Kontrolltöö HÜDROSFÄÄR 1.Mõisted: hüdrosfäär, rand, rannik, rannajoon, rannanõlv, rannavall, fjordrannik, skäärrannik, järskrannik, laugrannik, maasäär, tõus ja mõõn, hoovus, liustik, mandriliustik, mägiliustik. 2.Nimeta veeringe osad ja liigid. 3.Milliste näitajate kaudu iseloomustatakse maailmamere vett? 4.Milline on maailmamere keskmine vee temperatuur, pindmise veekihi temperatuur ja temperatuur suurtes sügavustes? 5.Miks põhjapoolkeral on maailmamere vee temperatuur kõrgem kui lõunapoolkeral? 6.Milline on maailmamere vee keskmine soolsus ja millest see on tingitud ning kuidas see mõjutab elustikku? 7.Kuidas ja miks muutub merevee soolsus erinevates kliimavöötmetes? 8.Maailmamere tähtsus. 9.Mida kujutavad endast hoovused ja mis paneb neid liikuma? 10.Mis suunas liiguvad külmad, soojad, passaat-, läänetuulte hoovused? 11.Hoovuste tähtsus. 12
Näiteks normaalrõhul sulab jää ( või tahkestub vesi )temperatuuril 0 kraadi Celsiusel . Rõhul sada atmosfääri sulab jää aga temperatuuril -15 kraadi. Seejuures pole oluline, kuidas rõhku avaldatakse. See võib olla nii ümbritseva keskkonna rõhk kui ka mingi tahke keha poolt avaldatav rõhk. Uisk libiseb mõõda jääd tänu sellele, et jää ja uisu vahel tekib veekiht. Veekiht tekib põhiliselt tänu jää sulamisele uisu hõõrdumisel eraldunud soojuse tõttu. Kuid oma osa veekihi tekkimisel on ka asjaolu, et jää sulamise temp. langeb rõhu tõustes. Kui jää temp. on 0 kraadi või mõni kraad alla selle, siis uisust tingitud rõhu tõttu ( reaalselt 10 kuni 100 atmosfääri ) sulab jää uisu all ja moodustab veekihi isegi seisva uisu korral. Kui jää oleks väga külm ( näiteks -100 kraadi ja alla selle) , siis poleks sellisel jääl võimalik ka uisutada, sest ei hõõrdumine ega uisust tingitud
Ujuki Ujuki Välja Veekihi Ujuki lõpp- lõpppunkt voolanud kõrgus ava algpunkt t Vee maht, punkt Vee maht -algpunkt vee maht Ava kohal (m) (mm) (l) (mm) (l) (mm) (m3) 1 4,65 30 7,174 34 3,582 40 0,003592 31 6,276 35 2,684 40 0,003592 30,5 6,725 34,5 3,133 40 0,003592
Põhjavesi levib Siluri ja Ordoviitsiumi ladestu lubjakivis ja dolomiidis, milles esinevad savikama koostisega vahekihid. a) SiluriOrdoviitsiumi (S-O) Läänesaarte põhjaveekogumi seirejaamad b) SiluriOrdoviitsiumi (S-O) põhjaveekogumi Devoni kihtide all seirejaamad c) SiluriOrdoviitsiumi ühendatud põhjaveekogumi seirejaamad 7 OrdoviitsiumiKambriumi veekihi põhjavesi levib peaaegu kogu Eestis Alam Ordoviitsiumi Pakerordi lademe ja AlamKambriumi kihistute liivakivis ja aleuroliidis. Selle veekihi põhjavesi on oluliseks ühisveevarustuse allikaks PõhjaEestis, seda veekihti kasutati ka Pärnus, Viljandis ja Tartus. a) OrdoviitsiumiKambriumi (O-Cm) põhjaveekogumi seirejaamad b) Ordoviitsiumi (O) Ida-Viru põhjaveekogumi seirejaamad c) Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogumi seirejaamad
Reostus kanalisatsioonist Reostuse tunnused Suurenenud toitainete sisaldus võib viia eutrofeerumiseni. (Toitainete rikastumine) Hapnikuvaesus Vee ebameeldiv lõhn Reostuse ennetamine Patrullitakse. Loetakse randa tagsi tulevaid linde, juba aastas 1972. Rahvusvaheleised lepped ja konverentsid. Reostuse likvideerimine Õlitõkkepoomide, kogumismattide ja käsnade abil õli kokku koguda. Korjelaevad, mis koguvad kokku naftaga reostunud veekihi. Kemikaale, mis lagundavad naftajäägid väikesteks osakesteks Reostuse tagajärjed Meri on kasutuskõlbmatu osaliselt. Saavad kahjustada loomad, kellest sureb palju (nt:linnud proovivad naftat nokkaga puhastda ning söövad selle sisse). Kui mõni nõrgem reostunud lind sureb sööb nt:valgepeamerikotkas ta ära ja sureb samuti. Pildid Kasutatud kirjandus http://siivi.edublogs.org/veereostus/ http://www.miksike.ee/documents/main/referaadi
m/km 19. Delta jõe poolt transporditud setetest kujunenud tasandik jõe suudmes, mida liigestavad paljud jõeharud. 20. Infiltratsioon vee liikumine maapinnalt mulda või kivimitesse. 21. Aeratsioonivöönd maakoore ülemine osa, kus koos veega esineb kivimites ka õhku. 22. Küllastusvöönd maakoore osa, kus kivim poorid on täidetud veega. 23. Põhjavee liikumise kiirus sõltub veekihi langust ja kivimite veejuhtivusest. I=(h1 h2)/d seega v=k(h1 h2)/d = ki h1 ,h2 - põhjavee taseme kõrgus kahes eri kohas , d nende kohtade vaheline kaugus , i põhjaveekihi lang , k filtratsioonimoodul 24. Termaalvesi kõrgenenud tempiga. Põhjavesi 25. Alanduslehter igast suunast kaevu poole alaneva põhjaveetasemega ala. 26. Veeringe veeliikumine vedelal, tahkel või gaasilisel kujul Maa sfääride või nende osade vahel. Kordamine
Tekivad pilved,mis peegeldvad soojust tagasi.Jaanuaris vastupidi. 2) Jaanuari keskmine õhutemperatuur on Vilsandil kõrgem kui Türil, sest Vilsandi asub mere ääres.Meri soojeneb ja jahtub pikemalt kui maismaa,sest päikesekiirgus tungib sügavale vette ja neeldub kogu veekihi ulatuses. 3) Juuli keskmine sademete hulk on Türil suurem kui Vilsandil, sest a)Läänemerelt tekkiv sademe pilv “maandub” 30-60km kauguselt merest b) Türi asub metsalises piirkonnas,kus taimestik annab niiskust juurde
kalad või röövlinnud, näiteks valgepeamerikotkad, mõõkvaalad või merilõvid ning surevad omakorda mürgitusse. Nii jätkub nafta tõttu mereloomade toiduahela saastumine. LIKVIDEERIMINE Efektiivseid meetodeid naftareostuse likvideerimiseks pole veel leiutatud. Kui meri on vaikne, võib õlitõkkepoomide, kogumismattide ja käsnade abil õli kokku koguda. On olemas erilised korjelaevad, mis koguvad kokku naftaga reostunud veekihi. LIKVIDEERIMINE Erakordselt ohtlik on naftareostus külmades arktilistes piirkondades, kus sellest lendub või lahustub väga vähe. Kuna reostuse ennetamine on siiski märgatavalt odavam ja tõhusam kui selle koristamine, on õlisaaduste merresattumist püütud vähendada mitmete rahvusvaheliste lepete ja konventsioonide abil. KASUTATUD KIRJANDUS http://www.miksike.ee/documents/main/referaad http://et.wikipedia.org/wiki/%C3%95lireostus
