arengumaades;. · Naftareostus; · Maa üleväetamine, keemiliste tõrjevahendite kasutamine; · Eriti saasteohtlikud on mageveekogud; põhjavesi on paremini kaitstud. Põhiprobleemid · Orgaaniline reostus (olme ja tööstusreoveed, põllumajandus) · Eutrofeerumine (asulate olmeveed, põllumaj. atm reostus, põhjasetted) · Ohtlikud ained (õlid, fenoolid, raskemetallid) Tagajärjed · Vee saastumine põhjustab nakkushaiguste levikut; · Magevee puudus paljudes maakera piirkondades (Aafrika ja Aasia); · Naftareostus põhjustab loomade hukkumist; Mida saab ette võtta · Veetarbimise vähendamine; · Heitvete puhastamine (mehaaniline, keemiline, bioloogiline); · Õigeaegne väetamine põllumajanduses; · Läbimõeldud niisutussüsteemid; · Vältida olme ja mürkkemikaalde sattumist looduslikesse veekogudesse; · Veehoidlate rajamine (veevarudeks kuivadel perioodidel);
Globaalprobleem Magevee puudus Milles peitub probleem v Magevett on kogu maakera veevarudest vaid 1% v Suurimad veekulutajad on maailmas põllumajandus, tööstus ja kodune majapidamine. v Antisanitaarsed olud ning veereostus arengumaades v Naftareostus. v Maa üleväetamine, keemiliste tõrjevahendite kasutamine. v Saasteohus on just mageveekogud, põhjavesi on paremini kaitstud. v Naftareostus põhjustab loomade hukkumist Hiina Click to edit Master text styles Hiinas saab vähem kui 15 protsenti elanikkonnast kraanist joogikõlbulikku Second level vett. Sama probleem on omane kogu Aasiale ja enamikule Aafrikast. Third level Hiinat juba praegu kurnav suur veepuudus muutub katastroofiliseks aastaks
Veeprobleemid, nende põhjused ja tagajärjed ning võimalikud lahendused http://ethelkxxk.files.wordpress.com/2010/02/katine-water-carrier-girl1.jpg Faktid Magevett on kogu maakera veevarudest vaid 1% 1,1 miljardil inimesel puudub ligipääs puhtale joogiveele 2,5 miljardil inimesel puuduvad elementaarsed sanitaartingimused Igal aastal sureb üle viie miljoni inimese saastunud vee poolt põhjustatud haigustesse Arengumaades kasutavad inimesed päevas keskmiselt 10 liitrit vett. Põhjused Maa üleväetamine, keemiliste tõrjevahendite kasutamine Suurimad veekulutajad on maailmas põllumajandus, tööstus ja kodune majandus Antisanitaarsed olud ning veereostus arengumaades http://www.terveilm.net/banners/422_TK_mdg7.gif Naftareostus Tagajärjed Vee saastumine põhjustab nakkushaiguste levikut Magevee puudus paljudes maakera piirkondades ( Aafrika ja Aasia ) Mürkained kogunevad organismidesse Naftareostus põhjustab loomade hukkumist
Jakob Westholmi Gümnaasium VEEKRIIS JA VEE REOSTUS Referaat Autor: Tallinn 2013 SISUKORD Sissejuhatus Maailmas põhilisteks keskkonnaprobleemideks on veekriis veereostus. Vett on maailmas väga palju, kuid sellest joogikõlblik on ainult väga väike osa ja see aina kahaneb, kuna rahvastik kasvab väga kiiresti ja tänu selle kasvab vee tarbimine veel kiiremini. Kasutatav magevesi saadakse peamiselt pinna- või põhjaveevarudest. Suur osa veevarudest on väga tugevasti saastunud või liiga sügaval Maa sees või mingil muul viisil kättesaamatu. Paljud kohad on
Magevee puudus Ligikaudu 71% Maa pinnast on kaetud veega, kuid vähem kui 1% on sellest kõlblik joogiveeks. Enim magevett kasutatakse põllumajanduses, tööstustes ja majapidamises. Probleemi on põhjustanud- maa üleväetamine, keemiliste tõrjevahendite kasutamine, veereostused arengumaades, naftareostused. Vee saastumine põhjustab nakkushaiguste levikus. Naftareostused põhjustavad loomade hukkumist. Kuidas vähendada magevee puudust? -Veetarbimise vähendamine. -heitvete puhastamine (mehaaniline, keemiline, bioloogiline.) -õigeaegne väetamine põllumajanduses. -läbimõeldud niisutussüsteem. -vältida olme- ja mürkkemikaalide sattumist looduslikesse veekogudesse. -veehoidlate rajamine (veevarudeks kuivadel perioodidel) - vee transportimine piirkondadesse, kus vett ei ole või vesi on saastunud. -liustikuvee kasutamine joogiveena. -merevee destilleerimine. -vihmavee kogumine.
