6. Artemis Diana Jahijumalann Teda kujutati a jahikoera, vibu ja nooltega. Loomaks emahirv 7. Athena Minerva Tarkuse Öökull jumalanna 8. Demeter Ceres Maa- ja Viljapead viljakusjumala nna 9. Diomyso Baccho Veini ja Viinapuupärg s s ehk viljakusjumala , Bacchu nna viinamarjako s bar, veinipeeker 10. Ha Pluton Allilma jumal, Granaatõun des ehk surnute Pluto valitseja 11. He Vulcano Sepatöö Sepavasar, phaistos s jumal, tangid
- muusikuid peeti prohvetiteks, kellele oli omistatud taevane anne - muusika oli olulisim kõigist kujutavatest kunstidest Mõisted: leviit naissoost Vana-Egiptuse kutseline muusik hironoomia Vana-Egiptuse kultuurist pärinev meloodiakaare näitamine käezestide abil I.LU pärineb Mesopotaamia kultuurist, tõlkes ,,õnn ja valitsemine" aoid lüüra saatel improviseeriv Vana-Kreeka kutseline laulik kultuslaulud hümnid kannavad ette koorid ditürambid veini- ja viljakusjumala Dionysuse kultuslaulud, mida esitati aulose saatel ning millest arenes tragöödia muusa kunstide (hiljem ka teaduste ja üldse vaimse tegevuse) kaitsejumalannad, Zeusi tütred, kes saatsid Apollonit, kes mängisid lüürat sama hästi, kuid kellele ei leidunud laulmises võrdväärset Nimeta Vana-Egiptusest pärit (või seal kesksel kohal olnud) muusikainstrumente: topeltsalmei topelthuulikuga puhkpill lüüra keelpill harf keelpill
VANAAJA MUUSIKA Vanaaja muusika sai alguse 5.saj. e.m.a. ning kestis kuni Kristuse sünnini. Veini- ja viljakusjumala Dionysose auks peeti kaks korda aastas lärmakaid pidustusi ning etendati tragöödilisi näidendeid. Vana-Kreekas tekkis kaks kunsti vormi: komöödia ja tragöödia. Tuntumad tragöödia autorid: Aischylos, Sophokles, Euripides. Vana-Roomas tekkis uue kunsti liigina pantomiin. Vana-Roomas tekkisid palgalised plaksutajad e. glaköörid. Muusikakultuur saavutas suhteliselt kõrge arenemistaseme juba muistsetes
mitmete osadega liigendatud ning mitmesuguste vahenditega erivärviliseks tehtud (põletatud tellis, bituumen). Tsikuraadi tipus asus väike tempel, seda peeti jumala elukohaks, mida oli glasuurtelliste helesinise värvusega rõhutatud. See näitas tsikuraadi seost taevaste jõududega. Tsikuraadi tippu viisid trepid. Kõige suurem tsikuraat on Paabeli torn, mõõtmetega: alus 91x91, kõrgus 90 m. Seda on peetud vanal ajal üheks maailmaimedest, see asus Babüloonias ja oli pühendatud viljakusjumala Madrukile. Peale tsikuraadi oli linnas ka teisi jumalate pühamuid. Templid ja preestriskonnad etendasid ühiskonna elus olulist osa. Neile kuulusid linnade ümber suured maavaldused, mis olid nende endi kasutuses. Tööd tegid seal orjad ja templiteenerid, osaliselt olid maad aga talupoegadele välja renditud. Templite juurde kuulusid ka käsitöökojad koos käsitöölastega. Paljude linnriikide elanike elujärg olenes templist ja seda juhtivatest preestritest, kõrgema
astmetega ja u 4 saj. eKr asendati kivist astmetega. Pingiridasid oli 64, millest on säilinud 20. Teater mahutas 17 000 vaatajat.Istmeread tõusid ülespoole ja võimaldasid etendusest osa saada ka kaugemal istujatel. All sõõris asub ümmargune väljak orkestra, kus toimus etendus. Orkestra taga asus skeene, telk või ehitis, kus näitlejad esinemiseks valmistusid. Etendusepäev oli Ateenas eriline. Eriti pidustustel veini- ja viljakusjumala Dionysose auks, kui selles osalesid kõik linna kodanikud. Mingit äritegevust ei toimunud, sest festival algas juba koidikul. Päeva jooksul oli kavas mitu näitekirjanike poolt kirjutatud näidendit. Kui teema oli pärit müütidest, siis nimetati seda tragöödiaks. Tragöödiates ülistati jumalaid aga jutustati alati ka mingit lugu. Komöödiad olid mõeldud rohkem rahva naerutamiseks. Nendes näidati tuntud inimesi koomilistes