võõrliigid, naftalekked, eutrofeerumine, ülepüük. Miks on naftalekked ohtlikud? Naftareostus laastab terveid rannikualasid. Kõige ohtlikumad on naftalekked veelindudele, kaladele ja nende kudemispaikadele. Linnud surevad, sest nad upuvad ja kaotavad kokkupuutes õliga lennuvõime. Kalad ja röövlinnud surevad mürgitusse ja nii jätkub mereloomade toiduahela saastumine. Kuidas olukorda parandada? Liikvel on korjelaevad, mis korjavad kokku naftaga reostunud veekihi. Tehtud on mitmeid rahvusvahelisi kokkuleppeid ja konventsioone. Loodud on jälgimisteenistusi, kus patrullitakse laevu. Hetkene olukord Läänemerel on Gotlandi ja Ölandi saare vahel avastatud triivimas 97 km pikkune naftalaik. Rootsi piirivalve hinnangul on meres vähemalt 25 tonni naftat või masuuti. Igal aastal sattub merre rohkem kui kolm miljonit tonni naftat, Läänemerre 50 000-100 000 tonni. Oluline hulk naftat ja õli satub merre
nahavähki ja kahj.nägemist. 14.Kuidas kogutakseH2S -kogutakse tõmbekapis.sest mürgine ,O2 -katseklaasis ja suu on üles poole ,SO2-tõmbkapis,sest mürgine ja põhi ülespoole ,sest kõige tugevam gaas. 15.Kuidas lahjendada kon.väävelhapet?Peene joana vette 16.Kuidas saab koguda gaase?Lämmastik-õhust veidi kergem klaas põhi ülespoole ,ammoniaak- õhust 2x kergem gaas klaasi põjhi ülespool,lämmastikooks.-mürgine ja peab olema tõmbe kapis. 17.Miks on vaja valget fosforit hoida veekihi all? On süttimis ohtlik. 18.Mis on tikupea koostisosad ? Punane fosfor on tikutoosi süütepinna põhil.koostis aine.Tiku hõõrumisel mõõda süütepinda tekkib veidi valget fosforit ,mis süttides süütab polema ka tiku. 19.Mis on silikageel?Mõõdukal kuumutamisel kaotab sültjas ränihappe sade järk-kärgult vett ,moodustades poorse ane mida nim.silikageeliks.Kas.ainete kuivatamiseks ja õhuniiskuse sidumiseks. 20.Mis on vesiklaas?Naatriumi ja kaaliumi silikaadi kon.vesilahus mida nim
· saab seepärast 2 korda vähem soojust · Teleskoobis on see Maast 2 korda väiksem punakas planeet · hästi vaadeldav iga 1517 aasta tagant suurte vastasseisude ajal · Marsi ja Maa pöörlemistelgede kalle on enam-vähem ühesugune · Marsil ilmnevad aastaajad ja kliimavöötmed · Atmosfäär koosneb peamiselt süsinikdioksiidist, lämmastikku ja argooni on kuni 2%, hapnikku 0,3%; veeaur, kui see kõik sadestuks Marsi pinnale, moodustaks vaid u 0,02 mm paksuse veekihi · Enne koitu võib Marsi taevas olla hõredaid pilvi. · Pooluste piirkonda katab kuni paarikümne meetri paksune valge tahke süsinikdioksiidi ehk süsihappelume kiht (need paistavad nn polaarmütsidena), mille all leidub ka vee jääd. · Enamik Marsi pinda meenutab punakat kivikõrbe · Marsi kuud Phobos (hirm) ja Deimos ( ahastus), arvatavasti juhuslikult Marsi külgetõmbejõu mõjupiirkonda sattunud asteroidid, on korrapäratu kujuga kaljurahnud.
20 mg/l. Sügavamates veekihtides, aeglase veevahetuse vöös, on nende komponentide sisaldus tunduvalt suurem. Ainsateks looduslikeks lahustuvateks ühenditeks meie pinnases on karbonaadid, eelkõige CaCO3 (kaltsiit) ja CaMg(CO3)2 (dolomiit), mis rikastavad vett kaltsiumi, magneesiumi ja vesinikkarbonaatioonidega. Põhjaveekihid Eestis Põhjavesi esineb kogu Eesti territooriumil. Enamasti on põhjaveekihid maapinna läheduses ja kergesti kättesaadavad. Kulukam on veekihi kasutuselevõtt aladel, kus veekiht asub sügaval vettpidavate setete või kivimite all nagu kohati LõunaEesti moreenkõrgustikel ja PõhjaEesti rannikualadel. · Kvaternaari veekihid levivad erineva geneesiga soo, tuule, jõe, mere, jääjärve, liustikujõe ja liustikusetetes. Enamik kasutatavast põhjaveest saadakse liiva ja kruusa levikualadel. Vesi liigub vettandvate setete poorides
Üle 10 erineva allotroobi Tähtsaid allotroope on kolm VALGE FOSFOR tetraeedrilised molekulid P4 alles 1000oC juures molekul laguneb PUNANE FOSFOR Pikad ahelakujulised molekulid Tuntud 7 erinevatvormi Levinuim amorfne punane fosfor MUST FOSFOR Kõige püsivam ja vähemaktiivsem Vähelevinud Saadakse valge fosfori kuumutamisel kõrgel temperatuuril OMADUSED Valge fosfor Keemiliselt väga aktiivne Õhus kergesti isesüttiv Pimedas helenduv Säilitatakse ja lõigatakse veekihi all Küüslaugu lõhnaga Tihedus 1,82 g/cm³ Sulamis- ja keemistemperatuur vastavalt 44 °C ja 287 °C OMADUSED Punane fosfor Punakaspruun pulber Vees ja orgaanilistes lahustutes lahustumatu Lõhn puudub Thedus 2,31 g/cm³ Sulamistemeratuur ülerõhul 593 °C ja sublimeerumistemperatuur 429 °C, Keemiliselt väheaktiivne Ei helendu Süttib alles kuumutamisel. OMADUSED Must fosfor Keemiliselt väheaktiivne Pole mürgine Tihedus 2,69 g/cm³ Sulamistemeratuur ülerõhul1000 °C
LIPIIDID 1. Mis on lipiidid? Hüdrofoobsete või osaliselt hüdrofoobsete looduslikku päritolu molekulide klass. Lihtlipiidid ja fosfolipiidid. 2. Milline on lihtlipiidide ehitus? Millal nad on tahked, millal vedelad? Lihtlipiidid- glütseroolist ja rasvhakkejääkidest koosnevad molekulid, nt rasvad, õlid ja vahad. Tähtsad energiaallikad ja –varud. Üksiksidemed = tahked(rasvad). Kaksiksidemed=vedelad(õlid) 3. Nimeta 4 lihtlipiidide ülesannet. 1)Varuaine- loomadel tavaliselt rasvkate, hülged,karud.Taimedes õlidena, nt seemned ja viljad, sihkvad. 2) Energiaallikas- kõige energiarikkamad toitained. 1g=9.3kcal täielikul lõhustamisel. 3)Ehitusmaterjal- fosfolipiididest rakumembraanid, kõiki rakke. Võimaldab luua vettpidava kaksikkihi. 4)Kaitse- koonduvad seseorganite ümber ja moodustavad mehaaniliste põrutuste eest kaitsva kihi. Rasvkude kaitseb välismõjude eest ka lihaseid ja veresoo...
