*Surnud sünd-kui vasikas sureb 24h jooksul peale sündi. *Lehmade tegelik eluiga 6-7 aastat. *Täiskasvanuks saab kehakaalu järgi reaalselt alles 5-aastaselt. Peamised põhjused miks karjast välja võetakse: 1)udarapõletikud 2)jäsemete haigused Karjast väljaminek võib olla ka teise karja minek või lihakombinaati minek. Tõuaretusega saab nt. nõrkade jalgade probleemi parema pulli spermaga paremaks muuta. Noorloomade üleskasvatamise kulud tuleb katta aga toodangu müügist!! VEISEKARJA STRUKTUUR, KÄIVE JA TAASTOOTMINE *Veisekarja struktuur-erinevate vanuste ja soo osatähtsus karjas *Veisekarja käive-loomade liikumine rühmast rühma ja asendamine uute loomadega *Veisekarja taastootmine-karjast väljaläinud loomade asendamine noorloomadega Kui mullikas poegib, kantakse ta noorloomade arvelt ära ja kantakse põhikarja arvele. Veisetõugude klassifitseerimisel võetakse aluseks loomade jõudlus. Jõudlus on looma võime toota
Tiinuse katkemist 211…266 päevani nimetatakse enneagseks sünnituseks.Ahtraks nimetatakse sellist looma kes õigeaegselt ei tiinestu ega anna järglasi.Esmapoegmise vanus 24..26 kuud (15…18+9 kuud tiinestumine) 19. Majanduslik kasutusiga ja eluiga. Majanduslik kasutusiga on periood esimesest poegmisest karjast väljaminekuni.Optimaalne majandusliku kasutuse periood võiks olla lehmadel 8- 10 aastat ja eluiga 10-12 aastat. 20. Karja struktuur, käive ja taastootmine. Veisekarja struktuur:lehmad,tiined ja seemendusealised mullikad,lehm(lehmikud)ja pullimullikad(pullikud)7…18kuud,lehm-ja pullvasikad0…..6 kuud. Veisekarja käibe all mõistetakse loomade liikumist rühmast rühma ja samuti loomade karja juurdetulekut ning karjast väljaminekut. Veisekarja uuendamise ehk taastootmise all mõistetakse karast väljaprakeeritud lehmade asendamist noorloomadega. 21. Veiste aretusväärtuse hindamine ja praktiline valik.
seadmed, väetised, seemned, tõuloomad) TÖÖJÕUD (tööjõu kvaliteet, traditsioonid) RIIGI MAJANDUS POLIITIKA (toetused, tollipoliitika) Mehhaniseerimine ja väetised ...kasutama hakati XIX saj. II poolel Lüpsimasinat hakati kasutama Euroopas peale II MS Põllumajanduses töötavate inimeste arv vähenes USAs 11 milj.(1910a) 3 miljonile (1970a) Tänapäeval suudavad 2 inimest hooldada 500ha nisupõldu, 10 inimest 2000 pealist veisekarja VÄETISED parandavad taimede toitumistingimusi, suurendavad taimekasvutoodangut, kvaliteeti 1) ORGAANILISED- 2) MINERAAL- 3)MELIORANDID 4) BAKTER- Mineraalväetiste kasutamine 1ha põllumaa kohta XX saj. lõpul GPS -põllumajanduses Võimaldab teada saada saagikust põllu erinevates osades Võimaldab teha järeldusi väetamise kahjurite tõrje jm osas PÕLLUMAJANDUS
Rühmatöö eeldab seda, et ülesandeid ja probleeme arutatakse ja lahendatakse koos. Rühma liikmed, kes esialgselt rühma lülitati, kuid, kes ülesannete arutamise ja lahendamise protsessi ei panustanud, tuleks esitatud kodutöö teostajate nimekirjast välja jätta. Lugege kodutöö aluseks R. Coase artikli "Ühiskondliku kulu probleem", mille leiate Moodle's. Alloleva tabeli leiate Coase artiklist "Ühiskondliku kulu probleem". Tabel näitab seost loomapidaja veisekarja suuruse ja maaharija viljasaagile ühe aasta jooksul veiste poolt tekitatud kahju vahel. Ühe ühiku vilja netotulu on $1. Oletage, et kõik hinnad kujunevad konkurentsiturgudel. Karja suurus Ühes aastas viljasaagile Lisaveise tekitatud piirkahju (veiste arv) tehtud kahju (tonnides) (tonnides) 1 1 1
