Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Venemaa järved". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
355530.09.2011 Templid Kiri Kirjandus Teadus Kunst Allikad http://www.vidpochivay.com/grobnicy-%E2%80%9Cdoliny-carej%E2%80%9D-xiv/ http://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%A4%D0%B0%D0%B9%D0%BB:Karnak39.JPG http://tainymira.my1.ru/1e1c5c13da1bc42abb96153bd48da2ab.jpg http://zhelezyaka.com/images/2009/04/24/Temple-of-Karnak.jpg http://www.klopp.ru/texts/71875-abu-simbel.html http://www.google.ee/imgres?q=%D1%81%D0%BA%D0%B0%D0%BB%D1%8C%D0%BD%D1%8B%D0%B5+%D1%85%D1%80%D0%B0%D0%BC% http://www.google.ee/imgres?q=%D1%81%D0%BA%D0%B0%D0%BB%D1%8C%D0%BD%D1%8B%D0%B5+%D1%85%D1%80%D0%B0%D0%BC% http://www.google.ee/imgres?q=%D0%BA%D0%B0%D1%80%D0%BD%D0%B0%D0%BA%D1%81%D0%BA%D0%B8%D0%B9+%D1%85%D1%80%D http://www.google.ee/imgres?q=%D0%B8%D0%B5%D1%80%D0%BE%D0%B3%D0%BB%D0%B8%D1%84%D1%8B+%D0%95%D0%B3%D0%B8%D http://www.google.ee/imgres?q=%D0%B8%D0%B5%D1%80%D0%BE%D0%B3%D0%BB%D0%B8%D1%84%D1%8B+%D0%95%D0%B3%D0%B8%D http://www.google.ee/i
- · I 1703 -. · 200 . , . · " " · 5 . -. · -- . - " ". -- . . , "" "". · . . , . 1754 .. 1762 . 1918 , 1922 . · o . . . · . I, . · http://en.wikipedia.org/wiki/Peterhof · http://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%A1%D0%B0%D0%BD%D0%BA%D1%82-%D0%9F%D0%B5%D1%82%D0%B5%D1%80%D0%B1%D1%83%D1 · http://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%97%D0%B8%D0%BC%D0%BD%D0%B8%D0%B9_%D0%B4%D0%B2%D0%BE%D1%80%D0%B5%D1%86 · http://petergof-history.narod.ru/ · http://www.kulichki.com/travel/petergoff.htm · http://www.serzh.ru/petergof/index.html · http://spb-palaces.narod.ru/zimnii.htm · http://www.fotoart.org.ua/albums/userpics/0507_st_peterburg.jpg · http://i023.radikal.ru/0805/8a/92834f35f3ea.jpg · http://www.traveltours.ru/uploads/111/kur
NARVA EESTI GÜMNAASIUM Merilin Kruberg Referaat STILJAGI Juhendaja Tanel Mazur NARVA 2018 Sisukord SISSEJUHATUS............................................................................................................. 3 1.Ajalugu ja tekke põhjused........................................................................................ 4 1.1.Termini tekke........................................................................................................ 4 2.Mood........................................................................................................................ 6 3. Muusika ja tantsud................................................................................................. 7 3.1. Muusika............................................................................................................... 7 3.2. Tantsud............................................................................
Paldiski Ühisgümnaasium Rastrelli looming Referaat Koostaja: Anna-Maria Belousova PALDISKI 2015 Bartolomeo Francesco Rastrelli (1700 Pariis – 1771 Peterburi) oli itaalia päritolu Venemaa arhitekt, alates 1730. aastast vanemõuearhitekt. Eriti luksusliku hilisbaroki esindajana oli ta keisrinnade Anna Ivanovna ja Jelizaveta Petrovna soosingus. Katariina II pidas teda aegunuks. Rastrelli tuntuimad teosed on Talvepalee jms keiserlikud lossid. Eestis on tema töökojas valminud jooniste järgi tehtud Ahja mõis. Rastrelli olulisemad tööd Rundāle loss 1736 Jelgava loss 1738 Peterhofi Suure Palee laiendus ja uuendamine 1747–1752 Andrease kirik Kiievis 1747–1749 Peterburi Smolnõi kloostri peakirik 1748–1754 Vorontsovi palee Peterburis 1749–1752 Tsarskoje Selo Katariina vana palee asendamine uuega 1752–1757 Stroganovi palee Peterburis 1751–1754 Talvepalee 1754–1762 1. Rundāle loss (saksa: Schloss Ruhenta
Tallinna Tehnikaülikool Avaliku halduse instituut Filosoofia õpetool Filosoofia HHF3080 Francis Bacon, John Lock´ i ja Rene Descartes´ i tunnetusteooriate võrdlus . Õppejõud: Ülo Kaevats Õpilane: Tallinn 2012 , 17 18 , , . . . , (1561-1626), (1596-1650), (1632-1704). . , , . . , . . . . « ». , . , , . , , . , , , , . , , . . , . - - . , , . . , . , , . , , . , .
