betoneerimisel, tuleb puhastusavad katta nii, et oleks tagatud vastupanu täitebetoonist tingitud rõhule. Kõrgelt betoneerimise puhul vahepealseid horisontaalvuuke (ühendusi) täitebetoonis ei ole soovitatav teha. Betoneerimissektsioonid tuleb valida nii, et tööpäeva lõpuks jõutakse betoneerimisega müüritise lõppkõrguseni (korraga valatakse maksimaalselt 1,6 m kõrgune kiht). Hiljemalt 10 min peale betoonikihi paigaldamist tuleb alustada tihendamist vibreerimisega. Iga järgmine betoonikiht pumbatakse ja tihendatakse perioodiliselt minimaalselt 30 min ja maksimaalselt 60 min möödudes (sõltub ilmastiku-tingimustest ja betooni absorbtsioonist). See aeg on vajalik paigaldatud täitebetooni kokkutõmbumise lõppemiseks ja liigse vee imendumiseks ümbritsevasse betoonelementi. Eelpoolmainitud ooteperiood vähendab ka täitebetooni hüdraulilist survet ja nõnda väheneb ka plokkide nihkumise oht. Iga järgnev kiht
vesisideaine; · Sarruskarkassi paigaldamine vormi Üldomadused: · Betooni paigaldamine (betoonilaoturiga) · Plastsus - mördi · Betooni tihendamine (vibreerimisega) töödeldavus (paigaldatavus ja silutavus); kontrollitakse · Toote pealispinna silumine standartse koonuse mörti vajumise sügavuse järgi
· Kaashäälikud jaguenvad omakorda ahtushäälikuteks ja sulghäälikuteks · Täishäälikud on helilised ja kaashäälikud on helitud häälikud · Täishäälikud: a, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü · Ahtushälikud: j, l, m, n, r,v · Kaashäälikud: s(z), h, f, s, (z) · Sulghäälikud: k(g), p(b), t(d) 7. Vokaali mõiste, vokaalide moodustamine! · Vokaal- täishäälik · Vokaalid moodustatakse väljahingamisel, aga koos häälepaelte vibreerimisega · Nt: a, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü 8. Konsonandi mõiste, konsonantide moodutsamine! · Konsonandid- kaashäälikud ( sulghäälikud ja ashtushäälikud) · Hääldamisel moodustatkse õhu kopsudest väljumisele takistus 9. Konsonantide liigitus! · Sulghäälikud- on need häälikud, mille hääldamisel on õhutakistus täielik Nt: k, p, t, g, b, d · Ahtushäälikud- on need häälikud, mille hääldamisel õhutakistus on osaline
puhastusavad katta nii, et oleks tagatud vastupanu täitebetoonist tingitud rõhule. Betoneerimine ja tihendamine Kõrgelt betoneerimise puhul vahepealseid horisontaalvuuke (ühendusi) täitebetoonis ei ole soovitatav teha. Betoneerimissektsioonid tuleb valida nii, et tööpäeva lõpuks jõutakse betoneerimisega müüritise lõppkõrguseni (korraga valatakse maksimaalselt 1,6 m kõrgune kiht). Hiljemalt 10 min peale betoonikihi paigaldamist tuleb alustada tihendamist vibreerimisega. Iga järgmine betoonikiht pumbatakse ja tihendatakse perioodiliselt minimaalselt 30 min ja maksimaalselt 60 min möödudes (sõltub ilmastiku-tingimustest ja betooni absorbtsioonist). See aeg on vajalik paigaldatud täitebetooni kokkutõmbumise lõppemiseks ja liigse vee imendumiseks ümbritsevasse betoonelementi. Eelpoolmainitud ooteperiood vähendab ka täitebetooni hüdraulilist survet ja nõnda väheneb ka plokkide nihkumise oht. Iga järgnev kiht tuleb paigaldamise käigus
projektikohase pikkusega paneelideks. http://ekool.tktk.ee/mod/book/print.php?id=18626 23.10.2011 name Page 7 of 19 TAM-paneelid eelpingestatakse kõrgtugeva külmvaltsitud perioodilise profiiliga armatuurtraadiga Bp-II, läbimõõduga 5 mm. Betooni suur tihedus saadakse kolmetasapinnalise kõrgsagedusliku vibreerimisega, see annab betoonile ka suure tugevuse. Kui paneeli laius ei sobi, siis on võimalik paneeli pikkupidi ka lõigata. Paneel lõigatakse läbi õõnte kohalt ±25mm. Nii EP- kui ka TAM-paneele võib lõigata otsast nurga all. Lõikenurk = 60º...90º. Õõnsustega risti võib avasid teha vabalt valitud kohta. Avasid võib olla kõige rohkem 3 tk samas ristlõikes. Avade suurim mõõt sõltub kasutatavast paneeli tüübist.
