10% Lihatööstus 52% Oskar LT AS Arke Lihatööstus AS 27% Nõo Lihatööstus AS Analüüsi tulemusel selgus, et kõige enam käivet andvad hankijad on Rakvere Lihakombinaat (52 %) ja AS Tallegg (27%). A ja B gruppi kuuluvad viinerid annavad kõige suurema osa käibest ja need viinerid peavad jääma kaupluse sortimenti. Kuna viinerite sortiment on väga suur ja killustatud, siis tuleks väljaarvamised teha C gruppi kuuluvatest viineri sortidest. Kõiki C grupi tooteid sortimendist välja ei jätaks, kuna A ja B grupi toodete hulgas ei ole pakkuda samalaadseid asendustooteid. Cgrupist ei läheks väljaarvamisele Rakvere Lihakombinaadi Juustuviiner 290 g pakendis, kuna saadaval peab olema ka väiksemas pakendis juustuviinerid. A grupis on juustuviiner saada ainult 500 g pakendis
Tartu 2015 Osatähtsus müügist Pereviiner Rakvere viiner 18% Talleggi viiner Lasteviiner 19% Kanaviiner Ülesuitsutatud 15% kanaviiner Juustuviiner 10% 14% 11% 12% Viinerite müügi ABC analüüsist selgub, et kõik C grupi tooted võiks hinnakirjast välja arvata kuna nende osatähtsus müügist on väike. Kuna A grupi toodete seas on nii suuri kui ka väikeseid pakendeid, siis arvaksin kõik C grupi tooted välja.
Järvamaa Kutsehariduskeskus Müügikorraldus Referaat VIINERID JA SARDELLID Terje Heidemann MK2 Juhendaja Ruth Muru Paide 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS.......................................................................................................................3 1. VIINERITE JA SARDELLIDE VALMISTAMISE TEHNOLOOGIA.....................4 1.1. Tooraine................................................................................................................. ...4 1.2. Kuterdamine.......................................................................................................... ...5 1.3. Pritsimine...........................................................................................
või munatoodetest. Piimatoodetest võiks eelistada madalama rasvasisaldusega tooteid. Päevas võiks tarbida umbes 2 klaasi vedelaid piimatooteid, lisaks jogurtit, kohupiima ning kodujuustu, harvem hapukoort ja vahukoort. Hoiduda tuleks hüdrogeenitud taimerasva sisaldavatest toodetest, näiteks taimsed koore ja juustu analoogid, sest need võivad sisaldada transrasvhappeid. Toidugrupist liha-kala-kana-muna võiks eelistada kala, taist liha ja väherasvaseid lihatooteid. Vorsti, viinerite ja singi tarbimisega tuleks olla mõõdukas. Neljas korrus: lisatavad toidurasvad, pähklid ja seemned See korrus näitab, et rasvade tarbimisega tuleb olla mõõdukas. Lisatavatest toidurasvadest võiks suurendada õli kasutamist, vältida aga tahkete margariinide, suure lisaainete sisaldusega määrdemargariinide ning majoneeside kasutamist. Päevas on soovitatav süüa 34 portsjonit lisatavaid rasvu, pähkleid või seemneid. 1 portsjon on umbes 1 teelusikatäis rasvainet.
