Sn e. Tina TinekeKätlin Vöö Iseloomustus Hõbevalge Pehme Hästi taotav venitatav madala sulamistemperatuurig a metall. Füüsikalised omadused on 50. , tina tuumalaeng on 50 ja ümber tuuma tiirleb 50 elektroni. Molaarmass 118,9 g/mol elektronegatiivsus on 1,7 sulamistemperatuur on 2320C ja keemistemperatuur 26870C tihedus on 7,29 g/cm3 Tina sulamid Tinasulamid on metallisulamid, kus tinasisaldus ületab iga teise sulamisse kuuluva elemendi sisalduse, tingimusel, et:
Tina looduses ehedalt ei esine, tähtsaim tinamaak on kassiteriit (tinaoksiid SnO 2), suured maardlad Malaka poolsaarel ja Boliivias. Looduslikud tinavarud maakides on kiiresti ammendumas, järjest olulisemaks muutub tina saamine seda sisaldavast utiilist. Tina omadused FÜÜSIKALISED OMADUSED · Hõbevalge · Raskmetall (7,3 g/cm3) · Madal sulamistemperatuur (232 C) · Pehme, taotav, venitatav · Painutamisel krigiseb KEEMILISED OMADUSED · Reageerib nii alustega kui ka hapetega · On inertne neutraalsete ainete suhtes · Võib aeglaselt hapniku mõjul happelises keskkonnas oksüdeeruda ehk hävineda Ajalugu Tina on üks vanimaid metalle mida inimkond teab. Ei ole teada kes avastas tina. Tina kaevandamine ja kasutamine võeti kasutusele pronksiajal umbes 3000
Riidaja Põhikool Referaat teemal Sn Koostaja: Tauno Johanson Juhendaja: Märt Tomp Riidaja 2009 Tina Mis see on? Tina on keemiline element, mille ladina keelne nimi on stannum ning sümbol on Sn.. Tina on hõbevalge, pehme, hästi taotav ja venitatav madala sulamistemperatuuriga metall. Ta on teistest metallidest kergesti ära tuntav seetõttu, et ta krigiseb painutamisel. Tina Mendelejevi tabelis Mendelejevi tabelis asub tina 50. kohal, seega on tema tuumalaeng 50 ja aatomituuma ümber tiirleb 50 elektroni. Tina peamised oksüdatsiooni astmed on II ja IV, sulamistempereatuur on 232°C ja keemistemperatuur on 2687°C ning tihedus on 7,29g/cm3, mis tähendab, et tina on 7,29 korda veest raskem. Molaarmassiks on 118,69 g/mol.
Tina iseloomustus Tina on hõbevalge, pehme, hästi taotav ja venitatav madala sulamistemperatuuriga metall. Ta on teiste metallide seast kergesti äratuntav seetõttu, et tina krigiseb painutamisel. Tina looduses ehedalt ei esine, tähtsaim tinamaak on kassiteriit (tinaoksiid SnO2), suured maardlad Malaka poolsaarel ja Boliivias. Tina (varasem eestikeelne nimetus inglistina) on keemiline element järjekorranumbriga 50, metall . Sümbol Sn. Tina esineb 3 kristallmodifikatsioonina. Normaaltingimustel on stabiilne valge tina, mis on
riikides. Tinatatud raud arenadati välja 14. sajandi Boheemias ning tinatatud teras ilmus välja 17. sajandi aegu. Ajaloolise rakendusena sulamis pliiga (i.k. pewter) nn. tinanõude valmistamiseks, erinevas tinaplii vahekorras orelivilede valmistamiseks Tina füüsikalised omadused · Hõbevalge · Raskmetall (7,3 g/cm3) · Madal sto (232oC) · Pehme, taotav,venitatav · Painutamisel krigiseb Tina kasutamine ·Õhus ja vees püsiv, ei ole mürgine Tinatatud plekk (valgeplekk) Lüpsikud, piimanõud Konservikarbid ·Sulamid Joodis (Sn, Pb) Pronks Sn, Cu) ·"Kassikuld" SnS2 Kasutatud allikad http://www.clker.com/cliparts/6/1/a/0/1206574495552610171yves_guillou_toxic.svg.med.png http://et.wikipedia.org/wiki/Plii http://mo.water.usgs.gov/projects/mining/images/Galena.jpg http://www.wassco.com/prodimagefolders/01/WAS0102993.jpg
