inimese-Villu. Läksime koos lootsikusse, ühes meiega raketiloosung. Villu aerutas jõudsalt, vaikisime suhteliselt kaua. Kumbi ei öelnud sõnakest, alles hiljem tegin jutuotsa lahti. Sosistasime, sest tundus, nagu kaldalt kõik inimesed kuulsid, sest kõik oli hirmus vaikne. Aga mida rohkem järve keskele jõudsime, seda halvemini meid kaldale kuulda oli ja võisime üsna valjult rääkida, ilma, et keegi meid kuulekski. Rääkisime maast ja ilmast. Kuid siis tuli kord, et pidime Villuga kohad vahetama, sest mina rakette lasta ei tahtnud. Tema tõusis püsti ja mina ka, siis tegime kiire kohtade vahetuse, mina kiljatasin, sest kartsin lootsikust vette kukkuda. Mulle tundus see pisut rumal ja lapsik. Punastasin. Villu sepitses esimest tulihända ning juba see oligi õhus ja näitas oma ilusaid värve. Niimoodi vaatasid kogu kaldal olev rahvas ja meie, kuidas säravad need värvid nii ilusti seal taevas.
Kas Villu oli nõrk tehes enesetapu ? Villu oli veetnud aasta vanglas ning koju jõudes leidis ta tuttavalt teelt eest vana Mausi ja Anna jäljed. Villule meeldis vaadata jälgi ja nende järgi otsustada, kes käija oli. Anna oli tema lapsepõlvesõber, kellest sai linnapreili. Kui nad veel väikesed olid ja ringi jooksid, kukkus Villu Anna pärast oma silma peast. Kolmnurga kolmandal osapoolel Eevil, kelle tõttu Villu vangi sattus, oli Villuga poeg. Kuusiku Eevi oli lihtne saunanaine. Temaga oli Villul kerge, sest ta ei esitanud kunagi nõudmisi, vaid uskus pimesi Villu lubadusi. Peagi selgus, et Anna isa Rein annab talle talu üle. Nüüd sai Annast Kõrboja perenaine. Kõrboja oli aga suur koht, kuhu oli vaja ka peremeest. Esialgu saab Anna siiski ise hakkama ja lubab isale, et küll ta ka peremehe leiab. Anna otsustab, et peremeheks võiks saada Villu. Nende vahel on tundeid, kuigi Villul on Eeviga poeg.
Katku Villu oli 29 aastane noormees. Ta oli kinnine, hoidis rohkem omaette. Töörügaja, enesesse tõmbunud, kannatas vaikselt ja kui vihastas, siis põhjalikult. Enne vangi sattumist jõi Villu tihti ja sattus kaklustesse. Peale vanglast tulekut oli Villu muutunud paremuse poole. Ta tahtis tööd teha. Viinaviga tal ära ei kadunud, kui jõi siis kakles. Villul on ema ja isa kelle juures ta elab. Oma is Katku Jüriga Villu läbi ei saa. Emaga on suhted Villul paremad, sest ema on Villuga leebem. Villul oli soov Katku talus midagi korda saata ja ta soovis omada talu, mille üle oleks tal võimalik uhke olla. Ta tahtis saada peremeheks. Villu sattus vangi oma poa em Kuusiku Eevi pärast. Villu tappis purju s peaga Künka Otto, kes oli Eevile silma visanud. Ta istus vangis aasta aega. Villu saab Kõrboja vana ja vigase suure koera järgi piduliselt hüüdnimeks Kõrboja Mousi. Katku Jüri peab Kõrboja vastu vimma sellest ajast kui sealned peremees
mure oma ema pärast ja lapse pärast. Kuid pärast jaanitule õhtul juhtunud õnnetust ja haiglast koju tulles, teeb Villu otsuse. Peale seda, kui isa oli talle öelnud, et täismeest ei saa temast küll kunagi, aga Kõrbojale peremeheks ta veel ju sobiks. Villu tunneb ennast solvatuna ja keeldub sellest, tuues peapõhjuseks, et ta ei taha Kõrbojale ,,sandiks" minna. Katku Villu otsustabki hoopis Kuusiku sauna Eevi Katkule perenaiseks tuua. Tema isa on aga sellele vastu. Ühel õhtul Villuga järve ääres olles, kutsub Anna Villut Kõrbojale peremeheks ja endale meheks. Kuid Villu keeldub. Tema au ja uhkus ei luba seda. Peale seda on Villus aga suur segadus ja vastakad tunded. Järgmisel hommikul selgub, et vana Kõrboja koer Mousi on surnud. Kuid peagi jõuab Annani uudis, et Katku Villu olevat öösel enesetapu teinud. Kõik on sellest mingil määral rusutud. Raamatu lõpus otsustab Anna Kuusiku sauna Eevi ja tema poja enda jurude elama võtta. Anna
ta tegelikult mul keelanud oli. Vahepeal oli sinna jõudnud ka isa, kes arvas muidugi, et milleks minusuguse sandi valude leevendamiseks kallist viina vaja on. Lõpuks lasi Anna mu oma talu vankriga haiglasse viia. Haiglast tagasi tulles Sauna Eevi maja juurde jõudis otsustasin Eevile rääkida, et Anna tahab mind Kõrboja peremeheks kutsuda. Eevi muutus kurvaks jaa langes mulle kaela. Ta hakkas järsku jälle kõval häälel nutma. Nimelt pidi ta ema varsti surema ning väikese Villuga nad kahekesi enam elada ei tahtnud. Lubasin siis isaga rääkida, et nad meie juurde elama võtta. Läksingi siis koju. Hommikul heinapalle tehes otsustasin isalt sellekohta küsida. Isa oli nõus ning kuna tööpäev hakkas lõppema, otsustasin end järve äärde kosutama minna. Saatuse tahtel oli seal ka Anna, kellega ma kokku sattusin. Jutu käigus läks teema mu ammu kaotatud silmale.Rääkisin talle, et tegelikult kaotasin selle teda päästes.
