomingu põhiosa moodustavad triosonaadid, kirjutanud ka 12 soolosonaati basso continuo'ga. Vivaldi loomingus loomingu peaosa moodustavad üle 450 soolokontserdi, neist pooled viiulile, lisaks teistele keel- ja puhkpillidele. Ligi sada kontserti on säilinud 2-4 solistile orkestriga. Oli soolokontserdi vormi kujundaja ja kuulsaim looja. Tema
samuti on tal funktsioon teose struktuuris. Nendest nüüd lähemalt. Väljenduslikul funktsioonil on neli põhikarakterit: dramaatiline (Chopin, etüüd c-moll op 10 nr 12, Beethoveni Appassionata), skertsolik 3 (Mendelssohn, Viiulikontserdi finaal), triumfeeriv (Liszt, Klaverikontsert Es, algus), lüüriline (siis, kui kauni meloodiaga seostuvad figuratsioonid või meloodia on ümbritsetud virtuoossete figuuridega ja passaazidega, näit . Schuberti Ges-duur-Eksprompt, Chopini etüüd As op. 25 nr 1). Tämbriline funktsioon seostub esmajoones heleda, särava, sädeleva kõlaga see oli iseloomulik 19. sajandi alguse briljantsele (säravale) stiilile. Kõlaline funktsioon on üldisem mõiste, haarates kõla massiivsust, akordikat jms. Muusikateose struktuuris võib virtuoossus täita kolme ülesannet: ornamenteerimine ehk kaunistamine, varieerimine, aga ka meloodia või teema kujundamine.
tulemusel paranesid lühiajalise mälu testi tulemused lausa järsult – tavalise kolledžiõpilase lühiajalise mälu treeningueelne maht võimaldas keskmiselt esitada seitse arvu komakohta, ent ühes katses oli see pärast mõnesajatun- nist treeningut suurenenud 80 komakohani. Vahemärkusena olgu öeldud, et kuigi süsteemse harjutamise mõju ei saa alahinnata (kõige ilmsemalt on Süsteemse harjutamise see näha kõrgklassi sportlaste või virtuoossete instrumentalistide ning nen- mõju ei saa alahinnata. de alade vähem edukate esindajate individuaalsete harjutustundide mahtu võrreldes), kritiseeritakse Ericssoni eelkõige selle tõttu, et tema kontsept- sioon jätab kõrvale loovuse kui andekuse ühe olulise komponendi ja kesk- konnafaktorid. Andekate laste “mõtlemise õppekava” peaks lähtuma järgmistest printsiipidest: • mõtlemist ja sisu õpitakse ühtaegu (mõtlemise õppimiseks ei pea oota-
annaabi.ee 