Suupisted ja supid Juurviljasalatid, Suppides kasutatakse vorstitooted, ära köögiviljade, liha sprotid, ja kala keeduleem majoneesiga maitsestatud liha- ja Paksendatakse kalasalatid jahuga, sageli lisatakse tangu, Puuviljad, klimpe või praetud eriti viinamarjad saiakuubikuid Vorstikesed ja liharoad Click to edit Master text styles Vorstide, viinerite ja Second level sardellide ülilai valik Third level Wurst serveeritakse magusa Fourth level mitteterava sinepiga Fifth level Ahjupraed, seakoot Kotletid, snitslid, fileed ja biifsteegid
46. Sensoorika laborile esitatud nõudmised (millised ruumid peaksid olema?) 47. Nõuded, mis on esitatud sensoorse analüüsi läbiviimiseks kasutatavatele nõudele 48. Laboriruumide planeering (miinimumnõuded, maksimumnõuded) 49. Proovide ettevalmistusala (ruumi) sisustus ja seadmed 50. Mis on aluseks piimatoodete sensoorsele hindamisele? 51. Juustu sensoorne hindamine 52. Juustu kvaliteedinäitajad, mida hinnatakse sensoorselt 53. Viinerite sensoorne hindamine 54. Suitsuvorstide sensoorne hindamine 55. Jäätise organoleptilised kvaliteedinäitajad 56. Jäätise sulamisomaduste hindamine 57. Konservi "Hautatud liha" sensoorne hindamine 58. Veini organoleptilised kvaliteedinäitajad 59. Juustu vead Liiga lame, liiga kürge, koorik paks või õhuke, liiga vähe, palju või puuduv augustus, liiga kahvatu värviga, marmorjas, liiga kõva, pehme, ebapuhas, võõrmaitse, seebi maitse. 60. Või vead
kana- või munatoodetest. Piimatoodetest võiks eelistada madalama rasvasisaldusega tooteid. Päevas võiks tarbida umbes 2 klaasi vedelaid piimatooteid, lisaks jogurtit, kohupiima ning kodujuustu, harvem hapukoort ja vahukoort. Hoiduda tuleks hüdrogeenitud taimerasva sisaldavatest toodetest, näiteks taimsed koore ja juustu analoogid, sest need võivad sisaldada transrasvhappeid. Toidugrupist liha-kala-kana-muna võiks eelistada kala, taist liha ja väherasvaseid lihatooteid. Vorsti, viinerite ja singi tarbimisega tuleks olla mõõdukas. Nii piima- kui ka lihatooteid võiks päevas süüa 2–3 portsjonit. Neljas korrus: lisatavad toidurasvad, pähklid ja seemned See korrus näitab, et rasvade tarbimisega tuleb olla mõõdukas. Lisatavatest toidurasvadest võiks suurendada õli kasutamist, vältida aga tahkete margariinide, suure lisaainete sisaldusega määrdemargariinide ning majoneeside kasutamist. Päevas on
Ööpäeva jooksul on soovituslik tarbida umbes kaks klaasi vedelat piimatooteid ning sellele lisaks võiks süüa veel ka jogurtit, kohupiima ja kodujuustu. Ei ole kasulik tarbida aga hüdrogeenitud taimerasva sisaldavaid tooteid nagu näiteks taimsed koore ja juustu analoogid. Seda seetõttu, et need võivad sisaldada transrasvhappeid. Toidugrupist liha-kala-kana-muna võiks eelistada kala, taist liha ja väherasvaseid lihatooteid. Vorsti, viinerite ja singi tarbimisega tuleks olla mõõdukas. Nii piima- kui ka lihatooteid on kasulik süüa 23 portsjonit päevas. Neljas korrus: lisatavad toidurasvad, pähklid ja seemned Neljas on viimane korrus ning sellel korrusel näeme ära, et palju on mõõdukas tarbida rasvu. Toidurasvadest võiks tabida rohkem õli ning tuleks vätltida tahkete margariinide kasutamist. Samuti ei ole kasulik tarbida suure lisaainete sisaldusega määrdemargariine ning majoneesi.