päästis ja süles tassis läbi võsastiku ning üks oks puutus ta paremat silma. Teise kaotas nii, et jaanipäeval tahtis Anna auks kivi õhata aga midagi läks viltu ning kivi lõhkes enne , kui Villu oli sealt ära läinud. Ta nägi, kuid nägi väga halvasti. 7. Ta ütles seda pähklite korjamise ajal( see oli rahva ühine üritus), kui tantsiti ja hiljem Anna koos Mousi ja sandi Villuga ära läks. Mousi oli vana ja ka ei näinud enam hästi samamoodi ei näinud ka Villu. 8. Sellel tingimusel, et saab endale ise peremehe valida, kui aeg on õige. Hetkel on ta nii peremehe, kui ka perenaise eest. Et elavad kui Kõrboja teenijad, orjad. Neile jääb üks vabadus, ainult koos plehku pista. 9. Sellepärast sobib paremini Kõrbojale , kui Katkule, kuna katkul ei oleks tema jaoks tööd aga Kõrbojal mitte
Nüüd istusid nad mõlemad vaikselt. Järgmine päev Villu kahetses et oli Annale oma parema silma lugu rääkinud. Ta tahtsi lihtsalt Kõrboja perenaist riivata. Villus leidis asja, et rääkida Eevist ja pojast. Isa lubas nad Katkule tuua,kuid ilma pulmadeta.Pulmad tulevad siis kui Villu ise Katku peremeheks ükskord hakkab,hiljem aga isa kahetses,et polnud Villul lubanud pulmi teha. Kuid oma sõnu ta süüa ei tahtnud ja jäi enesele kindlaks. Eevi aga samal ajal sammus väikese Villuga Kõrboja perenaise juurde,et paluda Annal vigane ja sant Villu talle jätta.Juba poja pärast. Kuid rääkida jõudsid nad kõigest, peale Villu. Eevil polnud julgust,ning tõi ettekäändeks ema,kes lamab surivoodil. Kui käte jõudis pählapüha ja inimesed metsas kilkasid ning karjusid,huvitus ka Villu,kes iseenese teadmata sammud platsile suunas. Seal olles jootsid talle tema vihamehed viina ja keerutasid jalga,kuniks Villu märkas Annat. Ning õhtu jätkus Anna seltsis tantsides
Kõrboja peremees on A.H. Tammsaare kirjutatud romaan, mis on kirjutatud 1922.a. Romaani tegelasteks on Anna, Villu, Eevi, Rein, Jüri ja muu küla rahvas. Peategelstest siis nii palju et Anna on tark haritud naine, kes tuleb oma isale Reinule Kõrbojale appi ning otsib Kõrbojale uut peremeest. Villu on noormees, kes on vangis istunud tapmise eest ning keda tahetakse Kõrboja peremeheks. Teose vältel juhtub temaga palju õnnetusi ning lõpuks teeb ta enesetapu. Eevi on naine, kes tahab Villuga abielluda ning on ka Villu lapse ema. Rein on Kõrboja peremees, kes annab talu oma tütre Anna käsutusse, et ta teeks Kõrbojast hea talu. Jüri on Villu isa, kes on kangekaelne töömurdja ega usu uuendustesse Kui Villu vangist välja saab otsustab ta oma eluga midagi peale hakata. Ta aitab isa ja lõhub Kivimäel kive et teha sellest endale viljakandev maalapp. Välja ilmub Anna, Villu lapsepõlve tuttav, kes otsib Kõrbojale peremeest
Kertu retsensioon Õpilane:Grete Vendel Õpetaja:Erina Küüra Kuressaare Vanalinna Kool Inimesed on võrdsed, miks siis selles filmis võrdväärset õiglust pole? „Kertu“ on Ilmar Raagi poolt lavastatud draama,mis leiab aset Saaremaal,Mustjala vallas.Jaanipäeval kaob 30 aastane Kertu(Ursula Ratasepp) märkamatult koos Villuga(Mait Malmsten).Terve naise perekond satub paanikasse ning alustavad otsinguid,sest Kertut peetakse tagasihoidliku ja kinnise iseloomu pärast ullikeseks.Villu on aga ilusa välimuse, kuid allakäinud alkoholilembeline naistemees.Pärast pikki otsinguid leitakse Kertu Villu juurest,tema ema(Külliki Saldre) ja õe(Piret Laurimaa) poolt.Neid nähes jookseb Kertu voodi alla peitu ja Villu ema(Leila Säälik) pakub, et räägib naisega.Kodus ootab Kertut isa(Peeter Tammearu) meeletu raev
Pärast vanglast vabanemist aga hakkab Villu kõvasti tööle. Kui Villu kuuleb, et Kõrbojale tuleb linnast tagasi peretütar Anna, kes oli nooreseas Villu sõber, sukeldub ta veel suurema hooga ja plaanidega talu töösse, et muuta talu jõukaks. Samal ajal plaanib Kõrboja peremees Rein, et Kõrboja talu hakkaks juhtima Anna, kes ei ole nõus oma kodutalust loobuma. Anna korraldab Jaanitule, kuhu ta kutsub ka Villu, kes on Annale sümpaatne oma töökusega. Peo käigus vestleb Anna Villuga ja uurib, kuidas tema Kõrboja talu peaks; Villu räägib, mida kõike ta teeks. Kuid jälle lööb välja Villu raske iseloom ja alkoholilembus. Purjuspeaga ta komistab kellegi otsa ja tahab kaklust alustada, kuid Annal õnnestub tülitsejad lahutada. Kui Villu laseb õhku põlluharimist segavaid kive saavad ta terve silm ja parem silm raskelt vigastada. Villu ei jää pimedaks ja Anna mõtleb, et Villust võiks saada Kõrboja peremees, see aga ei meeldi ta isale.