Eralduvad gaase võib koguda ja kasutada kütmiseks. Prügilale ehitada puhastus- ja prügi töötlemis seadmed. Veekriis ja veekogude reostumine Pidevalt tilkuva kraani tõttu võid nädalas raisata keskmiselt 300-1000l vett.Vett tuleb tarbida mõõdukalt. Mis on probleemi põhjusteks? * Magevett on kogu maakera veevarudest vaid 1% * Suurimad veekulutajad on maailmas põllumajandus,tööstus ja kodune majapidamine * Antisanitaarsed olud ning veereostus arengumaades * Naftareostus * Maa üleväetamine, keemiliste tõrjevahendite kasutamine * Veekasutus tööstusriikides on 220l vett inimese kohta ööpäevas, arengumaades vastavalt 3 liitrit. Probleemi tagajärjed * Naftareostus põhjustab loomade hukkumist * Veekogude eutrofeerumine * Mürkained kogunevad organismidesse * Vee saastumine põhjustab nakkushaiguste levikut * Magevee puudus paljudes piirkondades. Probleemi lahenduseks on veetarbimise vähendamine, heitvete puhastamine,
2. Veekriis ja veekogude reostumine Probleemi põhjused: Magevett on kogu maakera veevarudest vaid 1%; Suurimad veekulutajad on maailmas põllumajandus, tööstus ja kodune majapidamine; Antisanitaarsed olud ning veereostus arengumaades;. Naftareostus; Maa üleväetamine, keemiliste tõrjevahendite kasutamine; Eriti saasteohtlikud on mageveekogud; põhjavesi on paremini kaitstud. Tagajärjed: Vee saastumine põhjustab nakkushaiguste levikut; Magevee puudus paljudes maakera piirkondades (Aafrika ja Aasia); Naftareostus põhjustab loomade hukkumist; Mida saab ette võtta: Veetarbimise vähendamine; Heitvete puhastamine (mehaaniline, keemiline, bioloogiline); Õigeaegne väetamine põllumajanduses; Läbimõeldud niisutussüsteemid;
2. Veekriis ja veekogude reostumine Probleemi põhjused: Magevett on kogu maakera veevarudest vaid 1%; Suurimad veekulutajad on maailmas põllumajandus, tööstus ja kodune majapidamine; Antisanitaarsed olud ning veereostus arengumaades;. Naftareostus; Maa üleväetamine, keemiliste tõrjevahendite kasutamine; Eriti saasteohtlikud on mageveekogud; põhjavesi on paremini kaitstud. Tagajärjed: Vee saastumine põhjustab nakkushaiguste levikut; Magevee puudus paljudes maakera piirkondades (Aafrika ja Aasia); Naftareostus põhjustab loomade hukkumist; Mida saab ette võtta: Veetarbimise vähendamine; Heitvete puhastamine (mehaaniline, keemiline, bioloogiline); Õigeaegne väetamine põllumajanduses; Läbimõeldud niisutussüsteemid;
taastuvenergiaallikate kasutamine, elektrienergia säästlik kasutamine, vähendada autokütuste põletamist, aerosoolide kasutamise vähendamine, vanad külmikud ja kliimaseadmed viia jäätmejaamadesse, prügi sorteerimine. Veekriis: vett tuleb tarbida mõõdukalt. Põhjused magevett kogu maailma varudest vaid 1%, suurimad veekulutajad põllumajandus, tööstus ja kodune majapidamine, antisanitaarsed olud ja veereostus arengumaades, naftareostus, maa üleväetamine, keemiliste tõrjevahendite kasutamine, veekasutus tööstusriikides 220 l inimese kohta ööpäevas. Tagajärjed nahahaiguste levik, mageveepuudus, naftareostus põhjustab loomade hukkumist, veekogude eutotrofeerumine, mürkained kogunevad organismi. Lahendused veetarbimise vähendamine, heitvete puhastamine, õigeaegne väetamine, läbimõeldud niisutussüsteemid põllumajanduses, vältida olme- ja mürkkemikaalide sattumist