Tartu 2009 Sissejuhatus Elemendist üldiselt Tina on keemiliste elementide perioodilisussüsteemi IV rühma element, selle sümbol on Sn(lad. k. stannum)ja järjenumber on 50 .Looduslik tina koosneb kümnest stabiilsest isotoobist, mille massiarvud on 112, 114-120, 122 ja 124. Tal on kõigist elementidest kõige rohkem stabiilseid isotoope. Tina on õhu käes väga aeglaselt tumenev hõbevalge, pehme, plastne ja venitatav madala sulamistemperatuuriga metall. See on püsiv õhuhapniku ja vee suhtes, sest kattub kaitsva oksiidikihiga. Ta on teiste metallide seast kergesti äratuntav seetõttu, et tina krigiseb painutamisel. Looduses on see väheesinev element, teda leidub maakoores pealmiselt kassiteriide ehk tinakivi (SnO2) kujul, millest teda saadakse redutseerimisel söega. Tina esineb kolme kristallmodifikatsioonina: valge tina, hall tina ja stabiilne habras tina. Tina ei ole mürgine.
Suure kõvadusega vääriskivid Magnetiit. (kõik Al2O3): rubiin (pun), safiir (sin) Alumiiniumimaagid: boksiit ja safiir Rauamaagid:magnetiit ja Püriit Füüsikalised omadused Al Fe Hõbevalge, läikiv Hõbevalge Väike tihedus (2,7 g/cm3) Tihedus 7874kg/m3 Nõrgalt tuhm (oksiidikiht) Tugev pind Pehme, kergesti Levinud, tugev materjal. töödeldav: venitatav, Palju toodetud. valtsitav Hwa elekrtrijuhtivus Hea elektrijuht Peegeldamisvõime on hea Suure albeedoga Keemilised omadused: Al Metallide pingereas alguses, järelikult aktiivne Õhus püsib muutumatuna Reageerib hapete ja leelistega, tekivad soolad ja vabaneb vesinik Kõrgel temperatuuril ühineb vaba hapniku ja teiste vähem aktiivsete metallide oksiidide koostisse kuuluva hapnikuga Al keemilised omadused on seotud tema pinda katva
peegeldub tagasi alumiiniumi lõikepinnale langenud valgusest). Reaaslelt on aga alumiiniumi pind tuhm, kuna ta on kaetud õhukese oksiidikihiga. Alumiinium on kergmetall (tihedus 2,7 g/cm³) ja suhteliselt kergesti sulav metal (sulamistemperatuur 660ºC), hea elektrijuhtivusega (umbes 60 % vase elektrijuhtivusest), hea soojusjuhtivusega (ligi 3 korda parem kui raud), suhteliselt pehme, kergesti kriimustatav, plastiline ja mehhaanilselt hästi töödeldav (traadiks venitatav, õhukesteks lehtedeks valtsitav) metall. 4.KEEMILISED OMADUSED Alumiinium on keemiliselt aktiivne metall, kuid tegelikkuses on alumiiniumi keemiline aktiivsus mõnevõrra väiksem teda katva tiheda oksiidikihi tõttu. Oksiidikiht kaitseb alumiiniumit edasise oksüdeerumise eest ja see muudab alumiiniumit ka vastupidavamaks nii õhu, vee kui ka mõnede hapete suhtes. Kui alumiiniumeseme panda kraapida mingi terava esemega ja oksiidikiht
RAUD Keemiline element järjenumbriga 26 Oksüdatsiooniaste -2 kuni +7 Aktiivne metall Neljas kõige levinuim aine maakoores Lahustub enamikes hapetes OMADUSED Puhas raud on läikiv, hõbevalge metall Omadusi saab muuta lisades muid elemente Raud on odavaim kõige enam kasutatud metall Kõige tuntum sulam on teras Kasutatakse ehituses ja tootmisel Venitatav ja plastiline NIKKEL Keemiline element järjenumbriga 28 Elemendi sümbol on Ni Moodustab 1,8% maa massist Niklit toodetakse aastas umbes miljon tonni Tuntud juba üle viie tuhande aasta tagasi Vana-Hiinas Looduses leidub niklit ainult ühenditena Peamiselt toodetakse Kanadas, Austraalias ja Lõuna-Aafrikas OMADUSED Hõbevalge läikiv metall kerge kuldse varjundiga Hapetega reag