kulutusi. Üleskasvatamise kulud tuleb katta piima müügist saadava sissetulekuga ning osaliselt looma enda müügist saadava tuluga. Seega on tähtis, et üleskasvatamise periood kujuneks võimalikult lühikeseks. Optimaalne majandusliku kasutuse periood võiks olla lehmadel 8-10 aastat ja eluiga 10-12 aastat. Maksimaalne eluiga võib olla 20 kuni 25 aastat. Kuid on ka erandeid. On teada lehmi, kes on elanud kuni 40 aastat. 16. Veisekarja struktuur Veisekarja struktuuri all mõistetakse karja kooseisu vanuse ja soorühmade järgi protsentides. Veisekarja võib struktureerida mitmeti. Veisekarja võib struktureerida ka lihtsamalt: a) lehmad b) tiined ja seemendusealised mullikad c) lehm- (lehmikud) ja pullmullikad (pullikud) 7...18 kuud d) lehm- ja pullvasikad 0...6 kuud. Optimaalne karja struktuur sõltub sellest, kui palju noorloomi vajatakse. 17. Lehmapiima kvaliteet Piima sensoorsed ehk organoleptilised näitajad
rikkumine · Asa vastand areng kurja/ vale printsiip · Kaks vannet jumalad o Lojaalsus Varruna inimene seab iseenast o Tõde Mitra Vanne kkahe osapoole vahel · Targa juhi motiiv Ahura Mazda. Lõi maailma mõtte jõul. Oli preester. Teda abistavad pühad surematud Amesa Spenta sealt tuleb inglite mõiste. o Ahura Mazda hea isand, inimkonna kaitsja o Vohn Mana hea mõte, veisekarja kaitsja o Asa Vahista parim tõde, tuli o Kusantra Vaimja ihaldatud õiglus, metall o Haur Vatat kõiksus /terviklikkus, vesi o Ameretat surematus, taimed o Spenta Armaiti heategev pühendumine, maa Kõik need valvavad maailma erinevate aspektidega · Maailma loomine ja hävitus o Jumal lõi maailma 7 staadiumiga. Taeva lõi kivist, All oli vesi ning sinna peale loodi maa
kõrvale, kui ta Hymenaiosega armatses. Hermes märkas kohe, et kari on hooleta ning otsustas selle ära varastada. Loomad viis ta Pylosele ja peitis nad koopasse. Tänu ühele talupojale, kes oli tegevust pealt näinud, leidis Apollon siiski veised. Kui Apollon Hermese kätte sai näitas viimane uhket keelpilli, mis oli valmistatud kilpkonna kilbst ja veiste kõõlustest. Hermese pillimängust oli Apollon vapustatud ning ta tegi pakkumise lüüra veisekarja vastu vahetada. See keelpill sai tuntuks kui lüüra. Hermes on leiutanud ka flöödi ning poksi. (Philip Wilkinson & Neil Philip, 2007) Pilt 3. Lüüra (2015) 1.5 Hermese sümbolid Reisikaabu kaitseb teda vihma eest. Tiivulised sandaalid annavad talle tuule kiiruse, et ta saaks rahvale sõnu. Heeroldikepp selle kepi abil uinutab Hermes sügavasse unne seda, keda tahabsellega saadab ta unenägusid ning saadab ta ka surnuid allilma ning see on tema
üleskasvatamiseks on tehtud palju kulutusi. Seega on tähtis, et healt lehmalt saaks eluajal palju järglasi ja rohkesti piima. Lühikese kasutusea põhjuseks on siin ilmselt halvad söötmis- pidamistingimused ning tervisehäired. Majanduslik kasutusiga sõltub suurel määral esmaspoegimise vanusest. Optimaalne esmaspoegimise vanus peaks olema 24-26 kuud. Majanduslik kasutusiga on enamasti lühem kui eluiga. Maks. eluiga võib olla 20 kuni 25 a. 20. Karja struktuur, käive ja taastootmine. Veisekarja struktuuri all mõistetakse karja koosseisu soo- ja vanuserühmade järgi protsentides. Veisekarja struktuur: a) lehmad b) tiined ja seemendusealised mullikad c) lehm- (lehmikud) ja pullmullikad (pullikud) d) lehm- ja pullvasikad Veisekarja uuendamise ehk taastootmise all mõistetakse karjast väljaprakeeritud lehmade asendamist noorloomadega. Mida lühem on lehmade eluiga ja mida suurem on praakimine, seda kiirem on karja käive. 21. Veiste aretusväärtuse, hindamine ja praktiline valik.
