Eesti vooluveekogud* Ingmar Ott EMÜ PKI Limnoloogiakeskus 61117 Rannu Tartumaa [email protected] * Täpsemalt vt. monograafia "Eesti jõed" 2001. Toim. A. Järvekülg Vooluveekogud paiknevad vesikondades. Eestis neid määratud 3-6. Eri vesikondade jõed erineva pikiprofiiliga. Põhja-Eesti Lääne-Eesti Lõuna-Eesti · Niiske kliima ja liigestatud pinnamoe tõttu on vooluvete võrk Eestis võrdlemisi tihe. · Suur enamik, 94,3% üldarvust on väga väikesed, alla 10 km pikkused ojad ja peakraavid. Sellised moodustavad 68% vooluveekogude kogupikkusest. · Eestis on 7308 vooluveekogu kogupikkusega 31019 km, vooluveekogude keskmine tihedus 0,72 km/km2.
Lang on mingi jõelõigu pikkuse ja selle languse suhe. Mõõdetakse m/km kohta. Jõestik on peajõgi koos lisajõgede ja harujõgedega. Delta on jõesetete kuhjumise tagajärjel tekkinud mitmeharuline jõesuu. Estuaar ehk lehtersuue on jõe suudmeosa, mis on mere poolt üleujutatud. Äravool on vee kogus, mis teatud ajavahemikus (tavaliselt mõõdetakse aastas kuupkilomeetri kohta) voolab valglalt veekogusse (jõkke, järve, merre). Veelahe on piir vesikondade või jõgikondade vahel. Tavaliselt on veelahkmeks mäeahelikud, mäestike kõrgemad osad või kõrgustikud. Veereziim on vee hulga ja veetaseme ajaline muutumine aasta jooksul vooluveekogudes ja veekogudes, soodes ja põhjaveekihtides. Suurvesi on igal aastal ühel ja samal ajal korduv jõgede ja järvede veetaseme kõrgseis. Selle põhjused on lume kiire sulamine kevadel või suvel jää sulamine mägedes. Arteesia vesi on maa-alune survevesi, mis asub kahe vettpidava kihi vahel.
Ajaliselt on allikate vooluhulk on muutuv, pinnalähedased allikad jäävad veevaesetel aastatel üsna kuivaks, sest toituvad veeladestute ülemiste kihtide veest. Kui läheme keskele poole, siis seal veerikkamad allikad ja äravool on ühtlasem. Eesti on jaotatud kolmeks vesikonnaks Lääne-Eesti, Ida-Eesti ja Koiva. Pandivere osaliselt asub nii Lääne-, kui ka Ida-Eesti vesikonnas. Pandivere alamvesikonnast saavad alguse Viru, Peipsi, Pärnu ja Harju vesikondade jõed. Peamised meetmed aastateks 2005-2007: elanikkonna kvaliteedi nõuetele vastava joogiveega varustamine, põhjavee varude ja kvaliteedi säilitamine, pinnaveekogude looduslähedaste seisundite säilitamine, veekeskkonna elustiku kaitse. 4)Veemajanduse tüübid/valdkonnad ? Vastus: veevarustus ja heitveekäsitlus. Puhkemajandus ja sport. Veetransport. Üleujutuste ennetus ja avariide likvideerimine. Veekogude hooldus. Veealased uuringud. Vee-energia tootmine. Maaparandus.