pealmine materjal. Kui vaatame mendeleejevi tabelisse siis leiame tina 50 kohalt, seega on tema tuumalaeng 50 ja ümber tuuma tiirleb 50 elektroni. Aatommassiks on tinal 118,69 g/mol. Tina suhteline elektronegatiivsus on 1,7. tina peamised oksüdatsiooniastmed on II ja IV. Tina sulamistemperatuur on 2320C ja keemistemperatuur 26870C ja tina tihedus on 7,29 g/cm3 , seega veest 7,29 korda raskem. Tina kõvadus Mohsi järgi on 1,8. Tina on hõbevalge, pehme, hästi taotav ja venitatav madala sulamistemperatuuriga metall. Ta on teiste metallide seast kergesti äratuntav seetõttu, et tinaplaadi või tinakristallide vastastikkuse nihkumise tõttu. Tina on polümorfne. Harilik valge tina ß-Sn on tetragonaalse kristallvõrega ja püsiv temperatuuril üle 13,20C. Sellest madalama temperatuuril esineb hallitina a-Sn, mille on kuubiline struktuur. Üleminekul ß-Sn ? a-Sn suureneb tina ruumala ja metall muutub halliks pulbriks. Rahvapäraselt nimetatakse üleminekut ß-Sn
Kool Referaat TINA JA TINA SULAMID Koostaja: Nimi Rühm: ------- Juhendaja: ------- Tallinn 2007 Tina iseloomustus Tina on hõbevalge, pehme, hästi taotav ja venitatav madala sulamistemperatuuriga metall. Ta on teiste metallide seast kergesti äratuntav seetõttu, et tina krigiseb painutamisel. Tina looduses ehedalt ei esine, tähtsaim tinamaak on kassiteriit (tinaoksiid SnO2), suured maardlad Malaka poolsaarel ja Boliivias. Tina on heade tehnoloogiliste omadustega (madal sulamistemperatuur, head valu omadused), mis soodustavad selle kasutamist valusulameina, laagrimaterjalina,
Molübdeeni nimetus tuleneb kreekakeelsest sõnast molübdos ja tähendab pliid. Molübdeeni avastas 1778 aastal Carl Wilhelm Scheele, aga esimesena tootis puhast molübdeeni Peter Jacob Hjelm, kuna Carlil polnud selleks piisavalt kõrge temperatuuriga ahju. Molübdeen on hallikasvalge, rasksulav ja toatemperatuuril keemiliselt püsiv. Ta juhib hästi elektrit. Tema heaks omaduseks on väike soojuspaisumistegur, tänu millele saab teda paljudes seadmetes kasutada. Venitatav ja sepistatav on ta vaid kõrgel temperatuuril. Looduses täiesti puhast molübdeeni ei leidu, küll aga ühenditena. Mo peamiseks ühendiks on molübdeniit ehk molüdeenläik MoS 2. Vaba molübdeeni saadakse maagi särdamisel, mille tagajärjel tekib molübdeentrioksiid MoO3. See omakorda redutseeritakse vesinikuga ning saadakse pulbriline molübdeen. Et seda kompakseks muuta, pressitakse seda kõrgel temperatuuril. Molübdeen reageerib hapnikuga ainult kõrgema temperatuuri juures,
o Tihe sidekude o Kõhrkude o Luukude 13. Tugikudede tüüpide ehituse iseärasused, ülesanded, esinemine Mesenhüüm - koosneb harulistest rakkudest ja geeljast rakuvaheainest, sellest arenevad kõik tugikoe rakud, esineb lootel Retikulaarne sidekude - seal retikulaarrakud, retikulaarsed kiud, rakkudevahelised ruumid täidetud vedelikuga. Leidub luuüdis, neerus, maksas jne Kohev sidekude - pehme, painduv, venitatav, palju põhiainet milles paiknevad kollageensed, elastsed ja retikulaarsed kiud. Leidub naha all, seedetraktis, hingamisteedes jne. Ül ühendada omavahel kudesid ja elundeid, kaitse. Tihe sidekude - kooseb samast millest kohev sidekude, kuid rohkem kiude ja vähem põhiainet. Nahas, arteri seinas. Veri - koosneb vereplasmast ja rakkudest, valminud rakud pole jagunemisvõimelised.