on kasulik, et see periood kujuneks võimalikult pikaks, kuna noorveiste üleskasvatamiseks on tehtud palju kulutusi. Kasulik oleks, et lehmalt saaks võimalikult palju järglasi ja piima. Majanduslik kasutusiga on enamasti lühem kui eluiga. Vananedes lehmade toodang väheneb, sigivusnäitajad halvenevad, mistõttu tuleb nad praakida. Majan. kasutusiga on lehm.l 8-10 a, pullidel 7-8 a. Maks. eluiga võib olla 20 kuni 25 20. Karja struktuur, käive ja taastootmine - Veisekarja struktuuri all mõistetakse karja koosseisu soo- ja vanuserühmade järgi protsentides. Veisekarja võib struktureerida ka lihtsamalt: a) lehmad b) tiined ja seemendusealised mullikad c) lehm- (lehmikud) ja pullmullikad (pullikud) 7...18 kuud d) lehm- ja pullvasikad 0...6 kuud. Optimaalne karja struktuur sõltub sellest, kui palju noorloomi vajatakse. Noorloomi kasvatatakse karja täienduseks (uuendkari), müügiks tõuloomadena või realiseeritakse lihaks
laktatsioonil. Optimaalne majandusliku kasutuse periood võiks olla lehmadel 8-10 aastat ja eluiga 10-12 aastat. Lühikese kasutusea põhjuseks lehmade praakimine liiga varajases eas. Peamisteks praakimise põhjusteks on udarahaigused, sigimisprobleemid, jäsemete haigused ning ainevahetushaigused. Maksimaalne eluiga võib olla 20 kuni 25 aastat. Kuid on ka erandeid. On teada lehmi, kes on elanud kuni 40 aastat. 14 6) Veisekarja struktuur Veisekarja struktuuri all mõistetakse karja kooseisu vanuse ja soorühmade järgi protsentides. Veisekarja võib struktureerida lihtsamalt: a) lehmad b) tiined ja seemendusealised mullikad c) lehm- (lehmikud) ja pullmullikad (pullikud) 7…18 kuud d) lehm- ja pullvasikad 0…6 kuud. Optimaalne karja struktuur sõltub sellest, kui palju noorloomi vajataks. Optimaalne karja struktuur sõltub sellest, kui palju noorloomi vajatakse.