**Hooaegadel on erinev temperatuur ja sademete hulk, mis mõjutab jõge. Suvel ja talvel on veetase tavaliselt madalam. Kevadel ja sügisel, kõrgem. 8. Mille tõttu muutub jõe voolusäng? Mis on soodid? -Jõe voolusänd muutub tänu jõe voolukiirusele -tänu setete kuhjumisele -erosiooni pärast -setete transpordile ***Soodid- jõest eraldunud sängi osa lammil. Kujuneb looklevate jõgede puhul kui jõgi murrab lookkaelast läbi. 9.Põhjavee liikumise kiirus maa sees sõltub: -veekihi langusest -kivimite veejuhtivusest V=k(h1-h2):d=ki 10. Rahvusvaheliste lepetega: -merekaitse üldlepingloodi 1970. a. selle eesmärk on vähendada mere reostamist -HELCOM- tegeleb veekaitse küsimustega -Gdanski konventsioonLoodi 1970. eesmärk- kalapüügi ja eluressurside säilitamiseks Läänemeres -Ramsari rahvusvaheline konventsioon eesmärk kaitsta märgalasid ja veelinde
vihmaks.( Õpilase teadus entsüklopeedia, The Concise Science Encyclopedia, lk 30 ) Sademed: vedelas või tahkes olekus vesi, mis langeb pilvedest ja sadestub õhust. Vihm, lumi, uduvihm, teralumi ja jäänõelad tekivad kihtsaju- ja kihtpilvedes, hoogvihm, rahe, jää ja lumekruup rünksajupilvedes. Kaste, hall, härmatis ning vedel ja tahke kirme moodustavad maapinna lähedal. Sademeid mõõdetakse sadememõõturi abil. Mõõtühik on millimeter ning arv väljendab veekihi paksust rõhtpinnal. Sademete hulk oleneb peamiselt kliimavöötmest, aastaajast ja reljeefist. Maailma sademete rohkeim paik on Indias Himaalaja mäestiku jalamil: aasta jooksul sajab seal keskmiselt 12 000 mm. Kõige vähem sajab Tsiilis Atacama kõrbes: aastakümnete jooksul ei saja seal üldse. Eestis sajab keskmiselt 500-700 mm aastas, kõige rohkem suve lõpus. ( Eneke 3, kirjastus "Valgus", lk 272 ) Sademete liigid:
samuti maailmamerre tagasi jõuab. 3.Milliste näitajate kaudu iseloomustatakse maailmamere vett? *temperatuuri kaudu, 92% veele langenud päikesekiirgusest neeldub ja 8% peegeldub *soolsuse, mis näitab 1 liitris vees lahustunud soolade massi grammides *tiheduse, suurim tihedus on pooluste lähistel *toodetud orgaanilise aine, fütoplanktoni hulga 4.Milline on maailmamere keskmine vee temperatuur, pindmise veekihi temperatuur ja temp. suurtes sügavustes? Maailmamere keskmine vee temperatuur on umbes 3,8 kraadi, pindmise veekihi temperatuur on pooluste lähedal negatiivne, kuni -1,8 kraadi, suurtes sügavustes umbes 4 kraadi. 5.Miks põhjapoolkeral on maailmamere vee temperatuur kõrgem kui lõunapoolkeral? Põhjapoolkeral pinnakihi temperatuur 3 kraadi kõrgem kui lõunapoolkeral, sest maismaal ja maailmamerel on erinev vahekord, llõunapoolkera polaaralade temp
Third level kust jõgi saab alguse. Fourth level Jõe lähteks võivad Fifth level olla allikas, soo, järv või veehoidla, sulav liustik jne. Jõe valgla on maa-ala, millelt vesi sellesse jõkke voolab. · Jõe voolukiirus on jõe veekihi liikumise kiirus, mis sõltub jõe langust. Mõõdetakse m/s või km/t, mõnikord dm/s. · Jõe lang on mingi jõelõigu pikkuse ja selle languse suhe. Mõõdetakse m/km kohta. · Jõe langus on jõe lähte ja suudme absoluutse kõrguse vahe meetrites. Juga on langeva veega vooluveekogu lõik. - Juga erineb kosest selle poolest, et kose vesi ei lange, vaid voolab mööda jõesängi. Kosk on väga suure languga vooluveekogu lõik. -
Joonis 4. Põhjaveetase ja sademed Kevadisest sulaajast tulenevalt on aprillis ja mais põhjaveetase kõrge, üle meetri maapinnast kohati isegi 35 cm. maapinnast. Juunist septembrini on põhjaveetase madalal, kõige kuivemal ajal 1,8 meetrit maapinnast. Suuremaid sadusi, mis ületavad 40 millimeetrise veekihi piiri on sellel ajal mitu aga see vesi põhjavette ei jõua, sest kasutatakse ära taimede poolt ja toimub evapotranspiratsioon. Joonis 5 Niiskuse tase sügavuse kasvades 15. mai ja 13. juuni
Pealispinnal on kaks eristuvat maastikutüüpi : heledavärvilised nooremad alad tumedavärvilised löögikraatrid Tal on ainukese kuuna oma magnetväli. Ganymedesel on väga hõre atmosfäär, kuna seal lõhustab päikesevalgus jääpinna veemolekule vesinikuks ja hapnikuks. Kalliste Pind on jäine, läbimõõt umbes 100 kilomeetrit ja täis pikitud kraatreid. Selle all on soolarikka veega ookean. Veekihi paksus 10 kuni 300 km. Pealispind on jää ja kivimite segu ning esineb mitmeid maastikutüüpe. Kallistol on kaks silmatorkavat pinnamoodustist : Valhalla ja Asgard. Seal on väga hõre atmosfäär, mis sisaldab peamiselt süsihappegaasi.
