Keskkonna reostus kasvas suuresti. Arvati, et plaanimajandusele põhinev käsumajandus aitab majandust arendada ja seda paremuse poole viia, kuid eksiti. See majandussüsteem ei viinud kuhugi ja oli täielikult allakäival teel. Kuna nii palju tuli sisse võõramaalastest tööjõudu, siis kahanes ka eestlaste osatähtsus Eesti elanikkonnas.Mõndades Eesti piirkondades, eriti Ida-Virumaa suurtes tööstuslinnades kahanes eestlaste osakaal nulli lähedale ja need linnad muutusid enamasti venekeelseteks. Üldiselt arvan, et majandus Nõukogude võimu ajal ei olnud eriti kiita väärt- inimestel ei olnud oma eratalusid, kõik töötasid käsu peale, eestlasi jäi vähemaks, peamine oli sõjatööstus,mitte midagi, mis vihjaks sellele, et majandus läks ülesmäge. Kuid õnneks selline süsteem ammendas ennast peagi, kui Eesti Nõukogude võimu alt pääses.
Demograafilise situatsiooni edasine pingestumine, aasta-aastalt suurenes migrantide sissevool, selle tagajärjel vähenes eestlaste osatähtsus rahvastikus ning ülerahvastusid linnad.Industrialiseerimine.1.Tallinn,Narva. 2.Nad olid saanud sõjas kannatada,pommitada.3.Tallinn jäi,Narva mitte.4.Põlevkivitööstus spetsialiseeriti üleriigilistele vajadustele.Seda hakati ühe rohkem kaevandama.5.Virumaa idaosa suured tööstuslinnad muutusid asustuskolonisatsiooni tagajärjel venekeelseteks ja tühjenesid eestlastest.6.Põlevkivitööstuse kaudu toodetud elektrienergiast üle poole suunati Eesti NSV-st välja,peamiselt Leningradi ja Pihkva oblastisse.Dissident-teisitimõtleja,vastu riigi poliitikale.40 kiri-Avalik kiri Eesti NSV-st,sellele kirjutas alla 40 Eestis teada-tuntud vaimuinimest.Selle tulemusena vähenes venestamispoliitika.Noorsoorahutused-süvenev rahulolematus ühiskonnas.Kooliõpilaste väljaastumine ajendiks sai Propelleri kontserdi ära jätmine
*Tööstust arendati jõuliselt eelisjärjekorras. *Põllumajandust hakati sundluslikult kollektiviseeruma. *Kaasnes massiline võõrtööliste sissevool teistest liiduvabariikidest. *Sisse ränne kahandas aja jooksul oluliselt Eestlaste osatähtsust elanikkonnas. *Industriaaliseerimine ja üleminek kolhoosikorrale soodustas linnastumist. * 1980 aastatel elas linnades juba üle 70% elanikkonnast. * Mõned Eestimaa piirkonnad muutusid venekeelseteks ja tühjenesid eestlastest. 1. Millised olid nõukoguliku kultuuripoliitika eesmärgid? Seati eesmärgiks sisult sotsialistliku ja vormilt rahvusliku kultuuri juurutamise ühiskonnas. 2. Milliseid abinõusid rakendati nõukoguliku kultuuripoliitika elluviimisel? Nõukogude võim püüdis valikuliselt hävitada eelnevate põlvkondade kultuuripärandit. Raamatukogud puhastati "kodaniku ühiskonna pärandist". Sel moel hävis suur osa iseseisvus aegsest perioodikast ja ilukirjandusest
Asjaajamine, haridus ja teadus muudeti venekeelseks Kujunes välja kolmeeelsus (vene, saksa ja eesti) Ametliku keelena oli kõrge staatus venekeelel Baltisakslased arendasid oma kultuuri saksa keeles, eestlased eesti keeles. Nõukogude aeg (1944-1991Eesti taasiseseisvumiseni)- perioodi iseloomustab vene keele kasutuse järsk tõus: Ühiskonnaelu valdkonnad muutusid kakskeelseteks või täiesti venekeelseteks Vene rahvastiku osatähtsus tõusis (⅓) Rahvusvaheline suhtluskeel oli vene keel, mida koolis õpetati alates teisest klassist Kultuurielus hääbusid murded v.a Võru- ja Saaremaal. 5)Milliseid perioode eristatakse eesti kirjakeele kujunemisloos? Eesti kirjakeele kujunemisloos eristatkse kolme perioodi: Stahli-pärane kirjaviis (ebaühtlane ja saksapärane, esimestest kirjapanekutest kuni aastani 1680)
Leidis aset,et nõrgestada metsavendi. *Metsavendade vastupane seevastu nõrgenes,sest osad metsavennad viidi ära Siberisse. 24.Kuidas mõjutas käsumajanduse rakendamine Eesti arengut? VASTUS: *Tööstuses muutusid valitsevaks suurettevõtted ning põllumajanduses tekkisid kolhoosid ja solhoosid . *Käsumajandusega kaasnes massiline võõrtööliste sissevool , eestlaste osatähtsus vähenes, koliti linnadesse, paljud alad jäid eestlastest tühjaks ing muutusid venekeelseteks. 25.Milles avaldus Nõukogulik kultuuripoliitika?Kuidas seda ellu viidi?Millised olid selle eesmärgid? VASTUS: *Nõukogude võim püüdis valikuliselt hävitada varasemat kultuuripärandit , selleks puhastati raamatukogud kodanliku ühiskonna pärandist. *Eesmärk: Sisult sotsialistliku ja vormilt rahvusliku kultuuri juurutamine ühiskonnast. *See toimus pideva ideoloogilise surve all , mis oli eriti masendav Stalini valitsemise viimastel aastatel.
