* põllumajandusreostus jõuab jõgede kaudu merre * intensiivne laevatööstus (õnnetused tankeritega) * meresügavustesse maetud mürkained * kliima soojenemine Tagajärjed: * väheneb mere ökosüsteemi liigiline koosseis * vähenevad kalavarud mõju inimese toidulauale * mürkained jõuavad mööda toiduahelat ka inimeseni * rannikualad reostuvad, mõju turismile * vetikate vohamine, oht inimese tervisele * korallide hävimine 5. Jõgede äravool, veedefitsiidi ja võimalike üleujutuste põhjused, t agajärjed ning majanduslik mõju * Vooluveekogud, so ojad ja jõed kulutavad ja kuhjavad pinnavorme ning kujundavad Maa pinnamoodi. * Vooluveekogud jagunevad ajutisteks (paar nädalat kuni paar kuud) ning alatisteks (voolavad aasta ringi). * Mida kauem vooluvesi oma sängi kulutab, seda selgemalt kujuneb välja jõe kuju lähtest suudmeni ehk pikiprofiil. Äravoolu mõjutavad klimaatilised tegurid: 1) Sademete iseloom
27.Maailmamere reostumine: Tööstuse ja linnade reovesi.Heitveed. Reostamine naftaga või selle saadustega. Kõige rohkem naftareostusi põhjustavad tankerite avariid. Osa veeelustikust hävineb.Nafta mõju võib veeelustikule mõjuda kaua.Joogivee reostamine jne. Kõige tähtsam,miks peaks maailmamerd kaitsma on veeelustiku pärast. 28.Jõgede äravoolu mõjutavad tegurid: Jõe veereziim, vooluhulga suurus, kliima, temperatuur. Veedefitsiidi põhjused: Liigne auramine. Üleujutuste põhjused: Merevee ootamatu tõus, suur sademete hulk, linnade kasv(kanalisatsiooni suunamine jõgedesse) Tagajärjed: suured üleujutused, ehitiste kahjustamine jne. 29.Põhjavee kujunemine: Sdemete vesi imbub põhjavette. Kivimite ja setete veelised omadused sõltuvad eelkõige poorsusest. Oluline on teada ka kivimite veejuhtivust. Põhjavee alanemise ja reostumise põhjused: Inimtegevus, intensiivne väljapumpamine, kaevandamine. Tagajärjed:
Intensiivne laevaliiklus ja õnnetused tankeritega Meresügavustesse maetud mürkained Kliima soojenemine Tagajärjed: Väheneb mereökosüsteemi liigiline koosseis Vähenevad kalavarud Mõju inimese toidualauale Mürkained jõuavad toiduahela kaudu inimeseni Rannikualad reostuvad - mõju turismile Vetikate vohamine Korallide hävimine 10. Analüüsi kaardi ja hüdrograafi abil jõgede äravoolu mõjutavaid tegureid, veedefitsiidi ja üleujutuste võimalikke põhjusi, tagajärgi ning majanduslikku mõju. Äravoolu mõjutavad tegurid: Sademed Õhutemperatuur (aurumine) Lume sulamine (liustike sulamine) Juuredevool lisajõgedest Läbivool järvest Paisu ehitamine Vee tarbimine (tööstus, põllumajandus jne) Juurdevool lisajõgedest Läbivool järvest Paisu ehitamine Vee tarbimine (tööstus, põllumajandus) 11
lähisinfrapunases osas on sesoonsed käigud vastupidised. Peamised tegurid, mis mõjutavad heleduse sesoonset käiku: katvus, LAI, lehtede klorofüllisisaldus, hõreda taimestiku puhul mullapinna niiskus. Monokultuuridel on mõnede fenofaaside saabumine sesoonsete muutuste kõveratel avastatav. Lähisinfrapunases spektri osas heleduse max isel vilja tihedust (LAI) ja seostub võimaliku saagiga sellelt põllult. Temperatuuri ja NDVI seos veedefitsiidi avastamiseks: suur temperatuur ja väike NDVI. Taimestiku füsioloogilise seisundi ja stresside olemasolu hindamine: taimelehtede klorofüllisisalduse hindamine (red edge juures) ja ksantofülli tsükli pigmentide hindamine fotokeemilise peegeldumisindeksi abil (531 ja 570 nm); taimelehtede veesisalduse hindamine: spektraalsete mõõtmiste abil vee neeldumisribade juures, ka kiirgustemp annab infot veedefitsiidi