taastuvenergiaallikate kasutamine, elektrienergia säästlik kasutamine, vähendada autokütuste põletamist, aerosoolide kasutamise vähendamine, vanad külmikud ja kliimaseadmed viia jäätmejaamadesse, prügi sorteerimine. Veekriis: vett tuleb tarbida mõõdukalt. Põhjused magevett kogu maailma varudest vaid 1%, suurimad veekulutajad põllumajandus, tööstus ja kodune majapidamine, antisanitaarsed olud ja veereostus arengumaades, naftareostus, maa üleväetamine, keemiliste tõrjevahendite kasutamine, veekasutus tööstusriikides 220 l inimese kohta ööpäevas. Tagajärjed nahahaiguste levik, mageveepuudus, naftareostus põhjustab loomade hukkumist, veekogude eutotrofeerumine, mürkained kogunevad organismi. Lahendused veetarbimise vähendamine, heitvete puhastamine, õigeaegne väetamine, läbimõeldud niisutussüsteemid põllumajanduses, vältida olme ja mürkkemikaalide sattumist veekogudesse,
seadmed; kasutada tuleks korduvkasutatavaid ja looduslikke pakkematerjale;ohtlikud jäätmed tuleks viia selleks ettenähtud kogumispunktidesse. 2. Veekriis ja veekogude reostumine Probleemi põhjused: Magevett on kogu maakera veevarudest vaid 1%; Suurimad veekulutajad on maailmas põllumajandus, tööstus ja kodune majapidamine; Antisanitaarsed olud ning veereostus arengumaades;. Naftareostus; Maa üleväetamine, keemiliste tõrjevahendite kasutamine; Eriti saasteohtlikud on mageveekogud; põhjavesi on paremini kaitstud. Tagajärjed:Vee saastumine põhjustab nakkushaiguste levikut; Magevee puudus paljudes maakera piirkondades (Aafrika ja Aasia); Naftareostus põhjustab loomade hukkumist; Mida saab ette võtta: Veetarbimise vähendamine; Heitvete puhastamine (mehaaniline, keemiline, bioloogiline); Õigeaegne väetamine põllumajanduses; Läbimõeldud niisutussüsteemid; Vältida olme- ja mürkkemikaalde sattumist looduslikesse veekogudesse; Veehoidlate rajamine (veevarudeks kuivadel
elukvaliteediga on tihedas seoses ka antisanitaarsed elamistingimused ning veereostus. [1] Magevee varudest uuenevad kõige aeglasemalt põhjaveed, nende tsükkel kestab keskmiselt 1400 aastat, järvedes ja jõgedes toimub veevahetus umbes 16 aastaga. Pinnavee kasutamist pidurdab see, et pinnavesi on tundlik igasugusele saastusele ja vajab kindlasti eelnevat töötlust, enne kui seda joogiveena kasutada annab. Põhjavee kvaliteet on enamasti nii hea, et seda saab koheselt tarbida. Kuigi põhjavesi on oma asukoha tõttu saastumise eest paremini kaitstud, on selle saastumine siiski pikaajaline protsess, mille tagajärgi on raske heastada. [1] Suurimad veekasutajad on põllumajandus, tööstus ja kodune majapidamine. Veehoidlate vee- energia abil toodetakse 20% maailma elektrist. Kui arenenud tööstusmaades on vee kasutamine juba ammu nii tehniliselt kui ka majanduslikult (vee hinna kaudu) korraldatud, siis paljudes arengumaades heitvett peaaegu ei puhastatagi. Koos heitveega satuvad
(E-õpe, 2012) Magevee varudest uuenevad kõige aeglasemalt põhjaveed, nende tsükkel kestab keskmiselt 1400 aastat, järvedes ja jõgedes toimub veevahetus umbes 16 aastaga. Pinnavee kasutamist pidurdab see, et pinnavesi on tundlik igasugusele saastusele ja vajab kindlasti eelnevat töötlust, enne kui seda joogiveena kasutada annab. Põhjavee kvaliteet on enamasti nii hea, et seda saab koheselt tarbida. Kuigi põhjavesi on oma asukoha tõttu saastumise eest paremini kaitstud, on selle saastumine siiski pikaajaline protsess, mille tagajärgi on raske heastada. (E-õpe, 2012) Suurimad veekasutajad on põllumajandus, tööstus ja kodune majapidamine. Veehoidlate vee- energia abil toodetakse 20% maailma elektrist. Kui arenenud tööstusmaades on vee kasutamine juba ammu nii tehniliselt kui ka majanduslikult (vee hinna kaudu) korraldatud, siis paljudes arengumaades heitvett peaaegu ei puhastatagi