hiljem on asunud?" 17.Venestusaeg algus, teostajad, sisu ja tagajärjed. 1881. aastal sai troonile AleksanderIII, kes jättis Balti aadli privileegid kinnitamata. Algasid poliitilised ümberkorraldused, mille eesmärgiks oli muuta siinsed provintsid teiste Vene riikide sarnasteks. Baltisakslaste asemel määrati ametimeesteks vene ametimehed, kõik valla asjaajamine muudeti venekeelseks, koolid muudeti venekeelseteks. 18.Majanduse edenemine: raudteed ja vabrikud. Sajandivahetuse majanduselu mõjutas oluliselt raudteede ehitamine. Esimene raudtee Eestis valmis 1870. aastal ja see ühendas Peterburi Narva, Rakvere ja Tallinna kaldu Paldiski jäävaba sadamaga. Raudteede ehitamine andis tõuke vabrikute ja tehaste rajamiseks, mida oli nüüd võimali paremine toorainega varustada. Türile ja Kohilasse ehitati paberivabrikud, Pärnusse
1936. tekkis kooliraadio, tihe oli koostöö kirjanikega (Vilde, Under, Alver). Võrreldes tänepäevaga kuulusid saatekavasse ka keelekursused ja võimlemine, mida praegu enam pole. 1937.1938. alustati saatekavareformi, millega raadio püüdis võita uusi kuulajaid. Programmis pakuti ka senisest rohkem praktilisi nõuandeid, saateid ajaloost, kaasajast, õpiringid, keeletunnid (nii eesti kui võõrkeel), alustati ettevalmistustega venekeelseteks saadeteks. Saadete maht ja kuulajate arv kasvasid. 1939. oli 86 000 abonenti (+"raadiojänesed") . 1.4. Saadete liigitus Raadio spetsiifika alusel saab jagada selle zanrid informatsioonilisteks (päevauudis, lühiintervjuu jne), arutlevateks (kommentaar, vestluszanrid jt) ning jutustavatkes (kompositsioon, olukirjeldus); muusika võib täita nii tausta kui olla eesmärk omaette.
