Autod ja traktorid II Sõiduki kiirendus TA III Martin Leopard 1. Sõiduki mark: BMW520i 92kW pre 1996 a 2. Valida arvutusteks vajalikud lähteandmed kooskõlas valitud sõidukiga ja ülesande tingimustega. Mootori effektiivvõimsus Pe := 92 kW Pe ma := 1730 kg Auto mass := 0.88 Liikumistee haardetegur := 0.013 Veeretakistus kg := 1.202 Õhutihedus 3 m M := 190 N m Mootori moment 4200 rpm juures Auto lauppinna pindala H := 1.801m kõrgus laius B := 1.435 m 2 A := 0.8 H B = 2.068 m Õhutakistustegur cd := 0.4 2
Kütusekulu vähendamiseks hoia mootori jahutusvedelik töötemperatuuril, tahhomeetri osuti rohelisel alal ja rehvirõhk normis. Hoolda õigeaegselt mootori toitesüsteem (vahetada mootori ummistunud õhufilter ja kõrvaldada lekked toitesüsteemist), jahutussüsteem (radiaatori tolmust puhastamine) ja määrimissüsteem (õli ja õlifiltri vahetus). A Tee olukord, ilmastik , hasartne (sportlik) sõidustiil suurendab kütusekulu B Õhutakistus suurendab kütusekulu C Veeretakistus suurendab kütusekulu Mootori väliskarakteristik Tunnusjooned iseloomustavad mootori võimsuse, pöördemomendi ja kütuse erikulu sõltuvust mootori väntvõlli pöörlemissagedusest. Volvo mootorite võrdlus. Graafikutelt on näha, millise mootori väntvõlli pöörlemissageduse juures on pöördemoment maksimaalne ja kütusekulu optimaalne. Sisepõlemismootori silindris põletatakse küttesegu. Mida suurem on mootori
Radiaal rehvi eelised diagonaalrehvi ees: parem sidumugavus, viksem phimiku kuumenemine, viksem kulumine. Puudused: klgosa madal tugevus. Rehvi protektor: lesandeks tagada hea haardumine teekattega, kaitsta phimiku kulumise ja vigastuste eest. Pikisuunalised sooned: kindlustavad vikese veeretakistuse, hea haarduvuse pikisuunas, madala veeremra. Pikisuunalised sooned: hea haarduvus pikisuunas, hea vee ravoolu kurvides, suur veeremra, ebahtlane kulumine, krge veeretakistus. Erinevasuunalised sooned: piki soone keskel, pikisoone rtel. Kompriomiss lahendus piki- ja pikisuunalise haardevime osas. Lamellid: sooned asetsevad tihedalt, mustril on haardehambad. Hea pidurdus- ja veovime, hea haardevime mudasel/lumisel teel, suur veeretakistus, kiire kulumine.Kummimaterjalid: snteetiline kautuk, vvel, tsinkoksiid, ssinik, plastifikaator. Adhesioon e. liimumine: domineerib puhtal siledal teekattel, sltub pinnakihi temp. ja kontaktpinna pindalast
Ülesanne 3 Autod ja traktorid II Sõiduki kütuse erikulu TA III Martin Leopard 1. Sõiduki mark: BMW 523i 125kW 1996 a 2. Lähteandmed ü := 0.93 m g = 9.807 Raskuskiirendus 2 s f := 0.013 veeretakistus kg gm := 1.225 = 1.225 15 kraadi celsiuse juures, õhu tihedus. 3 L m cd := 0.50 tuuletakistus kg 330 0.001 -5 b e := 330 b e := = 9.167 × 10 kW s 3600 - 5 kg b e := 9
Transporditeaduskond Õpperühm: AT-22 SISUKORD SISUKORD.. 2 SISSEJUHATUS. 3 1. ÖKOLOOGILINE SÕIDUSTIIL.. 4 2.1. Mis tähendab ökoloogiline sõidustiil (EcoDriving)?. 4 2.2. Räägime kokkuhoiust 5 2. SÄÄSTLIKU SÕIDU PÕHIMÕTTED.. 6 3.1. Sõiduki valik. 6 3.2. Teekonna ja kiiruse valik. 7 3.3. Mootori säästlikum kasutamine ja inertsi ning languste kasutamine. 7 3.4. Õhu- ja veeretakistus. 8 3. KAS SÄÄSTLIK SÕIDUVIIS PARANDAB KA LIIKLUSOHUTUST?. 9 KOKKUVÕTE.. 10 ALLIKAD.. 11 SISSEJUHATUS EcoDriving on säästliku ja ohutu sõiduviisi koolituskonseptsiooni registreeritud kaubamärk. Kaubamärgi omanik on EcoDriving Centre OY Soomest. EcoDriving koolitusketiga on liitunud lisaks Soomele Norra, Rootsi, Island, Eesti ja Läti (Liikluskoolitajate Liit 2011). Keskkonnateadlikkus ja vajadus jätkusuutliku arengu järele kasvab arenenud riikides pidevalt.