kasutame rohkem mitmekordselt kasutatavate pakenditega tooteid (klaastaara plastmassist pudelite asemel jne) ning eelistame jalgsi, jalgrattaga või ühistranspordiga liikumist isikliku auto kasutamisele, aitab kaasa keskkonna säästmisele, Pinnavesi kogu vesi maapinna peal, sh rannikuvesi, va põhjavesi ja avameri. Pinnaveekogu ehk veekogu veega täidetud pinnavorm, seisva veega seisuveekogu või liikuva ja ajutise veega täidetud vooluveekogu, rannikuvesi. Pinnavee kirjeldamiseks vesikondade ja alamvesikondade veemajanduskavades esitatakse igas veemajanduskavas vastava vesikonna või alamvesikonna veekogumite nimestik ning veekogumite kaardid. 3. Veekogumi määramisel on veekogu või veekogu osa eristavateks ja olulisteks tingimusteks: 3.1 Pinnavee liik vooluveekogu (jõgi, oja, kraav), seisuveekogu (järv, veehoidla) või rannikuvesi; 3.2 Pinnavee tüüp pinnavee looduslik tüüp vastavalt Eestis määratud pinnavee tüpoloogiale Pinnavee kvaliteet
Harujõgi-jõgi, mis tekib peajõe hargnemisel takistuse tõttu. Enamasti suudmes. Lähtejõgi- jõgi, millest saab jõgi alguse.jõelangus- nim jõe lähte ja suudme kõrguste vahet meetrites. Jõe lang- nim jõe veetaseme keskmist langust meetrites ühe km pikkuse lõigu kohta. Jõe pikiprofiil- languse jaotus erinevatel jõelõikudel, jõe kujunemine toimub väga paljude tegurite koostoimel. Kärestik- kitsam koht jõesängis, kust vesi suure kiirusega läbi voolab. Eesti jõed jagunevad vesikondade vahel : lääne eesti suuremad veekogud on väinamere ja liivi lahe vesikonda kuuluvad pärnu ja kasari jõgi oma paljude lisajõgedega. Lõuna eesti kuulub peipsi järve vesikonda. Eesti jõed toituvad sademetest, lume sulamisest ning põhjaveest, allikatest ka. Eesti jõed erinevad soome lahe jõgedest selle poolest, et esineb palju jugasi, nad on lühikesed jõed, voolavad kanjoni tüüpi jõgedes. Jõgede tähtsus: transpordiks hea, mage vesi, tarbeks saab kasutada, silmailu, kalapüük jne
VEESEADUS Õigusaktid Seadused • Veeseadus Vabariigi Valitsuse määrused • Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku ala kaitse eeskiri • Otsingu- ja päästetööde, sealhulgas merereostuse avastamise ja likvideerimise kord Eesti merealal ning Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel • Kanalisatsiooniehitiste veekaitsenõuded • Naftasaaduste hoidmisehitiste veekaitsenõuded • Vesikondade ja alamvesikondade nimetamine • Reoveekogumisalade määramise kriteeriumid • Heitvee veekogusse ja pinnasesse juhtimise kord Õigusaktid Keskkonnaministri määrused Keskkonnaministri määrus ja selle lisad "Meetme "Vooluveekogude seisundi parandamine" tingimused avatud taotlemise korral Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases Põhjaveekogumite moodustamise kord ja nende põhjaveekogumite nimestik, mille seisundiklass