a. Kapitali olemasolu Brasiilial on palju võlgu b. Tööjõud( kui suur osa rahvastikust on hõivatud põllumajanduses). Brasiilia rahvastikust tegeleb põllumajandusega ligi 40% 3. Millele on põllumajandus spetsialiseerunud? Põllumajandus on spetsialiseerunud taime, vilja kasvandusele. Brasiilia on maailmas esimestel kohtadel kohviubade, kakaoubade, apelsinide ja banaanide kasvatamisel. Kõige enam on arenenud veisekarja kasvatus, veidi vähem kasvatatakse sigu ja lambaid. 4. Milliseid põllumajandussaadusi eksporditakse? Brasiilia ekspordib apelsine, mandariine, sidruneid, laime, kohvi ja mineraaltooraineid (neid mida endal ka koha peal saada on suurtes kogustes). Brasiilia on esikohal Apelsinide, mandariinide, sidrunite ja laimide ekspordilt. Kõige enam varustab Brasiilia ennast viljade: puuviljade ja taimedega(kohvioad, apelsinid, banaaid, kakaooad jne).
Lehmad loet ahtraks kui nad ei ole 3 kuu möödudes peale poegimist tiinestunud. Majanduslik kasutusiga on periood esimesest poegimisest kuni karjast väljaminekuni.Optim majand kasutus periood võiks lehmadel olla 8-10 a ja eluiga 10-12 a Karja struktuur: lehmad, tiined ja seemendusealised mullikad, lehm- ja pullmullikas, lehm- ja pullvasikad. Käibe all mõistetakse loomade liikumist rühmast rühma ja asmuti loomade karja juurdetulekut ning karjast väljaminekut. Taastootmine ehk veisekarja uuendaminse all mõistetakse karjast väljaprakeeritud lehmade asendamist noorloomadega. Veiste aretusväärtusi hinnatakse eellaste,järglaste,külgsuhulaste või looma enda tunnuste alusel. Praktilist valikut teostab loomaomanik koos aretuskonsulendiga: 1. Valik toimub vasikaeas,otsustav valik tehakse 6-kuu vanuselt,teine ots hindamine ja valik toimub seemendusealiste mullikate hulgas,noorlehmade hulgas pärast laktsiooni lõppemist. Seemenduspullide
........................ 8 3.KASUTATUD KIRJANDUS....................................................................................... 9 Sissejuhatus: 2 Pika eluaja ja toodangu aluseks on terve kari. Põllumajandusloomade karja alla kuulub grupp ühte liiki loomi näiteks veised, sigu, lambaid ja muud loomad. Kari ei pruugi alati olla ühte liiki isenditega vaid võib ka olla segakarju. Üldiselt peetakse karja all silmas just veisekarja, kus on ühte liiki, sugu ja vanusega loomad, kes jagavad teatud maaala. Bioohutus on nakkushaiguste leviku tõkestamine. Nakkajateks võivad olla kas bakterid, parasiidid, ainurakse, viirused jm. Üsna tihti hakatakse sellele mõtlema alles siis, kui juba haigus/probleem on käes aga selle tõttu ongi oluline, et oleks olemas hügieeninõuded ja neid täidetaks nii nagu ettenähtud. Selle kursusetöö koostaja valis töö teemaks,, karja bioohutus ja hügieenimeetmed", kuna õpib
3. Millele on põllumajandus spetsialiseerumund taime- või loomakasvatusele? a. Peamised põllukultuurid(valdavalt millistes piirkondades). Põllumajandus spetsialireeunud taime, vilja kasvandusele b. Kas mõne kultuuri kasvatamiselt on maailma esimeste hulgas? Brasiilia on maailmas esimetel kohtadel kohviubade, kakaoubade, apelsinide ja banaanide kasvatamisel. c. Enam arenenud loomakasvatusharud Kõige enam on arenenud veisekarja kasvatus, veidi vähem kasvatatakse sigu ja lambaid. 4. Milliseid põllumajandustooteid eksporditakse? a. Milliste põlumajandustoodetega varustab end ise? Kõige enam varustab ennast viljade, puuviljde(neid mis kohapeal on) ja taimedega(kohvioad, apelsinid, banaaid, kakaooad jne) b. Milliseid põllumajandustooteid ostab ise? Brasiilia ostab sisse seemneid (õli valmistamiseks), suhkrut, ube, maisi ja puuvilju. c
a. oli see ainult 3 aastat. Seega lüpsab lehm keskmiselt neli-viis laktatsiooni. Majanduslikust efektiivsuse seisukohast on see liiga lühike, sest lehmade piimatoodang saavutab maksimumtaseme alles kolmandal laktatsioonil. Lühikese kasutusea põhjuseks lehmade praakimine liiga varajases eas. Optimaalne majandusliku kasutuse periood võiks olla lehmadel 8-10 aastat ja eluiga 10-12 aastat. 6 Veisekarja struktuur Veisekarja struktuuri all mõistetakse karja kooseisu vanuse ja soorühmade järgi protsentides. Optimaalne karja struktuur sõltub sellest, kui palju noorloomi vajatakse. a) lehmad b) tiined ja seemendusealised mullikad c) lehm- (lehmikud) ja pullmullikad (pullikud) 7…18 kuud d) lehm- ja pullvasikad 0…6 kuud. Optimaalne karja struktuur sõltub sellest, kui palju noorloomi vajataks. Lehmapiima kvaliteet, veiste piimajõudlus, veiste lihajõudlus. Piima kvaliteet sõltub kokkuostu hind.