(tsellulooskestad, polümeersed kestad jne). Vorstisegu pritsimine kesta toimub seadmega, mida nimetatakse vorstipritsiks. Seade töötab rõhu all ja surub seadme punkrisse laaditud vorstisegu kesta. Järgnevalt toimub vorstiotsade klipsimine (sulgemine) metallklambritega käsitsi või automaatselt. Grillvorstide ja viinerite ning sardellide puhul toimub selles etapis ka vorstide keerutamine 10-12 cm juppideks. Keerutamine võib samuti toimuda käsitsi või automaatsete seadmete abil. 6. RIPUTAMINE RAAMIDELE Vorstisegu pritsimisel vorstiotsad klipsitakse ja samaaegselt kinnitatakse ka riputusaas. Lisatud riputusaasa kasutatakse vorstibatoonide asetamisel keppidele. Kepid asetatakse juba vorstiraamidele, millega suunatatakse toode edasisele termilisele töötlemisele. 7. LAAGERDAMINE
ning kartulit. Rõhutatakse toiduainete toiteväärtuse säilitamist, igal söögikorral püütakse pakkuda toorsalateid mitmesugustes kombinatsioonides. Sakslastel on erakordselt populaarsed erinevad võileivad- juustu, kohupiimamassi ja kalaga. Suupisteteks on juurviljasalatid, vorstitooted, sprotid, majoneesiga maitsestatud liha- ja kalasalatid. Eelroogadest on laialdaselt levinud puljongid- muna või klimpidega. Üheks iseloomulikuks erinevuseks on vorstide, viinerite ja sardellide laialdane kasutamine nii suupistete, eelroogade ja pearoogade valmistamiseks, nt. viinerid hautatud hapukapsa ja kartulitega. Viinereid serveeritakse magusa, kuid mitteterava sinepiga. Saksa köögi teiseks erinevuseks on naturaalliha laialdane kasutamine teiste roogade valmistamiseks, nt. klopitud kotletid, snitslid, fileed ja biifsteekid Hamburgi moodi. Kõige sagedamini serveeritakse kalu keedetult või hautatult. Samuti kasutatakse ka muna nii keedetult kui ka praetult.
rääkida ning neid päästa ohtude eest. Mängu lõpuni me kunagi ei jõudnud, sest see oli päris pikk. Et seda mängida seisime me alati järjekorras ning vaatasime, kuidas teistel sellega läheb. Meil oli ka lasteaias üks poiss, kes ei tahtnud mitte kunagi süüa suppi. Ta oli öelnud, et ta on allergiline selle vastu, aga meie teda ei uskunud. Lasteaias oli meil ka mõnikord lõunasöögiks üks eriline toit, mis meile kõigile alati maitses. See oli ahjukartul viinerite, morsi, kastme ja salatiga. Mis tegi toidu heaks oli kaste, mis koosnes ketšupi ja hapukoore segust ning mis oli imemaitsev. Seda toitu jumaldame me kõik siiamaani. Lasteaia lõpuaktusel oli meil kõigil natuke nukker meel, sest arvasime et ei saa kunagi siia enam tagasi tulla (ei saanudki). Aktusest mäletan ma seda, kuidas me lugesime ridade kaupa ette üht luuletust ning kuidas ühel minu lasteaiakaaslasel oli siili soeng, mis tähendab et tema juuksed olid nagu okkad lae poole.
või munatoodetest. Piimatoodetest võiks eelistada madalama rasvasisaldusega tooteid. Päevas võiks tarbida umbes 2 klaasi vedelaid piimatooteid, lisaks jogurtit, kohupiima ning kodujuustu, harvem hapukoort ja vahukoort. Hoiduda tuleks hüdrogeenitud taimerasva sisaldavatest toodetest, näiteks taimsed koore ja juustu analoogid, sest need võivad sisaldada transrasvhappeid. Toidugrupist liha-kala-kana-muna võiks eelistada kala, taist liha ja väherasvaseid lihatooteid. Vorsti, viinerite ja singi tarbimisega tuleks olla mõõdukas. Nii piima- kui ka lihatooteid võiks päevas süüa 2–3 portsjonit. Neljas korrus: lisatavad toidurasvad, pähklid ja seemned See korrus näitab, et rasvade tarbimisega tuleb olla mõõdukas. Lisatavatest toidurasvadest võiks suurendada õli kasutamist, vältida aga tahkete margariinide, suure lisaainete sisaldusega määrdemargariinide ning majoneeside kasutamist. Päevas on soovitatav süüa 3–4 portsjonit
Piimatoodetest võiks eelistada madalama rasvasisaldusega tooteid. Päevas võiks tarbida umbes 2 klaasi vedelaid piimatooteid, lisaks veel jogurtit, kohupiima ning kodujuustu, harvem hapukoort ja vahukoort. Hoiduda tuleks hüdrogeenitud taimerasva sisaldavatest toodetest, näiteks taimsed koore ja juustu analoogid, sest need võivad sisaldada transrasvhappeid. Toidugrupist liha-kala-kana-muna võiks eelistada kala, taist liha ja väherasvaseid lihatooteid. Vorsti, viinerite ja singi tarbimisega tuleks olla mõõdukas. Neljas korrus: lisatavad toidurasvad, pähklid ja seemned Rasvade tarbimisega tuleb olla mõõdukas. Lisatavatest toidurasvadest võiks suurendada õli kasutamist, vältida aga tahkete margariinide, suure lisaainete sisaldusega määrdemargariinide ning majoneeside kasutamist. Päevas on soovitatav süüa 34 portsjonit lisatavaid rasvu, pähkleid või seemneid. 1 portsjon on umbes 1 teelusikatäis rasvainet.