Vesi Veeraamdirektiivi 2000/60/EC määrab mistahes abinõude kasutusele võtmist, saavutamaks aastaks 2015 kõigi Euroopa Liitu kuuluvate riikide keskkonnaeesmärgina kõikide EL vete "hea seisund". · Raamdirektiiv riiklikku seadusandlusse sisseviimine · Valglate territooriumide kindlaksmääramine · Koormuste /mõjude ja majandusliku kasutamise analüüs · Seireprogrammide käivitamine · Veemajanduskava komponentide avalik arutelu · Vesikondade veemajanduskavad avaldamine (2009.aasta lõpuks) · Hinnapoliitika kujundamine (2010.aasta lõpuks) · Kohalike saavutuste hindamine (2010.aasta lõpuks) · Keskkonnaeesmärgid saavutatud (2015.aasta lõpuks) Vesi · Veeseadus (1994) · Ühisveevärgi ja kanalisatsiooniseadus (1999) · 25 alamakti Jäätmed - EL Jäätmedirektiivi jõustumisest möödub 30 a. - Selle aja jooksul on 'vanas Euroopas' kogunenud ka
Veevarude kontrollimiseks ja hõlmamiseks kasutatakse veemajanduskava, mis sätestab vee käsitlemise tingimused. Veemajanduskava eesmärk on säästva arengu ja võimalikult loodusliku veeklassi tagamine ning mere-, pinna- ja, täites vee kasutamise ja kaitse eripärast tingitud kvaliteedinõudeid. Veemajanduskavaga põhjaveekvaliteedi, hulga ja reziimi ehk vee seisundi hoidmine inimtegevusest võimalikult rikkumatuna hõlmatavad vesikonnad ning alamvesikonnad nimetab ja vesikondade veemajanduskavad kinnitab Vabariigi Valitsus. Veemajanduskava koostamist ja täitmise kontrolli korraldab Keskkonnaministeerium. Veemajanduskava koostamist finantseeritakse Keskkonnaministeeriumile selleks otstarbeks riigieelarvest eraldatud rahast. Veemajanduskava täitmise tagab vee erikasutaja. (Veeseadus, 1994) Alamvesikondade veemajanduskavad kinnitab ning põhjaveekogumite ja veekogude
Kanalisatsiooni välisvõrgu skeemid: Ristvõrk- suubuvad üksikud kvartalikollektorid lühimat teed pidi suublasse Lõikuv skeem- saadakse kui kvartalikollektorid ühendatakse ühisesse peakollektorisse, mille trass on paralleelne suubla kaldejoonega Tsonaalne võrk- koondab reovee mitmest vesikonnast mitme pumbajaamaga peakollektori kaudu ühisesse puhastusjaama Radiaalse võrgu korral puhastatakse erinevate vesikondade reovesi erinevates puhastusjaamades Kanalisatsioonikaevud Kanalisatsiooni torustike kontrollimiseks ning puhastamiseks ehitatakse torustikele vaatluskaevud. Kaevud tuleb ehitada kohtadesse kus: Torustikud ühinevad Muutub torustiku suund Muutub lang Muutub läbimõõt Pikkadele sirgetele lõikudele Veekaitse Veereostuse allikad: Linnastumine Põllumajandus Tööstus
156. Kudemiseks jõkke rändavate jõesilmude pikkus on 17-49 cm, mass 20-195 g; suuremad isendid esinevad peamiselt lõunapoolsetes jõgedes. Koos tavaliste jõesilmudega tulevad Liivi ja Soome lahe jõgedesse väiksed, alla 25 cm pikkusega silmud (enamasti isased). Viljastamata marjaterad on jõesilmul enamasti kergelt elliptilised, kudemise ajal pikema diameetriga 0,9-1,1 mm. Samas marjaterade suurus võib tugevasti samal isendil varieeruda. Jõesilm on Lääne- ja Põhjamere vesikondade (Prantsusmaa, Iiri ja Lõuna-Norrani) ja Vahemere lääneosa (Arno, Tiberi ja Po jõgikonnad) siirdekala. [1, 3, 7] Eestis tungib ta praktiliselt kõigisse merresuubuvatesse jõgedesse ja ojadesse. Jõkketõusu intensiivsus sõltub vooluhulgast, koelmuteks sobivad kohtade esinemisest ja vee 6 kvaliteedist. Kõige silmurikkamad on meil Eestis Soome lahe jõed, eesotsas Narva jõega.