KAPITAL (hooned, masinad, seadmed, väetised, seemned, tõuloomad) TÖÖJÕUD (tööjõu kvaliteet, traditsioonid) RIIGI MAJANDUS POLIITIKA (toetused, tollipoliitika) Mehhaniseerimine ja väetised …kasutama hakati XIX saj. II poolel Lüpsimasinat hakati kasutama Euroopas peale II MS Põllumajanduses töötavate inimeste arv vähenes USAs 11 milj.(1910a) 3 miljonile (1970a) Tänapäeval suudavad 2 inimest hooldada 500ha nisupõldu, 10 inimest 2000 pealist veisekarja VÄETISED – parandavad taimede toitumistingimusi, suurendavad taimekasvutoodangut, kvaliteeti 1) ORGAANILISED- 2) MINERAAL- 3)MELIORANDID 4) BAKTER- Mineraalväetiste kasutamine 1ha põllumaa kohta XX saj. lõpul GPS -põllumajanduses Võimaldab teada saada saagikust põllu erinevates osades Võimaldab teha järeldusi väetamise kahjurite tõrje jm osas PÕLLUMAJANDUS INTENSIIVNE EKSTENSIIVNE
söötühikule. Muutuvkulud(ühele hektarile)= kulud sü-le / Saak sü/ha Kattetulu arvestus loomakasvatuses. Loomakasvatuses tehakse kattetulu arvutused põhimõtteliselt samamoodi kui taimekasvatuseski- arvutatakse koutoodangu väärtus ja sellest lahutatakse muutuvkulud. Kattetulu väljatoomisel käsitletakse iga loomaliiki kui eraldi tootmisharu. Piimakarja korral arvutatakse kattetulu ühe lehma kohta. Lehma toodanguks loetakse: piim, vasikad, praaklehmad, sõnnik Veisekarja taastootmine: 100 Lehma 1. 25 lehma (praak) 2. 2 lehma(surnud), - 100 vasikad 1. 8 vasikad(surnud) 2. 46 pullvasikad(nuumale), - 46 lehmvasikat (karja täienduseks) 1. 3 lehmvasikat (suurnud) 2. 16 lehmvasikat(nuumale), -27 seemendusele minevat mullikat. Lehmavasikad karja täienduseks kuni 1 a. 27 Mullikad 1-2 a. 27 Pullvasikad nuumale 46 Mullikad 2-2,5 a. 14 Prakeeritus vasikad 16 Kokku 68 Kokku 62
56. Kunstlik seemendamine Tänapäeval seemendatakse enamus lehmi kunstlikult, loomulikku paaritamist kasutatakse vähe. Kunstliku seemenduse eeliseks on on võimalus saada ühelt pullilt palju kordi rohkem järglasi, kui loomuliku paaritamise korral. See omakorda võimaldab hoida kokku pullide ülalpidamisele tehtavaid kulutusi ja teiselt poolt annab võimaluse valida pullide hulgast parimad (paremate ja kõrgema toodanguga vanemate järglased). 