Looduslikkütus:kivisüsi,põlevkivi;nafta;maagaas.Tehis kütus:turbabrikett,koks;bensiin,kütteõli;generaatorigaas. Kütuse iseloomustamisel on tähtsaim tema kütteväärtus. See näitab, kui palju energiat saadakse kütuse ühiku põletamisel. Kütteväärtust alandavad mittepõlevad lisandid. Mida enam vesinikke süsiniku aatomi kohta, seda enam annab süsinikku oksüdeerida ja seda rohkem energiat kütus kannab.Separeerimisel eraldatakse toornaftas sisalduvad gaasilised süsivesinikud ja alles jäänud vesi. Stabiliseerimisel eraldub naftagaas. Keemis temperatuuri järgi jaotatakse nafta fraktsioonideks: Gaasid c1-c4 <0; Petrooleeter c5-c7 30-100; Bensiin c5-c10 40-210; Petrooleum c10-c18 150-320; Diislikütus c12-c20 200-350; Gaasiõli c14-c22 230-360; Solaarõli c20-c30 300-400; Bituumen
toimega, 1 enim toodetud og aine-polüeteeni tootmiseks, osa aga etanooliks; keem omadus: C2H4+3O2=2CO+2H2O põlemine; liitumisreaktsioonid: 1)hüdrogeenimine (liitumine vesinikuga) C2H4+H2=C2H6 (tekkis etaan) 2)halogeenidega (F2,Cl2,Br2,I2) C2H4+Cl2=C2H4Cl2 (saab liituda, sest oli kordne side!) 3)vesinikhalogeenidega C2H4+HCl=C2H5Cl (tekkis klotoetaan) (vesinik liitub kaksiksideme juures sellele süsinikule, kumbal on vesinikke rohkem ja halogeen selle vesiniku külge, kummal vesinikke vähem) 4) hüdraatumine (vee liitumine üksiksidemele) C2H4+H20=C2H5OH (etanool) 5)polümerisatsioon-polümeeri (hiigelmolekul) tekke reaktsioon, mille käigus madala molekulmassida ühendid liituvad kõrgema molekulmassiga ühendiks; saadused eteenil: alkoholi, polüeteeni tootmisel, teflon,puuviljade järeltootmisel, meditsiinis narkoosiks · Etüün ehk atsetüüleen- füüs omadused: gaasiline olek, õhust kergem, värvusetu, lõhn
molekulid. 23. Calvini tsükli reaktsioonides vajatakse fotosünteesi valgusstaadiumis sünteesitud ATP energiat ja NADPH2 molekule. 24. Kui rakkudes ei ole piisavalt hapnikku, siis moodustub glükoosi lagundamisel piimhape (või etanool.) 25. Ainevahetuses kasutatakse ära väliskeskkonnas toodetavat Hapnikku. 26. ATPd kasutatakse assimilatsioonis ja dissimilatsioonis see tekib. Ta on energiakandja. 27. Hapnikupuudusel ei saa toimuda aeroobne glükolüüs, kuna siis ei ole vesinikke millegagi siduda. 28. Tsitraaditsüklis lagundatakse peale püroviinamarjahappe ka lipiide ning valke. 29. Hingamisahela reaktsioone ei toimu hapnikupuudulikes rakkudes, näiteks pärmseened, lihasrakud + mõned bakterid. 30. Aeroobsel glükolüüsil vajatakse hapniku ning saaduseks on püroviinamarihape. Anaeroobsel aga ei vajata hapnikku ning selle saadusteks on kas piimhape või etanool. 31. Pimedusstaadiumi protsessi käigus seotakse süsihappegaas ning