25. teab hoovuste tekkepõhjust, liikumise seaduspära ning selgitab hoovuste rolli Maa kliima kujunemisel; 26. selgitab mere kuhjavat ja kulutavat tegevust järsk- ja laugrannikutel; toob näiteid inimtegevuse mõjust rannikutele; 27. teab maailmamere reostumise põhjusi ja analüüsib selle mõju vee-elustikule, inimesele, majandustegevusele ja keskkonnale; põhjendab maailmamere kaitse vajalikkust; 28. analüüsib jõgede äravoolu mõjutavaid tegureid, veedefitsiidi ja üleujutuste võimalikke põhjusi, tagajärgi ning majanduslikku mõju; 29. selgitab põhjavee kujunemist (infiltratsiooni) erinevate tegurite mõjul ja toob näiteid põhjavee alanemise ja reostumise põhjustest ning tagajärgedest; MÕISTED MAA KUI SÜSTEEM. KESKKONNA JA INIMTEGEVUSE VASTASMÕJUD 30. iseloomustab Maa sfääre (atmosfäär, hüdrosfäär, litosfäär, pedosfäär, biosfäär) kui süsteeme ja toob näiteid nendevahelistest seostest; 31
· Maailmameri: auramist, sademete hulka ja soolsust mõjutavad tegurid · Hoovused (tekkepõhjused, liikumise seaduspärasus, tähtsus kliima kujundamisel · Vee kuhjav ja kulutav tegevus rannikutel; rannamoodustised: rannavall, rannabarr, maasäär, murrutuspank, murrutuslava, murrutuskulbas · Maailmamere reostumise põhjused, mõju veeelustikule, inimesele, majandustegevusele, keskkonnale · Jõgede äravoolu mõjutavad tegurid, veedefitsiidi ja üleujutuste võimalikud põhjused, tagajärjed · Põhjavee kujunemine; infiltratsiooni mõjutavad tegurid · Põhjavee alanemise ja reostumise põhjused ning tagajärjed
(õnnetused tankeritega); meresügavustesse maetud mürkained, kliima soojenemine tagajärjed: väheneb mereökosüsteemi liigiline koosseis, vähenevad kalavarud, mõju inimese toidulauale, mõju teistele looduslikele kooslustele (linnud); mürkained jõuavad mööda toiduahelat ka inimeseni; rannikualad reostuvad -mõju turismimajandusele, vetikate vohamine, oht inimese tervisele, korallide hävimine 31. analüüsib jõgede äravoolu mõjutavaid tegureid, veedefitsiidi ja üleujutuste võimalikke põhjusi, tagajärgi ning majanduslikku mõju; JÕED ON JÕGIKONNA KLIIMAPRODUKT Vooluhulk ( Q) - vee hulk, mis läbib jõe ristlõigt 1 sek jooksul Q=jõe laius ( L) *jõe sügavus ( H) * voolukiirus ( V) (m³ / s) V ÄRAVOOL- pikema perioodi jooksul jõe poolt ristlõiget läbinud vee hulk või jõe poolt merre kantud vee hulk JÕE VEEREZIIM- jõe veetaseme ajaline muutumine
atmosfääri. Transpiratsioon soodustab toitainete liikumist juurtest assimilatsiooniorganitesse (lehed, okkad) ja vähendab lehtede/okaste temperatuuri. Põhilise osa vajalikust veest hangivad puud juurte kaudu mullast, kuid väikestes kogustes võivad nad vett omastada ka lehtede, okaste kaudu. Valguse ja temperatuuri kõrval on vesi üks olulisemaid fotosünteesi mõjutavaid tegureid, puittaimede kasv oleneb otseselt mulla veesisaldusest, kusjuures oluline on optimaalne veesisaldus mullas. Veedefitsiidi puhul häirub toitainete omastamine ja sulguvad õhulõhed (puud vähendavad transpiratsiooni), selle tulemusel väheneb CO2 voog assimilatsiooniorganitesse, mis omakorda viib puude juurdekasvu langemiseni. Pikaajalise põua tagajärjel võivad hukkuda ka peened juured ja mükoriisa, see aga võib vähendada puude juurdekasvu ka järgnevatel aastatel. Puistute ja puude juurdekasv väheneb ka niiskuse ülekülluse korral. Liigne vesi mullas tõrjub välja vaba mullahapniku