Kõrboja Annale anda. Kuid siis tekkis uus probleem. Kes saab Kõrboja peremeheks? Selle jättis Rein otsustada oma tütrele. Jaanipäeval oli ka Anna sünnipäev,aga seda ei teadnud mitte keegi. Kui Villu oli tantsinud ja laulnud koos Annaga kõvasti lõkkeääres tuli Villule mõte minna ise ja kutsuda teised ka kive põmmutama. Anna ei olnud alguses nõus aga peagi sai Villu ta nõusse ja kõik üheskoos läksid kivimäele. Kivimäel juhtus Villuga suur õnnetus kuna dünamiit läks enneaegselt lahti ja Villu ei jõudnud kivi juurest ära joosta. Villul ambuteeriti randmest käsi ja ta nägi veel halvemini kui enne, kuna paar aastat tagasi jooksis ta endal silma peast välja ja nüüd sai teine silm ka kahjustada plahvatuse käigus. Villu oli invaliid ja ta ema ega ise ei lootnud temast enam midagi saada, kuid Anna tahtis teda Kõrbojale peremeheks. Villu ei olnud sellega nõus, aga
nagu Villu. 5. Talu ja ühiskonna vastuolud on võim, mõisaühiskond tähendas Baltisakslaste ülemvõimu. Linnu oli vähe või ei olnud veel õigemini olemas. Mõisnikud kasutasid talupoegi orjadena. Mõisaühiskonnas oli millegi halvema asja vastu ihunuhtlus. 6. Vana ja noor mõisnik erinevad selle poolest, et noor mõisnik tahab kõike ise käsitsi teha, aga vana mõisnik annab oma kohustused edasi noorematele mõinikutele. 7. Jutustuse lõpus juhtus Villuga selline saatus, et Villu läks peast hulluks ja kuulis Peipsi kohinat. Villu suri hulluse kätte. Kui seda metsa ees ei oleks tähendab seda, et siis näeb Peipsi Järve ja päikest paremini. Siis paistaks kõik kätte ära. Villu tahtis Peipsit näha oma kodu aknast.
Samal ajal Erika ei tunne üldse, et neil mingi selline vahe oleks ja seetõttu tunneb erinevates situatsioonides piinlikkust( näiteks ta tahtis mehega ära põgeneda, et nenede armastus teostuks, kuid mees mõtles reaalselt, et siis ta kaotaks töökoha ja kuskilt ei saaks raha). Tammsaare meestegelased on tihti oma nooruses sellised kergelt mömmid, kes ei taipa naiste märke (sama oli ju ka Vargamäe Indrekuga ning miks ka mitte Katku Villuga) Meeste suutmatus naisi mõista on ju igati eluline. Oleme ju ikka nagu kahest eri puust, mis puudutab tundeküsimusi ning eluvaateid. Teiselt poolt on Erika natukene võitluses ühiskonna vastu, kuna keegi ei ole tal varem aidanud areneda. Teda ei ole väga koolitatud ja teda on peetud lihtsaks tüdrukuks. Seega on selles loos selline kokkupõrkemoment. Ta ei tea veel, et => Romaani lõpus saab Erika surma. Kui Osakar seetõttu tüdruku vanaisa juurde läheb
asunud otsima Kõrboja talule peremeest. Kuidas oleks elu kulgenud siis, kui Anna oleks linna jäänud? Kui Anna oleks linna jäänud, poleks Villu olnud nii sant nagu ta seda oli. Oma teise silma ja mõned sõrmed kaotas Villu just tänu sellele, et tahtis Anna auks Kivimäel kive õhku lasta, kuid midagi läks valesti ja ta jäi veel sandimaks. Võttes arvesse seda, et kui Anna poleks Kõrbojale tagasi tulnud ja oleks edasi linna jäänud, poleks Villuga midagi sellist juhtunud. Muidugi oleks ta võinud endale Kivimäel kive õhku lastes viga teha või mõnel muul moel ennast vigastada, aga sel juhul poleks ta teinud seda Anna pärast. Villu vanemad olid juba üsna vanad ja kuna Katku talu oldi põlvest-põlve edasi pärandatud, pidi talu jääma peale vanemate täielikku jõuetust Villu hoole alla. Anna tagasitulek pööras aga kõik pea peale. Kuna Villu rääkis järvel olles
Villu laseb end samal öösel Katku aidas maha. Raamat lõpeb sellega, et Anna kutsub Eevi ka Kõrbojale elama ning hakkab endale Kõrboja peremeest väikesest Villust kasvatama. Kuidas käitukisn mina Katku Villuna ja mis teeksin teistmoodi. Olles Katku Villu, teeks mõned asjad tema olukorras teisiti. Villu lubab Anna sünnipäeva auks põlluharimist segavad kivid õhku lasta. Kivi lõhates juhtub Villuga õnnetus, tema terve silm ja parem käsi saavad raskelt vigastada. Villu asemel poleks ma Kivimäele läinud, just seal jäi Villu sandiks, sest ta ei jõudnud enne kivide plahvatust ära joosta. Tema asemel oleksin jäänud koju või siis läinud Eevi juurde uurima, kuidas ta elab ja kas lapsega on kõik korras. Ka see oli selge, et kõik juhtus joogise peaga, mida mina kindlasti poleks teinud. Villu
