Ravimireostus Läänemeres Sander Meentalo Olgert Viitak Ravimireostus Inimeste ja koduloomade raviks on kasutusel üle 3000 keemilise toimeaine Antibiootikumid ja valuvaigistid Põletikuvastased ravimid Sünteelised hormoonid (rasestumisvastased tabletid) Ravimained mõjutavad veeorganisme juba väga madalatel kontsentratsioonidel alla 10 ng/L. Kuidas tekib ravimireostus 1.Inimese ravimiseks kasutatavad ained Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level 2. Loomade ravimiseks kasutatavad ained Millised on ravimireostuse tagajärjed
Akvakultuuris kasvatatavad organismid, nende toodangu maht ja proportsioonid, nende muutumine läbi viimase aastakümne, akvakultuuri levik maailmas. Akvakultuur- kasvatatakse ka limuseid (austrid, kammkarbid, pärlikarbid), vähilisi (krevetid, krabid, vähid), veetaimi jt. veeorganisme, kasvatatavate organismide arv ja nende tootmise maht on viimase 20 aastaga plahvatuslikult kasvanud- kasvatatakse kümneid kalaliike, keda varem vaid puuti (tursad, lestad, tilapiad, sägad silad, kohad jne) kõikvõimalikke vähilisi,limuseid jt veeorganisme. *Kasvatatakse 220 liiki veeloomi ja taimi. Lõhe tootmine Norras ja Tsiilis, huntahvena (sea bass) ja kuld-merikogre (sea bream) tootmine Vahemere maadel, kammelja (turbot) tootmine *Hispaanias on lühikese aja jooksul mitmekordistunud
1. Akvakultuuris kasvatatavad organismid, nende toodangu maht ja proportsioonid, nende muutumine läbi viimase aastakümne, akvakultuuri levik maailmas. Akvakultuur- kasvatatakse ka limuseid (austrid, kammkarbid, pärlikarbid), vähilisi (krevetid, krabid, vähid), veetaimi jt. veeorganisme, kasvatatavate organismide arv ja nende tootmise maht on viimase 20 aastaga plahvatuslikult kasvanud- kasvatatakse kümneid kalaliike, keda varem vaid puuti (tursad, lestad, tilapiad, sägad silad, kohad jne) kõikvõimalikke vähilisi,limuseid jt veeorganisme. *Kasvatatakse 220 liiki veeloomi ja taimi. Lõhe tootmine Norras ja Tsiilis, huntahvena (sea bass) ja kuld-merikogre (sea bream) tootmine Vahemere maadel, kammelja (turbot) tootmine *Hispaanias on lühikese aja jooksul mitmekordistunud
. ) LÕHKEAINED Kaalium-, amoonium-, naatriumnitraadid Must püssirohi - kaaliumnitraat, puusüsi ja väävel ( http://www.keemikud.eu/viewtopic.php?f=15&t=11&p=11&hilit=nitraadid#p11). Ammonaal - ammooniumnitraat ja alumiiniumipulber NITRAATIDE MÕJU KESKKONNALE Nitraatide arv vees üle 30 osakese miljoni osakese kohta võib pidurdada kalade kasvu, nõrgendada nende immuunsussüsteemi, ja rõhuda ka teisi veeorganisme. Vee kõrgenenud nitraatide kontsentratsioon on põhjustatud põllumajanduses ja maastikel nitraate sisaldavate väetiste kasutamisest. Liigsete nitraatide sattumine veekogudesse soodustab vetikate kasvu ja veeõitsengut. NITRAATIDE MÕJU INIMESELE köögiviljadest saadakse 80-92% kogu nitraatide päevasest doosist. Allaneelatud nitraadid imenduvad soolestikus, nad läbivad kiirelt kudesid umbes25% nitraatidest jõuab sülje koostisse.