дуэль и смерть Александр Сергеевич Пушкин Martin Velbri 137B Tallinna Reaalkool 2020 Что такое дуэль? ● В дуэли 2 человека. ● делают 10-35 шагов, поворачиваются и стреляют. ● Только одна пуля. Joonis 1: Pushkini viimase duelli relv Сколько дуэлей было в жизни Пушкина? ● 26 дуэлей в течение жизни ● 21 дуэль была отменена ● первая дуэль состоялась, когда ему было 17 лет ● Первая дуэль была с его дядей Joonis 2: Puškini onu Последняя дуэль �
: , Ballets russes, -- , 1911 . « » 1909 , 20- 1929 , . , . , , -- , , , , -- . « » . -- , , , -- -- , , , . -- , , , , , -- . . . « »[1], « »[1]. , . -- , «-», «» « » -- . , -, ( , ), . -- VI «, ». (1909) , 1906 , -- . 1907 -, , . 1908 , « ». 1909 , 1909 . , . , 1890- , II, 25 000 . . -- , , -, -- , . « »[3]. -- , , . -- , , . « , »[4]. . , , , , , , , . , , , , . . 1909 , . , , « ». ,
B 20 e , o pece a. pco, pe pyccoy o . 1819 , . 1825 , , , , . ec . -, , 14 1825 a. -- 3 . 1 271 . 3000 . . 579 , 5 , 10 . . , 25- , . . . , . , , . , 10 . . 1839 . 60 . 1861 . -- . , . : , , , (, , ), , , , . , . . -- . . A · http://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%92%D0%BE %D1%81%D1%81%D1%82%D0%B0%D0%BD%D0%B8%D0%B5_ %D0%B4%D0%B5%D0%BA %D0%B0%D0%B1%D1%80%D0%B8%D1%81%D1%82%D0%BE%D0%B2 · http://images.google.ru/images?hl=ru&q=%D0%B0%D0%BD%D0%BD %D0%B0%20%D1%80%D0%BE%D0%B7%D0%B5%D0%BD&lr=&um=1&ie=UTF- 8&sa=N&tab=wi · " !" . 70 71 A - , . - , , , . : , -, , , , , . , . 1825
Jõhvi Vene Gümnaasium KIBERSPORDI POPULAARSUS NOORTE HULGAS Uurimistöö Jevgeni Pistrailov, Kubi Nikita, Jegor Tihhon 11.B Klass Juhendaja: Maksim Stepanenko Jõhvi 2015 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS .........................................................................................................................3 2. MILLINE ON MEIE EESMÄRK? ............................................................................................. 4 3. MILLEST KÕIK ALGAS JA MIS ON PRAEGU? ....................................................................5 4. DISTSIPLIINID ..........................................................................................................................8 5. KÜSIMUSTIKE ANALÜÜS ....................................................................................................11 6. KOKKUVÕTE
Referaat. Muulaste akulturatsiooni probleemid Eestis. Ellen Antipenko NT1. Eestis nagu teistes paljudes riikides on muulaste küsimused mitte viimasel kohal. Muulaste arv igal aastal muutub, mõnikord suureneb, mõnikord väheneb - Eestis on muulasi ühest viiendikust ühe kolmandikuni. Muulasi võib jagada mitmeks rühmadeks. Eestis on nii need muulased, kes on sündinud Eestis, kui ka need muulased, kes on sündinud välismaal. Mõnedel neist on Eesti Vabariigi kodakonsus, mõnedel on Venemaa kodakonsus vm. Muulaste hulgas on kõige rohkem venelasi, kelle pered sattusid Eestisse Teise maailmasõja või Nõukogude ajal. Tänapäeval võib leida palju informatsiooni venelaste, kelle elamiskoht on Eestis, elu kohta. See teema ilmub ajalehtedes, Interneti materialides jne. Kõikidel, nii eestlastel, kui ka muulastel on oma arvamus selle kohta. Lugedes neid artikleid võib m�
9. 2009 C ....................................................................................................................................................3 1. .............................................................................................................................4 Lermontovi Lapsepõlv............................................................................................................................5 2.............................................................................................................................................6 Haridus...................................................................................................................................................7 3. .........................................................................................................................8 Lermonov-kunstnik.................................................................................