käigus jäi Villu ilma oma paarist sõrmest. Peagi selgus ka see, et plahvatuse käigus sai viga ka tema teine silm ning Villu jäi poolpimedaks. Lisaks sellele oli tal ka aastane poeg Sauna Eeviga. Sauna Eevi oli tavaline selle küla elanik. Kõrboja Anna oli samuti meeldiv ja töökas naisterahvas, kes läks suuremaks saades linna kooli ning õppis õmblejaks. Mõne aja pärast tuli aga Anna jälle maale isale külla ja siis kohtus ta Villuga üle mitme aasta uuesti. Ühel suvekuul tuli Anna isale külla ning samal ajal kui Anna isatalus oli sai vanglast koju Katku Villu. Kõrboja Reinul oli Anna maaletuleku üle hea meel, kuna ta tahab Kõrboja talu Annale anda, kuna Anna isa Rein on juba vana ning väeti. Kui Anna sellest kuulis, teadis ta kohe, ette õigel talul peab ka peremees olema. Ta mõtles ning kaalus seda oma mõtetes ning jõudis järeldusele, et õige peremees Kõrbojale oleks Katku Villu. Ta esitas
" Anna aga ei taha Reinu mõttega nõustuda sest ta ei salli mõtet et Kõrboja võõraste kätte peaks minema ning pika pressimise peale nõustub ta Reinult Kõrboja ohjad enda kätte võtma. Kuid Kõrbojal on liiga raske ilma peremehe käeta ning jaanipäeva saabudes laseb Anna külarahva peole kutsuda.Ta kutsub ka lõõtsamehe Kusti keda Villu hoopis enda poole kutsub napsitama.Kusti nõustub raskesti võtma Villuga mõne pitsi ning kipub ikkagi jaanitulele, sest olla juu lubatud ning eks lubadust tuleb ka täita. Lõpuks sikutab Kusti aga hoopis Villu endaga kaasa jaanitulele. Anna võtab Villu särasilmi vastu ning palub Villul ilutulestikku lasta tema auks. Kui Anna ja Villu järvele sõitma lähevad, jutustavad Villu ja Anna üksteisele möödund ajast. Anna küsib kuidas Villu Kõrbojal toimetaks ning mida kõigepealt teeks. Annale meeldib Villu jutt ning tema plaanid
kohale ratsamehed, Goswin ja jahikoerad. Goswin ja Villu asusid võitlusesse. Ülejäänud üritasid peiduurkasse sisse tungida. Korraga aga hüüdis Maie hääl, et võitlus katkeks. Ta nõudis, et kui tema vend ja Villu elusana ära minna lastaks, siis tuleks ta mõisasse tagasi. Nii juhtuski, Sepp oli äärmiselt kohkunud ja ei suutnud uskuda mis oli juhtunud. Järgmise asjana läksid nad risti tallu Krõõdale uudiseid rääkima. Krõõt aga pooldas Maid ja pahandas Villuga, et Villule see ei sobind. Korraga aga sekkus vahele Priidu kes otsustas lahti öelda oma emast ja õest ning minna koos Villuga ära. Sepp Villu ja Priidu olid sest päevast saadik kadunud. Keegi ei teadnud kus nad olid. Vahepeal oli mässavate eestlaste õnn kaduma läinud. Kaotati lahinguid ja paljud inimesed langesid. Nende hulgas ka Tasuja. Viimaks tuli Sepp. Ta oli aga tohutu muutuse läbi teinud. Ta näis naeru ja nalja unustanud olevat. Temaga oli tagasi ka Priidu.
4) Tema tagasihoidlikkus ja enesehaletsemine näitasid, et abikaasaks ta ei sobiks. Ta ei osanud oma armastust välja näidata ja see tekitas mitmeid probleeme nii Anna kui ka Eeviga. 3. Kuidas kohtles Villu Kuusiku Eevit ja miks oli tema elu raske? (3 näidet) Kuusiku Eevit ei kohelnud Villu vääriliselt. Eevi soovis ema katusealt minema saada. Katku Jüri ehk Villu isa arvas, et Eevi pole hea minija ning ei lubanud tal nende juurde kolida. Naine lootis, et neist Villuga saab paar, kuna neil oli vallaslaps. Villu aga ihkas hoopis Kõrboja perenaist Annat. Terve elu oli ta tundnud tagakiusamist ja mitte aktsepteerimist. Villust hoolis ta väga ja oli tema vastu hell. 1. Eevi elu oli olnud raske, kuna üks mees kiusas teda. Naise kaitseks astuti välja ning tapeti kakluse teel. Tapjaks osutus Villu ja selle eest pidi ta ka 2 aastat vanglas istuma ja ta pidi last üksi kasvatama ja ootama oma elu armastust. 2. Veel pidi ta kannatama armukolmnurga tõttu
Ja nad meenutasid, kuidas Villu oma parma silma rikki jooksis. See oli nii: Nad mängisit, et Anna oli hobune ja Villu ratsanik. Anna oli jooksunud järve ja uppuma hakanud ning Villu oli ta ära päästnud. Anna virutanud talle selle eest kaikaga mööda silma nii, et Villu sellest ilma jäi. Tulevad Pähklipühad. Villu hakkab siis oma sõpradega jooma ja satub jälle Annaga kokku. Nad hakkavad tantsima, Villu jälle koperdab ja kukub koos Annaga. Ajasid ennast püsti ja läksid Villuga järve äärde. Anna hakkab rääkima algul ümbernurga juttu ja siis ütleb välja, et kutsub Villu Kõrboja peremheks. Villu aga ei taha Anna pakkumist vastu võtta, kuna kuhu ta vigasena ikka kõlbab. Nad läksid koju, kuid Villu lubas järele mõelda. See piinas teda nii väga, et ta ei saanud ööselgi und. Samal ööl kadus ka Katku koer, hommikul oli kosta tema haukumist. Kuna ta oli juba vana oli ta läinud surema perenaise haua juurde, sinna käskis Anna ta ka matta.