• Carl Wilhelm Scheele Nimetuse legend (1) • Nimi tuleb ladina keelsest sõnast molybdaenum Vana- Kreekast Μόλυβδος molybdos, mis tähendab pliid, kuna selle osakesed meenutasid plii osakesi. Nimetuse legend (2) Plii Molübdeen Aine omadused (1) • Molübdeen on hallikasvalge, rasksulav ja toatemperatuuril keemiliselt püsiv. • Ta juhib hästi elektrit. • Väikse soojuspaisumisteguriga, tänu millele saab teda paljudes seadmetes kasutada. • Venitatav ja sepistatav on ta vaid kõrgel temperatuuril. • Ei ole väga toksiline Aine levik maal (1) • Looduses täiesti puhast molübdeeni ei leidu, küll aga ühenditena. • Mo peamiseks ühendiks on molübdeniit ehk molüdeenläik MoS 2. • Molübdeeni võib leida erinevates oksüdatsiooniastmetes mineraalidest. • Peamised molübdeeni sisaldavad toiduained on loomaliha, lehma- ja kitsepiim, austrid, kaunviljad, teraviljad, täisteraviljatooted, kookospähklid, melonid, kakaopulber,
(lisandiks Crioonid) nim. rubiiniks. Läbipaistvat sinise värvusega korundi (lisandiks Fe ja Tiioonid) nim. safiiriks. Füüsikalised omadused kergmetall (tihedus 2,7 g/cm³) suhteliselt kergesti sulav metal (sulamistemperatuur 660ºC), hea elektrijuhtivusega (umbes 60 % vase elektrijuhtivusest), hea soojusjuhtivusega (ligi 3 korda parem kui raud), suhteliselt pehme, kergesti kriimustatav, plastiline ja mehhaanilselt hästi töödeldav (traadiks venitatav, õhukesteks lehtedeks valtsitav) Keemilised omadused Alumiiniumi kattev oksiidikiht kaitseb edasise oksüdeerumise eest ja see muudab vastupidavamaks nii õhu, vee kui ka mõnede hapete suhtes. 1) Reageerimine hapnikuga (4Al + 3O2 > 2Al2O3) Alumiiniumoksiid veega ei reageeri ning on küllaltki vastupidav nii hapete kui ka leeliste suhtes. 2) Reageerimine teiste mittemetallidega ( 2Al + 3Cl2 > 2AlCl3 ) Enamike halogeenidega reageerib alumiinium toatemperatuuril, kuid joodi,
Millised osad eristatakse mehe sugutil? ● Lukis- eesmine jämendunud osa ● keha ● juur Mis moodustavad sperma ehk Seemnerakud koos lisasugunäärmete nõrega. seemnevedeliku? Milline naha piirkond ei ole peenisel liikuv Sugutilukil. Sugutilukil on nahk käsnkeha valgundkestaga ja venitatav? tihedalt kokku kasvanud. Kuna liigub eesnahk taha poole? Erektsiooni korral. Mida teevad naiste suguelundid? Tekivad ja valmivad munarakud, areneb loode ja toodetakse naissuguhormoone. Mis on naiste sisemised suguelundid? Munasari Munajuha Emakas
Suguti koosneb kahest sugutikorgaskehast ja ühest sugutikäsnkehast. Korgaskehadesse suubuvad sugutiarterid (põhjustavad suguti jäikpundumise ehk erektsiooni). Käsnkehas kulgeb kusiti. Selle tagaossa avanevad juhadega sugutisibulanäärmed. Seemnerakud koos nimetatud lisasugunäärmete nõrega moodustavad seemnevedeliku ehk sperma. Sugutilukil on nahk käsnkeha valgundkestaga tihedalt kokku kasvanud, mujal on ta liikuv ja venitatav. Lukikaela piirkonnas moodustab nahk duplikatuuri - eesnaha ( praeputium ), mis rahuolekus katab lukist kapuutsina, erektsiooni korral nihkub tahapoole. Tartu Tervishoiu Kõrgkool 8 Koostanud Merle Kolga 2007 sügis Kuse- ja suguelundid http://training.seer.cancer.gov/module_anatomy/images/illu_penis.jpg NAISE SUGUELUNDID