Väärtus 4 094 379 tonni 404 021 tonni % koguväärtusest 4,41% 11,23% Maht 3 052 500 tonni 164 128 tonni % kogutoodangus 3,72% 13,09% Itaalia vesiviljelus • Enamus farmidest (74%) tegeleb merekaladega • Ülejäänud kasvatavad mageveekalu (peamiselt forelli) • Üha enam keskendutakse tuunikala kasvatamisele, mida eksporditakse kõige rohkem Jaapanisse • Levinud on intensiivne kasvatusmeetodid • Veeorganisme kasvatatakse nii meres puurides kui ka sisemaal Euroopa ja Aasia vesiviljeluse võrdlus 1. Euroopa: 2. Aasia: •. Ülekaalus on •. Ülekaalus on intensiivne ekstensiivne meetod kasvatusmeetod •. Kasvatatakse •. Enam levinud suuremas mahus kallimate kalade •. Enam levinud kasvatus odavamate kalade •. Kasvatatakse kasvatus väiksemas mahus •. Suurem osa kalast
Kordamisküsimused kalakasvatuse eksamiks 1. Akvakultuuris kasvatatavad organismid, nende toodangu maht ja proportsioonid, nende muutumine läbi viimase aastakümne, akvakultuuri levik maailmas. Akvakultuur kasvatatakse ka limuseid (austrid, kammkarbid, pärlikarbid), vähilisi (krevetid, krabid, vähid), veetaimi jt veeorganisme. Kalakasvatus on üks osa vesiviljelusest. 2020 aastaks toodang ca 130 milj. tonni kala. 20 aastaga on kasvatavate organismide arv ja maht plahvatuslikult kasvanud. Kasvatatakse kümneid kalalikke, kesda varasemalt vaid püüti. Kõikvõimalikke vähilisi, limuseid jt veeorganisme. ~ 220 liiki veeloomi ja taimi. Karpkalakasvatuse traditsioon pärineb Kesk-Euroopast - Tsehhi, Saksa, Poola, Ungari aladelt.
NaNO3 ehk salpeeter väetis, kasutatakse ka lõhkekehades. Kasutamine: Kasutatakse: a. väetisena b. lõhkainete koostisosas (püssirohi) c. liha ja kala konserveerimiseks. d. AgNo3 põrgukivina põletike e. soolatüügaste ravis f. fotoasjanduses Nitraatide mõju Nitraatide suur kogus veekogudes võib: tappa kalasid pidurdada kalade kasvu, nõrgendada nende immuunsussüsteemi rõhuda teisi veeorganisme. liigsete nitraatide sattumine veekogudesse soodustab vetikate kasvu veeõitseng.
Kõige olulisemal kohal maailmamere ressurssidest on kalad, mida ei kasuta ainult inimesed, vaid millest tehakse ka kalajahu, mis on kasutusel loomasööda ning põlluväetisena. Otstarbeka majandamise korral taastuvad aga kalavarud suhteliselt lühikese aja jooksul, ning selleks tuleb reguleerida püüki ja vältida veekogude saastamist. 2. Mis on akvakultuur?- tänapäevase tarbimise rahuldamiseks kasvatatakse kalu, limuseid, vähke, vähilaadseid, veetaimi jt veeorganisme 3. Mis on majandusvöönd, mille poolest see erineb territoriaalveest?-Majandusvöönd on väljaspool territoriaalmerd asu ja viimasega külgnev mereala, kus riik võib arendada majandustegevust. Territoriaalveed on aga kaldaga rööbiti kulgevad ja kindla laiusega merevööndid, millele rannariigil on suveröönne õigus. 4. Millised maailmamere osad on kalarikkamad, millised vaesemad? Miks?- Kala
toiduahelale ja heterotroofsete protsesside osakaalule. LOA fotokeemiline lagundamine vähendab hapniku hulka järves, millega võib kaasneda hapnikuvaegus ja/või täielik hapnikukadu veekogu põhja/sügavais kihtides; LOA muudab veekogu optilisi omadusi neelates nii nähtavat valgust kui ka UV kiirgust (suureneb veekogu termiline kihistumine ja väheneb eufootilise kihi paksus). LOA-st tingitud valgustingimuste halvenemine pärsib primaarproduktsiooni [5], kuid samas kaitseb veeorganisme UV-kiirguse kahjulike mõjude eest. LOA tähtsus LOA mõjutab toitainete peetust/vabastamist ning metallide kättesaadavust; LOA osaks olevate humiinainete happelised omadused langetavad veekogu pH taset; Lisaks soodustab LOA rohke esinemine vees saprofüütsete mikroorganismide elus püsimist ning viitab tõvestavate mikroobide leidumise võimalikkusele. Seepärast omistatakse vee orgaaniliste ainete määramisele suurt loomatervishoiulist tähtsust
