,,Luikede järv" Pjotr Tsaikovski Elamused 17. veebruaril nähtud balletist on vahvad. Koreograaf/lavastaja oli Tiit Härm, kes oli suutnud luua Pjotr Tsaikovski loodud balletist teha meeldejääva etenduse. Lisaks sellele oli veel Eldor Renter, kujundaja ja disainer välja mõelnud väga huvitava lava ja silmapaistvad kostüümid. Lisaks sai oma tööga suurepäraselt hakkama Rahvusooper ,,Estonia" sümfooniaorkester, kelle suurepärane mänguoskus tõi etendusse veel põnevust ja ilu. Enne etendust olin loomulikult kogu selle tüki suhtes vähe skeptiline, kuna eelmine kord, kui ma käisin balletti vaatamas, olles umbes 7 aastane, jäin ma poole etenduse pealt magama. Aga mida lugu edasi, seda põnevamaks läks lugu
4.Kotzebue nimelised kohad kaardil · Kotzebue laht Alaska looderannikul · Kotzebue linn Kotzebue lahe ääres · Aratika atoll Tuamotu saarestikus · Kotzebue mägi Kotzebue lahe rannikul · Kotzebue oja · Kotzebue tänav Tallinnas 5.Mälestusmärgid ja ausambad Ainuke mälestusmärk Otto von Kutzebuest on tema haud, mis asub Kose kiriku hoovis. Pildi autor: Ly Renter Lisa: Kotzebue kolmanda ümbermaailmareisi fregatil "Predprijatije" kaart 6.Allikad http://et.wikipedia.org/wiki/Otto_von_Kotzebue http://www.muuseum.harju.ee/Moisad/kuulsaid/kuulsaid_kotzebue_o_01.html http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/kotzebue_birgit.htm http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=8298 http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Kozebuemap.jpg
Retsensioon Operett "Viini Veri" Johann Straussi operett Koreograaf ja lavastaja: Monika Wiesler Muusikaline juht ja dirigent: Jüri Alperten Kunstnik: Eldor Renter Osades: Tiiu Laur, Mati Kõrts, Väino Puura, Heli Veskus, Janne Shevtshenko, Margit Saulep, Julia Botvina, Urmas Põldma, Voldemar Kuslap, Alar Haak, Teo Maiste jt. "Viini veri" on elegantne ja lbus lugu kurikuulsa Viini kongressi päevilt (1.11.1814 - 8.06.1815), mis toimus selleks, et pärast Napoleoni sdu korrastada Euroopa piire. Isiklikult olid kohal Austria ja Venemaa keisrid, Preisimaa, Taani, Baieri ja Württenbergi kuningad ning paljud Saksa printsid
-lõpus võib olla ka EPILOOG AARIA solisti laul, milles ta väljendab oma tundeid, mida saadab orkester RETSITATIIV eelneb aariale ja on jutustav kõnelaul Ansamblid: -duett -tretsett -kvartett -kvinett Ansambel mitme tegelase üheaegne laul Koor etendab ooperis rahvast Välismaised ooperilavastajad: Franco Zeffirelli August Ever Eesti ooperilavastajad: Paul Mägi Aarne Mikk Eesti muusikateatri kunstnikud: Voldemar Haas Eldor Renter Eesti dirigent: Neeme Järvi Eri Klas Arvo Volmer Eesti ooperilauljad: Georg Ots Vello Jürna Marta Rungi Esimene ooper Jacopo Peri ,,Daphne" 1597/98 1637. rajati Veneetsias esimene ooperiteater RENESSANSS (14. SAJ. II POOL 17. SAJ. ALGUS) Heliloojad Orlando di Lasso Kunstnikud Leonardo da Vinci Michelangelo Kirjanikud William Shakespare Eestis toimus Liivi sõda, ilmus esimene eestikeelne raamat BAROKK (17. SAJ. 18. SAJ. I POOL)