Kui soole limaskest on põletikuline ja ärritatud, siis sool kiirendab oma tööd, püüdes ärritavaid toidumasse võimalikult kiiresti edasi (välja) lükata. Kuna toidu ja sooleseina vahelise kontakti aeg lüheneb, jääb roojamassidesse rohkelt seedumata toiduosiseid. Jämesoolepõletike (peamiselt soole bakternakkuste) korral imendub läbi põletikulise sooleseina vähe vett ja soolesisu jääb vedelaks. Ka ei ole soolesein põletiku korral eriti venitatav, seega mahutab sool jääke normaalsest oluliselt vähem. Toidujäägid venitavad soolt, venitamine on valus, sool tõmbab kokku, püüdes ärritajast vabaneda. Selle tagajärjeks on sage roojamine, väljaheide on vesivedel, mahult vähene. Roojamisele eelnevad ja sageli ka kaasnevad kramplikud valud vasakus kõhupooles ning lahkliha piirkonnas. Sageli on kombineeritud nii peensoole kui jämesoole tüüpi kõhulahtisus Kõhulahtisusega kaasnevad sümptomid:
36) Erineva treeningu mõju rasvkoele - Vastupidavustreening intensiivistab lipolüüsi, kuna pikaajalisel kehalisel pingutusel kasutatakse rasva energeetilisel otstarbel. Selle tulemusena on rasva sisaldus staieritel suhteliselt väike. Samas ei põhjusta lühiajaline intensiivne treening nagu jõuharjutused oluliselt rasvkoe vähenemist. 37) Koheva sidekoe ülesanded - Kohev sidekude paikneb organismis valge kiulise massina, on kergelt venitatav ja seob organeid omavahel. Kohev sidekude ümbritseb ka lihaskoe kimpe ning seob nahka aluskudedega. Kohev sidekude läheb sujuvalt üle tihedaks sidekoeks. Kohev sidekude on organite ja kudede elastne seostaja, moodustab närvide ja veresoonte ümber kaitsva padjandi, reparatsioonikoena täidab defekte seal, kus muu kude pole taastumisvõimeline 38) Toestusfunktsiooniga sidekude - jaguneb: · tihe sidekude · kõhrkude · luukude
Tõstab toiteväärtust, parandab maitset, hoiab niiskust, pikendab säilivust, annab tootele magusa maitse, karamelliseerumisel ka koorikule värvuse, pärmidele toitu, kiirendab käärimisprotsessi. 12. Muna ja munatooted Vajalik kasutada järgmiste toodete valmistamisel: - moosipallid; - pärmitaignast keeksid; - rasva- ja munarikkad kuklid; - croissant jt. 1. Muna lisamine parandab taigna moodustumist ja taigna kvaliteeti (venitatav, plastiline, ei vanane kiiresti) 2. Suureneb käärimisstabiilsus ja kääritatavus 3. Suureneb toote maht 4. Paraneb kooriku pruunistumine 5. Sisu on õhuline, ei ole kuiv 6. Säilivusaeg pikeneb munakollane sis. palju rasva, mis aeglustab tärklisest vee vabanemist. 7. MUNAVALGE 8. Vahustatav (sefiiri ja besee valmistamisel, biskviittainale õhulisuse andmiseks); 9. Seob taignamasse (mandliküpsistes jt õhulistes küpsistes); 10
Kivimite deformatsioon. Haprad ja plastilised deformatsioonid. Kivimitele rakendatava jõu ja nendes tekkivate pingete tulemusena toimub kivimite deformeerumine (inglise k. strain), s.t. kivim muudab kuju ja mahtu. Tahkes kehas esineb kolme liiki deformatsiooni: 1) plastiline deformatsioon - deformatsioon mille tulemusena keha paindub või muudab vormi ning peale pinge eemaldamist keha ei taasta oma esialgset kuju. Kui kivim käitub plastiliselt, siis öeldakse et ta on kergesti vormitav e. venitatav e. plastiline (inglise k. ductile strain). 