SISSEJUHATUS VESIVILJELUSSE Priit Päkk DVM, PhD [email protected] VESIVILJELUS Vesiviljelus tähendab veeorganismide pidamist või kasvatamist tehnoloogiate abil, mis on mõeldud nendelt toodangu saamiseks suuremas mahus, kui seda võimaldaksid looduslikud olud. AKVAKULTUUR KASVATATAKSE : • KALU, • LIMUSEID (AUSTRID,KAMMKARBID, PÄRLIKARBID), • VÄHILISI (KREVETID, KRABID, VÄHID), • VEETAIMI • JT. VEEORGANISME. • 2020 aastaks toodang ca 130 milj. tonni kala VESIVILJELUSE ISEÄRASUSED ERINEVUSED PÕLLUMAJANDUSLOOMADE KASVATAMISEGA TULENEVAD: 1. KÕIK PROTSESSID TOIMUVAD VEES. 2. ORGANISMID ON KÕIGUSOOJASED JA NENDE HEAOLU,KASV NING ARENG JA JÄRGLASTE SAAMINE SÕLTUB VEE TEMPERATUURIST. 3. KORRAGA SÜNNIB VÄGA PALJU JÄRGLASI. 4. KASVATATAVATE LIIKIDE MITMEKESISUS ON VÄGA SUUR. Vesiviljelus erineb veeorganismide püügist sama palju kui seakasvatus seajahist
(Kinnitunud filtreerija) Vetikatest toodetakse agarikku, mida kasutatakse kommitööstuses Vetikakasvatust iseloomustab kõrge toodang, neid kasutatakse toiduks, loomasöödaks, väetiseks, biokütuseks jne. Multitroofne vesiviljelus – kalade väljaheited läbivad vooluveena molluskikasvatuse, kes filtreerivad sealt endale vajalikud toitained – kasvatatakse koos mitmeid veeorganisme ja säästatakse loodust. ________________________________________________________________________ LÕHE, FORELL, TUUR, MUST KALAMARI 100 kg söödast saab 13 kg sealiha, 20 kg kanaliha, 65 kg lõhe See tuleneb sellest, et lõhe on röövkala ning toiduks antakse ka kalajahu ning seega on eelnev väärtus küsitav. Vee läbivoolul põhinev ja vee korduvkasutusel põhinev vesiviljelus
Sisevetes püütakse 1/10 maailma kalast, kalad on kergemini püütavad ning suurima toitaineväärtusega. Pindala on piiratud ja kalavarud on kahanenud. 6 Kokkuvõte Kuigi Maa elanikkonna kasvu tõttu jääb põllumajanduslikku maad inimese kohta järjest vähemaks, on võimalik viljelusse võtta ka veekogud. Suurema väljapüügi korral kalaressursid looduslikult ei taastuks, sellepärast on hakatud veeorganisme kasvatama. Viimasel ajal on osa kasvandustest rajatud isegi siseruumidesse, seejuures kombineerides veeorganismide ja maismaataimede kasvatamist. Vesiviljelus annab juba praegu umbes poole maailma veeorganismide toodangust ning lähiajal ennustatakse selle tendentsi kasvu. Seega võime öelda, et inimtegevus mõjutab tänapäeval oluliselt veest saadava toidulisa hulka. 7 Kasutatud kirjandus
Kordamisküsimused kalakasvatuse eksamiks 1. Akvakultuuris kasvatatavad organismid, nende toodangu maht ja proportsioonid, nende muutumine läbi viimase aastakümne, akvakultuuri levik maailmas. Kalu, limuseid (austrid, kammkarbid, pärlkarbid) , vähilisi (krevetid, krabid, vähid), veetaimi jt veeorganisme Näiteks: atlandi lõhe , vikerforell, karpkala (See on maailma vanim kodustatud kala liik), tiigerkrevett, hiiauster, pakslaup, valgeamuur, pruunvetikas, kammkarp, jämepea ning vähilised. Kõige suurem toodangu maht on pakslaubal (3,66milj.tonni), teisel kohal on valgeamuur (3,61 milj.tonni) kolmandal ja neljandal kohal on karpkala ja jämepea. Need andmed on aastast 2007. Maailma vesiviljeluse kogutoodang ulatus 2003. aastal 51,4 miljoni tonnini. Kalad moodustasid sellest nii