draamakirjanik teemaga ümber käib, ja kahtlemata näitlejate mäng ning koori laul ja tants. Kreeka draama ei piirdunud siiki tragöödiaga, vaid tema kõrvale võrsus küla lõikuspidudelt komöödia. Saatürite veidrusedest ja muude küla pidude jämedadest naljadest arenesid esimesed tõelised teatrikomöödiad. Kreeka kolmest peamisest pidustusest andsid küladionüüsiad, mida peeti südatalvel Dionysose kui viljakusjumala auks, teatrile koori juhi, kelleks oli arvatavasti külavanem, samuti tragöödia nimetuse. Põhiliselt lõbutsemisele pühendatud jaanuarikuupidustused lenaiad aitasid kaasa hilisemale komöödia arengule. Ettevalmistused pidustusteks algasid ligi 10 kuud varem.Võistelda soovivad luuletajad pidid oma tööd esitamakõigepealt korraldavatele ametnikele, kes ettekandmiseks valisid välja kolm näidentit. Seejärel valiti
viljalõikusel, viinamarjade pressimisel, ketramisel jne. Kõige levinum oli mütoloogilise sisuga eepiline laul jumalatest ja heerostest, mis andsid ainest ja olid aluseks ka suurtele poeemidele. Kirjanduseelsesse perioodi kuulub ka mitmesuguste jumalatele pühendatud kultuslaulude tekkimine, mida nimetati vastavalt jumalale, kelle poole pöörduti (näiteks paiaan Apolloni ehk kunstide ja muusika kaitsja kultuses ja ditüramb Dinonysise ehk veini- ja viljakusjumala kultuses) Selliste kultuslaulude kõrval olid üsna laialt levinud ka värsivormis perekonnalood ehk genealoogiad, mida õpiti pähe. Teise arhailise aja perioodi all mõistetakse aega, millest on pärit vanimad kirjanduslikud mälestusmärgid. Sellisteks võib lugeda näiteks esimesi säilinud eeposi ,,Iliast" ja ,,Odüsseiat" (8. sajand eKr), mille autoriks peetakse pimedat laulikut Homerost. Mõlema eepose süzeed on võetud
Aristoteles süstematiseeris kõik tolleaegsed teadmised ja pani aluse uutele teadusharudele loogika; psühholoogia; biolooogia; eetika; riigiõpetus. Herodotos oli ajaloolane, rändas palju ringi ja kirjutas 9 raamatut ,,Historia" sellest, mis nägi. Üheks tähtsamaks kunstiliigiks peeti retoorikat e. kõnekunsti.Silmapaistvaim kõnemees oli Demostenes. Kõned jagunesid: pidulikud, kohtu- ja kõnekoosolekute kõned. Teater: näidendid ja teater ilmusid seoses viljakusjumala Dionysosega. Paar korda aastas peeti Dionysose püha. 534.a.e.Kr. etendati kevadisel Dionysose pühal Ateenas poeet Thespise tragöödiat, kus monoloogid vaheldusid koorilauludega. Seda sündmust peetakse teatri sünnipäevaks kogu maailmas. Ateena korraldas etendusi 2 X aastas. Etendused olid näitekirjanike võistlused. Vabas õhus. 3 näitlejat, kes olid vabad inimesed. Ka naiste osad. Teatris käisid kõik inimesed. Sissepääsu
Esimesed säilinud eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" autoriks peetakse pimedat laulikut Homerost. Temaatika Trooja sõjast. Luuletaja Hesiodose looming; õpetlik eepos didaktiline. 3) Antiikaja orjandusliku ühiskonna ja riigi tekkimise perioodi kirjandus. Heroiline eepos vananeb. Antiiklüürika aeg. Atika (5. 4. saj eKr) Orjanduslik Kreeka elab läbi suure õitsengu. Kunsti ja filosoofia keskuseks Ateena. Juhtivaks kirjandusliigiks draama. Atika draama kujuneb välja viljakusjumala Dionysose kultusest. Draamas asendub jutustamine näitlemisega. Edaspidi tragöödia ja komöödia. Tragöödia tähtsamad esindajad Sophokles, Euripides ja Aischylos. Komöödia tähtsaim esindaja Aristophanes. Hellenismi (330 eKr 30 eKr) Makedoonia Aleksandri vallutused; muutused. Uueks keskuseks Aleksandria. Kreeka kultuur levib kogu maailma. Eriline õitseng luules; selles huvi rohkem üksikisiku vastu lühivormid eleegia ja epigramm. Tuntumad luuletajad Kallimachos ja Theokritos.