Tusane Villu püüab tuju parandada viina võttes, satub hoogu, tantsib, komistab kellegi jala otsa ja tahab taas kaklus üles võtta, kuid Anna keelab tülitsejaid. Anna teeb Villule leebeid etteheiteid joomise pärast. Tantsivad koos ja see hakkab ka külarahvale silma. Villu lubab Anna sünnipäeva auks põlluharimist segavad kivid õhku lasta; Anna nõustub vastumeelselt tingimusel, et Villu lubab rohkem mitte juua. Kivi lõhates juhtub Villuga õnnetus, tema terve silm ja parem käsi saavad raskelt vigastada. Anna mõtted on talutöö juurest hajevil, kuni ta arstilt kuuleb, et Villu ei jää päris pimedaks. Siis saavad talutööd jälle nagu uut hoogu. Anna arutab, et Villust võiks Kõrbojale peremees saada küll, kuid Reinule on see mõte väga vastumeelt - Villu on arutu joodik ja lisaks vaenulikust perest. Villu naaseb koju. Isa arvab, et kui ta enne tormas nagu poisike, siis nüüd on ta sant;
meenutab. Tusane Villu püüab tuju parandada viina võttes, satub hoogu, tantsib, komistab kellegi jala otsa ja tahab taas kaklus üles võtta, kuid Anna keelab tülitsejaid. Anna teeb Villule leebeid etteheiteid joomise pärast. Tantsivad koos ja see hakkab ka külarahvale silma. Villu lubab Anna sünnipäeva auks põlluharimist segavad kivid õhku lasta; Anna nõustub vastumeelselt tingimusel, et Villu lubab rohkem mitte juua. Kivi lõhates juhtub Villuga õnnetus, tema terve silm ja parem käsi saavad raskelt vigastada. Anna mõtted on talutöö juurest hajevil, kuni ta arstilt kuuleb, et Villu ei jää päris pimedaks. Siis saavad talutööd jälle nagu uut hoogu. Anna arutab, et Villust võiks Kõrbojale peremees saada küll, kuid Reinule on see mõte väga vastumeelt - Villu on arutu joodik ja lisaks vaenulikust perest. Villu naaseb koju. Isa arvab, et kui ta enne tormas nagu poisike, siis nüüd on ta sant; meest pole temast
Ta andis kogu Kõrboja Annale teadmata, kes saab Kõrboja peremeheks. Reinule ei meeldinud Anna plaan teha Katku Villust Kõrboja peremees. See mõtte pakkus talle palju peavalu ja ta üritas Annale teisigi mehi pakkuda. Aga muidu elas Rein vaikselt oma kõrbojal, mida ta ei suutnud paremaks muuta. Ta tahtis vahel lausa Madliga kõrboja sauna ära kolida, et noored omaette saaksid olla. Aga lõpuks polnud tarviski. Kui villu ennast maha lasi tundis ta väikest kergendust, kui tavalistel kui Villuga midagi juhtus oli tal hea meel, aga siis ta oli suhtelistelt kurvas olekus. Ta oli kurvas meeleolus ehk seepärast, et ta tütar võib nüüd mingeid otsuseid vastu võtta. Aga Kõrboja peremees talle ikka päris ei meeldinud, sest ta oli alles liiga väike ja Kõrbojale oleks koheselt peremeest vaja. 2) Rein on lugupeetud mees külarahva seas. Teda nimetatigi Kõrboja saksaks, sest Kõrboja oli suur nagu mõis. Neil oli ainukesena külas vedruvanker. Reinul oli alati tubakat ja kärakat,
Villu peremees Herike laskis Villule ehitada sepikoja ja oli talle väga tänulik selle eest, et Villu ta elu kord päästis. Oma sepikojas meisterdas Villu sõjameestele mõõkasid, mis olid väga tugevad ja nendega võis raiuda mis tahes asju. Sellega oli Villu väga rikkaks saanud, talle meeldis väga reisida ja tuua omale välismaalt omapäraseid asju, samuti võttis Villu enesega kaasa ka teisest rahvusest naise, kes ta kodu koristas ja talle süüa tegi. Villuga oli selline lugu, et kui sa talle naeratad ja sõbralikult temaga suhtlesid siis olid sa temaga elu lõpuni sõber. Ühel talvisel päeval kui Villu end korda tegi ja marjaviina kaenlasse võttis hakkas ta sammuma Risti talu poole. Kunagi oli seal elanud mees ja tema kauge sugulane Krõõt. Viljandi komtuur Herike oli tolleaegse Risti talu peremehega tülli läinud ja nad eluaegseks orjadeks teinud. Surivoodil palus aga peremees, et Krõõt läheks ja küsiks talu eest armu.