asutamiseks ja hõreda koolivõrgu loomiseks. (Andresen 2003, lk. 7) Põhjasõda, nälg ja katk viisid rahvaõpetuse mõneks aastakümneks täielikku madalseisu. Uue koolivõrgu rajamiseni jõuti 18. sajandi teisel poolel. Kõik lapsed, kes lugemist kodus selgeks ei saanud, pidid selle omandama koolis. Sajand hiljem kehtestati üldine koolikohustus, koolis pidid käima kõik lapsed. 1880ndatel aastatel muutis tsaarivõim koolid venekeelseteks. (Andresen 2003, lk. 7) Revolutsioonisündmused ja Eesti iseseisvumine andsid võimaluse rahvahariduse põhjalikuks ümberkorraldamiseks. Selleks ajaks oli meie väike Eesti ülejäänud Venemaa rahvastest kirjaoskuse poolest ligi saja aasta võrra ette jõudnud. Eesti Vabariigis algas kooli kiire areng ja kooliuuendusideede rakendamine õppe-kasvatustöös. (Andresen 2003, lk. 7) 3 1
- Balti kubermangude tihedam sidumine Vene impeeriumiga. - Rüütelkondade mõju ja saksa keele ning meelsuse allasurumine. - NB! Selle kõrvalt tallati jalge alla ka eestlaste õigused. · Milliseid reforme läbi viidi: A) koolireformiga (mille eesmärgiks oli avalik venestamine): - allutati luterlikud talurahvakoolid Vene haridusministeeriumile. - saksakeelsed linnakoolid muudeti venekeelseteks. - 1880-ndate lõpust mindi üle venekeelsele õppetööle kõikides toolitüüpides. B) politseireformiga kaotati seisuslikud politseiasutused. C) kohtureformiga kaotati seisuslikud kohtuasutused; vanast süsteemist säilitati vallakohtud talupoegade omavaheliste tüliküsimuste lahendamiseks. D) haldusreformiga tehti väikesed mõisavallad suuremateks
- Balti kubermangude tihedam sidumine Vene impeeriumiga. - Rüütelkondade mõju ja saksa keele ning meelsuse allasurumine. - Selle kõrvalt tallati jalge alla ka eestlaste õigused. Milliseid reforme läbi viidi: 1) Koolireformiga (mille eesmärgiks oli avalik venestamine): - allutati luterlikud talurahvakoolid Vene haridusministeeriumile. - saksakeelsed linnakoolid muudeti venekeelseteks. Eesti 19.sajandil Eesti ajalugu kuni 19.sajandi lõpuni Koostaja: P.Reimer - 1880-ndate lõpust mindi üle venekeelsele õppetööle kõikides toolitüüpides (ka Tartu ülikoolis, millelt võeti ära senine autonoomia). 2) Politseireformiga kaotati seisuslikud politseiasutused. 3) Kohtureformiga kaotati seisuslikud kohtuasutused; vanast süsteemist säilitati
- Balti kubermangude tihedam sidumine Vene impeeriumiga. - Rüütelkondade mõju ja saksa keele ning meelsuse allasurumine. - Selle kõrvalt tallati jalge alla ka eestlaste õigused. Milliseid reforme läbi viidi: 1) Koolireformiga (mille eesmärgiks oli avalik venestamine): - allutati luterlikud talurahvakoolid Vene haridusministeeriumile. - saksakeelsed linnakoolid muudeti venekeelseteks. - 1880-ndate lõpust mindi üle venekeelsele õppetööle kõikides toolitüüpides (ka Tartu ülikoolis, millelt võeti ära senine autonoomia). 2) Politseireformiga kaotati seisuslikud politseiasutused. 3) Kohtureformiga kaotati seisuslikud kohtuasutused; vanast süsteemist säilitati vallakohtud talupoegade omavaheliste tüliküsimuste lahendamiseks.
sisepoliitlised vahekorrad tõuke esimese koolmeistrite seminari asutamiseks ja hõreda koolivõrgu loomiseks. (1) Põhjasõda, nälg ja katk viisid rahvaõpetuse aastakümneks täielikku madalseisu. Uue koolivõrgu rajamiseni jõuti 18. sajandi teisel poolel. Kõik lapsed, kes lugemist kodus selgeks ei saanud, pidid selle omandama koolis. Sajand hiljem kehtestati üldine koolikohustus, koolis pidid käima kõik lapsed. 1880ndatel aastatel muutis tsaarivõim koolid venekeelseteks. Revolutsioonisündmused ja Eesti iseseisvumine andsid võimaluse rahvahariudse põhjalikuks ümberkorraldamiseks. Selleks ajaks oli väike Eesti ülejäänud Venemaa rahvastest kirjaoskuse poolest ligi saja aasta võrra ette jõudnud. Eesti Vabariigis algas kooli kiire areng ja kooliuuendusideede rakendamine õppe-kasvatustöös.(1) Vara valla hariduselu kohta soovisin referaadi teha põhjusel, kuna Vara vald on minu koduvald