Lühikest aega töötas Strindberg Stockholmi Kuninglikus Teatris, misjärel jätkas õppinguid Uppsalas 1870. aastal. Seal koolitööde kõrvalt tegeles esimeste näidendite kirjutamisega, millest osad esietendusidki Kuninglikus Teatris 1870. aasta septembris. Uppsalas alustas August sõpradega väikest kirjandusklubi ,,Runa", kus kõik liikmed võtsid Põhjamaade mütoloogiast endile pseudonüümid. Strindberg ise kutsus ennast Frö'ks viljakusjumala järgi. 4 Ta veetis veel mõned semestrid Uppsalas, kuid lahkus märtsis 1872 jättes ülikooli lõpetamata. Seejärel alustas Strindberg karjääri ajakirjaniku ja kriitikuna Stockholmi ajalehtedele. 1870-ndate algul jätkas August oma muutlikku eluviisi vältides oma võlausaldajaid. 1875. aastal, kui Strindberg veel Kuninglikus Teatris töötas, kohtas noormees Siri Wrangel'it, kes
Tõnjanov "Kirjanduslikust evolutsioonist") Uuemad kirjandusloo mudelid Psühhoanalüütiline (H. Bloom "Mõjutuse äng") Retseptsioonilugu (Jauss, Iser). S. Fish: "interpretive community" (tõlgendav kogukond) Postmodernistlik kirjanduslugu: entsüklopeedia vorm (Columbia Literary History of the US, 1987) Mütokrritika James George Frazer "Kuldne oks" (1890) Nemi järve pühamu metsakuninga ehk viljakusjumala kultus Homöopaatiline ja kontagioosne maagia (Homöopaatiline- sarnane tekit sarnast, tegelik peegeldab põhjust; tuntuim rakendusviis on mitmete rahvaste kultuurides levinud veendumused, et vastast on võimalik hävitada, rikkudes tema portreed; Kontagioosne- säilit ka edaspidi, kui kontakt on kadunud; sümpaatia põhimõte...inimkeha osad on kontag maagia suhtes ntx küüned, inimene võimalik hävitada juukseid hävitada nt) Viljakusjumala surm ja taassünd
Mitmed lüürikažanrid pärinevad antiikkirjandusest eleegia jamb ja meelika. Lüürika teemad on luuletaja isiksus: tema sisemaailm, elamused, mõtted. Tuntumad autorid on Solon ja Sappho Draamažanri tekkimine – eeldused, seos rahvaloominguga. Draamažanr teke oli umbes teatri tekkega ühel ajal (u 5.saj. ekr). Dramaatika allikaks olid head ja halvad teod, süzeed rajanesid rahva usundi-ja kultuuripärandil. Draama kujunemine on seotud viinamarja, veini- ja viljakusjumala Dionysose kultusega. Tema auks peeti kevadeti 5-päevaseid karnevali-tüüpi pidustusi, millest kolmel esimesel ja viimasel päeval toimus teatrietendusi. Selle kultuse ühe koostisosana arenes draama oma kolmes harus: tragöödia (kurbmäng, lepitamatu konflikti ta traagilise lahendusega, tavaliselt ülla tegelase hukkumisega lõppev näidend), draama ja komöödia (naljamäng, lõbus näidend). Tragöödia – mõiste, tekkimise aeg, etendamine.