keskkonnaprobleemid lokaalsed, kuid need on, seoses maailma rahvaarvu ja asustustiheduse kasvu ja tööstuse arenguga, kogu maailmas viimase paari sajandi jooksul globaalseteks muutunud. Globaalsed keskkonnaprobleemid on põhjustanud õhu saastumise ja vee reostumise, loodusvarade liigse tarbimise ja bioloogilise mitmekesisuse vähenemise. Õhu saastumisega kaasnenud globaalsed keskkonnaprobleemid on osoonikihi kahanemine ja kliima soojenemine. Vee saastumisega on kaasnenud maailma puhta joogivee varude vähenemine. Veekogude eutrofeerumine ja happevihmad on põhjustanud veekogude ökosüsteemi muutusi. Bioloogiline mitmekesisuse vähenemisega muutub ökosüsteemide tasakaal, hävinevad elupaigad ja liigid vähendades lõppkokkuvõttes inimese kui liigi püsimajäämise võimalusi. Kasvuhooneefekt ja kliima soojenemine Kasvuhooneefekt on algupäraselt looduslik nähtus, mis on hädavajalik maakera elustikule. Kui soojus kiirgaks maapinnalt takistuseta tagasi, siis
elamistingimused ning veereostus. Magevee varudest uuenevad kõige aeglasemalt põhjaveed, nende tsükkel kestab keskmiselt 1400 aastat, järvedes ja jõgedes toimub veevahetus umbes 16 aastaga. Pinnavee kasutamist pidurdab see, et pinnavesi on tundlik igasugusele saastusele ja vajab kindlasti eelnevat töötlust, enne kui seda joogiveena kasutada annab. Põhjavee kvaliteet on enamasti nii hea, et seda saab koheselt tarbida. Kuigi põhjavesi on oma asukoha tõttu saastumise eest paremini kaitstud, on selle saastumine siiski pikaajaline protsess, mille tagajärgi on raske heastada. Suurimad veekasutajad on põllumajandus, tööstus ja kodune majapidamine. Veehoidlate vee- energia abil toodetakse 20% maailma elektrist. Kui arenenud tööstusmaades on vee kasutamine juba ammu nii tehniliselt kui ka majanduslikult (vee hinna kaudu) korraldatud, siis paljudes arengumaades heitvett peaaegu ei puhastatagi. Koos heitveega satuvad
organismide jäänuseid), sooldumine (kergestilahustuvad soolad kogunevad soolahorisonti. Ferraliitmullad esinevad troopikas. Tingimused suur niiskus ja palju soojust, tüse murenemiskoorik, suure hulga orgaanilise aine kiire mineraliseerumine ja huumust ei kogune mulda. Muldade degradeerumine on mullaviljakuse vähenemine orgaanilise ja mineraalosa muundumise ja mõningate ainete eemaldumise tagajärjel, viljaka mulla kahjustumine inimtegevuse (ehitus, masinad, vale väetamine, mürkainete kasutamine). Mullaviljakus võib väheneda ka vee ja tuule erosiooni, kõrbestumise, sooldumise tagajärjel. Mulla tihenemine on kuiva mullamassi suurenemine ja poorsuse vähenemine raskete masinatega harimise, tallamise jm mehaanilise mõju tõttu. Mulla tihenemine toimub ka monokultuuride viljelemisel. Mulla tihenemine hävitab mullaelustiku ja mullastruktuuri. Mulla väsimus avaldub selles, et kultuurtaime saak väheneb, kui seda taime kasvatada pikka aega
· Koosluse ruumiline strtuktuur on maksimaalselt liigestunud · Aastane bioproduktsioon on ligikaudu võrdne kooslusest väljalangeva biomassiga Tasakaal · Koosluse võime muutustele vastu seista · Püsivus populatsioonide võime püsida teatud suuruses · Taastumine koosluse võime saavutada endine tase pärast mingit kahjustust Eesti ökosüsteemid · Mets 48% · Sood turvast ladestavad ökosüsteemid 23% · Järved magevee ökosüsteemid koos jõgedega 6%. · Läänemeri Keskkonnamuutuste tagajärjed · Kohastumine ja kohanemine · Pärilik kohastumine genotüüp · kohanemine ehk aklimatisatsioon fenotüüp Mürgiresistentsus · Üks milligramm mürki taimekilos tõuseb jäneses 10, rebases 100 ja kotkas 1000 milligrammi mürgini kehakaalu kilo kohta BIOINDIKATSIOON · Kõikidel organismidel on kindlad nõuded elupaiga ja kasvukoha suhtes. Kõik elusolendid