India köök Diana Matejuk Üldiselt Kulinaarsed traditsioonid on erinevad maa eri regioonides Põhjas on kliima mõõdukas, seal on laialt levinud toidud lambalihast Lõunas süüakse ka kitseliha ja kana Idas, Bengali lahe äärsetel aladel kasutatakse toiduks nii jõe- kui ka merekalu Läänekaldal, Guddjaras eelistatakse juurvilja ja taimetoitu · Indias elab palju rahvaid · Suure maa-ala looduslikud ja klimaatilised tingimused on eri paikades erisugused · Paljud usundid on toitlustamise suhtes rangete nõuetega · Selle kõige tagajärjel ei ole olemas ühtset india kööki · India on haruldaste aedviljade maa: ananassid, kookospähklid, datlid, mangod, baklazaanid · Siit pärit on ka karri Karri · Karri on üks tuntumaid vürtsisegusid · Koosneb peamiselt kollajuure risoomist ehk kurkumist, koriandri ja mustköömne seemneist ning vürtspiprast, millele on lisatud muid vürtse Eripärad · Süüakse kätega · Pärast sööki pestakse sõ
- , : , : - 2013 ........................................................................................ 4 1. ...................5 1.1. .............................................................................................................. 5 2.1. / ............................................................................... 9 2.1.1. ........................................................................................... 9 3.3. /............................15 4. -..........................................16 .............................................................................................................18 KOKKUVÕTE.................................................................................. 19 , . , - . , , ....................................19 . - , 2 , , , 70% « ». . , , - , ,
, -- [ ] (+/- () ) : , . , . «» . C. . 9- c 8 2008 : : 2- 7 2000 -- 7 2008 (. . 31 1999 ) (2000-2004) (.., 2004) -: (2004-2007) (2007-2008) : : 5- 16 1999 -- 7 2000 (. . 9 1999 ) ( : 31 1999) : : -- : -- : · · · · o · o · o · · o o · o o · · · · · · · · · · · · : o 17 1991 o 25 1993 o 12 1993 · : o 1995 · 1999 · 2003 · 2007 · : o 1996 · 2000 · 2004 · 2008 · · · · · (. 7 1952 (56 ), , , ) -- , 8 2008 -- . 7 2000 7 2008 ( . .
p 18 1973 . -- , , -- . 1989 - . 1994 . . 1997 " , ?", "" . . 1994 1999 . "", , 6 . , , . , "-2" - "". 2002 . , : 1. 1994 -- 2. 1995 -- 3. 1995 -- 4. 1996 -- : 1 5. 1996 -- : 2 6. 1997 -- 7. 1997 -- 8. 1998 -- 3 9. 1998 -- 10. 1998 -- 11. 1998 -- , 12. 1999 -- 13. 2000 -- 14. 2000 -- 15. 2000 -- . 16. 2000 -- -. 1- « » 17. 2001 -- . ru 18. 2001 -- 19. 2001 -- , , - 20. 2001 -- 21. 2001 -- 22. 2002 -- 23. 2002 -- -- 24. 2002 -- 25. 2003 -- 26. 2003 -- 27. 2003 -- 28. 2004 -- 29. 2005 -- 30. 2005 -- 31. 2005 -- 32. 2005 -- 33. 2006 -- 34. 2006 -- . 35. 2006 -- () 36. 2007 -- -2, 37. 2007 -- . 38. 2008 -- 39. 2008 -- 40. 2008 -- 41- -- 41. 2009 -- « » T A
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Referaat Koostaja: Laura-Liis Piigert Juhendaja: Maie Jesjutina 2012 PÄRNU 1. , 9 , 1156 - . , , , 1156 , , , - , , . 1153 . , , . , . : , , , . . , , , . , , . - , , . , , - , . , , , , . , , . , , (). , . , , . , 9 , . 12 , , . , . 1147 , - , , -, « », , - ( ). , , , . , 15 1157 , , , . , -. . , , : , , . 2. . , - , , . 13 , . , , . , , III , . , 1319 , , , - . , " ", , ,
Sisukord Ajalugu............................................................................................................................. ........... lk. 3 Mängude toimumiskohad.................................................................................................... lk. 4 Võistlusele pääsenud riigid................................................................................................. lk. 6 Euroopa............................................................................................................................ ... lk. 6 Aafrika, Okeaania, Põhja- ja Kesk-Ameerika....................................................... lk. 7 Lõuna-Ameerika, Aasia ............................................................................................... lk. 8 Alagrupimängud................................................................................................................ ...... lk. 9 A- alagrupp................................................