Maailma suurimad importijad: USA, Kanada, Rootsi, Soome. 32. Kalandus ehk kalamajandus on majandusharu, mis tegeleb kalade ja muude veeorganismide püügi ning veetaimede kogumise, töötlemise ja turustamise ning kasvatamisega. Akvakultuurid on kalade jt mereandide kasvatus nii meres kui ka mageveekogudes. Kasvatatakse limuseid (austreid, pärlikarpe), vähke ja vähilaadseid (krevetid, krabid), veetaimi jt veeorganisme. Kalapüügi-ja kasvatuse dünaamika: Järjest rohkem on hakatud kala püüdma ning järjest rohkem on hakatud tegelema kalakasvatusega, 1/3 kalapüügist kasvatatakse kala. Läbi aegade on kala püütud rohkem. Territoriaalveed: · õigus kalapüüki korraldada ainult kaldariigil · nende kohal olev õhuruum ja all olev maapõu on kaldariigi territorriumi osa. · Laius 5meremiililt 12 meremiilini · riikidel eesõigus igasuguste majandustegevuste ees. Majandusveed:
7% loomasöödaks sama palju. Maailmamerest saab inimkond aastas u. 65 miljonit kala ning u. 5 miljonit vähke ja limuseid. Maailma toiduvaru ja ühiskonnategurid ei võimalda kogu maailma rahvastikku toiduga piisavalt varustada. Maailma toiduvaru kasvu piiravad pinnase erosioon, õhu, mulla ja vee saastumine ja reostumine, taimehaigused ja kahjurid. Toiduvaru saab suurendada haritava maa pindala suurendades, taimekaitset tõhustades, argotehnikat ja sordiaretust edendades, rohkem veeorganisme kasutades, toidukadu vältides ja tehistoiduaineid sünteesides. Maailma toisuvaru arvestab ja uurib ÜRO Toitlustus -ja põllum.-organisatsioon. -Inimkond. ÜRO andmeil elas 1968 maailmas 3483 miljonit inimest. Aastane iive on 63 miljonit ehk 19%.rahvastiku paiknevust on tugevasti mõjustanud migratsioon. Rahvastik jaotub ebaühtlaselt: ligi 35% maismaast on asustamata, 7%-l elab 70% rahvastikust. Tihedaima asustusedga riigid on Holland ja Belgia. Üks kolmandik inimkonnast elab linnades
ka inimesi. Erinevalt taimekaitsevahendidest ei ole väetised otseselt mürgised, kuid nende olemasolu magevee- ja merealadel muudab toitainete süsteemi ja seetõttu ka spetsiifiliste ökosüsteemide liigilist koosseisu. Toitainete kõige dramaatilisem mõju on eutrofeerumine, mille tulemuseks on plahvatuslik vetikate kasv toitainete suure hulga tõttu. See kahandab vees lahustunud hapnikku, mis omakorda võib tappa kalu ning muid veeorganisme. Olukord Eestis Fütoplanktoni poolt põhjustatud veeõitseng Läänemeres, 3. juuli 2001 Hoolimata sellest, et loomakasvatuse intensiivsus on viimasel kahel kümnendil tunduvalt vähenenud, on käesoleval hetkel põllumajanduse mõju keskkonnale märgatav. Intensiivne loomakasvatus 1970. ja 1980. aastatel on jätnud oma jälje Eesti maastikule, põhjustades õhukese pinnakattega aladel põhjaveereostust, halvendades muldade seisundit ja vähendades
pikaajaliselt keskkonnas püsivad kemikaalid. POP-id lahustuvad rasvas ja õlides, on lipofiilsed ja bioakumuleeruvad organismide rasvkoes, maksas, ajus, rinnapiimas ja munarebus. POP'idele on iseloomulik biomagnifikatsioon: kontsentratsiooni kasv toiduahelas. Esialgu madala kontsentratsiooniga, POP-id muutuvad toitumisahela tipus toksiliseks ja inimestele ohtlikuks. POP-id sisalduvad kõigis keskkonnasfäärides: õhus, pinnases, vees ja põhjamudas ning ohustavad enim veeorganisme. POP-id pärinevad: - tootmisharude toodangust nagu elektroonika- ja tuleohutuse seadmed, elektri-isolatsioon, ehitusmaterjalide segud (softener); - keemia-, tselluloosi- ja paberitööstusest; - söe- ja naftasaaduste põletus- ja töötlusprotsessidest; - sisalduvad eriotstarbelistes toksilistes biotsiidides. 8. Radionukliidid ning nende roll keskkonna saastajatena. Radionukliidid on raskete aatomite (näiteks uraani või plutooniumi) lõhustumise saadused