molekulid. 23. Calvini tsükli reaktsioonides vajatakse fotosünteesi valgusstaadiumis sünteesitud ATP energiat ja NADPH2 molekule. 24. Kui rakkudes ei ole piisavalt hapnikku, siis moodustub glükoosi lagundamisel piimhape (või etanool.) 25. Ainevahetuses kasutatakse ära väliskeskkonnas toodetavat Hapnikku. 26. ATPd kasutatakse assimilatsioonis ja dissimilatsioonis see tekib. Ta on energiakandja. 27. Hapnikupuudusel ei saa toimuda aeroobne glükolüüs, kuna siis ei ole vesinikke millegagi siduda. 28. Tsitraaditsüklis lagundatakse peale püroviinamarjahappe ka lipiide ning valke. 29. Hingamisahela reaktsioone ei toimu hapnikupuudulikes rakkudes, näiteks pärmseened, lihasrakud + mõned bakterid. 30. Aeroobsel glükolüüsil vajatakse hapniku ning saaduseks on püroviinamarihape. Anaeroobsel aga ei vajata hapnikku ning selle saadusteks on kas piimhape või etanool. 31. Pimedusstaadiumi protsessi käigus seotakse süsihappegaas ning
rühmad 3. Tasapinnaline ehk klassikaline struktuurivalem - nt ; näitab täpsemat aine ehitust ja keemilisi sidemeid 4. Joonvalem ehk molekuli graafiline kujutis - nt ; näitab aine ehituse iseloomu Joonvalemi reeglid: sirglõik on side 2 süsiniku aatomi vahel C eraldi ei märgita(kriipsu ots/murdekoht ongi C aatom) C juurde ei märgita samuti ka tema juures olevaid vesinikke teised elemendid tähistatakse keemiliste sümbolitega
H H O H ; Lihtsustatud struktuurivalem näitab, millised aatomirühmad on omavahel seotud. Saab esitada ka nö ühel sirgel põhiahela kaudu. CH3 CH3 CH3 CH C CH2 CH3 CH3 ehk CH3CH(CH3)C(CH3)2CH2CH3; CH3-COOH või CH3COOH Graafiline struktuurivalem näitab molekuli struktuuri sellist, et sirglõik tähistab sidet kahe aatomi vahel, kusjuures süsinikke ja vesinikke ei märgita (küll aga teiste elementide aatomid ja tavaliselt nendega seotud vesinikud). O ; OH
on alkeen, mis võib omakorda sidemele, sest aromaatne tuum Vesinik asendatakse selle CH2=CH2 + H2 CH3 - CH3 astuda liitumisreaktsiooni ning on stabiilne. süsiniku juures, kus on kõige CH2=CH2 + HCl tekib alkaan. C6H6 + Cl2 C6H5Cl + HCl rohkem süsinikke naabriks ( kõige CH3 - CH2Cl CHCH + H2 CH2=CH2 C6H6 + HNO3 C6H5NO2 + vähem vesinikke juures) CH2=CH2 + H2O H2O nitrobenseen CH3 - CH2OH Liitumisreaktsioon on võimalik CH2=CH2 + Cl2 ainult katalüsaatoritega, ning
KT elektrolüüdid 1. Ioonideks lagunemine e. dissotsiatsioon ainult vees lahustuvad ained! 1) Hapete jagunemine ioonideks: HCl -> H+ + Cl- (õigem: HCl + H2O -> H3O+ + Cl-) Happed, milles on rohkem vesinikke, jagunevad ioonideks astmeliselt: H2SO4 -> H+ + HSO4- = I aste HSO4- <-> H+ + SO42- = II aste 2) Soolade jagunemine ioonideks toimub ühes astmes: NaCl -> Na + + Cl- või Na2SO4 -> 2Na+ + SO42- või Na3PO4 -> 3Na+ + PO43- + 2- Cu2SO4 -> 2Cu + SO4 3) Aluste jagunemine ioonideks: NaOH -> Na+ + OH- Toimub astmeliselt, kui OH rühmi on rohkem: Ba(OH) 2 -> BaOH+ + OH- = I aste BaOH+ -> Ba2+ + OH- = II aste 2. Soolalahuse pH, keskkond, indikaatori värv