, , 11 : 2016 ............................................................................ 2 1. .......................................................... 3 1.1. ................................................. 3 1.2. ..................................................... 3 2. ............................................................6 2.1. ............................................................................ 6 ........................................................................13 ................................................................. .........14 ........................................................................15 , , , . 2017 . « , , , , .» (http://festival.1september.ru/articles/650534/,19.01.2017) . , , . , . . - . - : 1) 2) , .( "", " ",
ga Appac 9. 2008 : · CT.1- · CT.2- · CT.3- · CT.4- · CT.5- · CT.6- · CT.7- , , · CT.8- · CT.9- · CT.10- · CT.11- · CT.12- · CT.13- : , - . , , . 3794 . 1521 4,2 . . . . . . 1408,56 . (2003). 45 227 . . 71,5%; 28,5%. 30 1 . . - (318 ). . : , . - : 15 (), 6 . : = 100 . : 24 . : « , ». . , . , . 7:11, 105 165 . -- 4 1884 . -- . 21 1918 . 1922 -- . 1940 . 1987-1988 ., . 24 1989 ., , 1990 , -- . 5 2005 . 26 1953 . , : (1987), (1992) (2003) 1976 (), 1978 (), , , , 2006 - ... 2004-2006 2002-2004 () 1999-2002 1998 1996-1998 1993-1996 , 1988-1993 « » () 1984-
Toiduainete keemia Toiduainete koostis 2 Antonina Zguro, TTÜ Virumaa Kolledž Toitained Toitained on keemilised ained, mida organismid vajavad ainevahetuses või kasutavad energiaallikana Sünteesiained: valgud, mineraalained (Ca, P,Mg); tagavad rakkude kasvu ja paljunemise ning organismi normaalse arengu Energeetilised ained: süsivesikud, rasvad Reguleerivad ained: vesi, vitamiinid, mikroelemendid 3 Antonina Zguro, TTÜ Virumaa Kolledž Toidupüramiid 4 Antonina Zguro, TTÜ Virumaa Kolledž Eained ehk toiduainete lisaained Toidu lisaained on ained, mis lisatakse kavatsuslikult toidule tehnoloogilises protsessis, et muuta toidu sensoorseid omadusi, säilivust ja kvaliteedi püsivust. Lisaaine eesmärgiks on ta
Нарвская Кесклиннаская Гимназия 12 А класс Варшавская Полина Влияние академической гребли на организм молодого человека исследовательская работа Руководитель: Гусева М.С 2013 Нарва Оглавление Введение……………………………………………………………………………………………3 Глава I. Гребной спорт, как способ укрепления организма ……………………………………..5 1.1 История развития академической гребли как спорта ………………………………...5 1.2 Влияние физи�
-Orgaanilise keemia praktikum LOKT.09.015 (3EAP) Keemia Instituut, orgaanilise keemia õppetool Töö pealkiri: 2-propüülatsetaadi süntees nukleofiilse asendusreaktsiooniga Teostaja: Galina Belova Kursus: Geenitehnoloogia II kursus Töö algus: 09.10.18 Töö lõpp: 16.10.18 Juhendaja: Siim Salmar Kasutatud kirjandus: 1) praktikumis antud eeskirjad 2) https://en.wikipedia.org/wiki/Isopropyl_alcohol 3) https://en.wikipedia.org/wiki/Acetic_anhydride 4) https://en.wikipedia.org/wiki/Sulfuric_acid 5) https://en.wikipedia.org/wiki/Sodium_carbonate 6) https://en.wikipedia.org/wiki/Sodium_chloride 7) https://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%A1%D1%83%D0%BB%D1%8C %D1%84%D0%B0%D1%82_%D0%BC%D0%B0%D0%B3%D0%BD %D0%B8%D1%8F 8) https://en.wikipedia.org/wiki/Isopropyl_acetate 9) https://en.wikipedia.org/wiki/Diethyl_ether Töö eesmärk 9 g propaa