9) 1 kopatäis 0,1 min (laadur ootab täis kopaga ja tühjendab selle) 2 " 0,58 min 3 " 0,58 min 4 " 0,58 min Dumperi laadimisaeg: tla = 1,84 min 11. Määrame dumperi täislastis liikumise aja: teelõik A B pikkus 500 m kogutakistus 4 + 2 = 6% (s.o. kaldetakistus + veeretakistus) pinna struktuuri klass 0.0 haardetegur 0,9 Lisast 2 diagrammilt 1 näeme, et haardumisega probleeme pole. diagrammilt 2 määrame täislastis liikumise aja: teelõigu kogupikkus on 500 m, võtame diagrammilt: sõltuvalt kogutakistusest 5% on aeg 1,4 min sõltuvalt strukt. klassist 0.4 on aeg 0,6 min arvestame pikima ajaga teelõigu A-B läbimiseks, s.o. 1,4 min
· Rehvid , mis on taastatud ja puudub taastaja firma märk on lubatud kasutada kuni 50 km/h. · Ühel teljel peavad olema ühtemoodi rehvid (erinevus võib olla esi -ja taga telje vahel). · Talverehvide kasutamine on kohustuslik 01.12. - 01.03. Talvel eelistada naastrejve , võib 01.10 - 01.05. · Rehvide kuluvust suurendab madal siserõhk ; ülekoormus ; kiire sõit; blokeeritud ratastega pidurdamine , esiratastel · valed seadenurgad (kokkujooks ; külgkalle) . Veeretakistus - sõltub rehvide ja teekatte vahelisest deformatsioonist. See on vähim kõva kattega teel (asfalt) ja · suurim pehmel pinnasel (liivas) , samuti auto massist ja auto kiirusest. Õhutakistus - sõltub auto voolujoonelisusest ja sõidukiirusest. Õhutakistus suureneb võrdeliselt kiiruse ruuduga . · Auto teelpüsivus ja kurvide läbimine Liiklusvahendi teelpüsivuseks nimetatakse tema omadust liikuda teel juhi poolt määratud suunas ilma külglibisematta ja ümberpaiskumatta .
· Vihmasaju ajal võib rataste ja teepinna vahele tekkida veekiht (vesiliug) Külgsuunas kaob haardumine siis, kui külgjõud ületab külgsuunalise haardejõu. Külgjõud tekib auto liikumisel kurvis ja see sõltub auto massist, kurvi raadiusest ning auto kiirusest (ruutfunktsioon). LIIKLUSOHUTUS AUTO LIIKUMIST MÕJUTAVAD TEGURID Auto liikumisele avaldavad takistust: 1. Rataste veeretakistus. See on suhteliselt väike ja püsiv suurus. 2. Inertsitakistus.Tekib auto kiirendamisel ja sõltub auto massist. 3. Õhutakistus. See suureneb ruutsõltuvuses auto kiirusest. Teatud kiirusel on õhutakistus nii suur, et auto veojõud seda enam ületada ei jõua ning see ongi auto piirkiiruseks.Peale selle sõltub õhutakistus ka auto lauppinna suurusest ja voolujoonelisusest. 4. Tõusutakistus. See tekib auto liikumisel tõusul ja sõltub tõusunurgast ning auto massist.