Ehitusplatsi sisetransport võib toimub betooni pumbaga või valmistoobri ja kraana abil. 9 TTK Betooni paigaldus Betooni paigaldamisel betoon valatakse ettevalmistatud raketisse, vajaduse korral aetakse veel laiali ja seejärel kohe tihendatakse. Betooni tihendamine toimub enamal juhul vibreerimisega. Vibreeriv betoonisegu muutub aeglaselt voolavaks massiks, täidab hästi vormi, voolab sarrusraudade vahele ja tiheneb. Vibraatotite võnkesagedus 2000...6000 võnket minutis ja amplituud 01...1 mm. Enamkasutatavad vibraatorite tüübid on: · pindvibraator kujutab endast vibeerivad plaati, mida lohistatakse üle betooni pinna ja ta tihendab betooni pealispinnalt, mõjudes kuni 20 cm sügavuseni, kasutatakse õhemate kihtide korral;
laohuunete vahe ja katusekonstrukts. H-265mm, l-1200mm, pikkus vabalt valitav max 14m.helitakistus 57dB, tulepüsivusklass R90. EP-4- sama mis EP-5. h-320-400mm,l- 1200mm, pikkus vabalt v max15/18m. Helitakistusklass 58dB, tulepüsivusklass R90. TAM paneelid eelpingestatakse kõrgtugeeva külmavallistud perioodilise profiiliga armatuurtraadiga Bp-2, läbimõõduga 5mm. Betooni suur tihedes saadakse kolme tasapinnalise kõrgsagedasliku vibreerimisega, see annab betoonile suure tugevuse. Koorikplaat: eelpingestatud r/b plaat, mis on konstruktsiooni monoliitosa valualus ja peale valu, komposiitkonstruktsioon, mis suudab vastu võtta kõiki koormusi. Kasut juhul kui õõnespaneeli kasutamine on probleemne (suured väljalõiked, vahelae väike paksus jne). Ruumisuurune laeplaat: plaat, mida kasut piki- ja põikikandvate seintega suurpaneelhoonetes või koos karkassielementidega. Alus- ja pealispind on sile.
aeglustav lisand; Kivistumist kiirendav lisand; Veeimavust vähendav lisand; Komplektsed lisandid. 18. Betoonisegu konsistents, selle määramise meetodid, konsistentsiklassid Betoonisegu konsistents on betoonisegu töödeldavus. Määratakse erinevate vajumiskatsetega: Abramsi koonus ja vajumiklassid S1...S5; suurem nr, plastsem vibrolaual koonuse vajumine silindriks ja Vebe klassid V0...V4; suurem nr, plastsem tihendatavusklass anuma vibreerimisega ja klassid C0...C4; suurem nr, plastsem valguvuse määramine valguvuslaual(kaldlaud, 15 tõstmist ning mõõtmed risti kahes suunas); suurem nr, plastsem Isetiheneva betooni jaoks on eraldi katsed: J-ring; V-lehter ning L-Box katsed. Betoonisegu konsistentsi saab määrata veel Kelly kera abil( agregaat asetatakse vormi peale ning mõõdetakse läbitungivust betooni sisse). Konsistents sõltub ka: tsemendi liigist täitematerjali terastikulisest koostisest
Tsentrivarda alumise otsa külge on keevitatud ristiks 12 mm jämedusega ja 60 mm pikkusega sarrusrauast pulk. Tsentrivarras on terves ulatuses kaetud epoksüüdvärviga "EPITAR". Tsentrivarda ülemise kumera kujuga otsa keskele on tsentrimärgiks puuritud 2mm läbimõõduga auk. Ankruks on 500 mm pikkune ja 60 ... 100 mm läbimõõduga plasttoru, mis on täidetud betooniga (mark 400) ja fikseeritud tsentrivarda alumise otsa ümber sarrusrauast ristiga. Betoonisegu on plasttorus tihendatud vibreerimisega. Tsenter asetati looduses märgile varem valitud asukohta puurmasina vibroagregaadi sondiga valmispuuritud auku. Auk puuriti sellise sügavusega, et hiljem sai kujundada sobiva välisvormistuse. Auk varda ümber täideti liivaga ja tihendati tampimisega. Tsentrivarda kohale asetati betoonist (mark 400) valmistatud krae nii, et varda ülemine ots jäi krae alumisest pinnast ~5 cm madalamale ja tsentrimärk ülalt vaadates krae avause keskele.