tahtmist ikka oma unistuste poole trügis. Kui Villu vanglast koju sai, märkasid kõik, tema muutumist. Tal oli töötahe tekkinud. Isegi tema isa jälgis kõrvalt, kui töökaks poeg oli muutunud. Katku noorperemees ise ütles selle kohta sedasi, et ainult töö teda elus hoiab ning Katkul on veel palju teha, alustades kasvõi katkisest aiaväravast. Villu polnud paha loomuga. Ta tappis inimese sellepärast, et too teda pussiga ähvardas, osati ka sauna Eevi pärast, kellel oli Villuga laps. Katku Villu oleks jõudnud isa talus nii mõndagi ära teha, kui ta poleks purjus peaga läinud jaanipäeval Kõrboja Anna auks kive taevasse laskma. Sellest hetkest oli ta sant ning enesehinnang langenud, kuid töötahe püsis ikka sees, ka haige käega ja ühe silmaga. Katku Jüri ( Villu isa) oli arvamusel, et Villust ei saa kunagi peremeest, õiget peremeest ning kahetses siiralt, kuna pidi talu just sellisele "peremehele" jätma. Hiljem tema arvamus natuke muutus.
tema laps, vaid tema tütre laps. Madli oligi nüüd surnud ja ta maeti kirikaeda. Kuuse peremees ja perenaine võtsid Villu enda juurde elama. V Villu uues peres Villut toiteti ja hoiti Kuuse peres hästi. Ta ei kurvastanud eriti ema surma pärast, sest ta ei teadnud, mis on surm. Ta käis eemal loomakarjas. Seal karjas olid lehmad, lambad ja mullikad. Ühel päeval tuli aga vahimees Kuuse peremehe ja perenaise juurde ning käskis neil koos Villuga minna opmani juurde. VI Kohu ja kaks muruneidu Villu pidi saab kakskümmend vitsahoopi, sest ta püüdis paeltega kinni jänese, mis oli lubamatu ja karistatav. Selle hoidis ära üks noorhärra Hugo, kes ei lubanud seda teha, sest see oli tema jänes. Hugo ja Villu vestlesid omavahel ja Hugo andis siis Villule kaks raamatud. Kui Villu hakkas minema kohtas ta puiesteel kahte muruneidu. Üks muruneiu jäi Villu pärast juustega puuoksa külge kinni
tahtmist ikka oma unistuste poole trügis. Kui Villu vanglast koju sai, märkasid kõik, tema muutumist. Tal oli töötahe tekkinud. Isegi tema isa jälgis kõrvalt, kui töökaks poeg oli muutunud. Katku noorperemees ise ütles selle kohta sedasi, et ainult töö teda elus hoiab ning Katkul on veel palju teha, alustades kasvõi katkisest aiaväravast. Villu polnud paha loomuga. Ta tappis inimese sellepärast, et too teda pussiga ähvardas, osati ka sauna Eevi pärast, kellel oli Villuga laps. Katku Villu oleks jõudnud isa talus nii mõndagi ära teha, kui ta poleks purjus peaga läinud jaanipäeval Kõrboja Anna auks kive taevasse laskma. Sellest hetkest oli ta sant ning enesehinnang langenud, kuid töötahe püsis ikka sees, ka haige käega ja ühe silmaga. Katku Jüri ( Villu isa) oli arvamusel, et Villust ei saa kunagi peremeest, õiget peremeest ning kahetses siiralt, kuna pidi talu just sellisele “peremehele” jätma. Hiljem tema arvamus natuke muutus.
Annna käis teda seal tihi vaatamas. Villu paranes seal, kuid mitte siiski täielikult. Tal oli parem käsi katki ja nüüd ka vasak silm poolpime. Villu sai haiglast välja. Varsti oli pähklapüha. Villu ja ülejäänud külarahvas läksid metsa, pähkleid korjama. Villu joodeti seal täis. Ta tantsis ainult meestega, ühegi naisega ta ei tantsinud. Kui ka Anna jõudis metsa, siis oli ta Villus sügavalt pettunud, et ta ennast täis oli jälle joonud. Anna ütles, et tema Villuga ei tantsi. Villu ütles selle peale, et kas ta kardab, et Villu jälle kukub. Kõrboja perenaine ütles, et Villule antakse jälle peksa. Kuid Villu ütles, et ta on nendega ühest pudelist joonud ja nendega ka tantsinud. Villu ja Anna olid jälle järva äärde läinud. Villu rääkis, et ta silmade ja ühe käe kaotus on tema süü, sest esimese silma oli Anna hoopis välja torganud ja selle esimese silma kaotuse pärast kaotas ta ka pooleldi teise silma ja käe. Anna oli segaduses
silma oksaga välja torganud. Kui anna ja Villu uuesti kohtusid tahtis Anna Katku Villut Kõrbojale peremeheks. Villu keeldus, sest ta ütles, et tema sandina Kõrbojale peremeheks ei lähe ning ühest küljest keeldus ta ka oma uhkuse tõttu, kuid see ei tähendanud, et ta ei oleks soovinud Annale peremeheks olla, sest neil olid siiski vastastikkused tunded teineteise vastu. Hiljem Anna auks kive lõhates juhtus Villuga õnnetus, ning ta jäi ka oma tervest silmast pool pimedaks ning kaotas ühe oma käe ja sellepärast ei meeldinud mõte, et Villust saab Kõrboja Peremees Villu vanematele. Nad arvasid, et Villu on juba piisavalt kannatanud Anna pärast ning see Kõrbojale peremeheks minemine ei too ka midagi head. Kuid Anna ei olnud ainus naine Villu elus. Sauna Eevi armastas Villut väga, ning soovis temaga isegi