töötingimustes ja võimalike töökiiruste järgnevaks tootlikkuse arvutamiseks. 18. Masina normaalse liikumise võimalikkuse tingimus. Masinate normaalne liikumine on võimalik kui on täidetud järgmine tingimus: Fh>Fv>ΣFt (käiguosa haardejõud toetuspinnaga on suurem kui veojõud käiguosal on suurem kui masinale mõjuv summaarne liikumistakistus) 19. Masina käiguosa veeretakistuse arvutus. Käiguosa Ff veeretakistus arvutatakse järgmise valemiga Ff=G*f*cosα (masina täismass*veeretakistuse eriliikumistakistuse tegur*kaldpinna, millel masin liigub, kaldenurk) 20. Masina kaldetakistuse arvutus. Kalde takistus Fi masina liikumisel kaldpinnal arvutatakse Fi=G*sinα=G*i (masina täismass*kaldpinna kalle sajandikes) 21. Masina inertstakistuse arvutus. F G dv K g - raskuskiirendus dv/dt - masina kiiruse j p
rohkem, mida pehmemad on tagarattad. Et niisugust ülejuhitavust vältida soovitab autovalmistaja tagaratastesse pumbata õhku natuke rohkem. Tagarataste suurema rõhu korral paraneb ka juhitavus roobastega teel, pikivagudega. Sõidukil tohib kasutada valmistajatehase poolt ettenähtud rehve, mis peavad olema ilma vigastusteta ja õige mustrisügavusega: Kui rehvis on ettenähtust vähem rõhku, siis sellise rehvi veeretakistus on suurem. Rehv kuumeneb rohkem ja kulub. Rehvi muster kulub kiiremini. Ja selle rehvi karkass saab vigastada. Pooltühja rehvi veeretakistusena on bensiinikulu tunduvalt suurem. näkdkkud ja hoiatustuled peavad olea´ma korras. Kui pidurdusteekond kuival kõvakattega teel kiirusel 40km/h on pikem kui 13,2m. täiskoormaga sõiduautol 14,7m, pole pidurid heas korras, vaja remonti. Seda kontrollib tehnoülevaatus. Kiirus 15km/h või väiksem peaksid ABS pidrutega autorattad järsul pidurdusel
Maksimaalse hõõrdejõu puhul on pinna kogureaktsiooni võimalikud asendid koonilisel pinnal. Hõõrdejõud omab maksimaalset väärtust libisemisel. 76.Milline on hõõrdejõud paigalseisu puhul? Hõõrdejõud omab paigalseisu puhul suurust vahemikust: 0 T N 77.Millega võrdub veeretakistusmoment? Veerdetakistus momenti tähistatakse valemiga: M r = æN ja ta vastab piirjuhule,millal veeretakistus on maksimaalne. 78.Millega võrdub veeretakistusmoment paigalseisu puhul? Paigalseisva keha puhul võib veeretakistusmoment omada väärtusi vahemikus: 0 M r æN 79.Mida võite öelda libisemishõõrdeteguri ja veeretakistuskoefitsiendi dimensioonide kohta? 80.Mis on paralleeljõudude tsenter? Punkti C, mida läbib paralleeljõudude süsteemi resoltandi mõjusirge nende jõudude mis tahes pöörete
..2 2) vigane termostaat 1...3 3) ummistunud küttefilter <1 4) ummistunud õhufilter <1 5) Rikkis pihustid <1 6) Saastunud turbolaadur <1 7) Suur takistus väljalasketorus <1 8) Pihustamine sisse ja väljalaske torus <1 9) Õhu sattumine kütusesse 0...2 10) Ebaühtlane pritseannus 0.....1 11) Vale pritsehetk 1.....2 12) Vale pritseõhk <1 13) Rikkis toitepump <1 14 Rikkis tagasivooluklapp <1 15) Rikkis ventilaatori termostaat <1 Veeretakistus on kiirusest sõltuv suurus. Veeretakistust on võimalik vähendada: Kasutades radiaalrehve Hoides rehvirõhk normis Vältides asjatult jämedat rehi turvisemustrit Hoolitsedes, et rattapidurid ei oleks peale jäänud Veeretakistus sõltub: Auto massist Rehvide deformatsioonist Pöörlevate osade hõõrdetakistusest Tõusutakistus sõltub: Auto massist Tõusu suurusest Tõusutakistust ei saa mõjutada.
r = 125 m P = 1500 ( 10 252/125 ) = v = 90 km/h = 90/3,6 = 25 m/s = 1500 ( 10 625/125 ) = g = 10 m/s2 . = 1500 ( 10 5 ) = 7500 N P=? ( = 750 kgf ) 3. Toyota Corolla 1,3 LV 5 mass on 1300 kg ja ta saavutab kiiruse 100 km/h paigalseisust 12,3 sekundiga. Millist veojõudu selleks on vaja, kui auto sõidab kruusateel? Kruusatee veeretakistus on 0,03. Andmed Lahendus m = 1300 kg F = ma + µmg v0 = 0 a = ( v v0 )/t v = 100 km/h = 27,78 m/s a = 27,78/12,3 = 2,26 m/s2 t = 12,3 s F = 1300 x 2,26 + 0,03 x 1300 x 10 = 2 g = 10 m/s = 2938 + 390 = 3328 N µ = 0,03 . F=?