Naftatöötlemistehases eraldatakse naftast fraktsioonid nagu gaasid (butaan ja Naftareostuse likvideerimine Efektiivseid meetodeid naftareostuse likvideerimiseks pole veel leiutatud. Soodsate ilmastikutingimuste puhul võib naftat kokku koguda naftatõkkepoomide, kogumismattide ja käsnade abil. Ebasoodsate ilmastikutingimuste puhul on likvideerimine keeruline. Olemas on erilised korjelaevad, mis koguvad kokku naftaga reostunud veekihi. Naftareostuse mõju Loomadele Sagedane probleem on õlikatk, mille tagajärjel hukkub palju linde. Surnud linnud on mürgine suutäis rebastele ja merikotkastele. Naftareostuse tagajärjel võivad hukkuda kalade mari ja maimud. Tekkida võib väärarendeid, maksa- ja sugunäärmekahjustusi. Naftareostuse mõju inimestele Kalade surma tõttu jääb kalade arv väikeseks ja reostuse piirkondades ei saa enam kala püüda. Nafta võib jõuda ka põhjavette
paatina koostis ning selle tekitamise viis on õigesti valitud. Linnades, mis asuvad tööstuspiirkonnas või mere ääres, ei soovitata kasutada karbonaatiooni sisaldavaid paatinasid, kuna see võib kergesti asenduda sulfaatiooniga (mis tuleb õhust). Niisugusel juhul oleks parem kasutada kihti, mis sisaldab alustelist vasksulfaati või -nitraati (tugevalt happelised soolad). Et kaitsta rannikupiirkondade monumente, lisatakse paatina koostisesse kloriidioone. Veekihi olemasolul võib kloriidioon käituda korrodeeriva tegurina. Pronksi pinnale tekib õhus püsiv heleroheline kiht, mis kaitseb ülejäänud pronksi oksüdeerumise eest. Niisugust kihti nimetatakse atakamit'iks. Pronksskluptuuride restaureerimine plii ja tina sulamiga Lõhesid pronksskulptuurides pitseeritakse kinni tavaliselt plii ja tina sulamiga jootmetalliga. Seda kasutatakse, et kaitsta monumente lõhenemise ja korrosiooni eest. Kuna
muutumine keerukam. Kui planeet asub orbiidil Päikesele lähemal, võib troopikavöötmes olla suvepäevadel kuni 25 °C, kuid aasta keskmine temperatuur on päeval paarkümmend, öösel 100 kraadi alla nulli. Atmosfäärirõhk Marsi pinnal on võrreldav õhurõhuga 35 km kõrgusel maapinnast. Atmosfäär koosneb peamiselt süsinikdioksiidist, lämmastikku ja argooni on kuni 2%, hapnikku 0,3%; veeaur, kui see kõik sadestuks Marsi pinnale, moodustaks vaid u. 0,02 mm paksuse veekihi. Enne koitu võib Marsi taevas olla hõredaid pilvi. Enamik Marsi pinda meenutab punakat kivikõrbe. Heledamad alad, nn. mandrid, on keskmiselt 3 km kõrgemad tumedatest nn. meredest. Mandritel on meteoriidikraatreid rohkem kui meredel, järelikult on viimased tekkinud hiljem. Väiksemad kraatrid (läbimõõt alla 3 km) on tuulte ja liivatormide mõjul tasandunud. Mäeahelike ja orgude kõrguste vahe küünib 14 km-ni. Marsil asub Päikesesüsteemi kõrgeim mägi, kustunud
Hõõrdejõudu vähendas kindlasti vesi, mis sattus kinga ja tsemendi vahele. Hõõrdejõudu vähendavaks teguriks võib lugeda erineva viskoossusega vedelikke (õlikiht, veekiht, erinevad segud). 3) Miks on jäistel teedel ohtlik sõita? Autojuhtidele on ohtlikud teed, mida katab jää, sest jääl on madal sulamistemperatuur (0 kraadi juures vesi külmub ja samas sulab) ja seetõttu sulab jää kiiresti ning tekitab selle peale veekihi. Veekiht võib tekkida ka sadetega nagu näiteks vihm, lumi. Jää paneb sulama veel ka see, kui auto raskusjõud ja hõõrdejõud autorehvide ja jäise tee vahel tekitavad soojust. Selle tulemusena on lohukesed vett täis. Kui rehvi kiiresti vastu maad surutakse, põrkub see veega ja ei suuda lohukestesse tungida, nii muutub teepind suhteliselt siledaks, kaovad ka väljaulatuvad mügarikud, kuna vesi on nendega tasa. Õhukene jääkiht muudab jää pinna
112332 Tallinn 2014 Lipiidide eraldamine ja hüdrolüüs 1. Lipiidide eraldamine Analüüsitavaks prooviks oli räim, uuritava proovi mass oli 1,33g. Lipiidide eraldamiseks lisasime 27 ml kloroform:metanool (2:1) segu, homogeniseerisime kudet 2 minutit ning filtreerisime paberfiltriga. Filtrimise teel saime 23 ml lahust, millele lisasime 4,6 ml 0,9% NaCl lahust. Loksutasime, lasime kihistuda ning eemaldasime veekihi. Alles jäi 16 ml kloroformi lahust, millele lisasime 4 ml vesi:metanool (1:1) segu, loksutasime, lasime kihistuda (paremaks lahutamiseks kasutasime tsentrifuugi) ning eemaldasime veekihi. Saadud kloroformilahuse kuivatasime Na2SO4-ga. Filtreerisime lahuse paberfiltriga ning kasutades vaakumrotatsioonaurutit roteerisime solvendi pealt ära. Kolbi jäänud sademe kaalutis oli 0,0438g=43,8 mg, arvestame, et lipiide oli ~40 mg. 2. Lipiidide hüdrolüüs
eraldunud looget, mis moodustab iseseisva veekogu nim soodiks. Delta on alal, mis on jõesetetest ummistunud ning milles on palju jõesänge, mis suurveeajal üleujutatakse. 10.Selgita põhjavee teket, paiknemist ja liikumist. Põhjavesi tekib peamiselt inflitratsiooni teel, küllusevööndis, kus pinnas on väga poorne. Põhjavesi võib pakneda mõnest sentimeetrist kuni mõnekümne meetrini. Põhjavee liikuvus sõltub veekihi langust ja kivimite veejuhtivusest. Põhjaveee sügavust ja kiirust iseloomustab filtratsioonimoodul. 11.Too näited eri tegurite mõjust sademetevee imbumisele põhjavette. Hoonestus, takistab imbumist läbi maapinna. Palju vett pumbatakse välja, mis mõjutab üldist põhjaveereziimi. Imbumisvesi lisaks kannab põhjavette ka reoaineid-mis pärinevad prügilatest, sõnnikuhoidlatest või purunenud reoveetorust. Pinnase materjalist sõltub