Sa CL liivane savi Suurte kivide ümberpaigutamiseks (nikutamiseks ) ning tiheda stabiilse mulde saamiseks jämadast kaljupinnasest tuleb kasutada kõige raskemaid silevaltse- vibrorull. Killustiku tihandamine toimub peale selle laotamist silevaltsrulliga( staatiline või vibro) või pneomorulliga. Kruusa ja liiva tihendamiseks on majanduslik kõige sobivam kasutada silevalts vibrotulle. Ühtlase reratikuga liiva saab efektiivselt tihendada ainult vibreerimisega. Möll ja savi Möll on mitteplastne peenosis mida tavaliselt tihendatakse silevalts-vibrorulliga. Möllised pannased, mis samuti sisaldavad savi, võivad olla märkimisväärsed seotud ja nende tihendamiselt annavad parima tulemuse (vibra) tapp või pneomorullida. Savi tihendamiseks sobivad tapprullid, kuna tapp tungib panassesse, lõhkudes osakeste vahel esinevad looduslikud sidemed. Pneomorulle võib kasutada väikese või keskmise plastusindeksiga savide tihendamiseks.
8.6. TOODETE VORMIMINE JA KIVISTAMINE Toote vormimise moodus sõltub kasutatavast tehnoloogiast ja detaili kujust. Kõige sagedamini tuleb toote vormimisel teha järgmisi tööoperatsioone: *vormi asetamine vibrolauale, *sarruskarkassi paigaldamine vormi, *betooni paigaldamine, *betooni tihendamine, *toote pealispinna silumine. Betoon valatakse vormi harilikult betoonilaoturi abil, mis kujutab endast vormi kohal liikuvat betoonipunkrit. Betooni tihendatakse peamiselt vibreerimisega. Voolumeetodi puhul asub vorm vibrolaual. Kassettvormidel on vibraatorid kinnitatud väljapoole vormi. Stendimeetodi puhul toimub tihendamine teisaldatavate vibraatoritega. Välisseinapaneelide vormimisel lisandub veel viimistlustöö (pesukrohv, pritskrohv, keraamilised plaadid jne). 3 8.7. TOODETE KIVISTAMINE
kerguse tõttu) klotsi külge. TAM-paneelid eelpingestatakse kõrgtugeva külmvaltsitud Aken looditakse puitkiilude abil. perioodilise profiiliga armatuurtraadiga Bp-2, läbimõõt 5mm. SILEPLEKIST KATUS Betooni suur tihedus saadakse kolme-tasapinnalise kõrgsagedusliku 2)Uste tüübid ja kasutatavad materjalid vibreerimisega, see annab betoonile ka suure tugevuse. Uks on hoone element, mis eeskätt vajalik hoonesse Koorikplaadid on eelpingustatud betoonplaadid, mis ühelt poolt on sisemiseks(valisuks) ja hoonesiseselt ruumidevaheliseks Soovitatav kalle on vahernalt 10%, parem suurem kalle. Plekitahvlid 1-konstruktsiooni monoliitosa valualus ja pärast armeeritud ühenduseks(siseuks)
eripinna järgi ,mis peab olema vähemalt 3000cm2/g.Eripind on 1 g tsemenditerakeste üldpind. · Mahumass-Puisteolukorras on 1200-1300kg/m3 ,tihetaks vajunult kuni 1600kg/m3.Erimass on 3,05-3,15 g/cm3. · Tugevusklass-Proovikeha mõõtudega 4x4x16 cm.Tsemendi ja liiva kaaluline vahekord 1:3.Vett võetakse ca 50% tsemendi hulgast.Proovikehad tihendatakse vibreerimisega ja kivistatakse normaaltingimustes ja nendega määratakse pained-,tõmbe- ja survetugevus. 30)Raskebetooni koostis materjalid Raskepetoon koosneb sideainest(portlandtsement,põlevkivitsement),veest,peentäitematerjalist (liiv),jämetäitematerjalist (killustik või kruus) ja lisanditest(nt erinevad plastifikaatorid). 31)Betooni täitematerjalide kvaliteedi kontroll · Liiv-Sõelutakse läbi mitme eri ava suurusega sõelte .Liiv jaotub jämeduse