,,Luikede järv". Nimetatud ballett on kuulsa vene helilooja, Pjotr Tsaikovski looming. Teos oli neljas vaatuses. Balleti koreograaf-lavastaja oli Tiit Härm, kes oli kasutanud osakesi ka Lev Ivanovi ja Marius Petipa koreograafiast. Ta on samuti koreograaf olnud ,,Romeo ja Julia"s. Luikede järve muusikaline juht ja dirigent oli Arvo Volmer, kaasdirigentideks Mihhail Gerts ja Risto Joost. Nemad andsid suurepäraselt edasi Tsaikovski võrratult ilusa muusika. Kujunduse ja kostüümid tegi Eldor Renter. Musikaalselt oli kuulda väga palju tuttavaid Tsaikovski muusikapalasid. Hästi eristatavad olid meeleolumuutused, hea ja halb. Kui tegu oli luigeprintsessiga või luigeparvega, oli muusika kerge ja ilus, kohati ka kuninglik. Kui aga tegu oli luikede isanda, von Rothbartiga, muutus muusika ärritavamaks ja äkilisemaks. Visuaalse poole pealt oli lavakujundus lihtne. Kujutatud oli kas lossiaeda, lossi või järve äärt. Erinevate paikade esiletoomiseks kasutati õrnalt läbipaistvaid kardinaid
Kallavere Keskkool Markus Ohtla Murdmaasuusatamine Referaat Juhendaja: Tanel Renter Maardu 2012 Sisukord: Murdmaasuusatamine.......................................................................................................3 Varustus............................................................................................................................4 Ajalugu.............................................................................................................................5 Kasutatud kirjandus...........................................
Etenduses on kasutatud fragmente Marius Petipa ja Lev Ivanovi koreograafiast. Koreograaf-lavastaja: Tiit Härm. Peaosades: Vladimir Arhangelski, Sergei Bassalajev, Linnar Looris (prints Siegfried), Marina Tsirkova, Kaie Kõrb ja Olga Rjabikova (Odette/ Ottilie), Sergei Fedossejev, Anatoli Arhangelski ja Sergei Bassalajev (peaminister von Rothbart), Lemme Järvi ja Tatjana Järvi (printsi ema), Sergei Upkin, Linnar Looris ja Vjatseslav Nikkinen (Benno). Lavakujundus ja kostüümid: Eldor Renter, valguskunstnik: Airi Eras. Esietendus Rahvusooperis "Estonia" 28. novembril 2002. Esmakordselt oli klassikaline versioon "Luikede järvest" Estonia laval 1940 a.
Mulle meeldis ta emotsionaalsus, mille ta suutis tuua elutruult rahvani. Teine väga põnev isiksus oli peaminister von Rothbart, keda esitas Andrei Mihnevits. Rothbart oli õel ja kaval peaminister, kuid samas ka võlur, kes tegi oma soovide saamiseks kõik, pannes mängu oma tütre. Tema karakter oli väga põnev, lisades rolli põnevust ning pinget, mida suutis Andrei Mihnevits tõetruult välja tuua. Tema riietus, mille kujundas Eldor Renter, oli efektne ning lõi kõleda atmosfääri, tuues lavale ärevust ja saatanlikust. Tema punakas pea ning suured kulmud tõid välja selle, mis on iseloomulik kurjusele ning tema tegelase karakterile. Eldor Renteri poolt kujundatud kostüümid ja lavakujundus paistis silma oma lihtsuse ja kaunite värvide valikuga. Lava oli kujundatud lossina, kus üleval muutis põnevaks hiiglaslik peegel, mis peegeldas laval toimuvat, lisades ruumilisust ning maagilisust. Väga
Muusikaline dramaturgia: Adolf Müller junior Libreto: Victor Leon ja Leo Stein Tõlkinud: Neeme Kuningas Koreograaf ja lavastaja: Monika Wiesler(Viin) Muusikaline juht ja dirigent: Jüri Alperten Dirigendid: Erki Pehk, Lauri Sirp Kunstnik: Eldor Renter Koormeister: Elmo Tiisvald Kontsertmeistrid: Ülla Millistfer, Jaanus Juul Valguskunstnik: Tiit Urvik Lavastaja assistendid: Helgi Sallo, Tiit Tralla Tantsude repetiitorid: Tatjana Järvi, Tatjana Laid Etenduse juht: Rein Taidla Osades: Vürst Ypsheim-Gindelbach, VÄINO PUURA Reuss-Schleiz-Greizi peaminister Krahv Balduin Zedlau, URMAS PÕLDMA Reuss-Schleiz-Greizi saadik Viinis