.. 50 2.4. Kliimamuutuste võimalikud tagajärjed Euroopas ... 54 Õppetükkide 2.1-2.4. kokkuvõte ... 58 3. EUROOPA JA EESTI VEESTIK 3.1. Euroopa mered ... 60 3.2. Läänemere eripära ja selle põhjused ... 64 3.3. Läänemere eriilmelised rannikud ... 68 3.4. Läänemeri kui piiriveekogu, selle majanduslik kasutamine ja keskkonnaprobleemid ... 72 3.5. Euroopa jõed ja järved ... 76 3.6. Eesti jõed ja järved ... 80 3.7. Põhjavee kujunemine ja liikumine ... 86 3.8. Põhjavesi Eestis ja sellega seotud probleemid ... 90 3.9. Sood Euroopas ja Eestis ... 98 Õppetükkide 3.1.-3.9. kokkuvõte ... 98 LISA Sõnastik ... 102 Geokronoloogiline skaala ... 107 --- 4 Kuidas kasutada õpikuid? Õpik koosneb põhitekstist koos jooniste ja fotodega ning õpiku lõpus olevatest lisamaterjalidest. Joonised ja fotod on õpetusliku tähendusega. Vaata neid põhjalikult ning loe läbi allkirjad ja seletused. Seletused koos joonise või fotoga on samavõrra õpetlikud kui
elupaikade hävimine keemiareostus radioaktiivsed jäätmed osooniaukude teke 6. Keskkonnakoormuse allikad Happevihmad: Kivisöe, põlevkivi ja naftasaaduste põletamisel satuvad õhku väävli- ja lämmastikühendid. Vääveldioksiid, vääveltrioksiid ja lämmastikühendid reageerivad õhus vihmaveega ning moodustavad mitmeid happeid, mis langevad sademetena maapinnale. Maailmamerevee ja magevee reostus: reostamine olme- ja tööstusheitvetega, jäätmete paigutamine ookeanidesse, põllumajanduses kasutatavate ainete vette sattumisel Kliimamuutused, atmosfääri saaste: Autode heitgaasid linnades, tööstusgaasid, fossiilkütuste kasutamise tulemusena tekkivad ained (CO2, lämmastikoksiidid jne) Üleilmse elurikkuse hävimine: võõrliigid, looduses püsivad mürgid, ületarbimine, fossiilkütuste tarbimisel tekkivad heitgaasid
Inimese mõju tugevnemine loodusele Kauges minevikus reguleeris inimeste arvukust maa peal toit selle hankimine ja kättesaadavus. umbes 2 miljonit aastat tagasi kui inimesed toitusid metsikutest taimedest ja jahtisid metsloomi, suutis biosfäär st. loodus ära toita ca 10 miljonit inimest st. vähem, kui tänapäeval elab ühes suurlinnas. Põllumajanduse areng ja kariloomade kasvatamine suutsid tagada toidu juba palju suuremale hulgale inimestest. inimeste arvukuse suurenemisega suurenes ka surve loodusele, mida inimene üha rohkem oma äranägemise järgi ümber kujundas. Kiviaja lõpuks elas Maal ca 50 milj. inimest. 13. sajandiks suurenes rahvaarv 8 korda 400 milj. inimest. Järgneva 600 aasta jooksul, st. 19. sajandiks rahvaarv kahekordistus ning jõudis 800 miljoni inimeseni. Demograafiline plahvatus 19. sajandi alguses toimus inimkonna arengus läbimurre ja inimeste arv Maal suurenes 90 aastaga 2 korda (st. 7 korda kiiremini kui
tulemustele planeerida kaitsemeetmete rakendamist. Nende eesmärkide saavutamiseks on põhjavee seirele pandud järgmised ülesanded:. Rahvusvaheline koostöö Põhjavee kvaliteedi ja selle vastavuse jälgimine kasutusotstarbelistele nõuetele, mis on sätestatud järgmiste direktiivide ja standarditega: - Euroopa Liidu Vee raamdirektiiv 2000/60/EC; - Põhjavee kaitse direktiiv 80/68/EEC; - Põllumajandusliku nitraatse reostuse direktiiv 91/676/EEC; - Eesti Vabariigi Joogivee Standard (kohandamisel vastavusse Euroopa Liidu Joogiveedirektiiviga 98/83/EC). Pideva ja adekvaatse info edastamine põhjavee tarbimise ja reostamise kohta probleemsetel aladel (tööstuspiirkonnad, nitraaditundlik ala), ilmnenud muutuste analüüsimine võrdluses foonitingimustega; Iga-aastane muutuste analüüs koos soovitustega edaspidiseks tegevuseks põhjaveevarude säästliku kasutamise seisukohalt;
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