Meetodid ning tehnoloogia sõltuvad olulisel määral kliimatingimustest ning veetemperatuurist. Tormine meri võib naftalaigu laiali ajada ning kiirendada selle lendumist ja hajumist, ent võib samuti tekitada naftast ja veest koosneva segu, mis laguneb raskemini kui puhas nafta. Samuti segab tuul tihtipeale korjetöid. Kui meri on vaikne, võib õlitõkkepoomide, kogumismattide ja käsnade abil õli kokku koguda. Samuti on olemas erilised korjelaevad, mis koguvad kokku naftaga reostunud veekihi. Väiksemate reostusjääkide neutraliseerimiseks võib kasutada vastavaid kemikaale, mis lagundavad naftajäägid väikesteks osakesteks emulsiooniks, mis laguneb mingil määral edasi meres elavate bakterite toimel. Erakordselt ohtlik on naftareostus külmades arktilistes piirkondades, kus sellest lendub või lahustub väga vähe. Kuna reostuse ennetamine on siiski märgatavalt odavam ja tõhusam kui selle koristamine, on
Kaugus Maast: 55400 mln km Läbimõõt: 6750 km Aasta pikkus: 687 Maa päeva Ööpäeva pikkus: 24 h 37 min 22,67 sek Pinnatemperatuur: +25 kuni 125 kraadi Gravitatsioon: u 40% Maa omast Esimene kosmiline kiirus: 3,6 km/s Paokiirus: 5,0 km/s Nimetus vanadelt roomlastelt Punakas värv tuleneb vett sisaldavatest rauaoksiididest Atmosfäär Hõre 95% süsinikdioksiid Lämmastikku ja argooni kuni 2% Hapnikku 0,3% Veeaur moodustaks 0,02 mm paksuse veekihi Rõhk muutub 600650 Pa piires Temperatuur 73 kuni +16°C piires 80 kg kaaluv inimene on Marsil vaid 30 kg raske Marsil raskusjõud 2,7 korda väiksem Soodustab hiiglaslike taimede ja loomade arengut Vastasseisud Orbiit on ellips, mitte ringjoon Vastaseisud u. 23 aasta järel Päike, Maa ja Marss umbkaudu ühel sirgel Nn. suur vastasseis iga 1517 aasta järel Maast alla 60 miljoni kilomeetri Suurim kaugus Maast kuni 400 miljonit kilomeetrit Marsi pind
Tagajärgede likvideerimine Efektiivseid meetodeid naftareostuse likvideerimiseks pole veel leiutatud. Meetodid ning tehnoloogia sõltuvad olulisel määral kliimatingimustest ning veetemperatuurist. Üheks heaks ning praktikas juba läbiproovitud seireviisiks on osutunud randa uhutud lindude loendused, mis algasid paljudes maades 1972. aastal. On olemas erilised korjelaevad, mis koguvad kokku naftaga reostunud veekihi. 4 KASUTATUD KIRJANDUS 1. R. Harlow S. Morgan "Ohustatud loodus" 2. Eesti Entsüklopeedia 3. www.miksike.ee 4. http://et.wikipedia.org/wiki/Nafta 5
Selle miinuseks on see, et seda saab kasutada ainult 0-kraadi ja lume sajuga. Nende suuskadega suutis A.V edestada Liberecis ka ülejäänud konkurente. Libisemismäärded Suusad paneb lumel liikuma imeõhukene veekile, mis tekib hõõrdejõu mõjul vallanduva soojusenergia tõttu suusapõhja ja lume vahele. Kui suusk libisema lükata, siis suusapõhi tekitab lumekristallide vastu hõõrudes soojusenergiat, mis paneb kristallid sulama ja seeläbi tekitab veekihi. Suusk libiseb lumel ainult veekile olemasolul. Mida külmel ja kuivem on lumi, seda õhem on liikumisel tekkiv veekile ja seda kehvemini suusk libiseb. Pidamismäärded(kliister) Kliister määrdeid kasutatakse üldiselt plusskraadidega, äärmisel juhul ka külmaga, kui lumi on teraline. Võistlusmäärded(libisemine) Tänapäeval on väga tuntud libisemis määrded nn. Pulber, Keel, Klots. Need lisatakse parafini kihtide peale. Tekkitavad pakse veekile. Määrimine võistlusteks §
liigtoitelisuse staadiumis areneda kiirenevalt isegi siis, kui toitesoolakoormus valgalalt on viidud miinimumini. Rikkalik vee- ja kaldataimestik ja põhjasetetest vabanev fosfor võivad olla küllaldased järvesisese aineringe reguleerimiseks ja järve ökosüsteemi muutmiseks inimestele ja kaladele vähesobivaks või koguni kasutamiskõlbmatuks. Inimese jaoks muutub järv väheatraktiivseks, kui üle 50% järvepinnast on kaetud taimestikuga ja mudakiht järve põhjas ületab paksuselt vaba veekihi. Paljudele kalaliikidele muutub samadel põhjustel järv elamiskõlbmatuks talvise ja/või hilissuvise hapnikupuuduse tõttu. Merevee taseme tõus Kliima soojenemine tingib vee paisumise soojenedes ja ka jääliustike ja mandrijää sulamist. 20. sajandi jooksul on maailmamere keskmine veetase tõusnud 10-20 cm. Veetaseme tõus suurendab ohtu üleujutustele. Veetaseme tõus võib põhjustada ka tugevaid torme. Rannikualadel põhjustab kõrgenenud veetase erosiooni
· Üleujutused: merevee ootamatu tõus, kõrgmäestikud, tugevad hoovihmad, linnastumine, tuul 20. Nimeta jõesängi protsessid! · Ülemjooks- põhjaerosioon · Keskjooks- küljeerosioon (soot, põrkvee, koolmekoht) · Alamjooks- tasandik Üleujutused tekivad kesk- ja alamjooksul 21. Põhjavee tekkimine ja millest see sõltub? · Kivimite veejuhtivus · Veekihi langus · Kivimite poorsus · Sõltub kivimite vee juhitavusest ja pinnase langusest 22. Kuidas inimene võib kahjustada põhjavett? Kaevandused, karjäärid, liigtarbimine, reoveed
kasutatud kütust võib ladustada. Viimasest tuleneb aga lõpphoidla ruumala - ja mida suurem ruumala, seda kallimaks muutub hind. Kõrgaktiivsed jäätmed (HLW) avatud kütusetsüklis kogu kasutatud tuumkütus või suletud tsüklis selle peamised ümbertöötlemisjäätmed sisaldavad 95% kõikide jäätmete radioaktiivsusest, seejuures moodustab nende ruumala ainult 3%. Tavaliselt hoitakse ülimalt radioaktiivset kasutatud kütust eribasseinis paksu veekihi all või massiivsete betoonseintega kuivhoidlas ja lastakse tal umbes 5 aastat radioaktiivselt laguneda enne kui kütus ümbertöötlemisele saadetakse. Radioaktiivsete jäätmete käitlemise printsiibid. Rahvusvaheline Aatomienergiaagentuur IAEA (International Atomic Energy Agency). The Principles of Radioactive Waste Management. Inimese tervise kaitse. Radioaktiivseid jäätmeid käideldakse viisil, mis tagab inimese tervise kaitse vastuvõetaval tasemel.