Monomeer väikesed molekulid, mis on plümeeridele ehitusüksusteks (Üks rongi vagun) Polümeer pikad molekulid, mis koosnevad sarnastest monomeeridest (pikk rong molekule) ELU KEEMIA #mõisted Keemiline element aine, mida ei saa keemiliselt lihtsamateks aineteks lahutada. Makrobioelemendid: Ca, Na, K, Mg, Cl Valents näitab sidemete arvu, mille abil aatom on seotud teiste aatomitega Elektronnegatiivsus suurem molekul tõmbab enda poole väiksemaid (hapnik tõmbab vesinikke BIOMOLEKULID Ehitus monomeerid Ülesanded Süsivesikud polümeerid glükoos, fruktoos organismi ehitusmaterjal, kütus Lipiidid (rasvad) alkohol+rasvhapped -------------- energia, ehitus Valgud polümeerid aminohapped Nukleiinhapped polümeerid nukleotiidid Glükogeen - loomne varuaine Tärklis taimne varuaine Tselluloos rakkude ja organismide ehitusmaterjal (taimed)
3.Taastuvad kütused on puit ja nn biokütused. 4.Milline on praeguse kütusemajanduse põhiprobleem? Kasutatakse liiga palju taastumatuid kütuseid 5.Millest on moodustunud nafta, maagaas ja ka põlevkivi? bakterite ja vetikate biomassist 6.Millest on moodustunud turvas, pruunsüsi ja kivisüsi. taimede tselluloosist ja ligniinist 7.Millised keemilised elemendid kütuses on keskkonnavaenulikud? 8.Kuidas on omavahel seotud kütuse vesinikusisaldus ja kütteväärtus? Mida enam vesinikke süsiniku aatomi kohta, seda suurem kütteväärtus NAFTA 1.Kuna ja kus rajati esimene naftapuurtorn? 1859 Pennsylvania USA 2.Mille saamiseks eeskätt hakati naftat destilleerima? lambiõli 3.Millised on tuntuma naftamaad? 4. Mis on OPEC ja milleks ta loodi. Naftat Eksportivate Riikide Organisatioon. loodi selleks, et kaitsta naftat tootvate liikmesriikide huve rahvusvahelisel turul 5.Milliseid riikidevahelisi kriise on põhjustanud nafta? Sõjad, Lahesõda 1990-1991, Tsetseenia sõda jne. 6
omavahel seotud. N: C2OH6.*ruumiline struktuurivalem-püüab anda ettekujutust molekuli ruumilisest ehtiusest.*molekuli graafiline kujutis-lähtub süsinikahela projektsioonist tasandile. On ülevaatlik ja lihtne märkida. Graafiliste kujutiste kasutamisel tuleb silmas pidada alljärgnevat: *sirglõik tähendab sidet kahe aatomi vahel,*süsinikke eraldi ei märgita.Kriipsu ots või murdekoht siksakil ongi süsiniku aatom.*Ka süsiniku juures olevaid vesinikke ei märgita.Need tuleb juurde mõelda vastavalt süsiniku sidemete arvule,*teised elemendid tähistatakse keemiliste sümbolitega.
Klorofülli molekulid koos teiste pigmentidega moodustavad fotosüsteemi. Eralduvad vesinikioonid ja elektronid. Eralduv hapnik läheb läbi õhulõhede atmosfääri. Vesi lõhustatakse. Valgusenergia muutub keemiliseks energiaks. Reaktsiooni tulemusena tekib ATP ja NADPH2 molekulid. ATP süntees NADP+/NADPH-molekul, millele valgusstaadiumi reaktsioonide käigus liidetakse elektron ja vesinikioon ning mida kasutatakse glükoosi tootmisel (pimedusstaadiumis) Seob vesinikke ja kannab need pimedusstaadiumisse Fotosünteesi olulisus-Muudab valgusenergia keemiliseks energiaks Glükoos on paljudele organismidele pühiline energiaallikas Fotosünteesivad organismid on toiduahela esimene lüli ehk heterotroofide toit Fotosünteesivatest taimedest tulenev hapnik osaleb hingamisel, osooni tekkel ja põletamisel Kontrollib atmosfääri süsiniku ja hapniku taset Muudab anorgaanilised ained orgaanilisteks