veest valmistatud standardsete proovikehade keskmist survetugevust (N/mm2) peale 28 päevast kivistumist normaaltingimustes. Peale survetugevuse kontrollitakse ka tsemendi paindetugevust. Mõne riigi standard näeb ette ka tõmbetugevuse kontrollimist. Tsemendi tugevusklassi kontrollimiseks tehakse tsemendist, liivast ja veest proovikehad, mõõtudega on 4x4x16cm (tavaliselt 3 tk). Tsemendi ja liiva kaaluline vahekord on 1:3. Vett võetakse ca 50% tsemendi hulgast. Proovikehad tihendatakse vibreerimisega ja kivistatakse normaaltingimustes (temp. +20ºC ja õhu relatiivne niiskus 90...100%) ja nendega määratakse painde- ja survetugevus. Survetugevust võib määrate tervete või paindel pooleks murtud proovikehadega. Tõmbetugevuse määramine toimub "8" kujuliste proovikehadega. Tsementi kasutatakse peamiselt betoonide ja mörtide sideainena. Mörtides on otstarbekam kasutada madalamargilisi ja odavamaid tsemente, kuna mörtidelt üldjuhul ei nõuta väga suurt tugevust.
271. Mida nimetatakse pinnase tugevdamiseks Tööde kompleks, mille tulemusena pinnased muutuvad siduvamaks, tugevamaks, ilmastikukindlamaks. 272. Mida tuleb teha pinnase tugevdamiseks Muldkeha tihendada, tasandada, pinnas peenendada, lisada pinnast, segada pinnas sideainega, tasandada, tihendada segu, niiskusreziimi reguleerimine. 273. Tihendamise masinad, nende jaotus .pinnas ja kattematerjal tihendatakse masinatega staatilise survega, vibreerimisega, tampimisega. Masinad: staatilised rullid, vibrorullid, liikurvibroplaadid, tampmasinad, käsitsi juhitavad vibroplaadid. 274. Asfaldi laoturid, nende liigitus Kasutatakse asfaltbetoon-ja kuummustsegude paigaldamiseks teede ehitusel ja remondil. Võtab vastu kalluriga toodud asfaltbetoonisegu, pideval edasiliikumisel annustab vastuvõtupunkrist vajaliku koguse ja laotab selle ühtlase kihina ettenähtud laiuses, tihendab eelnevalt laotatud kihti ning silub
Suuremate koormuste puhul seinale betoneeritakse seina vertikaalsed õõned täis. Seda tuleks teha igal juhul ühe vertikaalse õõnsuse osas seinas kummalgipool ava Betoneerida ei tohiks rohkem, kui ühe korruse kõrguselt, raskelt koormatud seina või posti puhul poole korruse kaupa. Viimasel juhul vertikaalne armatuur jätkatakse ülekattega, ülekatte pikkus ~ 300 mm. Betoneerida ei tohiks varem, kui ühe ööpäeva möödudes seina ladumisest. Betoon tihendatakse vibreerimisega või kasutatakse plastifitseeritud betooni. Kõikides seinte ristumiskohtades kasutatakse võrke, mis on tehtud ploki avasid arvestades.Välisseinas võib tühjad õõnsused täita soojustusmaterjaliga(vill, granuleeritud penoplast, keramsiit). 38. Osavarategurite süsteem konstruktsioonide tugevusarvutusel, rakendamise põhimõtted Osavarutegurite meetod Eesti ehituskonstruktsioonide projekteerimisnormides EPN 1.7 tagatakse
Otstarbe järgi jagunevad betoonid konstruktsiooni, soojaisolatsiooni, teeehituse, hüdrotehniliseks, tulekindlaks, kiirgustihedaks, happekindaks jne. betooniks. 25. Betooni tugevus selle määramine ja mõjurid Tugevust kontrollitakse kuubi või silindrikujuliste proovikehadega peale 28 päevast kivistumist normaaltingimustes. Proovikehad valatakse metallvormides ja tihendatakse plastse betooni puhul vibreerimisega ja jäiga betooni puhul tampimisega. Katsetamine toimub üldjuhul peale 28 päevast kivistumist, erandjuhul ka mõnel muul vanusel (7 ja 21 päeva). Katsetamine seisneb proovikehade purustamises pressi all. Saadud survetugevust korrigeeritakse veel koefitsiendiga k, mis ühtlustab proovikeha suurusest tingitud tugevuse erinevust. Betooni tugevus oleneb paljudest teguritest, kõige rohkem aga tsemendi tugevusklassist ja vesitsementtegurist