Päevas võiks tarbida umbes 2 klaasi vedelaid piimatooteid, lisaks jogurtit, kohupiima ning kodujuustu, harvem hapukoort ja vahukoort. Hoiduda tuleks hüdrogeenitud taimerasva sisaldavatest toodetest, näiteks taimsed koore ja juustu analoogid, sest need võivad sisaldada transrasvhappeid. 6 Toidugrupist liha-kala-kana-muna võiks eelistada kala, taist liha ja väherasvaseid lihatooteid. Vorsti, viinerite ja singi tarbimisega tuleks olla mõõdukas. Nii piima- kui ka lihatooteid võiks päevas süüa 23 portsjonit. Neljas korrus: lisatavad toidurasvad, pähklid ja seemned See korrus näitab, et rasvade tarbimisega tuleb olla mõõdukas. Lisatavatest toidurasvadest võiks suurendada õli kasutamist, vältida aga tahkete margariinide, suure lisaainete sisaldusega määrdemargariinide ning majoneeside kasutamist. Päevas on soovitatav süüa 34 portsjonit
Viimaseid võiks tarbida keedetult kokku umbes 2 dl päevas. Soovitatav on päevas süüa vähemalt 5 portsjonit puu- ja köögivilju: kaks puuvilja- ja kolm köögiviljaportsjonit. Üks portsjon on umbes 100 g kuumtöötlemata, keedetud või hautatud köögi- ja puuvilju niisama või roa koostises. Piimatoodetest võiks eelistada madalama rasvasisaldusega tooteid. Toidugrupist liha-kala- kana-muna võiks eelistada kala, taist liha ja väherasvaseid lihatooteid. Vorsti, viinerite ja singi tarbimisega tuleks olla mõõdukas. Nii piima- kui ka lihatooteid võiks päevas süüa 2–3 portsjonit. Päevas on soovitatav süüa 3–4 portsjonit lisatavaid rasvu, pähkleid või seemneid. 1 portsjon on umbes 1 teelusikatäis rasvainet. Maiustustest ei pea loobuma, kuid päevas võiks piirduda 2–3 portsjoniga. 1 portsjon on umbes 2 teelusikatäit suhkrut, mett, moosi, 1 küpsis, paar kommi, ½ väikesest jäätisest (25 g ehk 50 ml) või 100 ml karastus- või mahlajooki.