taime-, vähemikus loomajäänuste humifitseerumisel mullas ja setetes. 4 4 Vikipeedia et.wikipedia.org/wiki/Humiinaine 9 Jõed Levik ja tihedus Soome laht, Läänemeri, Peipsi järv ja Haanja kõrgustik loovad Eestis soodsad tingimused tervikliku vooluvetevõrgustiku kujunemiseks. Pinnamoe iseärasused tingivad siinsete jõgede jagunemise erinevate vesikondade vahel.2 Veelahkmed jagavad Eesti jõed nelja looduslikku vesikonda: · Narva-Peipsi vesikond, · Soome lahe vesikond, · Liivi lahe vesikond ja · Saarte veekogud. Kolme vesikonna Narva-Peipsi, Soome lahe ja Liivi lahe vesikonna jõed saavad alguse Pandivere kõrgustiku laialdase karstiala nõlvadelt. Eesti jõed on lühikesed, väikese valgalaga, seetõttu ka suhteliselt veevaesed. Jõestik on tihe. Äravool moodustub põhiliselt riigi territooriumil
Pisinärilistest: uruhiir. 8. Mille järgi eristatakse siseveekogusid (jõgesid järvedest)? Vee liikumise alusel eristatakse seisu- ja vooluveekogusid. 9.Jõe osad. Ülemjooks suur lang kiire vool toimub uuristav tegevus (erosioon) settimist ei toimu Keskjooks vool rahulikum uuristav tegevus nõrk eelkõige uhtainete transportiv tegevus Alamjooks vesi voolab aeglaselt vooluga kohalekantud uhtained settivad, moodustades alluviaaltasandikke (jõesette kuhjed) ja delta 11. Eesti vesikondade jõgede üldiseloomustus ja suurimad jõed. eesti jõed on väikesed Meil on kaks veetaseme tõusu ja kaks langust. Eesti jõed on lühikesed, väikese valgalaga, seetõttu ka suhteliselt veevaesed. Jõestik on tihe. Üle 100 km pikkusi jõgesid on 10. Pikim on Võhandu jõgi 162 km, siis Pärnu jõgi 144 km. Järgnevad Põltsamaa, Pedja, Kasari, Keila ja Jägala jõgi. Tiina Elvisto Eesti elustik & elukooslused
kõrgus(m)/(jagatud)/jõe pikkus(km) Jõe langus Absoluutseks languseks nim. jõe lähte ja suudme kõrguste vahet. Jõestik- on peajõgi koos lisajõgede ja harujõgedega. Lisajõgi- Mingi jõe lisajõgi on sellesse jõkke suubuv jõgi. Harujõgi- on peajõe kesk- või alamjooksul, tavaliselt suure settimisega alal (tavaliselt deltas) eraldunud haru. Harujõgi võib pärast lahknemist peajõega uuesti ühineda või suubub eraldi. Veelahe- on piir või piirivöönd valglate, vesikondade või jõgikondade vahel. Jõgikond- ehk jõe valgala on ala, kust jõgi saab oma vee. Jõetaimestik. Iseärasused:mitmed ökoloogilised vormid,välispind kaetud limaga kaitsekohastumus. Taimed jõe kaldal(päideroog,luigelill,hundinui), kaldalähedases ribas(rooghein, jõgiputk,murkputk) ja vees(ujuv penikael,räni-kardhein) Mürgiputk kuidas tunda: iseloomulik kasvukoht: niisked porimülkad, järve- ja kraavikaldad, kinnikasvavate veekogud. Kuivas ei kasva! Veidi kaardunud varrega
(Soome lahe vesikond, Peipsi järve vesikond). Eesti mandriosa võib jaotada kolmeks Peipsi järve, Soome lahe ning Liivi lahe vesikonnaks (käsitletakse ka Väinamere-Liivi lahe vesikonnana). Neljanda, saarte vesikonna moodustab Lääne-Eesti saarestik. Jõe vesikonda nimetatakse jõgikonnaks. Eestit läbib Soome lahe ja Väinamere - Liivi lahe veelahe. Veelahe kõrvuti paiknevate jõgikondade, valgalade, või vesikondade vaheline piirjoon. Eesti suurim veelahkmeala on Pandivere kõrgustik, sealt algavad jõed suubuvad Soome lahte, Liivi lahte ja Peipsi järve. Haanja ja Sakala kõrgustik on veelahkmeks Peipsi järve ja Liivi lahe vesikonda kuuluvatele jõgedele. Eesti pikimad jõed: Võhandu 162, Pärnu 144, Põltsamaa 135, Pedja 122, Keila 116, Kasari 112, Piusa 109, Pirita 105, Emajõgi 101, Navesti 100km.