tekib heeliumi tuum * Termotuumareaktsioonide käigus kiirgub tähtedelt tohutu hulk energiat (soojust ja valgust). *13.Tuumkütuse tsükkel · Kaevandamine ja eraldamine · Konversioon · Rikastamine · Rekonversioon · Tuumkütuse valmistamine · Tuumareaktorid ja teenindus · Kasutatud tuumkütus · Ümbertöötlemine *14.Radioaktiivsed jäätmed.Kasutatud tuumkütus * ülimalt radioaktiivset kasutatud kütust hoitakse eribasseinis paksu veekihi all või massiivsete betoonseintega kuivhoidlas *maa-alused lõppladustuspaigad
Poorses keskkonnas liikudes puhastub põhjavesi mikroorganismidest suhteliselt kiiresti. Põhjavee reostus õlisaaduste ja fenoolidega Põhjavee reostus erinevatest allikatest pärit õlidega on väga levinud. KirdeEesti põlevkiviõlitööstuste ja jäätmemägede ümbruses on põhjavesi reostunud põlevkiviõli ja fenoolidega, KohtlaJärvel ning Kiviõlis kokku ligi 10 ruutkilomeeril. Lisaks maapinnalähedase Ordoviitsiumi veekihi reostumisele, on KohtlaJärvel reoained kohati levinud ka allpool paiknevasse OrdoviitsiumiKambriumi veekihti. Suured reostuskolded paiknevad endiste sõjaväelennuväljade ja kütuseterminaalide ümbruses. Tapa lennuväljal on 16 km2 suurune ala olnud petrooliga reostunud, Ämari lennuvälja ümbruses 2,4 km2. Suured katlamajade kütusehoidlate avariid on toimunud Tapal (Veduridepoo), Rakveres (Moonaküla), Kärdlas (Ümarmäe),Arukülas jm.
Lõhkainete tootmine, sealhulgas ka paljude orgaaniliste ainete valmistamisel. Lämmastik looduses Äikese ajal tekkiv NO oksüdeerub ja muutub õhuniiskuse ja hapniku toimel lämmastikhappeks tekkinud HNO3 sajab vihmana alla Fosfor lihtainena · Omadused: 1. Valge fosfor koosneb üksteisega nõrgalt seotud kolmnukrse püramiidi kujulistest molekulidest 2. mürgine 3. väga süttimisohtlik 4. tuleb hoida suletud purgis veekihi all 5. helendab pimedas 6. saadakse fosforiaurude jahutamisel 7. seismissek muundub punaseks fosforiks 1.Punane fosfor on kihilise ehitusega P4 püramiid 2. käitub oksüdeerujana 3. tikutopsi süütepinna põhiline koostis Fosfor (V) oksiid ja ortofosforhape 1. fosfor(V) oksiid on happeline 2. reageerimine astmeliselt lõppsaadus ortofosforhape (H3PO4) P3O10 + 6 H2O = 4H3PO4 Orto fosforhape H3PO4 1. keskmise tugevusega hape 2
Meetodid ning tehnoloogia sõltuvad olulisel määral kliimatingimustest ning veetemperatuurist. Tormine meri võib naftalaigu laiali ajada ning kiirendada selle lendumist ja hajumist, ent võib samuti tekitada naftast ja veest koosneva segu, mis laguneb raskemini kui puhas nafta. Samuti segab tuul tihtipeale korjetöid. Kui meri on vaikne, võib õlitõkkepoomide, kogumismattide ja käsnade abil õli kokku koguda. Samuti on olemas erilised korjelaevad, mis koguvad kokku naftaga reostunud veekihi. Väiksemate reostusjääkide neutraliseerimiseks võib kasutada vastavaid kemikaale, mis lagundavad naftajäägid väikesteks osakesteks emulsiooniks, mis laguneb mingil määral edasi meres elavate bakterite toimel. Erakordselt ohtlik on naftareostus külmades arktilistes piirkondades, kus sellest lendub või lahustub väga vähe. Kuna reostuse ennetamine on siiski märgatavalt odavam ja tõhusam kui selle koristamine, on õlisaaduste merresattumist püütud vähendada
Meetodid ning tehnoloogia sõltuvad olulisel määral kliimatingimustest ning veetemperatuurist. Tormine meri võib naftalaigu laiali ajada ning kiirendada selle lendumist ja hajumist, ent võib samuti tekitada naftast ja veest koosneva segu, mis laguneb raskemini kui puhas nafta. Samuti segab tuul tihtipeale korjetöid. Kui meri on vaikne, võib õlitõkkepoomide, kogumismattide ja käsnade abil õli kokku koguda. Samuti on olemas erilised korjelaevad, mis koguvad kokku naftaga reostunud veekihi. Väiksemate reostusjääkide neutraliseerimiseks võib kasutada vastavaid kemikaale, mis lagundavad naftajäägid väikesteks osakesteks emulsiooniks, mis laguneb mingil määral edasi meres elavate bakterite toimel. Erakordselt ohtlik on naftareostus külmades arktilistes piirkondades, kus sellest lendub või lahustub väga vähe. Kuna reostuse ennetamine on siiski märgatavalt odavam ja tõhusam kui selle koristamine, on õlisaaduste merresattumist püütud vähendada
· ülemiste veepuhastusjaam toodab ca 60 000 tonni vett päevas · kloreerimise asemel saab kasutada osooni PÕHJAVESI · põhjavesi moodustab 1% maailma veevarudest · hüdrogeeoloogia - teadus põhjaveest ja veekihtidest, nende säästlikust kasutamisest ja kaitsest. · põhjavesi ei sisalda patogeenseid mikroobe · põhjaveevaru- vee kogust mida lubatakse veehaarete abil kasutusele võtta, tagades vee heaolu säilimise · põhjaveeresurss- veekihi või veeladestiku pikaajaline toitumismäär, millest on lahutatud pinnaveekogude ökoloogilise kvaliteedi säilitamiseks vajalik vooluhulk · eesti alale langevatest sademetest läheb 10% põhjavee toiteks · kõige intensiivsem toitumine- Pandivere kõrgustik · põhjavee toitumisel on oluline osa põllumaadel ja seal moodustunud põhjavee kvaliteedil · põhjaveevarukasutus määratakse ära kindlate dokumentidega