looduslikele kooslustele (linnud); mürkained jõuavad mööda toiduahelat ka inimeseni; rannikualad reostuvad mõju turismimajandusele, vetikate vohamine, oht inimese tervisele, korallide hävimine 28. analüüsib jõgede äravoolu mõjutavaid tegureid, veedefitsiidi ja üleujutuste võimalikke põhjusi, tagajärgi ning majanduslikku mõju; 5 80 8 Jenissei Niilus (Aswan) 60 6
-) Struktuurne funktsioon Lipiide leidub membraanide koostises. -) Kaitsefunktsioon Nahaalune rasvkude juhib halvasti soojust ja see kaitseb organismi temperatuuride muutuste eest. -) Bioregulatoorne funktsioon Tsüklilised lipiidid on bioloogiliselt aktiivsed ained, mis reguleerivad ainevahetuslikke protsese. Seega ,,rasvad" reguleerivad ainevahetust. -) Ainevahetuslik funktsioon Rasvade oksüdatsioonil on lõpp-produktideks CO 2 ja H2O. Tekkinud vett kasutavad kõrveloomad veedefitsiidi tingimustes. -) Lahusti funktsioon Rasvlahustuvad vitamiinid (K, A, D, E, Q) lahustuvad vaid rasvas (vees ei lahustu). Teatud hüdrofoobsed ained talletuvad rasvkoes. Valgud * Valgud ehk proteiinid aminohapetest moodustunud biopolümeerid. -) Aminohapped valgumolekulis on ühendatud omavahel peptiidsidemetega. -) Valkude omadused tulenevad valgu molekuli koostises olevate aminohapete järjestusest ja hulgast. * Valgu molekulide struktuurid:
merre; intensiivne laevaliiklus (õnnetused tankeritega); meresügavustesse maetud mürkained, kliima soojenemine tagajärjed: väheneb mereökosüsteemi liigiline koosseis, vähenevad kalavarud, mõju inimese toidulauale, mõju teistele looduslikele kooslustele (linnud); mürkained jõuavad mööda toiduahelat ka inimeseni; rannikualad reostuvad mõju turismimajandusele, vetikate vohamine, oht inimese tervisele, korallide hävimine 27. analüüsib jõgede äravoolu mõjutavaid tegureid, veedefitsiidi ja üleujutuste võimalikke põhjusi, tagajärgi ning majanduslikku mõju; Äravoolu mõjutavad tegurid: · Sademed · Õhutemperatuur (aurumine) · Lume sulamine 8liustike sulamine) · Juuredevool lisajõgedest · Läbivool järvest · Paisu ehitamine · Vee tarbimine (tööstus, põllumajandus jne) 28. selgitab põhjavee kujunemist (infiltratsiooni) mõjutavaid tegureid; Infiltratsiooni mõjutavad tegurid:
omastada. Uduniisutusega saab suurendada õhuniiskust ja alandada temperatuuri 5...10°C võrra. Selleks tuleb põua ajal kord tunnis udustada umbes 1 m³ vett ha kohta. Udu tekitatakse udugeneraatoritega, mis koos veepaagiga haagitakse traktori järele. Mööda põldus sõitmisel levib udu allatuult laiali 1...1,5 km ulatuses. Põldu kasta 10 korda ööpäevas. Eestis ei kasutata eriti, sest atmosfääripõuda ei esine. 9. Empiiriliste taimekasvatusseaduste toime veedefitsiidi ja niisutamise tingimustes: taimede elufaktorite miinimumi seadus, taimede elufaktorite vastastikuse mõjutamise seadus. 10. Väetiste ja kastmisvee koosmõju, sünergism. Koos kastmisveega on otstarbekas anda vihmutussüsteemi kaudu mineraalväetisi. Lahustunud kujul väetise andmisel on kasutusefekt suur. Väetamist saab paindlikult sobitada väetise tarbimisega- anda neid õiges kasvufaasis ja parajal hulgal. Mineraalväetiste kaod, mis muidu