Orgaanilise keemia praktikum LOKT.09.015 (3EAP) Keemia Instituut, orgaanilise keemia õppetool Töö pealkiri: Destillatsioon veeauruga Teostaja: Galina Belova Kursus: Geenitehnoloogia II kursus Töö algus: 25.09.18 kell Töö lõpp: 16.10.18 kell Juhendaja: Siim Salmar 12.15 16.00 Kasutatud kirjandus: 1) praktikumis antud eeskirjad 2) https://en.wikipedia.org/wiki/Diethyl_ether 3) https://en.wikipedia.org/wiki/Eucalyptol 4) https://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%A1%D1%83%D0%BB%D1%8C %D1%84%D0%B0%D1%82_%D0%BC%D0%B0%D0%B3%D0%BD %D0%B8%D1%8F 5) https://en.wikipedia.org/wiki/Alpha-Pinene 6) https://en.wikipedia.org/wiki/Cymenes Töö eesmärk Veeauru destillatsiooni abil puhastada 8 ml ehk 8,66 grammi eukalüptiõli. Meetodi olemus Destillatsiooni veeauruga kasuta
Mustvee Vene Gümnaasium Kehalise kasvatuse referaat teemale: «Naiste 800 m, 1500 m jooks» 12.klass Ksenia Bibikova Õpetaja: Jaan Rahuküla Mustvee 2012 Sisukord 1. Sissejuhatus...................................................................................................................3 1.1 Kaasaaegsete OM ajalugu...........................................................................................3 1.2 Millal ei toimunud OM...............................................................................................4 1.3 Londoni OM 2012.......................................................................................................4 2. Naiste 800 m jooks Londoni OM 2012.a.......................................................................5 2.1 Võitjad 16 kohta 800 m...........................................................
TALLINNA TÖÖSTUSHARIDUSKESKUS KÖÖGIVILJAD Õpimapp Juhendaja: Merle Salu Koostaja: Jelizaveta Kuznetsova 205 MRA TALLINN 2014 Sisukord KÜSIMUSED JA VASTUSED .................................................................................................... 3 KAPSADE LIIGID ....................................................................................................................... 7 MAARDU MAXIMA JA SÄÄSTUMARKETI VÕRDLEMINE ............................................ 8 TUNNITÖÖD .............................................................................................................................. 10 KOGUTUD ARTIKLID ............................................................................................................. 14 KASUTATUD ALLIKAD .........................................................
Maria-Julia Järv Kuld REFERAAT Õppeaines: ANORGAANILINE JA ANALÜÜTILINE KEEMIA Arhitektuuri ja keskkonnatehnika teaduskond Õpperühm: KT 11A Juhendaja: lektor Viiu Sillaste Esitamiskuupäev: __.__.____ Üliõpilase allkiri: _________ Õppejõu allkiri: _________ Tallinn 2016 SISUKORD 1.Üldine kirjeldus............................................................................................................ 4 2.Omadused................................................................................................................... 5 3.Kulla tootomisest ja kasutamisest............................................................................... 6 3.1.Kasutusalad......................................................
Tallinna Tõnimäe Reaalkool KEEMILISED AINED KARASTUSJOOKIDES Uurimistöö Autor: Viktoriya Strelnikova Juhendaja: Lidia Rõbnikova Tallinn 2016 Uurimistöö.............................................................................................................................1 ................................................................................................................................4 1 ...............................................5 1.1 ....................................................................................5 1.1.1 Coca-Cola....................................................................................................6 1.1.2 Fanta............................................................................................................6 1.1.3 Sprite....