2. Eestlaste ja lätlaste poolt esitati rohkesti märgukirju baltisakslaste kohta ja nõuti eestlaste õiguste suurendamist. 3. Kõik see andis võimaluse alustada poliitilisi, sotsiaalseid ja kultuurilisi ümberkorraldusi Venestamise käigus tehtud ümberkorraldused 1. Baltirüütelkondade provileegid jäid kinnitamata 2. Paljud sakslased vabastati ametist ja asendati venelastest ametnikega 3. vene keelest sai ametlik asjaajamiskeel 4. Mõned linnanimed muudeti venekeelseteks: Dorpat Jurjev (Tartu), Reval Revel(Tln) 5. Eestile laiendati Venemaa politsei-,kohtu-, linna-, kooli- ja muud seadused 6. Püüti levitada õigeusku, üle kogu maa rajati õigeusu kirikuid 7. Tartu Ülikool nimetati Jurjevi Ülikooliks, õppetöö vene keeles Eestlaste suhtumine venestamisse 1. Eestlaste seas oli erinevat suhtumist 2. Venestamise poolt Ado Grenzstein, Jakob Kõrv 3
eestlaste ja lätlaste poolt (ligi 50 000), milles siis nõuti Balti provintside olukorra muutumist, eestlaste õiguse suurendamist. 2) Venestamise käigus tehtud ümberkorraldused 1. Balti rüütelkondade privileegid jäid kinnitamata 2. Paljud sakslased vabastati ametist ja asendati venelastest ametnikega 3. Vene keelest sai ametlik asjaajamiskeel 4. Mõned eestikeelsed linnanimed muudeti venekeelseteks – Dorpat – Jurjev (Tartu), Reval – Revel (Tln) 5. Eestile laiendati Venemaa politsei-, kohtu-, linna-, kooli- ja muud seadused 6. Püüti levitada õigeusku, üle kogu maa rajati õigeusu kirikuid (õigeusu katedraal Toompeal) 7. Tartü Ülikool nimetati Jurjevi Ülikooliks, õppetöö vene keeles 3) Eestlaste suhtumine venestamisse Eestlaste seas oli erinevat suhtumist: * venestamist pooldav suhtumine – Ado Grenzstein, Jakob Kõrv
veelgi eestlaste osatähtsus Eesti NSV rahavastikust ning ülerahvastusid linnad. Aastateks 1980 oli eestlaste osa rahvastikust langenud juba 65 protsendi peale. Pingestusid uusmigrantide ja põliselanike suhted. Teravnemisele aitas kaasa ka uus korteripoliitika: uusasunikud said kirrkorras kõige mugavustega korterid, eestlaste järjekord aga pikenes. Mõned Eesti piirkonnad ja ja suured tööstuslinnad muutusid asustuskolonisatsiooni tagajärjel venekeelseteks ja tühjenesid eestlastest. Põliselanikud ja uusasukad ei segunenud. See on tingitud sellest, et enamik sisserännanutest säilitasid oma keele ja tavad. Seda soosis dubleeritud haridussüsteem: alates lasteaiast kuni kõrgkoolini sai õppida nii vene kui ka eesti keeles. Lootusetus ja tulevikuväljavaadete puudumine süvendas ühiskonnas sotsiaalset pessimismi, millele viitasid järjest suurenev alkoholism ja enesetappude arv. Sellele lisandus ka veel Afganistani sõda, kus
juudid, ingerisoomlased ning volgasakslased. Lisaks tuli Eestisse ka hulk Venemaa eestlasi. Võõrtöölised tõid Eestisse kaasa teistsugused harjumused, tavad, traditsioonid ja ellusuhtumise. Muulaste massiline sisseränne moodustas 1959. aastaks ¼ kogu elanikkonnast. Enamik uustulnukatest asus elama linnadesse. Ida-Virumaal tekkisid ja kasvasid tööstuslinnad, mille elanikkond oli pea täielikult venekeelne. Põhja-Eestis muutusid ka mitmed vanemad linnad pooleldi või valdavalt venekeelseteks (nt. Paldiski, Narva, Tapa). Seda tendentsi võimendas näiteks Paldiskis või Tapal Nõukogude sõjaväe arvukas kohalolek. 1945. aastal elas linnades 1/3 kogu elanikkonnast ja 1945. aastal juba üle ½ kogu elanikkonnast. Linnades oli olukord võrdlemisi kehv, asjade saamine toimus kaardisüsteemi alusel. 1947. aasta rahareform kaotas kaardisüsteemi ning reguleeris hinnakujundust. Ulatuslik migratsioon tõstatas ulatusliku keeleprobleemi. Keeleprobleemist tekkis suur
*Teravnesid sotsiaalsed, poliitilised ja ideoloogilised probleemid. *Pingestus demograafiline situatsioon. *Tööstuse paisutamine suurendas migrantide sissevoolu ja eestlaste tähtsus taas vähenes. Suhted teravnesid muulaste ja eestlaste vahel, millele aitas veel kaasa ,,korteripoliitika": saabunud said koheselt kõigi mugavustega korteri, mistõttu eestlastele järjekord pikenes. *Mõned Eesti piirkonnad muutusid asustuskolonisatsiooni tagajärjel venekeelseteks ja tühjenesid eestlastest. *Sisse rännati eelkõige tööjõu vajamise pärast. *Majanduse ekstensiivne ja loodusvarasid raiskav areng tõi endaga kaasa Eestimaa ökoloogilise olukorra tuntava halvenemise, peamiseks reostajaks oli NSV armee oma sõjaväebaasidega. *Lootusetus ja tulevikuväljavaate puudumine süvendasid ühiskonnas sotsiaalset pessimismi, mille pärast suurenes alkoholitarbimine ja enesetappude arv.