· Sigwar; · Lossi Lihameister. Antud referaat avardas silmaringi keeduvorstide valiku üle, muidu on minu pere harjunud alati ostma ühtesid ja samu tooteid, järgmine kord kui keeduvorsti ostma lähen, teen silmad lahti ja ehk astun oma mugavustsoonist välja ja katsetan endale tundmatu firma ja vorsti tooteid. Paljud inimesed on kuulnud jutte rottidest, kes on lihatööstustes nuhtlusteks ja teinekord vorstimassi segamise hiigelnõudesse ära upuvad. Mõned inimesed on leidnud viinerite seest ka karvase rotinaha tüki. Korralikus lihatööstuses on paigutatud ümber tehasehoone ultraheliga töötav näriliste tõrje süsteem, mis tekitab närilistes valuaistingu ja peletab nad territooriumilt eemale. Lisakontrolli eesmärgil on territooriumile ja hoonete sissepääsude juurde paigutatud näriliste söödakastid. Söödakaste kontrollitakse pidevalt ning vajadusel lisatakse mürki. Samas ei saa kunagi kindel olla, et mõned rotid siiski liha- anumate juurde ei pääse. Seda
munatoodetest. Piimatoodetest võiks eelistada madalama rasvasisaldusega tooteid. Päevas võiks tarbida umbes 2 klaasi vedelaid piimatooteid, lisaks jogurtit, kohupiima ning kodujuustu, harvem hapukoort ja vahukoort. Hoiduda tuleks hüdrogeenitud taimerasva sisaldavatest toodetest, näiteks taimsed koore ja juustu analoogid, sest need võivad sisaldada transrasvhappeid. Toidugrupist liha-kala-kana-muna võiks eelistada kala, taist liha ja väherasvaseid lihatooteid. Vorsti, viinerite ja singi tarbimisega tuleks olla mõõdukas. Nii piima- kui ka lihatooteid võiks päevas süüa 23 portsjonit. v Neljas korrus: lisatavad toidurasvad, pähklid ja seemned See korrus näitab, et rasvade tarbimisega tuleb olla mõõdukas. Lisatavatest toidurasvadest võiks suurendada õli kasutamist, vältida aga tahkete margariinide, suure lisaainete sisaldusega määrdemargariinide ning majoneeside kasutamist. Päevas on soovitatav süüa 34 portsjonit
Energiat 918 kJ (221 Energiat 221 kcal Energiat479 kJ (114 kcal) Rasva 17 g. kcal) Valke 10 g Valke 14,5 g Süsivesikuid 7g Süsivesikuid 3,9 g Rasvasid 17g Rasvu 4,5 g Tabel 2 Viinerite võrdlus MK 1 Kodune töö Toidukaubaõpetuses nr 2 Pilt 3 Klaabu lihaviiner, Saaremaa naturaalne viiner, Rakevere Pereviiner Esimesele kohale paneksin Klaabu lihaviineri, siis Saaremaa ja lõpuks Pereviineri. Klaabu saab esimese koha kuna ei sisalda E621. Ja tal madalaim rasva sisaldus. Ja madal soola sisaldus. Saaremaa on teisel kohal, kuna selles on suurem lihasisaldus kui Pereviineril. Kuid
Lossi Lihameister. Antud referaat avardas silmaringi keeduvorstide valiku üle, muidu on minu pere harjunud alati ostma ühtesid ja samu tooteid, järgmine kord kui keeduvorsti ostma lähen, teen silmad lahti ja ehk astun oma mugavustsoonist välja ja katsetan endale tundmatu firma ja vorsti tooteid. Paljud inimesed on kuulnud jutte rottidest, kes on lihatööstustes nuhtlusteks ja teinekord vorstimassi segamise hiigelnõudesse ära upuvad. Mõned inimesed on leidnud viinerite seest ka karvase rotinaha tüki. Korralikus lihatööstuses on paigutatud ümber tehasehoone ultraheliga töötav näriliste tõrje süsteem, mis tekitab närilistes valuaistingu ja peletab nad territooriumilt eemale. Lisakontrolli eesmärgil on territooriumile ja hoonete sissepääsude juurde paigutatud näriliste söödakastid. Söödakaste kontrollitakse pidevalt ning vajadusel lisatakse mürki. Samas ei saa kunagi kindel olla, et mõned rotid siiski liha- anumate juurde ei pääse. Seda
Kui ka siis jääb erinevuseks rohkem kui üks pall, võetakse hinde paneku aluseks enamike degustaatorite antud hinne. Juhul, kui juustu mingil põhjusel hinnatakse 3, 2 või 1 palliga, siis tuleb koos hindega ära näidata ka rahvusvahelise juustuvigade nimistu kohane viga, mis põhjustas hinde alandamise. 52. Juustu kvaliteedinäitajad, mida hinnatakse sensoorselt · välimus; · konsistents; · augustus ja värvus; · maitse ja lõhn. 53. Viinerite sensoorne hindamine Viinereid hinnatakse esmalt külmalt ning seejärel soojendatult. Kvaliteedi võrdluskatsetes külmad viinerid asetatakse üheaegselt hindaja ette lauale, igast sordist ca 6 tükki. Hindamisel lõigatakse mõni viiner terava noaga pikuti pooleks struktuuri ja konsistentsi hindamiseks. Soojendatult arvestatakse iga assessori kohta pool viinerit. Enne kuumutamist tuleks naturaalkestas viinerile torgata augud sisse, mis väldib kesta lõhenemist.