57. Ahtruse mõju veisekarja majanduslikkusele Kui lehm ei tiinestu ettenähtud aja jooksul, siis on tegemist ahtrusega. Meil loetakse ahtraks lehm, kes ei ole tiinestunud kahe poegimisjärgse kuu jooksul. Ahtruse põhjuseks võivad olla suguorganite haigused ja söötmisvigadest tingitud närvi- ja hormonaalsüsteemi häired. Näiteks, kui loom ei saa söödaga mõne hormooni tootmiseks vajalikke mikroelemente piisavas koguses, võib indlus hilineda,
Herakles aga toimetas Hippolyte vöö Mükeene valitsejale. 10. Tuli ära ajada Geryoneuse veisekari. Geryoneus oli kolme ülakeha ja kolme peaga kohmakas hiiglane, kes elas Erytheia saarel maailma lääneserval. Herakles läbis jalgsi kogu Euroopa. Jõudnud kohta, kus Euroopa ja Aafrika peaaegu kokku puutuvad, püstitas mees kaks teetähist (nn. Heraklese sambad), et tagasitulekul kodutee ära tunda. Helioselt laenatud kuldlootsikul randus ta lõpuks Erytheia saarel. Veisekarja valvav kahepäine koer ja karjus said kohe teada, mida tähendab vägimehe malakas, kuid kära peale kohale tõtanud hiiglasega oli veidi raskem. Aga Herakles sihtis noole nii osavalt, et see läbis hiiglase kolm ülakeha korraga. Veised ajas ta lootsikule ja purjetas koos elukatega kuni oma kätega püsti pandud sammasteni. Siit läks ta veisekarja ees ajades jalgsi Mükeenesse. 11. Tuli röövida hesperiidide õunad. Hesperiidid olid nümfid, kes valvasid jumalate aeda, mis
Liiga lühikese kasutusea korral vajatakse rohkem noorloomi karja täienduseks. Noorloomade üleskasvatamise kulud tuleb katta aga toodangu müügist. Majanduslik kasutusiga on enamasti lühem kui eluiga. Vananedes lehmade toodang väheneb, sigivusnäitajad halvenevad, mistõttu tuleb nad praakida. Majanduslik kasutusiga on lehmadel 8-10 aastat, pullidel 7-8 aastat. Maksimaalne eluiga võib olla 20 kuni 25 aastat. Kuid on ka erandeid. On teada lehmi, kes on elanud kuni 40 aastat. 3.7. VEISEKARJA STRUKTUUR, KÄIVE JA TAASTOOTMINE Veisekarja struktuuri all mõistetakse karja kooseisu vanuse ja soorühmade järgi protsentides. Veisekarja võib struktureerida mitmeti. Veisekarja võib struktureerida ka lihtsamalt: a) lehmad b) tiined ja seemendusealised mullikad c) lehm- (lehmikud) ja pullmullikad (pullikud) 7...18 kuud d) lehm- ja pullvasikad 0...6 kuud. Optimaalne karja struktuur sõltub sellest, kui palju noorloomi vajatakse.