meander- jõelooge, mida kujundavad pinna ja põhjaveehoovused, mille suund ei ühti voolusuunaga soot- ehk vanajõgi põrkekallas- Jõesängi kõverat osa läbides uuristab vesi välimist kallast tugevamini. Seda nimetatakse põrkekaldaks jõe lang- jõe lähte absoluutne kõrgus- suudme absoluutne kõrgus/jõe pikksega jõe langus- jõe lähte ja suudme kõrguste vahe jõestik- on peajõgi koos lisajõgede ja harujõgedega. veelahe- Veelahe on piir või piirivöönd valglate, vesikondade või jõgikondade vahel jõgikond- ala kust jõgi saab oma vee 2. Jõetaimestik. Jõetaimede kohastumused elukeskkonnale. Iseärasusi -mitmed ökoloogilised vormid -vee tihedus ja viskoossus -gaasirežiim ja valgustatus -välispind kaetud limaga – kaitsekohastumus -paljunemine – enamasti vegetatiivselt, hästi arenenud sigipungade või paljunemisvõrsete e. turioonide abil Taimed jõe kaldal ja vees. Kaldaid palistavad pajustikud ja lepikud
eesvoolu (jõgi, järv, oja). Kasutatakse sademetevee kanalisatsioonivõrgu puhul. Lõikuv skeem saadakse kui kvartalikollektorid ühendatakse ühisesse peakollektoritesse, mille trass on paralleelne suubla kaldajoonega. Tsonaalne võrk koondab reovee mitmest vesikonnast mitme pumbajaamaga peakollektori kaudu ühisesse puhastusjaama. Rakendatatakse nt reovee puhul. Enamlevinud lahendus. Radiaalse võrgu korral puhastatakse erinevate vesikondade reovesi erinevates puhastusjaamades. Meie puhul suht teoreetilist laadi, kasutatakse harva! Territoorium on jaotatakse osadeks, vesikondadeks ja kõigil vesikondadel on siis oma puhastusjaam. Kasutatakse siis, kui maa-ala on väga suur. Kanalisatsioonitorustik: Tänavatorustiku minimaalne rajamissügavus sõltub Reovee temperatuurist ja pinnase külmumissügavusest antud piirkonnas Hooneväljundite algsügavusest Õue, kvartalisisese torustiku pikkusest
poegib - emakala ehk kiviluts. Nad ei pea raiskama palju energiat, et marja toota. Neil on kalapojaga kaasas ka rebukott. Ogalik - isane teeb poegadele pesa. Ookeanis elavad kalad teevad kudemisrändeid (pikim angerjal, kes koevad Sargasso meres, pärast seda surevad). Eestis näiteks räimed - kantakse alguses hoovusega sinna, kus hea süüa, kasvades lähevad sinna, kus täiskasvanud toituvad. Kaldakooslused On olemas igas veekogus. Vesikondade habitaatide servaalad on alati kaetud taimestikuga, mis moodustavad eri piirkondades eri nimetusega alasid. Meil sood - ühenduses merega. Marsid. (?) Tavaliselt ei kasva juurtega kinnitunud taimi, soontaimi. Kasvavad makrofüüdid (ehk suurtaimed on veetaimed, mis on palja silmaga nähtavad) (nende hulgas makrovetikad). Kinnituvad kõvale põhjale basaalketta või risoididega. Miks tekivad? Lainetus segab vett tõusu ja mõõna ajal. Vetikad sisaldavad ebameeldiva lõhnaga maitseaineid
saartel viikingiaegsed arhitektuurimälestised, mis kuuluvad UNESCO arhitektuuripärandi nimekirja. Põldude niisutusvee ja hüdroenergia saamiseks on Euroopas rajatud hulgaliselt veehoidlaid, neist suuremad Venemaal ja Ukrainas, viimastel aastatel ka Hispaanias ja Portugalis. Sellega seoses on aga suurenenud vetikate vohamine, jõgede veehulga vähenemine, kalade rände takistamine ning muud ebasoovitavad keskkonnamuutused. Mõisted veelahe Küsimused 1. Kuidas jaguneb Euroopa erinevate vesikondade (Atlandi ookeani, Põhja-Jäämere ja Kaspia) vahel? 2. Nimeta suuremad Euroopa jõed. 3. Kus asub Doonau jõe lähe? Milliseid riike jõgi läbi? Milliste riikide pealinnad asuvad Doonau kaldal? Milliste riikide piiriks Doonau on? 4. Nimeta suuremad Euroopa järved. 5. Too näiteid, kuidas inimesed on Euroopa veevõrku muutnud. --- 80 3.6. Eesti jõed ja järved ((Kaart: Eesti vesikonnad)) Eesti vesikonnad Narva-Peipsi vesikond 15 620 km2
annaabi.ee 