vajadusel aitama traktorit juhtida, need on juhtimispidurid; hoidma traktorit paigal sõltumata koormas, need on seisupidurid. Sõidupidurid peavad seisma jätma liikuva traktori nii, et pidurdamise tulemusel oleks ohtlik olukord likvideeritud. See tähendab aga seda, et piduritele esitatakse teatud nõudmised. Traktoriagregaadi pidurdamisel kantakse suur osa liikumise energiast üle piduritele, oma osa energiast läheb kõikvõimalike lisatakistuste ületamiseks, milleks on näiteks: veeretakistus rataste ja maapinna vahel; veeretakistus laagrites; õhutakistus; mootori pidurdav takistus. Kuid sellele vaatamata jääb ikkagi suurem osa liikuva massi kineetilisest energiast piduritele. Et pidurite töötamine põhineb teineteise vastu surutud pindade vahel valitseva hõõrdejõu kasutamisel, siis pidurite töötamisel muudetakse suur osa kineetilisest energiast soojusenergiaks, mille peab piduritelt eemale juhtima
5 Kolmikploki inertsiraadius tsentrit läbiva telje suhtes i2 = r . Silinder 3 veereb horisontaalsel 2 29 r3 aluspinnal, mille puhul veeretakistus on 3 = . Ketas 4 veereb kaldpinnal kaldenurgaga = 45°, 20 2 veeretakistustegur on seejuures 4 = r4 . Keha 1 liigub kaldpinnal kaldenurgaga =30°, 10 3 kusjuures tuleb arvestada ka libisemishõõret, hõõrdetegur µ = . Süsteem on algul paigal, ketas 4
ka arvuti kuvaril. Vajalik on efektiivsuse arvutamiseks.Seejärel sõidetakse auto esiratastega piduristendi rullidele ning automaatika lülitab sisse elektrimootorid mis keerutavad piduristendi rullisid kiirusega 5 km/h. Alanud on veeretakistuse test ja siin ei vajutata piduripedaalile, et arvuti saaks fikseerida veeretakistuse mis näitab kui raskelt või kergelt rattad pöörlevad. Kui mõnel rattal on teistest märgatavalt suurem veeretakistus siis on piduriklotsid pärast viimast pidurdamist peale jäänud või on rattalaager "kinni poodud" või rehvis väike rõhk.Järgmiseks tuleb viskumistest mis tehakse nii, et hakatakse pidurdama sujuvalt suurendades piduripedaalile avaldatavat survet nii, et testitavad pidurid pidurdaks pidurdusjõuga mis oleks suurem kui 300N (njuutonit) kuni 700N. Saab teada, kuidas on kulunud trumlid, kettad milledest tuleb veel edaspidi juttu
.. 350-cm 3 mootoritel on neda. Esmajoones on ohus kepsulaagrid ja neljataktilistel 60 . . . 90 kg, rasketel mootorratastel (650 . . . 750 cm3) mootoritel gaasijaotusmehhanism. 100... 110 kg. Peale selle on raskete mootorrataste (K-650 ja «Uraal-3») Rataste seadenurgad külghaagisega mootorrattal. Külg- vedrustus soolosõiduks liiga jäik. See ei vähenda üksnes ratta veeretakistus tekitab mootorratta otseliikumisel taga- sõidumugavust, vaid mõjutab ka mootorratta juhitavust ratta toetuspunkti suhtes momendi, mis püüab mootorra- ja stabiilsust. Sellise masinaga on ohtlik kiiresti sõita. tast pöörata haagise poole. Vastukaaluks sellele pööratakse Tehased toodavad küll ka raskeid mootorrattaid soolosõi- haagise ratas väikese nurga all (2 ... 3°) mootorratta esiosa duks (patrull- ja spordimootorrattad), kuid nendel on tei- poole
Muutuvkulud on otseselt seotud sõiduki liikumise ja veotööga. • Kütusekulu Veoauto kütusekulu sõltub paljudest teguritest, nagu kaal, sildade arv, koorma kaal, ilmastikuolud, tee liik ja seisukord (veeretakistus), rehvirõhk, mootori seadistused ja korrasolek ning juhi sõidu- maneer jms. Tüüpiliselt jääb kaubikute kütusekulu vahemikku 10–18 l/100 km, kergetel ja keskmis- tel veoautodel 18–30 l/100 km ja rasketel veoautodel ning raskevedukitel 30–45 l/100 km. Poolhaagist vedava raskeveduki kütusekulu on tavaliselt vahemikus 30–35 l/100 km.
annaabi.ee 