Tema kogutud materjale kasutati venestamise teostamiseks. Venestamise käigus tehti mitmeid ümberkorraldusi o Nimetati ametisse uued venelastest kindralkubernerid o Levitati õigeusku o Asjaajamiskeeleks sai vene keel, ametnikeks venelased o Keelati rahvuslikud organisatsioonid või ahistati neid (lõpetati Eesti Kirjameeste Seltsi töö) o Kohtukorraldus muudeti venekeelseks ja venepäraseks o Haridusreform (koolid muudeti venekeelseteks, õpetajad pidid oskama vene keelt, uued vene keelsed ja vene meelsed õppeprogrammid) NIMED Johann Köler- eesti rahvusliku maalikunsti rajaja ja rahvusliku liikumise üks juhte. Viis läbi palvekirjade aktsiooni. Oli Eesti Aleksandrikooli üks eestvedajaid. J.V. Jannsen-(1819-1890) eesti rahvusliku liikumise tegelane ja ajakirjanik. Õppis Vändra kihelkonnakoolis. Asutas 1857 Pärnus nädalalehe "Perno Postimees" ja pärast Tartusse asumist andis välja ajalehte "Eesti Postimees"
vaimuliku hariduse levitamine põlisrahva hulgas. Asutati esimesed koolmeistrite seminarid ja loodi hõre koolivõrk. Kuna Eesti maa-ala jaotati kahte kubermangu toimub ka koolikorralduse edendamine Põhja- ja Lõuna-Eestis erinevalt. Põhjasõda, nälg ja katk viisid rahvaõpetuse mõningateks aastakümneteks täielikku madalseisu. 18. sajandil rajati uus koolivõrk. Sajand hiljem algas üldine koolikohustuse kehtestamine. 1880. aastatel muudeti koolid tsaarivõimu poolt venekeelseteks. Revolutsioonisündmused ja Eesti iseseisvumine andsid võimaluse rahvahariduse põhjalikuks ümberkorraldamiseks. Eesti vabariigis algas kooli kiire areng ja kooliuuendusideede rakendamine õppe-kasvatustöös. 2. Kool Eestis 13.-15. sajandini. Eesti rahva arengutee katkes 13. sajandil katoliku kiriku organiseeritud ristisõja tagajärjel. Kohalikud rahvad eestlased, liivlased ja lätlased langesid orjusse. Linnadesse asunud endised
Pürenee ps-l, rannikualal oli nende vallutus suurem. Eesti kohanimedel saksa mõju. Igal mõisal on ka oma saksakeelne nimi olemas. kuna Eesti alal on valitsenud pikka aega peamiselt sakslased on paljude suurematel kohtadel ka saksakeelsed nimed, mida kasutatakse saksa kultuuriruumis veel tänapäevalgi. Nt Reval, Dorpat, Werro, Hapsal jne Wesenberg-Rakvere. Walk-Valga, Weissenstein-Paide, Pernau, Fellin, Arensburg. 19 saj lõpus toimunud venestamistperioodil muudeti mitemed kohanimed venekeelseteks. Nt nikolai vald- laheda ja kõue vald. Samuti on eestis elanud rahvusvähemused jätnud oma jälje eesti toponüümikasse nt lääne-eesti rannarootslased, ida-eestis venelased. Ka enamikul mõisatest on ajalooliselt kasutusel olnud saksa nimekuju, mis enamasti erineb eesti praegusest nimekujust. Maailma riikide nimed- tihti pärinevad naabritelt. Eesti lähinaabritel soomlastel ja lätlastel tuli eesti nimi neile lähimate maakondade järgi, soomlastel-virumaa, lätlastel-ugandi
annaabi.ee 