rannikutele; ....................................................................................................................................................... 32 27. teab maailmamere reostumise põhjusi ja analüüsib selle mõju vee-elustikule, inimesele, majandustegevusele ja keskkonnale; põhjendab maailmamere kaitse vajalikkust; ......................................... 32 28. analüüsib jõgede äravoolu mõjutavaid tegureid, veedefitsiidi ja üleujutuste võimalikke põhjusi, tagajärgi ning majanduslikku mõju; ................................................................................................................................. 33 29. selgitab põhjavee kujunemist (infiltratsiooni) erinevate tegurite mõjul ja toob näiteid põhjavee alanemise ja reostumise põhjustest ning tagajärgedest; ................................................................................................... 34
· väheneb mereökosüsteemi liigiline koosseis, · vähenevad kalavarud, mõju inimese toidulauale, · mõju teistele looduslikele kooslustele (linnud); mürkained jõuavad mööda toiduahelat ka inimeseni; rannikualad reostuvad mõju turismimajandusele, vetikate vohamine, oht inimese tervisele, korallide hävimine 28 31.Jõgede äravoolu mõjutavad tegurid, veedefitsiidi ja üleujutuste võimalikud põhjused, tagajärjed ning majanduslik mõju; Jõgede toitumine: · VIHMAVESI Vastavalt vihmaperioodile · LUMESULAVESI Kevadel · LIUSTIKUVESI Suvel · PÕHJAVESI Aastaringselt Jõgede tegevus: · KULUTAVAD Jõeorud, kärestikud, joad · TRANSPORDIVAD Kulutatud materjali ärakanne · KUHJAVAD Kulutatud materjali kuhjamine tasandike ja deltade teke Äravoolu mõjutavad tegurid: · Sademed (vihmaperioodil)
modifikatsioonid). (1) Taimedel võib olla lühike elu ja kõrge fotosünteetiline aktiivsus veerohkel perioodil. Kuid seejärel jäävad nad puhkeseisundisse seemnetena. (enamus kõrbetaimi) (2) Pika eluaeaga taimed võivad veerohkel perioodil produtseerida lehti, põua ajal lasevad lehed maha (paljud akaatsiad). (3) Taim võib produtseerida pika elueaga lehed, mis hingavad aeglaselt ja on tolerantsed pika veedefitsiidi suhtes, kuid nad ei suuda kiirelt fotosünteesida, kui vett on külluses (asteldega kõrbe põõsad) (4) C4 taimed võivad oma rakkudevahelises ruumis viia CO 2 kontsentratsiooni tunduvalt madalamale kui C3 tüüpi taimed. S.t nad on võimalisemad tunduvalt intensiivsemaks fotosünteesiks õhulõhede ühesuguse avatuse puhul ja palju väiksema veekaoga. Kuigi tundub, et C4 on efektiivsem kui C3, on neid tunduvalt vähem
laevavärvid), võõrliigid pilsivees jne.... Tagajärjed: väheneb mereökosüsteemi liigiline koosseis, vähenevad kalavarud, mõju inimese toidulauale, mõju teistele looduslikele kooslustele (linnud); mürkained jõuavad mööda toiduahelat ka inimeseni; rannikualad reostuvad mõju turismimajandusele, vetikate vohamine, oht inimese tervisele, korallide hävimine JÕED JA VOOLUVEE TEGEVUS analüüsib jõgede äravoolu mõjutavaid tegureid, veedefitsiidi ja üleujutuste võimalikke põhjusi, tagajärgi ning majanduslikku mõju; Äravoolu mõjutavad tegurid: · Sademed · Õhutemperatuur (aurumine) · Lume sulamine (liustike sulamine) · Juurdevool lisajõgedest · Läbivool järvest · Paisu ehitamine · Vee tarbimine (tööstus, põllumajandus jne) 19 JÕE SOODI TEKE: http://www.school-portal.co