Kuna kordne side on nukleofiilsustsenter, siis saab kõigepealt liituda elektrofiilne osake. H H H H Cl C=C + HCl HCC+H + Cl- HCCH H H H H H H Kordsed sidemed pole püsivad. CHCH + HCl CH2=CHCl CH2=CHCl + HCl CH3CHCl2 Vesinik liitub alati enam hüdrogeenitud süsiniku aatomiga (kus vesinikke on rohkem). CH2=CCH3 + HCl CH3CClCH3 CH3 CH3 Liita saab katalüsaatorite juuresolekul ka halogeene, vett ja vesinikku. CH3CH=CHCH3 + Cl2 CH3CHClCHClCH3 (katalüsaatori juuresolekul) CH3CH=CHCH3 + H2O CH3CH2CHOHCH3 (katalüsaatori Hg juuresolekul) CH3CH=CHCH3 + H2 CH3CHCHCH3 (katalüsaatori Ni juuresolekul) KÜLLASTUMATA ÜHENDITE ISOMEERIA
Kasutatakse liiga palju taastumatuid kütuseid. 5. Millest on moodustunud nafta, maagaas ja ka põlevkivi? Need on moodustunud bakterite ja vetikate biomassist. 6. Millest on moodustunud turvas, pruunsüsi ja kivisüsi? Need on moodustunud taimede tselluloosist ja ligniinist. 7. Millised keemilised elemendid kütuses on keskkonnavaenulikud? CO2, CO, NOx, SOx, HC. 8. Kuidas on omavahel seotud kütuse vesinikusisaldus ja kütteväärtus? Mida enam vesinikke süsiniku aatomi kohta, seda suurem kütteväärtus. NAFTA 1. Kuna ja kus rajati esimene naftapuurtorn? Enam-vähem tänapäevane naftapuurtorn lasti käiku USA-s Pennsylvanias 1855. aastal. 2. Mille saamiseks eeskätt hakati naftat destilleerima? Keroseen, mida kasutatakse lambiõlina. 3. Millised on tuntuma naftamaad? Saudi Araabia, Venemaa, USA, Iraan, Iraak, Hiina. 4. Mis on OPEC ja milleks ta loodi?
molekulivalem, struktuurvalem? Summaarne valem näitab koostist, struktuurvalem nii koostist kui ka ehitust. 9. Struktuurvalemite erinevaid liike (tasapinnaline e. klassikaline, lihtsustatud, graafiline), millised on nende koostamise reeglid? Tasapinnaline ehk klassikaline: märgitakse kõik süsinikud ja kõik vesinikud. Lihtsustatud: sidet vesinikuga ei märgita. näitavad, millised aatomite grupid on omavahel seotud. Graafiline: ei märgita süsinikke ja süsinikuga seotud vesinikke. 10. Mis on isomeeria, isomeerid? Nähtus, kus ainetel on ühesugune koostis, aga erinev ehitus ja seetõttu ka erinevad omadused. 11. Millised on isomeeria liigid 1) struktuuri isomeeria - isomeerid erinevad üksteisest aatomite järjestuse poolest a) ahelaisomeeria - süsinike järjestus b) asendiisomeeria - kordse sideme või funktsionaalse rühma asukoha järjestus c) funktsiooniisomeeria - sisaldavad erinevaid funktsionaalseid rühmi
iooniliseks sidemeks. Sel puhul liigub seotud elektronpaar tervikuna surema elktroneatiisusega elemendi elektronkattesse ning moodustab negatiivselt laetud iooni. Positiivse laenguga aatom on katioon ja negatiivse laenguga aatom on anioon. Iooniline side on tõmme elektroonide vahel. Ioonide puhul on tegemist elektrilise laenguga. Vesinikside on nõrk keemiline side. On väga levinud biomolekulides. Esineb vesinikke sisaldavate molekulide vahel. Kuna vesiniksidemed tekivad kergesti siis võivad nad ka kergesti laguneda aga kui neid on palju siis hoiavad nad end ühiselt koos. Sisemine elektronkiht on madalama energiatasemega kui välimine. Tugevaim sidemetüüp on kovalentne side.