,,VIINAMARI" Anna-Maria Tomsen 10. kl K1K, 2017 Kasvatus Metsikult kasvavad primitiivsed viinamarja vormid pärinevad maakera taimestiku algaegadest. Päritolu maadeks tuleb pidada Kaukaasiat ja Kesk-Aasiat. On säilinud vanu Egiptuse jooniseid, millel kujutatakse viinamarjakasvatust 5000-6000 aastat tagasi. Esimesed viinamarjaseemnete leiud pärinevad Kreekast Trooja sõdade ajast (3000- 4000 aastat tagasi). Tänapäeval kasvatatakse viinamarju Kasvatus peaaegu kõikides maakera piirkondades, kus loodus seda võimaldab. Peamised viinamarjaistandused laiuvad Euroopas: Itaalias, Prantsusmaal, Hispaanias, Saksamaal, Balkani poolsaarel ja endise N Liidu aladel, kus toodetakse kokku 2/3 maailma viinamarjasaagist. Kasvatatakse samuti Ameerikas, Aafrikas ja Austraalias. Kasvatus Viinamarjad kuuluvad rahvusvahelises puuviljakaubanduses tähtsamate artiklite
(. Citrus) -- , ( , ) . -- . , citrus « ». -- - . : , , - +10°C. : - , . - -- , -, . : . - , +25°C, . . - , . : - . .. , 0,2% . : - . 5-10°C, . : . : , , . , . . : · Citrus aurantifolia -- , · Citrus maxima -- (, ), · Citrus medica -- , 2 · Citrus reticulata -- , · Poncirus trifoliata -- , · : o Citrus australasica -- o Citrus australis -- o Citrus glauca -- · , - · : o Citrus halimii, o Citrus indica -- , : · Citrus aurantium -- · Citrus bergamia -- · Citrus bigarradia -- (. ) · Citrus chrysocarpa -- · Citrus combava -- · Citrus deliciosa x C. salicifolia -- · Citrus grandis -- · Citrus hassaku -- · Citrus ichangensis -- · Citrus jambhiri
Nõukogude Liidu lagunemine ja Eesti Vabariigi taasiseseisvumine aastatel 1986-1992 uurimustöö Juhendaja: Tiina Kull Autor: Doris Turk Lähte 2010 1 SISUKORD Sissejuhatus................................................................................................................................... 3 AJALOOLINE TAUST................................................................................................................ 4 Venemaal toimunud sündmused............................................................................................... 4 Intervjuu kahe inimesega............................................................................................................ 13 Analüüs....................................................................................................................
Decimal Binary Octal Hexadecimal Base-10 Base-2 Base-8 Base-16 0 0 0 0 1 1 1 1 2 10 2 2 3 11 3 3 4 100 4 4 5 101 5 5 6 110 6 6 7 111 7 7 8 1000 10 8 9 1001 11 9 10 1010 12 A 11 1011 13 B 12 1100 14 C 13 1101 15 D 14 1110 16 E 15 1111 17 F 16 10000 20 10 17 10001 21 11 18 10010 22 12 19 10011 23 13 20
11. Tuleohutus 11.1. Ehitusmaterjalid ja põlemine Ehitusmaterjalide tulekindlus - fire-resistance (fire-proof materials) Tulekindlus on materjali omadus püsida sulamata kõrges temperatuuris. Liigitatakse tulekindluse mõõdu sulamistemperatuuri t°s (°C ) järgi: 1) tulekindlateks (fire-proof ) t°s > 1580°C, 2) raskelt sulavad (hard smelt) t°s = 1350...1580 °C, 3) kergelt sulavad t°s < 1350 °C. Tulekindlate materjalide gruppi kuuluvad: a) taval. tulekindlad materjalid t°s 1580...1770 °C (samott) b) kõrge tulekindlusega materjalid t°s 1770...2000 °C ( nn. dinased Al2O3 sisaldusega materjalid) c) üli-tulekindlad t°s > 2000 °C (magnesiaalsed tooted) Sulamistemperatuuri mõõdetakse koonuse vajumisega aluspinnani. Ehituskeraamika tooted, mis toodetakse tavalistest savidest (tellised, kärgtellis, tühiktellis) kuuluvad kergelt sulavate mat. gruppi. Raskelt sulav näit. pottsepasavidest tooted (keraamilised plaadid, kanali
11. Tuleohutus 11.1. Ehitusmaterjalid ja põlemine Ehitusmaterjalide tulekindlus - fire-resistance (fire-proof materials) Tulekindlus on materjali omadus püsida sulamata kõrges temperatuuris. Liigitatakse tulekindluse mõõdu sulamistemperatuuri t°s (°C ) järgi: 1) tulekindlateks (fire-proof ) t°s > 1580°C, 2) raskelt sulavad (hard smelt) t°s = 1350...1580 °C, 3) kergelt sulavad t°s < 1350 °C. Tulekindlate materjalide gruppi kuuluvad: a) taval. tulekindlad materjalid t°s 1580...1770 °C (samott) b) kõrge tulekindlusega materjalid t°s 1770...2000 °C ( nn. dinased Al2O3 sisaldusega materjalid) c) üli-tulekindlad t°s > 2000 °C (magnesiaalsed tooted) Sulamistemperatuuri mõõdetakse koonuse vajumisega aluspinnani. Ehituskeraamika tooted, mis toodetakse tavalistest savidest (tellised, kärgtellis, tühiktellis) kuuluvad kergelt sulavate mat. gruppi. Raskelt sulav näit. pottsepasavidest tooted (keraamilised plaadid,
annaabi.ee 