kaua. Lisaks tuumajäätmete või muude ohtlike jäätmete (mürkainete) uputamine merre jne. Tagajärjed: väheneb mereökosüsteemi liigiline koosseis, vähenevad kalavarud, mõju inimese toidulauale, mõju teistele looduslikele kooslustele (linnud); mürkained jõuavad mööda toiduahelat ka inimeseni; rannikualad reostuvad mõju turismimajandusele, vetikate vohamine, oht inimese tervisele, korallide hävinemine. 28. Jõgede äravoolu mõjutavad tegurid, veedefitsiidi ja üleujutuste võimalikud põhjused, tagajärjed ning majanduslik mõju Äravoolu mõjutavad tegurid: · Sademete iseloom, vihm mõjub kohe, lumi alles peale sulamist · Aurumine ja sademete kinnipidamine taimestikus · Sademete intensiivsus(mm/h) ja kestvus · sademete ruumiline jaotus 29. Põhjave kujunemist (infiltratsiooni) mõjutavad tegurid · saju kestus · saju intensiivsus · taimkatte esinemine · nõlva kalle · pinnase niiskus 30
soojenemine tagajärjed: väheneb mereökosüsteemi liigiline koosseis, vähenevad kalavarud, mõju inimese toidulauale, mõju teistele looduslikele kooslustele (linnud); mürkained jõuavad mööda toiduahelat ka inimeseni; rannikualad reostuvad mõju turismimajandusele, vetikate vohamine, oht inimese tervisele, korallide hävimine 31. analüüsib jõgede äravoolu mõjutavaid tegureid, veedefitsiidi ja üleujutuste võimalikke põhjusi, tagajärgi ning majanduslikku mõju; Äravoolu mõjutavad tegurid: · Sademed · Õhutemperatuur (aurumine) · Lume sulamine 8liustike sulamine) · Juuredevool lisajõgedest · Läbivool järvest · Paisu ehitamine · Vee tarbimine (tööstus, põllumajandus jne) 32. selgitab põhjavee kujunemist (infiltratsiooni) mõjutavaid tegureid; Infiltratsiooni mõjutavad tegurid:
soojenemine tagajärjed: väheneb mereökosüsteemi liigiline koosseis, vähenevad kalavarud, mõju inimese toidulauale, mõju teistele looduslikele kooslustele (linnud); mürkained jõuavad mööda toiduahelat ka inimeseni; rannikualad reostuvad mõju turismimajandusele, vetikate vohamine, oht inimese tervisele, korallide hävimine 31. analüüsib jõgede äravoolu mõjutavaid tegureid, veedefitsiidi ja üleujutuste võimalikke põhjusi, tagajärgi ning majanduslikku mõju; Äravoolu mõjutavad tegurid: · Sademed · Õhutemperatuur (aurumine) · Lume sulamine 8liustike sulamine) · Juuredevool lisajõgedest · Läbivool järvest · Paisu ehitamine · Vee tarbimine (tööstus, põllumajandus jne) 32. selgitab põhjavee kujunemist (infiltratsiooni) mõjutavaid tegureid; Infiltratsiooni mõjutavad tegurid:
tagajärjed: väheneb mereökosüsteemi liigiline koosseis, vähenevad kalavarud, mõju inimese toidulauale, mõju teistele looduslikele kooslustele (linnud); mürkained jõuavad mööda toiduahelat ka inimeseni; rannikualad reostuvad mõju turismimajandusele, vetikate vohamine, oht inimese tervisele, korallide hävimine 31. analüüsib jõgede äravoolu mõjutavaid tegureid (kliima), veedefitsiidi ja üleujutuste võimalikke põhjusi, tagajärgi ning majanduslikku mõju; Volga: Kevadine suurvesi algab märtsi lõpul ning kestab mai lõpuni; suvel ja sügisel lisandub toitumises vihmavesi. Rein: Aravool on ühtlane, sest talv on lühike ning suvel lisandub jõe toitumises peale vihmavee ka liustikuvesi. Jenissei: Külma kliima tõttu on talvisel poolaastal äravool väga väike, suurvesi on järsk ja lühiajaline.