- tihe; - vastupidav; - elastne; - niiskust mitteimav; - vastupidav mikroorganismide toimele; - vajadusel gaasi ja auru läbilaskev; - kergelt eemaldatav; - kõrge temperatuuritaluvusega (160 ºC). Lisaks nendele on kestadel veel üks oluline nõue – eristumine konkurendist. Rusikareegel tehnoloogias: Tehnoloog peab teadma, kuidas kesta kasutada! Kui toote tehnoloogia näeb ette suitsutamist ja kuivatamist, peab kestal olema küllaldane gaasi ja auru läbilaskevõime. Viinerite ja sardellide jaoks kasutatakse enamasti söödavaid naturaalkesti (sooli). 39. Kollageenkestade, tsellulooskestade ja polümeersete kestade omadused Kollageenkestad on valmistatud kollageeni- rikkast toormaterjalist (nahad). vastupidavad- olenevalt kesta paksusest; osad kollageenkestad on söödavad; suure kokkutõmbumisvõimega; gaasi ja auru läbilaskvad; hästi värvuv (suits); kergelt eemaldatav; elastne; kena välimus.
- toiduaine-, - keemia-, - tekstiili-, - puidutööstuses. Kuumas vees moodustab tärklis kolloidlahuseid. Jahtumisel muutuvad geelideks. See võimaldab tärklist kasutada paksendina (tagab kreemidele, jogurtitele, jne püsiva struktuuri). Tärklise lahustuvust saab suurendada molekulmassi vähendamisega (hüdrolüüsil). Saadust nimetatakse modifitseeritud tärkliseks. Seda kasutatakse paljude lihatoodete (viinerite, keeduvorstide, sardellide) vajaliku lõigatavuse ja tugevdamise saavutamiseks. 30. Millest sõltub tärklisesisaldus kartulimugulates? Kartuli tärklisesisaldus oleneb: - sordi geneetilistest omadustest, - kasvutingimustest (muld, väetamine, ilmastik), - mugulate tervisest jne. Suurema tärklisesisaldusega on: - hilisemad, - pikema kasvuperioodiga sordid. Seetõttu sisaldub Lõuna- ja Kesk-Euroopa riikides kasvatatud kartulis
Väljapanekus leidus toodet Rakvere maksarõngas kahes erinevas kohas. Rakvere viiner 500g ja Lihakas Doktoriviiner 500g puhul oli piikide kohale pakkide peale laotud tooted, mis ei mahtunud ära. Sama kohtas viilutatud topsi toodete juures. Kui oleks minu teha, siis 290g Juustuviiner, Lasteviiner ja Rakvere viiner asetseksid kindlasti ülemistel 18 piikidel, siis paistaksid tooted paremini silma. Antud juhul „kaovad“ nad ära suurte 500g viinerite alla. Kõige alumistel riiulitel olevate toodete nimetuse saab teada hinnasildilt või kui toode riiuli vahelt välja tõmmata. Üldiselt tundub, et väljapanekul pole kindlat plaani (plano). Hind puudus tootel Lasteviiner 290g. Mingil põhjusel oli mõlemad Maksapasteedi ja Saiakatte hinnasildid ainult Saiakatte ees. Kui eelnev välja jätta, siis hinnad avalduvad selgelt ja arusaadavalt. Tavahinnad olid märgitud valgega ja kampaania soodushinnad kollasega
annaabi.ee 