Müüdid esinevad lugudena, mille tegelasteks on tihti meie jaoks üleloomulikud olendid jumalad, loom-inimesed, heerosed. 2.Teatri teke Antiik-Kreekas. Kellega seondus, milliseid näidendeid mängiti, kui pika aja jooksul need kestsid? -Teater tekkis Antiik-Kreekas umbes 2500 aastat tagasi seoses pidustustega Dionysose auks. -Antiikteatris lavastati tragöödiaid juba alates 535. a. e.m.a. Alates 480. a. e.m.a lisandusid komöödiad. -Draama kujunemine on seotud viinamarja, veini- ja viljakusjumala Dionysose kultusega. Tema auks peeti kevadeti 5-päevaseid karnevali-tüüpi pidustusi, millest kolmel esimesel ja viimasel päeval toimus teatrietendusi. -Antiikteatri silmatorkavaim erinevus tänapäeva teatrist oli see, et näitemäng oli üles ehitatud sõnale ja kõnele. 3.Kreeka teatris mängisid ainult kes ja milliseid eripäraseid rõivaesemeid nad kandsid? Saatürdraama. Saatürid. -Näitlejad oli ainult mehed. -Nad kandsid pikka rüüd, kohmakaid jalanõusid ja maski
M. Toolan. Keeleline, diskursiivne ja situatiivne eelteadmine, mis jutustajat kuulajaga ühendab. Kuidas on grammatilised vormid seotud teksti tähendusega. Mütokriitika. Kirjandusliku mütoloogia uurimine. J. G. Fraser Kuldne oks 1890. kirjutas raamatu innustatuna kultuuriantropoloogiast. See raamat on mõjutanud modernismi kirjanikke samapalju kui Nietzsche või Marx. Uuris Nemi järve pühamu metsakuninga ehk viljakusjumala kultust. Näitas, et mitmete euroopa rahvaste 37 mütoloogias põhinevad viljakusjumala kultusel. Homöopaatilise (põhjus ja tagajärg on sarnased või isegi identsed) ja kontaagioosse (asjad, mis on kunagi kontaktis olnud vaenlasega, säilitavad kontakti ka edaspidi) maagia mõisted. Viljakuse säilitamiseks on vajalik püha abielu. Viljakus väheneb vananemisega, viljakusjumala mõrvab tema järglane
- enamasti jutustatakse mingit lugu - loo jutustamiseks kasutatakse sõnu - looga on seotud tegelased ( enamasti inimesed ) Dramaatika ja eepika erinevused - draamas ei ole enamsti jutustajat - dramas on liikumine ajas ja ruumis keerulisem - draamas on inimese siseelu kujutamine keerulisem - draama keskendub enaasti inimestevahelisele suhtlemisele - draama on mõeldud tavaliselt teatris esitamiseks Tragöödia - alguse sai Vana-Kreekast viljakusjumala Dionysose auks korraldatud rituaalidest - aegamööda tragöödia teemad laienesid (hakati rääkima teistest jumalatest, sangaritest) - hiljem peamiseks teemaks inimelu käsitlemine - nimetus tuleb sellest, et nendel dionüüsitatel ohverdati sokk: tragoidia – kits, sokk + oide – laul Tragöödia hiilgeajad - 5.saj eKr Kreekas : Sophokles, Euripides - 16-17.saj Inglismaal : Shakespeare - 17.saj Prantsusmaal : Racine, Corneille
ja Liivimaal. Sämpsä Pellervoinen versus Dionysos (Martti Haavio) Turu piiskop Mikael Agricola “Karjala jumalate loend” aastast 1551 pühendab lõigu ka ukuvakale Ukko-virsi laulmine peetripäeval (põõdra) ja Sämpsä Pellervoise teatraale “äratuslaul” suvistepühi (troitsa), milles jumalusi palutakse appi saagi kindlustamisel. Sümboolne aastaaegsete vahetuse esitamine. Sämpsä Pellervoine kui taevase viljakusjumala poeg. Dionysos kui Zeusi poeg, surev ja taassündiv jumalus. (Ema maine Sˇpmele(Semele)) (Pilliroost) vakk kui Dionysose häll. Sämpsä-heinä kui pilliroo paralleel soome vanades rahvalauludes. Sämpsä Pellervoinen versus Dionysos (Martti Haavio) Dionysose saabumisprotsessioon kui kultusrühma orgiastiline kevadpüha veini õnnistamisega Ingeri vakuvee kui õllepüha rehealuse või väljas eelja või peetripäeval