2) Kui pinge tulemusena algselt deformeeruv keha peale pinge eemaldamist taastab oma esialgse kuju siis nimetatakse sellist deformatsioon elastseks (inglise k. elastic strain). Kivim on elastne teatava piirini millest edasi toimub kivimi purunemine. 3) Kui keha aga rakendatava pinge tulemusel puruneb siis räägitakse haprast deformatsioonist (inglise k. brittle strain). 35. Kivimite metamorfismi sisu
vabadeks makrofaagideks) Rasvarakud, plasmarakud, nuumrakud Rasvkude Varuainete kogunemise paik, organismi soojuse hoidja. Koosneb rasvarakkudest Kehakaalust 10-20% Rasvumise korral 35-50% Tugifunktsiooniga sidekoed 1.Tihe sidekude - koosneb kollageensete kiudude kimpudest ja elastsete kiudude võrgustikust Rakud: fibrotsüüdid Alavorm: Elastne sidekude ( elastsed kuid või membraanid). Esineb elastsete arterite seintes, kõri ja hingetoru sidemetes. Elastne sidekude on venitatav 2. Kõhrkude: Vere- ega lümfisooni ei ole 1. Hüaliin e. Klaaskõhrkude (trahhea, roidekõhred) 2. Elastne (epiglottis) 3. Fibroosne (intervertebraalsed diskid) Koosneb kollageenkiududest (40% Kol II) ja elastsetes kuidudest ja kondrotsüütidest. Proteoglükaanid, glükoosaminoglükaan, agrekaan Luukude Luud: mineraalained (Ca, P, Mg) orgaanilised ained Luupainduvus sõltub osseiinist ja kõvadus mineraalainetest
!!). Stretching jaguneb: · Aktiivne stretching teostatakse keha enda lihaste abil ilma välisabi kasutamata; · Passiivne stretching staatilise venituse sooritamiseks kasutatakse võõrast abi (sein, partner); Passiivsed liigutsed viiakse läbi turse, valu vähendamise ja liikuvuse suurendamise eesmärgil. 3. Isomeetrilised harjutused rakendatakse kui teatud liigutus kutsub esile valu ja lihase krampliku kokkutõmbe. See on staatiline venitus, kus venitatav avaldab vastupanu. Isomeetriline venitus on kõige kiirem moodus arendamaks stato-passiivset painduvust. Selline venitus aitab arendada pinges lihases suuremat jõudu ning vähendada valu, mis muidu venitamisel tekib. Isomeetrilist venitust ei tohiks teha rohkem kui korra päevas ja ideaal juhul korra 36 tunni jooksul. Venitus peaks kestma 7-15 sekundit ja peale seda peaks järgnema lõdvestus vähemalt 20 sekundit. 4
Haprad ja plastilised kivimid. Kui mingile kehale on rakendatud välised jõud, öeldakse, et kehale mõjub oinge. Pinge tõttu toimuvad keha kuju ja mahu muutusi nim deformatsioonideks (strain). 1) plastiline deformatsioon - deformatsioon mille tulemusena keha paindub või muudab vormi ning peale pinge eemaldamist keha ei taasta oma esialgset kuju. Kui kivim käitub plastiliselt, siis öeldakse et ta on kergesti vormitav e. venitatav e. plastiline (inglise k. ductile strain). 2) Kui pinge tulemusena algselt deformeeruv keha peale pinge eemaldamist taastab oma esialgse kuju siis nimetatakse sellist deformatsioon elastseks (inglise k. elastic strain). Kivim on elastne teatava piirini millest edasi toimub kivimi purunemine kurrud. 3) Kui keha aga rakendatava pinge tulemusel puruneb siis räägitakse haprast deformatsioonist (inglise k. brittle strain) lõhed, murrangud.
annaabi.ee 