mis põhjust. loomade enneaegset praakimist. Liiga lühikese kasutusea korral vajatakse rohkem noorl.karja täienduseks. Noorl. Üleskasv. kulud tuleb katta toodangu müügist. Majanduslik kasutusiga on enamasti lühem kui eluiga. Vananedes lehmade toodang väheneb, sigivusnäitajad halvenevad, mistõttu tuleb nad praakida. Majan. kasutusiga on lehm.l 8-10 a, pullidel 7-8 a. Maks. eluiga võib olla 20 kuni 25 a. 14.VEISEKARJA STRUKTUUR, KÄIVE JA TAASTOOTMINE Veisekarja struktuuri all mõistetakse karja koosseisu soo- ja vanuserühmade järgi protsentides. Veisekarja võib struktureerida ka lihtsamalt: a) lehmad b) tiined ja seemendusealised mullikad c) lehm- (lehmikud) ja pullmullikad (pullikud) 7...18 kuud d) lehm- ja pullvasikad 0...6 kuud. Optimaalne karja struktuur sõltub sellest, kui palju noorloomi vajatakse. Noorloomi kasvatatakse karja täienduseks (uuendkari), müügiks tõuloomadena või realiseeritakse lihaks
väheneb), sugulise tegevuse langust (ahtrus), piimaorganite väärastusest jne. Loomad muutuvad väheproduktiivseks ja ebatasuvaks ning nad praagitakse karjast välja. 16. Lehmade elu ja majandusliku kasutusiga Loomade eluiga ja majandusliku kasutamise iga ei lange kokku. Harilikult on esimene tunduvalt pikem kui teine. Veiste eluiga 20...25 aastat, lehmade kasutusiga 8...12 ja pullidel 4...6 aastat. 17. Veisekarja taastootmine Lehmade väljavahetamine ei saa toimuda kiiremini kui toimub karja taastootmine. Keskmiselt jõuab Eesti lehm olla karjas vaid kakskolm laktatsiooni. Karja jõudluse suurenemisest tingitud intensiivne lehmade praakimine toimub praktiliselt kõigis arenenud piimandusega maades. Taastootmisel tuleb karja hoida optimaalse struktuuriga, et sellesse kuuluks vajalikul määral nii noorloomi kui ka täiskasvanud isendeid.
lehmikud, mistõttu esmakordse seemenduse vanus venib kuni kahe aastani või veelgi enam. Sellest tingitult suurenevad kulud üleskasvatamisele ja suureneb esmapoegimise vanus, mistõttu lehm hakkab piima andma ja tulu tootma hiljem. Seega jääb saamata kasum selle perioodi eest, mille võrra pikenes esmakordse seemenduse iga. (1999.a. oli esmakordse seemenduse iga kahe tõu keskmisena 21 kuud). Noorpullidelt alustatakse sperma võtmist 12-14 kuu vanuselt. 7. Veisekarja käive ja taastootmine 37 KALAKASVATUSE ERIALA Veisekarja struktuuri all mõistetakse karja koosseisu vanuse ja soorühmade järgi protsentides. Veisekari koosneb järgmistest vanuserühmadest: a) lehmad b) tiined ja seemendusealised mullikad c) lehm-(lehmikud) ja pullmullikad(pullikud) 7...18 kuud d) lehm-ja pullvasikad 0...6 kuud.
lambad-kitsed ja väike kari põhjapõtrasid) ja maaharimine (heinategu, kartuli-, naeri-, odra- ja kanepikasvatus). Saamid on üks väheseid põhjarahvaid, kellel üldse on võimalik põllumajandusega tegeleda tänu soodsatele loodustingimustele, eriti tänu pikale valgusküllasele suveperioodile, mis võimaldab piisavat taimekasvu. Põllumajanduse ja karjakasvatuse moderniseerimine saami aladel algas 1930. aastatel. Sõja-aastatel kaotasid saamid peaaegu kogu veisekarja. Sõja järel suurenes veisekarjakasvatus seoses uusasustuse levimisega. Moderniseerimine hoogustus 1950. aastatel. Kasutusele võeti uued tehnilised vahendid ja väikepõllundus spetsialiseerus. 1960. aastatest alates on piimakarjakasvatuse osatähtsus vähenenud. Saamimaa kesk- ja lõunaosades harrastasid saamid muu tegevuse kõrval ka metsandust, kuid see ei muutunud neile kunagi nii oluliseks kui näiteks sealsetele soomlastele. Metsandus on siiski sageli osutunud looduskasutusel
annaabi.ee 