9. Struktuurvalemite erinevaid liike (tasapinnaline e. klassikaline, lihtsustatud, graafiline), millised on nende koostamise reeglid? a) Tasapinnaline ehk klassikaline struktuurvalem näitab kõiki sidemeid aatomite vahel : HH || H CCOH || HH b) Lihtsustatud struktuurvalem näitab, millised aatomirühmad on omavahel seotud : (näiteks: CH3CH2OH või CH3CH2OH) c) Graafiline valem- ei märgita süsinikke ja temaga seotud vesinikke, vaid sidemeid nende vahel. 10. Mis on isomeeria, isomeerid? Isomeeria on nähtus, kus sama kvalitatiivse ja kvantitatiivse koostisega ainetel on erinev keemiline struktuur (aatomite ühinemise järjekord) ja sellest tingitult erinevad omadused. Näiteks: butaan ja metüülpropaan. (erinev on ainult ahela kuju ehk struktuur). CH3 -- CH2 -- CH2 -- CH3 JA CH3 -- CH -- CH3 Isomeerid ühesuguse elementkoostise ja molekulmassiga, kuid erineva struktuuriga ained. 11
Amiinid, alkoholid, karboksüülhapped annavad vesiniksidet nii omavahel kui veega. Aldehüüd, eeter ja ketoon annavad vesiniksidet ainult veega. Mida väiksem molekul, seda tihedamini saab neid kokku pakkida. Mida rohkem karboksüülrühmi 1C kohta, seda parem lahustuvus. Seda rohkem vesiniksidemeid saab moodustada. 3. Reaktsioonivõrrandid 1) Alkeenid alküünid Mida kõrgema energia side, seda lihtsam on neid lõhkuda. Markovnikovi reegel: vesinik läheb sinna, kus enne rohkem vesinikke on. Jälgida ainult neid, kus on kaksikside vahel. Alkeen + H2 > alkaan CH2=CH2 + H2> CH3CH3 CH2=CH-CH3 + HCl > CH3CHClCH3 CH2=CH-CH3 + Cl2> ClCH2CHClCH3 CH2=CH2 + H2O > CH3CH2OH CH2=CH-CH >(-H2) CH=-C-CH3 + H2 CH2=CH2 + 3O2 > 2CO2 + 2H2O 2) Karboksüülhapped reageerimine metalliga: 2RCOOH + 2Na > 2RCOONa + H2(up); 2RCOOH + Ca > (RCOO)2Ca +H2 (up) -''- metalliüksiidiga: 2RCOOH + ZnO > (RCOO)2Zn + H20
käigus, vabaneb energiat, mille arvel moodustatakse 2 ATP molekuli. Eraldub 4 vesiniku aatomit, mis kogutakse vesinikukandjale NAD ja moodustub 2 NADH'2 molekuli. Tsitraaditsüklis(mitokondri sisemuses): PVA lagundatakse ja ta siseneb tsitaadi tsüklisse.Seal toimuvate reaktsioonide käigus eralduvad CO'2 ja H aatomid. CO'2 hingame välja, H kogunevad kümnele NADH'2-le. Hingamisahel(mitokondri membraanidel): NADH'2-st eraldatakse vesinikud, vesinikke transporditakse membraanidel ja lõpuks nad ühinevad hapnikuga,moodustub vesi. Vabaneva energia arvelt sünteesitakse 36 ATP molekuli. 7.Anaeroobne glükoos e käärimine toimub hapniku puudumisel. Selle tulemusena moodustub kas etanool ja süsihappegaas või piimhape. 8. Piimhappekäärimine toimub hapniku puudumisel lihaskoe rakkudes, aga ka piimhappebakerite elutegevuse käigus. Saadakse ühest glükoosi molekulist 2 piimhappe