Sämpsä Pellervoinen versus Dionysos (Martti Haavio) · Turu piiskop Mikael Agricola "Karjala jumalate loend" aastast 1551 pühendab lõigu ka ukuvakale · Ukko-virsi laulmine peetripäeval (põõdra) ja Sämpsä Pellervoise teatraale "äratuslaul" suvistepühi (troitsa), milles jumalusi palutakse appi saagi kindlustamisel. Sümboolne aastaaegsete vahetuse esitamine. · Sämpsä Pellervoine kui taevase viljakusjumala poeg. Dionysos kui Zeusi poeg, surev ja taassündiv jumalus. (Ema maine Spmele(Semele)) · (Pilliroost) vakk kui Dionysose häll. Sämpsä-heinä kui pilliroo paralleel soome vanades rahvalauludes. Sämpsä Pellervoinen versus Dionysos (Martti Haavio) · Dionysose saabumisprotsessioon kui kultusrühma orgiastiline kevadpüha veini õnnistamisega Ingeri vakuvee kui õllepüha rehealuse või väljas eelja või peetripäeval
Seal rääkis Valeria, et ta ei ole kunagi Spartacusest halvasti arvanud ning Spartacus tunnistas üles, et on käinud Valeriat varjus vaatamas. Nähtavasti oli Spartacuse ja Valeira vahel tekkinud mingisuguste salapäraste hoovuste kokkupuude. · Nümfid (lk 65) Vanade kreeklaste uskumuste järgi loodusvaimud, ilusad neiud, kes asuvad meredes, jõgedes, järvedes, mägedes ja koopais. · Saatürid (lk 65) metsa ja põlluvaimud, veini- ja viljakusjumala Bacchuse kaaslased. Neid kujutati tömbi ninaga ja sikusarvede, - kõrvade, -jalgade ning sabaga, flööt käes. · Palatinuse küngas (lk 65) Üks vana-Rooma seitsmest künkast. Neist küngastest seisab kõige rohkem eraldi Palatinuse küngas, mida orunõlvadega ühendab vaid madal Velia seljak. Sinna rajasid Romulus ja Remus pärimuse kohaselt 21. aprillil 753 eKr Rooma linna. Sinna ehitati linna esimesed elamud
Eleegia on õpetliku sisuga lüüriline luuletus, mis sisaldab ergutusi ja üleskutseid tähtsaks ja tõsiseks teoks, mõtisklusi, aforisme jms. Eleegiaid lauldi pidudel ja rahvakokkutulekutel saadetuna aulosel. Eleegiaid kirjutasid Kallinos, Simonides ja Theognis. 31. Mis on paiaan ja ditüramb? Paiaan on vanakreeka kultuslik kitara saatel esitatud laul ennustusjumala Apolloni auks. Ditüramb on vanakreeka kultuslik aulose saatel esitatud koorilaul veini- ja viljakusjumala Dionysose auks, kõrgelennuline, oodiga sarnanev luuleteos. 32. Mis on epiniikionid? Nimeta mõni autor, kes on neid kirjutanud. Epiniikion on ülistuslaul panhelleni (Olümpia, Püütia, Nemea ja Isthmose) mängude võitjate ja nende suguvõsa auks. Epiniikioneid on kirjutanud Bakchylides, Simonides ja Pindaros. 33. Iseloomusta Herodotosele eelnenud ajalookirjutust. Herodotosele eelnenud ajalookirjanikke ei võeta kuigi tõsiselt ning neid nimetatakse
Temaatika Trooja sõjast. Luuletaja Hesiodose looming; õpetlik eepos didaktiline. 3) Antiikaja orjandusliku ühiskonna ja riigi tekkimise perioodi kirjandus. Heroiline eepos vananeb. Antiiklüürika aeg. 2. Klassikaline või Atika periood (5. 4. saj eKr) Orjanduslik Kreeka elab läbi suure õitsengu. Kunsti ja filosoofia keskuseks Ateena. Juhtivaks kirjandusliigiks draama. Atika draama kujuneb välja viljakusjumala Dionysose kultusest. Draamas asendub jutustamine näitlemisega. Edaspidi tragöödia ja komöödia. Tragöödia tähtsamad esindajad Sophokles, Euripides ja Aischylos. Komöödia tähtsaim esindaja Aristophanes. 3. Hellenismi ajajärk(330 eKr 30 eKr) Makedoonia Aleksandri vallutused; muutused. Uueks keskuseks Aleksandria. Kreeka kultuur levib kogu maailma. Eriline õitseng luules; selles huvi rohkem üksikisiku vastu lühivormid eleegia ja epigramm.
annaabi.ee 