4.1 Mõju ökosüsteemidele Uuringud on näidanud, et piirkonnad, kus on tugevad elektriväljad, mõjutavad putukate lendamisharjumusi. Samuti kahjustavad need väljad puid. USA-s leidis aset juhtum, kus võimsa, mereväele kuuluva, kommunikatsiooniantenni vahetus läheduses hakkasid puud kiiremini kasvama. Teadlased oletavad, et kiirendatud kasvul on tugevate elektromagnetväljadega otsene seos. 4.2 Mõju veeorganismidele Elektromagnetväljad mõjutavad ka veeorganisme. Teatud tüüpi kalad, näiteks astelraid, haid ja mitmed magevee liigid on varustatud spetsiaalsete organitega retseptoritega, mis võimaldavad neil saagi asukoha kindlaks määrata ning mis täidavad ühtlasi ka navigatsiooni funktsiooni. Kuigi ükski uuring ei kinnita elektromagnetväljade otsest mõju veeorganismidele, usutakse, et neil on negatiivne mõju liikidele, kelle elu sõltub just nimelt selliste spetsiaalsete organite korrektsest toimimisest. 4
püsivad kemikaalid. POP-id lahustuvad rasvas ja õlides, on lipofiilsed ja bioakumuleeruvad organismide rasvkoes, maksas, ajus, rinnapiimas ja munarebus. POP'idele on iseloomulik biomagnifikatsioon: kontsentratsiooni kasv toiduahelas. Esialgu madala kontsentratsiooniga, POP-id muutuvad toitumisahela tipus toksiliseks ja inimestele ohtlikuks. POP-id sisalduvad kõigis keskkonnasfäärides: õhus, pinnases, vees ja põhjamudas ning ohustavad enim veeorganisme. POP-id pärinevad: - tootmisharude toodangust nagu elektroonika- ja tuleohutuse seadmed, elektri-isolatsioon, ehitusmaterjalide segud (softener); - keemia-, tselluloosi- ja paberitööstusest; - söe- ja naftasaaduste põletus- ja töötlusprotsessidest; - sisalduvad eriotstarbelistes toksilistes biotsiidides. 15. Radionukliidid ning nende roll keskkonna saastajatena. Radionukliidid on raskete aatomite (näiteks uraani või plutooniumi)
KONTROLLTÖÖ (sissejuhatus kalakasvatusse) Nimi. TRIIN ENGMANN 1. Akvakultuuris kasvatatavad organismid, nende toodangu maht ning levik maailmas. Maailmas kasvatatakse palju erinevaid liike veeorganisme. Näiteks: atlandi lõhe , vikerforell, karpkala (See on maailma vanim kodustatud kala liik), tiigerkrevett, hiiauster, pakslaup, valgeamuur, pruunvetikas, kammkarp, jämepea ning vähilised. Kõige suurem toodangu maht on pakslaubal (3,66milj.tonni), teisel kohal on valgeamuur (3,61 milj.tonni) kolmandal ja neljandal kohal on karpkala ja jämepea. Need andmed on aastast 2007. Maailma vesiviljeluse kogutoodang ulatus 2003. aastal 51,4 miljoni tonnini.
• Koguneb maksa ja neerudesse • Põhjustab vastavate organite kahjustusi Nitraadid Mageveekogudes ja jõesuudme alal saab nitraatide sisaldus mõnikord tõusta piirini, kus see võib potentsiaalselt tappa kalasid. Ehkki nitraadid on vähem mürgisemad kui ammoniaak ja nitrit, siis nitraatide arv vees üle 30 osakese miljoni osakese kohta võib pidurdada kalade kasvu, nõrgendada nende immuunsussüsteemi, ja rõhuda ka teisi veeorganisme. Enamikul juhtudel on vee kõrgenenud nitraatide kontsentratsioon põhjustatud põllumajanduses ja maastikel nitraate sisaldavate väetiste kasutamisest. Liigsete nitraatide sattumine veekogudesse soodustab vetikate kasvu ja kui toitained (nagu kaalium, fosfaat ja nitraat) on veekogus väga vähe, kaasneb sellega veeõitseng. Kui vees tekib hapnikupuudus, võib veeõitseng põhjustada ka muutusi ökosüsteemis, kus
annaabi.ee 