3. Lihtsustatud struktuuri valem. -) H'd summeeritakse kokku ja pannakse C järgi. -) Kui on kaks või enam ühesugust elementi, võib need panna sulgudesse ning taha lisada index. -) Lisa harud võib kirjutada sulgudesse keskmise C(+H) järgi. *) Kui harud on erinevad, pannakse need eraldi sulgudesse. 4. Ruumiline struktuuri valem. 5. Graafiline valem ehk molekuli graafiline kujutlus. -) Kriips tähistab sidet kahe aatomi vahel; -) Süsinike ja temaga seotud vesinikke ei märgita; -) Teised elemendid ja nendega seotud H-aatomid märgitakse sümboliga. Alkaanid * Alkaanid on süsivesinikud, mille molekulid koosnevad süsiniku ja vesiniku aatomitest, süsiniku aatomite vahel on ainult üksiksidemed. -) Alkaanides on ruumiline ehk tetraeedriline süsinik. * Süsivesinik aine, milles on süsinku ja vesiniku aatomid. * Küllastunud ühend sisaldab ainult üksiksidemeid. * Alkaanide üldvalem: CnH2*n+2
kivisöes ja mõndades naftades. Kütuse iseloomustamisel on tähtsaim kütteväärtus, mis näitab, kui palju energiat saadakse kütuse ühiku põletamisel. Kütteväärtust alandavad mittepõlevad lisandid. Eesti põlevkivi on üks maailma parimaid, see sisaldab vaid 30-35% orgaanilist ainet. Antratsiit kujutab endast peaaegu puhast süsiniku ja nafta segu ( 94-97%) Kütteväärtuste määrab samuti kütuse orgaanilise aine redutseerituse aste. Mida enam vesinikke süsiniku aatomi kohta, seda rohkem energiat kütus annab. Väärtuse järgi jagatakse kütused: 1. maagaas (CH4) 2. nafta (CH2) 3. kivisüsi (CH) 1 Lisalugemine: Nafta 2. Nafta ja maailm Nafta tootmine sai alguse 1850-ndail Venemaal, Rumeenias ja USA-s
, elektronide arv: 6 süsteemid, 2 väljas Imidasool n=?, elektronide arv: 6 süsteemid, 2 väljas REAKTSIOONIDE SELETUSED http://www.mhhe.com/physsci/chemistry/carey/student/olc/ch12overview.html ELEKTROFIILNE ASENDUS AROMAATSES TUUMAS Enamik kasutuses olevaid orgaanilise aineid sisaldab ühte või mitut aromaatset tuuma. Areenide põhireaktsiooniks on elektrofiilne asendusreaktsioon. Areenid üldjuhul liitumisreaktsioone ei anna. Elektrofiilse asendusega saame areenide vesinikke asendada järgmiste rühmadega: Halogeenimisel, kasutades F2, Cl2, Br2, I2 saame haloareene (fenüühaliide). Benseeni tuum kujutab endast kuue -elektroniga konjugeeritud süsteemi. Mõlemal pool tsükli tasapinda moodustuvad rõngakujulised elektronpilved. Need elektronpilved on steeriliselt (ruumiliselt) kättesaadavad elektrofiilidele. Seega saab aromaatne tuum käituda kui elektronide doonor (nukleofiil) ja reageerida elektrondie akseptoriga (elektrofiiliga). Kui
.. H CH3 CH CH2 C H + :O.. H tugevam alus aldool nõrgem alus Alkoksiidanioon eemaldab prootoni vee molekulilt, moodustub aldool. Aldoolprodukti dehüdraatumine. Kui aldoolprodukti sisaldavat aluselist segu kuumutatakse, toimub dehüdraatumine ja moodustub 2-butenaal (krootonaldehüüd). Dehüdraatumine esineb, kuna on veel - vesinikke ja produkt on stabiliseeritud konjugeeritud kaksiksidemete tõttu. .. :O H :O : :O : .. .. - CH3 CH CH C H CH3 CH CH C H + H .. : O: + H O