Kivikbetooni paigaldamine Savi või liivsavipinnase korral tambitakse kraavi põhjale umbes 5...8 cm paksune liiva- või kruusakiht. Sellele asetatakse 15...20 cm paksune betoonikiht, millesse vajutatakse kivid vähemalt poole kõrguse sügavuselt. Kivid vajutatakse betoonisegusse vahetult pärast betoonisegu paigaldamist, jättes kivide vahele 4...6 cm laiused vahed. Kivide surumine tarduma hakanud betoonisegusse ei ole lubatud. Kivikbetooni tuleb paigaldamise käigus tihendada kihtide kaupa vibreerimisega. Vibreerimata kivikbetoonmüüritist lubatakse ainult väikesemahuliste tööde korral. Seejuures peab betooni püdelus vastama koonuse vajumisele 8...12 cm. 25 7.7 Väikeplokkmüüritis Väikeplokkideks nimetatakse tellistest suuremate mõõtmetega tehiskive. 7.7.1 Gaaskukeroonplokkid Gaaskukeroonväikeplokid sobivad ühe- ja kahekorruselise hoone välis- ja siseseinte ehitamiseks.
7) BETOONISEGU PAIGALDATAVUS näitab, mitme sekundi jooksul vibratsiooni mõjul betoonisegu pind vajub tasaseks standardse katse juures. 8) 26. Betooni tugevus- selle määramine ja mõjurid 9) BETOONI TUGEVUS raskebetooni tähtsaim omadus. Kontrollitakse kuubi v silindrikujulise proovikehaga peale 28 päevast kivistumist normaaltingimustes. Proovikehad valatakse metallvormides ja tihendatakse vibreerimisega. 15 cm kuup proovikeha põhisuurus. Betooni tõmbetugevus on survetugevusest 8-15 korda väiksem, seepärast kasutatakse betooni peamiselt survele töötavates konstruktsioonides. Betooni tugevus oleneb kõige enam tsemendi tugevusklassist ja vesitsementtegurist. Mida tugevam tsement, seda tugevam betoon ja mida suurem tsemendi vesitsementtegur, seda nõrgem betoon. 10) 27. Fiiberbetoon, polümeerbetoon 11) 1
plastifitseerivaid lisandeid, et kindlustada Betooni 12/15 C16/20 C20/25 C25/30 või tühemike täitmine täitebetoonis. tugevusklass tugevam --------------------------------------------------------------- Täitebetoon tuleks tihendada f (N/mm2) 12 16 20 25 ck vibreerimisega. fcvk (N/mm2) 0,27 0,33 0,39 0,45 --------------------------------------------------------------- Kui õõnsusi täidetakse kuivseguga, tuleks sellesse lisada paisuvaid lisandeid, et vältida täitebetooni pragunemist mahukahanemisest, mida võib põhjustada vee väljaimemine müüritise poolt. Maksimaalne täitematerjali tera suurus ei tohiks olla suurem kui (0 - s) / 5 , kus
Arvestades juhul 2...2,5 m tagant jätkatakse ülekattega, väikeplokkide väikest sulgeda mördist põikiribaga, ülekatte pikkus ~ 300 mm. 18 Betoneerida ei tohiks varem, sillusplokki. Keldriseina eeldatakse vahelae kui ühe ööpäeva möödudes teeme samuti 190 mm paneelivuukide seina ladumisest. Betoon õõnesplokkidest. monolitiseerimist (täitmist tihendatakse vibreerimisega Keldriruumide kõrgus on tugeva mördiga) ja paneelide või kasutatakse 220 cm. Hoone omavahelist ja läbijooksvat plastifitseeritud betooni. rajatakse looduslikule liivale. ankurdamist. Puitvahelagede Kõikides seinte Sk 13.9 Tagasitäide ümber puhul tuleks rakendada juba ristumiskohtades kasutatakse hoone tehakse liivaga. spetsiaalseid lage