sademeid mitmekordselt - Keskmisest madalam on soolsus ekvatoriaalvööndis, kus on palju sademeid ja aurumine väiksem, sest õhuniiskus on kõrge - Ka põhjapoolkera põhjapoolsematel aladel ning arktilistel alades on soolsus väiksem, põhjuseks: 1. Veerohkete jõgede suur hulk 2. Liustike sulaveed Hoovused - Ookeanide ja merede pindmise veekihi horisontaaset liikumist nimetatakse hoovusteks - Liikumiskiirus 1-8 km tunnis Hoovused jagunevad 1. Pinnahoovused - Triivhoovused - Tekivad püsivalt ühes ja samas suunas puhuvate tuulte mõjul, jätkavad liikumist ka siis kui väljuvad neid tekitanud tuulte mõjusfäärist ja hääbuvad alles pikkamisi - Näiteks Atlandi ookeanis: Põhjapassaathoovus, Golfi hoovus
kümmekonna minuti jooksul ning mille epitsentrid paiknesid enam-vähem ühes 400-500 kilomeetri pikkuses reas piki murranguvööndit. Osa tekkinud lainest oli suunatud otse Jaapani poole. Hiidlained, mis purustasid kõik oma teel piki enam kui 200 kilomeetrist rannikuriba, tabasid Tōhoku piirkonda üksnes paarkümmend minutit pärast maavärina peamisi tõukeid. Maale paiskuva veemassi paksus oli mitmetes paikades kuni kümme meetrit. Nõnda määratletud veekihi paksus on pinnalainete kõrguse analoog. Tsunami puhul ei ole sageli võimalik kasutada tavalisi pinnalaineid või tõusu-mõõnalaineid iseloomustavaid suurusi. Mitmeid tsunami omadusi, eriti selle kõige ohtlikumate aspektide kujunemist, saab siiski teatavates piirides iseloomustada lineaarse laineteooria abil (vt Tarmo Soomere artiklit „Märatsev meri: Kagu-Aasia tsunami õppetunnid” 2005. aasta teises Horisondis).
meandreerumine · Haudmik (järsuveeruline tasase põhjaga nõgu) · Koolmekoht - Jõe või muu veekogu madalam koht, mida saab jalgsi, ratsa või sõidukiga ületada. · Soot (jõest eraldunud vana looge). 28) Delta kuju ja suurus sõltub: · Jõe voolu hulgast. · Kaasa kantud setete hulgast. · Lainetuse iseloomust · Hoovustest. · Tõusust ja mõõnast. 30) Põhjavesi Maakoore ülaosa kivimite ja setete poorides ning lõhedes olev vaba vesi. Põhjavee liikumise kiirus maa sees sõltub veekihi langust ja kivimite veejuhitvusest. Kui põhjavesi jõuab suurele sügavusele või on tegemist vulkaanilise piirkonnaga, kujunevad maa sisesoojuse mõjul termaal- ehk kuumad veed. Kuna kõrgema temp. korral on ainete lahustumine vees suurem kui madalal temp., soos on termaalveed ka kõrgema mineralisatsiooniga. Mineraalveed kujunevad 400-500 m sügavusel paiknevates põhjaveekihtides. Põhjavee väljapumpamiseks rajatakse puurkaeve.
Infiltratsioon on sademe- või pinnavee imbumine pinnasesse või aluspõhjakivimite pooridesse ja pragudesse. Aeratsioonivöönd on maakoore ülemine, maapinnast põhjavee pealispinnani ulatuv osa, mille poorides on nii õhku kui vett. Küllastusvööndiks nimetatakse maakoore osa, kus kivimites olevad poorid ja tühimikud on täitunud veega ning on kujunenud põhjaveekiht. 17. Millest sõltub põhjavee liikumise kiirus maa sees? Veekihi langust(kihi kallak) ja kivimite veejuhtivusest. 18. Kuidas tekivad termaalveed? Termaalveed kujunevad: kui põhjavesi jõuab suurele sügavusele või on tegemist vulkaanilisega piirkonnaga, kujunevadki maa sisesoojuse mõjul termaalveed. 19. Kuidas kujuneb alanduslehter? Alanduslehter kujuneb suure veevõtu korral, kaevu ümber, kus sügavamate kaevude jaoks vett veel jätkub, kuid madalamate jaoks enam mitte. Ka veetaseme alandamine kaevetööde tegemisel
Põhjaveevaru on jaotunud ebaühtlaselt maapinnalähedaste ja sügavate põhjaveekihtide vahel. Vabariigi põhiliseks joogiveeallikaks on mage põhjavesi, mis Lõuna- ja Kesk-Eestis on seotud kvaternaari, ülem-devoni, ülem-keskdevoni, keskdevoni, siluri-ordoviitsiumi ja ordoviitsiumi-kambriumi ja kambriumi-vendi veekompleksi või -kihiga. Enamasti tuleb Eesti põhjavett joogiveeks kasutamiseks töödelda. Maapinnalähedase veekihi põhjaveevaru korral, mis enamasti on reostuse eest looduslikult kaitsmata, on tähtis veehaarde sanitaarkaitseala kehtestamine ja vajalike veekaitsemeetmete rakendamine veehaarde ümbruses. Veeettevõtte, s.t vee kasutaja seisukohalt on oluline, et põhjaveevaru määramine tagaks vajaliku vee koguse ja kvaliteedi säilimise varu kehtivusperioodil. Piisava veevaru puudumise korral on liivaaladel võimalik põhjaveevaru täiendada pinnavee arvel, luues nii põhjavee tehisvaru
Merevee tiheduse arvutamiseks on tänapäeval välja töötatud küllaltki täpsed empiirilised valemid. Teatud eeldustel on võimalik arvutada tihedus lihtsustatud valemite abil, nagu näiteks Lineikini valem: ( T , S , p ) = 1 + 10 -5 ( 6.89T - 0.918T 2 - 0.39TS + 82 S + 5 10 -3 P ) (5.5) Stratifikatsioon.Ookeanis on tavaliselt püsiv kihistus (stratifikatsioon) tihedamad veekihid paiknevad kergematest allpool. Juhul, kui mingi häirituse tõttu satub kergem veeosake tihedama veekihi alla, hakkab mõjuma Archimedese jõud ja veeosake liigub tagasi üles. Tulenevalt tiheduse vertikaalsest jaotusest on võimalikud hüdrostaatilise stabiilsuse jaoks 3 varianti.1Stabiilses kihis tihedus kasvab merepõhja suunas, N 2 > 0 ja veeosakese liikumise võrrandi (5.13) üldlahendiks on z ( t ) = A e iN t + B e -iN t = a cos Nt + b sin Nt , mis kujutab endast veeosakese võnkumisi tasakaalu 2