Kuna kordne side on nukleofiilsustsenter, siis saab kõigepealt liituda elektrofiilne osake. H H H H Cl C=C + HCl HCC+H + Cl- HCCH H H H H H H Kordsed sidemed pole püsivad. CHCH + HCl CH2=CHCl CH2=CHCl + HCl CH3CHCl2 Vesinik liitub alati enam hüdrogeenitud süsiniku aatomiga (kus vesinikke on rohkem). CH2=CCH3 + HCl CH3CClCH3 CH3 CH3 Liita saab katalüsaatorite juuresolekul ka halogeene, vett ja vesinikku. CH3CH=CHCH3 + Cl2 CH3CHClCHClCH3 (katalüsaatori juuresolekul) CH3CH=CHCH3 + H2O CH3CH2CHOHCH3 (katalüsaatori Hg juuresolekul) CH3CH=CHCH3 + H2 CH3CHCHCH3 (katalüsaatori Ni juuresolekul) KÜLLASTUMATA ÜHENDITE ISOMEERIA
(but-1,3-dieen) vesi ja nad võivad ka polümeeruda. Vesinik kaksik- liitub selle süsiniku juurde, kus enne oli Kaks planaarset sp2 sidet) Laboratoorselt saad.: rohkem vesinikke(Markovnikovi reegel). süsinikku on seotud lisaks CHCH C2H5OH CH2=CH2+H2O 1.) liitumine HCl-ga: -sidemele ka -sidemega Etüün (üks CaC2+H2OCa(OH)2+C2H2
Praktiline tegevusjuhend Lewise struktuurivalemite joonistamiseks Mõisted: Tsentraalne aatom -aatom, millega on seotud vähemalt kaks aatomit. Terminaalne aatom -aatom, millega on seotud parasjagu üks aatom. Juhend: 1. Loetakse kokku valentselektronide üldarv molekulis; 2. Joonistatakse molekuli "skelett", paigutades vesinikud sidemete otstesse (terminaalsetele asukohtadele), muud aatomid keskele (tsentraalsetele asukohtadele); 3. Molekulides, kus pole vesinikke, pannakse keskele tavaliselt aatomid, millel on võrreldes teiste aatomitega vähem elektrone väliselektronkihil; 4. Joonistatakse välja elektronid, mis moodustaksid elektronipaari; 5. Ülejäänud elektronid paigutatakse esmajärjekorras terminaalsete aatomite ümber, seejärel, niipalju kui võimalik, tsentraalsete aatomite ümber; 6. Tavaliselt on aatomitel Lewise struktuuris okteti nõue väliselektronkihil peab olema 8 elektroni
b) tasapinnaline struktuurivalem näitab kogu molekuli kõiki sidemeid eraldi (suhteliselt hea viis ehituse kujutamiseks). H H | | H CCOH | | H H c) ruumiline struktuurivalem d) molekuli graafiline kujutis on kõige lakoonilisem väljendusvorm, kuid võimaldab suuri ja keerukaid molekule küllaltki kiiresti üles märkida. Sidemed märgitakse kriipsukestega, nende otspunkte ja murdekohti loetakse süsinikeks, kui ei ole märgitud muud sümbolit. Süsinikuga seotud vesinikke tavaliselt ei märgita. Peamised funktsionaalrühmad: 1. Süsivesinikud Molekul koosneb vaid süsiniku ja vesiniku aatomitest. Jagatakse kahte peamisse klassi alifaatsed ja aromaatsedsüsivesinikud. 1.1. Aromaatsed süsivesinikud Molekulis sisaldub vähemalt üks benseenituum. Nimetatakse areenideks. Üldvalem CnH2n-6 Areenide nimetamisel kasutatakse väga palju mittesüstemaatilisi ehk triviaalnimetusi. Kõige tähtsam aromaatne süsivesinik on benseen: üldvalem C6H6.