Miks nad peavad seal lihtsalt vahtima? See ajab neid närvi, kes inimest aitavad. Katku Villu toimetatakse kohta, kus teda ravitsetakse. Ta üks silm ja käsi said kannatada. Kõrboja preili oli mures, et Villu nüüd täitsa pimedaks jääb. Õnneks arst ütles, et natukene ta veel näeb. Arsti juurest ära saades räägib Villu isa oma pojale, mis jutud külas ringi liiguvad. Räägitakse, et Villust saab uus Kõrboja peremees. Kõik sellepärast, et Anna oli Villuga jaanipäeval terve õhtu tantsinud. Oh neid inimesi küll aga samas minulgi tekkis kahtlus. Kuid Villul oli juba poeg Eeviga. Kuidas ta saab tema jätta? Katku Villu mõtles juba temaga abiellumisest. Aga Kõrboja perenaine ei jätnud jonni. Ta tahtis Villut Kõrboja peremeheks. Eevi arvas, et ta peaks minema Annaga rääkima. Sellepärast tõmbab ta esimesel parajal silmapilgul poja sülle ja pistab temaga Kõrboja poole. Eevil pole minnes midagi meeles kui aga Villu ja poeg
. Tammsaare mõtleb Juuditile eluloo,tausta ja psühholoogilise motiivi tema käitumisele. Juudit on tal isekas naine, kes ihakb võimu ja meeste armastust, kuid armastusega pole tal õnne. See on üks Eesti tippdraamasid. 1922 "Kõrboja peremees"-Kõrbojal puudub õige peremees, selles seisneb romaani probleem. Kõrboja Rein on tahtejõuetu unistaja ning tema talu käib alla. Tema tütar Anna tahab saada perenaiseks, kuid vajab enda kõrvale meest. Anna tahaks abielluda naabri Katku Villuga, kes on töökas ja ambitsioonikas, kuid keda tabavad mitmed õnnetused tema keevalise iseloomu ja alkoholilembuse tõttu. Villu sattus kakluse tõttu vanglasse ja kaotas purjus peaga kive lõhates osa sõrmedest. Anna kutsub teda oma tallu, teeb abieluettepaneku. Villul on ka lihtsa külatüdruku,Eeviga, laps, kuid ta armastab Annat. Uhkus ei luba tal sandina Kõrbojale minna ning ta laseb end maha. Anna bõtab Villu poja ja Eevi Kõrbojale elama.
takerdub, kui ta kogemata oma vangisistumist meenutab. Tusane Villu pab tuju parandada viina võttes, satub hoogu, tantsib, komistab kellegi jala otsa ja tahab taas kaklus üles võtta, kuid Anna keelab tülitsejaid. Anna teeb Villule leebeid etteheiteid joomise pärast. Tantsivad koos ja see hakkab ka külarahvale silma. Villu lubab Anna sünnipäeva auks põlluharimist segavad kivid õhku lasta; Anna nõustub vastumeelselt tingimusel, et Villu lubab rohkem mitte juua. Kivi lõhates juhtub Villuga õnnetus, tema terve silm ja parem käsi saavad raskelt vigastada. Anna mõtted on talutöö juurest hajevil, kuni ta arstilt kuuleb, et Villu ei jää päris pimedaks. Siis saavad talutööd jälle nagu uut hoogu. Anna arutab, et Villust võiks Kõrbojale peremees saada küll, kuid Reinule on see mõte väga vastumeelt - Villu on arutu joodik ja lisaks vaenulikust perest. Villu naaseb koju. Isa arvab, et kui ta enne tormas nagu poisike, siis nd on ta sant; meest pole
mõistusele tuua (,,Tehke seda teine kord, Villu, kui te muidu ei või, aga jätke see täna," ütles Kõrboja perenaine. ,,Täna tantsige. Kes riielda tahab, see mingu ära." ) 5. Küsimus(ed) tegelas(t)ele Miks sa sooritasid enesetapu, kui sa oleks lihtsalt võinud keelduda Kõrboja perenaise pakkumisest või oli mingi muu põhjus miks sa seda tegid ? Villu. Kas põhjus, miks sa olid nõus saama Kõrboja perenaiseks oli ka Villuga seotud ? Anna. Kui sa läksid Anna jutule, et Anna võiks Villu jätta sulle, siis mis täpsemalt su meelt ikkagi muutis, et sa lõpuks ei küsinudki seda ? Kuusiku Eevi. 6. Teose miljöö Kogu tegevus toimus 19. sajandil, enne I Maailmasõda ja maareformi. Aastaajaks on suvi, kui oli palju pühi ning tähtsad sündmused talupidamises. Inimesed elasid üksildases maakohas soode ja rabade vahel. Talud olid üksteisest kaugel ja inimesi oli vähe
Katku Villu ja Kõrboja Anna saatusliku armastuse algus oli ammusel teismelise eas. Möödus palju aastaid , kui nad ei kohtunud või isegi vältisid üksteist. Annast sai liinas veedetud ajaga haritud naine . Kõrbojas kutsuti Annat preiliks. Villu äritses sellle aja sees , üritas Katkul majandust reformida, lõi kakluses teise mehe maha ja istus vangis, olles jätnud ennast ootama Kuusiku sauna Eevi koos pisikese ka Anna, kellele isa tahab Kõrboja suurtalu juhtimise üle anda. Anna hakkab Villuga uuesti tutuvust uuendama, Villu uuendab suhteid Eeviga. Anna pole Villu vastu ükskõikne, kuid ta ei näita seda välja. Kirjandus uurijad on seletanud Villu kaksikpidiseid tundeid Anna vastu püüdega hoida kõrvale oma saatusest. 14