2. Baueri manteltoruga puurvaiade korral kasutatakse inventaarseid terastorusid. Vaia läbimõõt 620 ja 880 mm. Vajadusel võib valmistada 1500 mm läbimõõtuga vaiu. Vaia pikkus on praktiliselt piiramatu. 3. Baueri pideva spiraalpuuriga valmistatav vai. Betoneerimine toimub spiraalpuuri südamiktoru kauda puuri väljatõstmisega samaaegselt. Puuraugu seinte püsivuse tagab spiraali vahel olev pinnas, mis puuri ülestõstmisel asendatakse kohe betooniga. Armatuur süvistatakse vibreerimisega värskesse betooni. Vaia läbimõõt on 400 mm ja pikkusega kuni 24 m. Pinnast väljatõrjuvad kohtvaiad. 4. Fundex vai. Manteltoru keeratakse pinnasesse toru alumises otsas oleva kaotatava keermestatud terasotsikuga. Koos betoneerimisega eemaldatakse manteltoru. Vaia manteltoru läbimõõt on 324 mm (keermestatud otsik 450 mm), 368 mm (550 mm) ja 457mm (670 mm). Vaia pikkus on kuni 36,5 m. 5. Vibexvai. Kinnise otsaga manteltoru rammitakse pinnasesse. Koos
standardile EVS-EN 196-1. Tugevusklass näitab tsemendist, liivast ja veest valmistatud standardsete proovikehade keskmist survetugevust (N/mm2) peale 28 päevast kivistumist normaaltingimustes. Peale survetugevuse kontrollitakse ka tsemendi paindetugevust. Tsemendi tugevusklassi kontrollimiseks tehakse tsemendist, liivast ja veest 3 proovikeha, mõõtudega 40x40x160mm. Tsemendi ja liiva kaaluline vahekord on 1:3. Vett võetakse 50% tsemendi massist. Proovikehad tihendatakse vibreerimisega ja kivistatakse normaaltingimustes (temp. +20ºC ja õhu relatiivne niiskus 90...100%) ja nendega määratakse painde- ja survetugevus. Survetugevust võib määrate tervete või paindel pooleks murtud proovikehadega 28. Tsemendi eriliigid- valge portlandtsement, portland-põlevkivitsement, räbutsement, aluminaattsement Valge portlandtsement valmistatakse puhtast kaltsiitkivist ja valgest savist. Toorained ei tohi sisaldada raua- ega mangaaniühendeid
ebaühtlaseks. Jämedamad terad vajuvad põhja, tsement ja vesi kerkivad pinnale. Autosegisti kasutamisel need probleemid jäävad ära, sest sõidu ajal toimub betooni segamine. Ehitusplatsi sisetransport võib toimuda betooni pumbaga või valamistoru ja kraana abil. Betooni paigaldamine. Betoon valatakse ettevalmistatud raketisse. Vajaduse korral aetakse betoon veel laiali ja kohe tihendatakse. Betooni tihendamine toimub enamal juhul vibreerimisega. Vibreeriv betoonisegu muutub aeglaselt voolavaks massiks. See täidab hästi vormi, voolab sarrusraudade vahele ja tiheneb. Enamkasutatavad vibraatorite tüübid: Pindvibraator – see on vibreeriv plaat, mida lohistatakse üle betoonipinna. Pindvibraator tihendab betooni pealispinnalt kuni 20 cm sügavuseni. Seda kasutatakse õhemate kihtide korral. Sügav-vibraator. See kujutab endast vibreerivat nuia, mis surutakse sügavale betooni sisse
peale 28 päevast kivistumist normaaltingimustes. Peale survetugevuse kontrollitakse ka tsemendi paindetugevust. 05.05.2014 · Tsemendi tugevusklassi kontrollimiseks tehakse tsemendist, liivast ja veest 3 proovikeha, mõõtudega 40x40x160mm. Tsemendi ja liiva kaaluline vahekord on 1:3. Vett võetakse 50% tsemendi massist. Proovikehad tihendatakse vibreerimisega ja kivistatakse normaaltingimustes (temp. +20ºC ja õhu relatiivne niiskus 90... 100%) ja nendega määratakse painde- ja survetugevus. Survetugevust võib määrate tervete või paindel pooleks murtud proovikehadega. 26. Tsemendi eriliigid- valge portlandtsement, portland-põlevkivitsement, räbutsement, aluminaattsement- · Valge portlandtsement valmistatakse puhtast kaltsiitkivist ja valgest savist. Toorained
annaabi.ee 