Püruvaat redutseeritakse laktaadiks laktaadi dehüdrogenaasi abil ning samal ajal oksüdeeritakse NADH +H+ ning selle reaktsiooni produkt NAD+ saab osaleda juba järgmise molekuli lagundamisel. Et kogu see pikk jutt kokku võtta toimub glükolüüs peamiselt kolme liiki reaktsioonidena. Esiteks glükoosi süsinikahel lammutatakse, fosfaatrühmad kantakse ühenditelt üle, et produtseerida ATP-d ning sobstraadi molekulidelt võetakse vesinikke ja seotakse need NAD+ abil püruvaadile. Fosforüülitud ühendid on sellepärast olulised, et fosfaatrühmad on tavaliselt ioniseeritud ning selle tõttu ei saa läbida rakumembraani ning seega hoiavad fosforüülitud ühendid neid aineid raku sees ega lase neil imbuda väliskeskkonda. Enamjaolt on kõik vajalikud ensüümid raku tsütoplasmas ning see võimaldab reaktsioonil väga kiiresti toimida. Glükogenolüüs
reaktsioonitsentrit,lahkuv rühm eraldub elektrofiilina.(isel. aromaatsele tuumale- halogeenimine, nitreerimine jne) o Elimineerimisreaktsioonid: kui nukleofiil käitub alusena,rebides molekulist ära prootoni. R-Hal + NaOH R-OH + NaHal o Elektrofiilne liitumisreaktsioon kaksiksidemele: Ühinemisreaktsionil liitub elektrofiilne osake (prooton) kordse sideme selle C-ga, millega on seotud rohkem vesinikke, nukleofiilne osake (Hal- või OH-) selle C-ga, mille juures on rohkem C-C sidemeid Alkaanideks nimetatakse lahtise ahelaga küllastunud süsivesinikke, mille süsinikuaatomid on omavahel ühendatud ühekordsete sidemetega, üldvalem CnH2n+2 . Hargnemata ahelaga alkaanide keemis- ja sulamistemperatuurid ning aurustumisentalpiad on kõrgemad kui hargnenud ahelaga alkaanidel. Süsinikahela pikenedes tihedus, sulamist, keemistemp. suurenevad
Markovnikovi reegel · Alkaanid on keemiliselt vähereaktiivsed, kuna süsinik-süsinik ja Ühinemisreaktsioonil liitub süsinik-vesinik sidemed on piisavalt stabiilsed. elektrofiilne osake (prooton) kordse sideme selle C-ga, millega on seotud · Alkaanidele on omased osküdeerimis- ja asendusreaktsioonid, mis rohkem vesinikke, toimuvad radikaalmehhanismiga. nukleofiilne osake (Hal- või OH-) selle C-ga, mille juures on rohkem C-C Oksüdeerumise all mõeldakse siin peamiselt alkaanide põlemist, nis sidemeid. on üheks inimkonna olulisemaks energiaallikaks.
Elektrofiilse asendusreaktsiooni korral: elektrofiil ründab nukleofiilset reaktsioonitsentrit,lahkuv rühm eraldub elektrofiilina.(isel. aromaatsele tuumale- halogeenimine, nitreerimine jne) Elimineerimisreaktsioonid: kui nukleofiil käitub alusena,rebides molekulist ära prootoni. R-Hal + NaOH R-OH + NaHal Elektrofiilne liitumisreaktsioon kaksiksidemele: Ühinemisreaktsionil liitub elektrofiilne osake (prooton) kordse sideme selle C-ga, millega on seotud rohkem vesinikke, nukleofiilne osake (Hal- või OH-) selle C-ga, mille juures on rohkem C-C sidemeid. 7. Nomenklatuurisüsteemid, orgaanilisele ühendile nime andmise põhimõtted. Nomenklatuurisüsteemid: *Ratsionaalse nomenklatuuri-süsteemi võimalused suhteliselt piiratud. *Universaalne süstemaatiline nomenklatuur, kooskõlas IUPAC-i reeglitega e. nn. Genfi nomenklatuur-põhineb hargnemata ahelaga süsivesinike ja asendamata tsüklite nomenklatuuril.Neid nimet. tüviühenditeks
Gaaside hoiustamine, varumine (H2, CH4) Puhastamine Eraldamine (CO2/CH4) Miks vaja? Nafta tootmine, transport muutub kallimaks, suurem vajadus. Seega vaja alternatiivi maagaasi, CH4, selle hoiustamiseks vaja metal-orgaanilisi võrkstruktuure. Vesiniku salvestamine: o Füüsikaline adsorbeerimine kuskile poorsesse materjali, kus vesinikside jäab terveks. Kui hästi suure eripinnaga süsteem, saaks vesinikke pakkida sinna päris tihedalt. Gaasi hulk, mille suudame pooridesse panna, sõltub eripinnast ehk pooride seinte pindalast. Sõltub gaasimolekulide interaktsiooni tugevusest poori seinaga Sõltub poori ruumalast o Salvestamine metallhüdriididesse vesinikside lõhustatakse, lahustatakse vesinik metallhüdriidides
annaabi.ee 