Tusane Villu püüab tuju parandada viina võttes, satub hoogu, tantsib, komistab kellegi jala otsa ja tahab taas kaklus üles võtta, kuid Anna keelab tülitsejaid. Anna teeb Villule leebeid etteheiteid joomise pärast. Tantsivad koos ja see hakkab ka külarahvale silma. Villu lubab Anna sünnipäeva auks põlluharimist segavad kivid õhku lasta; Anna nõustub vastumeelselt tingimusel, et Villu lubab rohkem mitte juua. Kivi lõhates juhtub Villuga õnnetus, tema terve silm ja parem käsi saavad raskelt vigastada.Anna mõtted on talutöö juurest hajevil, kuni ta arstilt kuuleb, et Villu ei jää päris pimedaks. Siis saavad talutööd jälle nagu uut hoogu. Anna arutab, et Villust võiks Kõrbojale peremees saada küll, kuid Reinule on see mõte väga vastumeelt - Villu on arutu joodik ja lisaks vaenulikust perest.Villu naaseb koju. Isa arvab, et kui ta
Oli Teisihimu täidetud, siis tõttas sepp palava igatsusega jälle koju ja kütis paganate ja kristlaste jumalaid, kes talle nii armsa ning ilusa isamaa olid kinkinud. Siis põrus jälle maapind ta vägevate hoopide all, lõõtsad mühisesid, taotav raud purskas tuld Ja ümberkaudne mets kajas südamlikust naerust, mida sepp oma naljakate reisilugudega kuulajatelt välja meelitas. Kes siis Villule pilgu heitis, see ei läinud temast sõna lausumata mööda; kes Villuga kord lõbusa sõna oli vahetanud, selle meel läks rõõmsaks, ja kes Villuga kord rõõmus oli 190 olnud, see jäi tema sõbraks igavesti. Talupojad kogunesid trobikondade kaupa sepapaja ümber, oma suguvenna õnnelikku põlve imetlema ja tema imelikke sõnumeid võõrastest maadest ning rahvastest kuulama. Aga ka suured saksad jäid mööda sõites seisatama j» mõnigi peene pihaga rüütli-preili unustas tema pärast hädaohu, mis kallitele l^uubedele lendavate sädemete poolt ähvardas
takerdub, kui ta kogemata oma vangisistumist meenutab. Tusane Villu püüab tuju parandada viina võttes, satub hoogu, tantsib, komistab kellegi jala otsa ja tahab taas kaklus üles võtta, kuid Anna keelab tülitsejaid. Anna teeb Villule leebeid etteheiteid joomise pärast. Tantsivad koos ja see hakkab ka külarahvale silma. Villu lubab Anna sünnipäeva auks põlluharimist segavad kivid õhku lasta; Anna nõustub vastumeelselt tingimusel, et Villu lubab rohkem mitte juua. Kivi lõhates juhtub Villuga õnnetus, tema terve silm ja parem käsi saavad raskelt vigastada. Anna mõtted on talutöö juurest hajevil, kuni ta arstilt kuuleb, et Villu ei jää päris pimedaks. Siis saavad talutööd jälle nagu uut hoogu. Anna arutab, et Villust võiks Kõrbojale peremees saada küll, kuid Reinule on see mõte väga vastumeelt - Villu on arutu joodik ja lisaks vaenulikust perest. Villu naaseb koju. Isa arvab, et kui ta enne tormas nagu poisike, siis nüüd on ta sant; meest
meenutab. Tusane Villu püüab tuju parandada viina võttes, satub hoogu, tantsib, komistab kellegi jala otsa ja tahab taas kaklus üles võtta, kuid Anna keelab tülitsejaid. Anna teeb Villule leebeid etteheiteid joomise pärast. Tantsivad koos ja see hakkab ka külarahvale silma. Villu lubab Anna sünnipäeva auks põlluharimist segavad kivid õhku lasta; Anna nõustub vastumeelselt tingimusel, et Villu lubab rohkem mitte juua. Kivi lõhates juhtub Villuga õnnetus, tema terve silm ja parem käsi saavad raskelt vigastada. Anna mõtted on talutöö juurest hajevil, kuni ta arstilt kuuleb, et Villu ei jää päris pimedaks. Siis saavad talutööd jälle nagu uut hoogu. Anna arutab, et Villust võiks Kõrbojale peremees saada küll, kuid Reinule on see mõte väga vastumeelt Villu on arutu joodik ja lisaks vaenulikust perest. Villu naaseb koju. Isa arvab, et kui ta enne tormas nagu poisike, siis nüüd on ta sant; meest pole temast
takerdub, kui ta kogemata oma vangisistumist meenutab. Tusane Villu püüab tuju parandada viina võttes, satub hoogu, tantsib, komistab kellegi jala otsa ja tahab taas kaklus üles võtta, kuid Anna keelab tülitsejaid. Anna teeb Villule leebeid etteheiteid joomise pärast. Tantsivad koos ja see hakkab ka külarahvale silma. Villu lubab Anna sünnipäeva auks põlluharimist segavad kivid õhku lasta; Anna nõustub vastumeelselt tingimusel, et Villu lubab rohkem mitte juua. Kivi lõhates juhtub Villuga õnnetus, tema terve silm ja parem käsi saavad raskelt vigastada. Anna mõtted on talutöö juurest hajevil, kuni ta arstilt kuuleb, et Villu ei jää päris pimedaks. Siis saavad talutööd jälle nagu uut hoogu. Anna arutab, et Villust võiks Kõrbojale peremees saada küll, kuid Reinule on see mõte väga vastumeelt - Villu on arutu joodik ja lisaks vaenulikust perest. Villu naaseb koju. Isa arvab, et kui ta enne tormas nagu poisike, siis nüüd on ta sant; meest
annaabi.ee 