temperatuuri muutumine keerukam. Kui planeet asub orbiidil Päikesele lähemal, võib troopikavöötmes olla suvepäevadel kuni 25 °C, kuid aasta keskmine temperatuur on päeval paarkümmend, öösel 100 kraadi alla nulli. Atmosfäärirõhk Marsi pinnal on võrreldav õhurõhuga 35 km kõrgusel maapinnast. Atmosfäär koosneb peamiselt süsinikdioksiidist, lämmastikku ja argooni on kuni 2%, hapnikku 0,3%; veeaur, kui see kõik sadestuks Marsi pinnale, moodustaks vaid u. 0,02 mm paksuse veekihi. Enne koitu võib Marsi taevas olla hõredaid pilvi. Pooluste piirkonda katab kuni paarikümne meetri paksune valge tahke süsinikdioksiidi ehk süsihappelume kiht (need paistavad nn. polaarmütsidena), mille all leidub ka vee jääd. Enamik Marsi pinda meenutab punakat kivikõrbe. Heledamad alad, nn. mandrid, on keskmiselt 3 km kõrgemad tumedatest nn. meredest. Mandritel on meteoriidikraatreid rohkem kui meredel, järelikult on viimased tekkinud hiljem.
(ühega toetades korki ning teisega kraani). Samal ajal jälgides, et kork ja kraan oleksid suunatud iseendast kui ka kaasõpilastest eemale. Aeg-ajalt pöörasime jaotuslehtri kraanipoolset otsa ülespoole, et tekkinud ülerõhku, kraani ettevaatlikult avades, välja lasta. 8. Asetasime jaotuslehtri ettevaatlikult tagasi rõngale ja eemaldasime korgi, et jaotuslehtris ei tekiks vaakumit ning vedelik sealt kraani kaudu välja saaks. 9. Lasime alumise kihi ehk veekihi ja 1-2 tilka orgaanilisest kihist jaotuslehtri all olevasse keeduklaasi. 10. Ülejäänud orgaanilise kihi ehk ekstrakti ehk planaarkromatograafia proovi lasime Eppendorfi tuubi. Taimelehtedes leiduvate värvainete eraldamine planaarkromatograafilisel meetodil: 1. Valmistasime elueerimisnõusse (siin keeduklaas) heksaanist ja etüülatsetaadist (suhtes 3:1 ehk ~3ml heksaani ja ~1ml etüülatsetaati) eluendi. Jälgisime, et eluenti oleks
mügarbakterid . Lisaks sellele seotakse lämmastikku ka tööstuslikult. ( Haberi protsessis ) Fosfor lihtainena Fosfori mitmetest allotroopsetest teisenditest on tuntumad valged ja punane fosfor. Valge fosfor koosneb üksteisega nõrgalt seotud kolmnurkse püramiidi kujulistest molekulidet. Valge fosfor on keemiliselt küllaltki aktiivne, mürgine ja väga süttimisohtlik. Sellepärast tuleb teda hoida suletud purgis veekihi all . Punane fosfor on kihilise ehitusega , koosneb väga paljudest omavahel liitunud P4 püramiididest. Reaktsioonivõrrandites märgitakse punast fosforit enamasti lihtsalt sümboliga P . PUNANE FOSFOR VALEM : Pn( polümeer ) FÜÜSIKALISED OMADUSED : tumepunane tahke aine,ei lahustu vees ega orgaanilistes lahustites. KEEMILISED OMADUSED : keemiliselt väheaktiivne,süttib kuumitamisel ( üle 25o C ), ei helenda. FÜSIOLOOGILINE TOIME : ei ole mürgine VALGE FOSFOR VALEM : P4
veekihte. AERATSIOONIVÖÖND maakoore osa, kus koos veega esineb kivimites ka õhku, ülemine pinnakatte osa, kus põhjevee tase kõigub Sademete hulgaga Pinnakatte materjali omadustest (kui suured poorid, näiteks jäme kruus või liiv, siis põhjavee tase madal, kui savine pinnas, siis poorid väikesed ja vesi tõuseb kõrgele) KÜLLASTUSVÖÖND Maakoore osa, kus kivimi poorid on täidetud veega ja on kujunenud kindel põhjaveekiht. PÕHJAVEE LIIKUMISE KIIRUS maa sees sõltub veekihi langust ja kivimite veejuhtivusest. Veejuhtivust väljendatakse filtratsioonimooduli k kaudu (meetrit ööpäevas), mille väärtused võivad sõltuvalt setete ja kivimite koostisest erineda miljoneid kordi. Põhjavee lang i avaldab vee liikumisele samasugust mõju nagu jõelõigu lang jõevee voolamisele, mida suurem on lang, seda kiiremini saab vesi kivimites liikuda, v=ki. ALANDUSLEHTER igast suunast kaevu poole alaneva põhjavee tasemega ala. Suure veevõtu
¼-kivisein 40 min Müraisolatsiooniindeks 1-kivisein, õõnestellis ja -plokk 56 dB ½-kivisein 48 dB ¼-kivisein 44 dB Kasutusohutus ei esitata erinõudeid Hügieenilisus, tervise- ja keskkonnaohutus ei ohusta tervist ega keskkonda. Veepidavuse nõuet silikaattellisele ühegi maa standardites ei esitata. Spetsiaalselt korraldatud katsed näitasid, et 150 mm veekihi all hoides ilmusid esimesed märjad laigud tellise pinnale 88 tunni möödudes, esimesed veetilgad mitte varem kui 130 tunni möödudes. Võrdluseks katusekividega, millel veepidavus on kõige olulisem näitaja, jälgitakse veetilga ilmumist katsetatava toote pinnale 20 tunni möödudes katsetamise algusest (EVS-EN 539-1:1994 ,,Keraamilised katusekivid ülekattega laotistele. Füüsikaliste näitajate määramine. Osa 1. Veepidavusteim"). Silikaatkivi on olemuselt raske materjal
annaabi.ee 