Kuigi võib olla oleksin ma natuke enam sellest oodanud, kui lihtsalt nelja luige käest kinni tantsu. Balleti koreograaf-lavastaja oli Tiit Härm, kes oli kasutanud osakesi ka Lev Ivanovi ja Marius Petipa koreograafiast. Ta on samuti koreograaf olnud „Romeo ja Julia“s. Luikede järve muusikaline juht ja dirigent oli Arvo Volmer, kaasdirigentideks Mihhail Gerts ja Risto Joost. Nemad andsid suurepäraselt edasi Tšaikovski võrratult ilusa muusika. Kujunduse ja kostüümid tegi Eldor Renter. Mängis Rahvusooper „Estonia“ sümfooniaorkester. Vene helilooja Pjotr Tšaikovski näol on tegemist minu meelest ühe väga andeka romantistliku perioodi heliloojaga. Teda võib pidada kahtlemata Venemaa au ja uhkuseks. Ta on loonud 6 sümfooniat, sümfoonilisi fantaasiaid, 10 ooperit, 3 balletti, viiuli- ja 3 klaverikontserti, kantaate ja romansse. Üks tema tuntumaid tšelloteoseid on variatsioonid rokokoo teemal. See,
Pjotr Tsaikovski Luikede Järv Pjotr Tsaikovski Luikede järv Odette/Ottilie : Galina Laus Koreograaf-lavastaja: Tiit Härm Muusikaline juht ja dirigent: Arvo Volmer Prints Siegfried: Maksim Tsukarjov Dirigendid: Mihhail Gerts, Risto Joost Kujundus ja kostüümid: Eldor Renter Valguskunstnik : Airi Eras Andrei Mihnevitch Andrus Laur Nanae Maruyama Olga Rjabikova Vaatused Osatäitjad I vaatus
tantsijate karakterite abil edasi muusika jõulisus sügavus. Muusika oli seejuures ähvardav ja vali,kurja kuulutavalt sünge. Luues kõleda atmosfääri, tuues lavale ärevust ja õudust. Peale seda oli muusika jälle ilus ja lendlev. Kui tantsijad esitasid erinevate rahvaste tantse, siis oli muusika inspireeriv, meeleoolukas kõlav. Kostüümide kirjeldus Eriti meeldis mulle von Rothbarti riietus, mille kujundas Eldor Renter. See oli värvikirev, õlgadel olev keep oli sakilise äärega ja tuletas meelde tohutult suure ja võimsa linnu tiibu. Andrei Mihnevits oma tantsu ja nende võimsate efektsete tiibadega lõi kõleda atmosfääri, tuues lavale ärevust ja saatanlikk, ust. Tema punakas pea ja suured puhmas kulmud tõid välja selle, mis on iseloomulik kurjusele ning tema tegelaskuju karakterile. Eriti kenad nägid välja baleriinid oma imeilusates valgetes kleitides (tutudes)
rahvaste vennaliku sõpruse kajastamine. Koos kõrvalasuva memoriaalkompleksiga pidi muuseum lülituma kavandatavasse Rahvaste Sõpruse parki (pargi projekt koostati 1975. aastal Alar Kotli, Henno Sepmanni ja Hugo Sepa poolt). Loss pidi olema juurdepääsetav igast küljest, tema taha kavatseti rajada Sõpruse allee, mis oleks ulatunud Lauluväljakust kuni memoriaalini. Maarjamäe lossi taastamisprojekti autorid on arhitekt Jüri Renter ja kunstiajaloolane Silvi Lindmaa. Sise- ja ekspositsioonikujunduse tegid kunstikombinaadi "Ars" kunstnikud Helle Gans ja Malle Sasi. Kuna Maarjamäe oli pea ainus enam-vähem tervikliku ansamblina säilinud suvemõis Tallinnas, siis lähtuti taastamisel eelkõige tervikliku ansambli, s.t. hoonestuse ja pargi säilitamisest ning juhuslike hilisemate ehituste lammutamisest. Lossikompleksi esimene järk renoveeriti Poola firma PKZ Wroclavi osakonna restaureerijate poolt aastatel 19831988
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