mööda tüve transporditakse vesi okastesse/lehtedesse ja läbi neis asuvate õhulõhede arurub vesi atmosfääri. Transpiratsioon soodustab toitainete liikumist juurtest assimilatsiooniorganitese (lehed, okkad) ja vähendab lehtede/okaste temperatuuri. Põhilise osa vajalikust veest hangivad puud juurte kaudu mullast. Puittaimede kasv oleneb otseselt mulla veesisaldusest, kusjuures oluline on optimaalne veesisaldus mullas. Veedefitsiidi puhul häirub toitainete omastamine ja sulguvad õhulõhed, selletulemusel väheneb CO2 vood assimilatsiooniorganitesse, misomakordaviibpuude juurdekasvu langemiseni. Pikaajalise põua tagajärjel võivad hukkuda ka peened juured ja mükoriisa, see aga võib vähendada puude juurdekasvu ka järgnevatel aastatel. Reeglina põuajärgsel aastal on isegi soodsate ilmastikutingimuste puhul puude juurdekasv madalam, kui see oli põuaeelsel aastal.
Millise koguseni võib küündida vastupidavusalade tippsportlaste (näiteks jalgratturite) veevajadus väga suurte treeningukoormuste puhul või võistlustingimustes? Kuumas kliimas treenimise ja võistlemise korral võib tippsportlase organismi ööpäevane veekäive moodustada 30–40% vee üldhulgast kehas. -> Tippjalgratturitel võib võistlustingimustes vajadus juua 12– 13 liitrit päevas. Teiste alade tippsportlaste veevajadus niisuguse määrani enamasti ei küündi, kuid veedefitsiidi vältimine on saavutusvõime optimeerimise seisukohast üks esmatähtsaid ülesandeid praktiliselt kõigi jaoks. (lk 165 -195 )TREENING JA ORGANISMI KAITSESÜSTEEMID Kordamisküsimused 1. Selgitage lühidalt mõistete „antigeen” ja „antikeha” sisulist tähendust. Antigeeni nimetakse võõra geneetilise informatsiooni kandjaks. Võõraineteks võivad olla näiteks valgud ja/või
Põhilise osa vajalikust veest hangivad puud juurte kaudu mullast, kuid väikestes kogustes võivad nad vett omastada ka lehtede, okaste kaudu. Valguse ja temperatuuri kõrval on vesi üks olulisemaid fotosünteesi mõjutavaid tegureid, puittaimede kasv oleneb otseselt mulla veesisaldusest, kusjuures oluline on optimaalne veesisaldus mullas. Veedefitsiidi puhul häirub toitainete omastamine ja sulguvad (osaliselt või täielikult) õhulõhed (puud vähendavad transpiratsiooni), selle tulemusel väheneb CO2 voog assimilatsiooniorganitesse, mis omakorda viib puude juurdekasvu langemiseni. Pikaajalise põua tagajärjel võivad hukkuda ka peened juured ja mükoriisa, see aga võib vähendada puude juurdekasvu ka järgnevatel aastatel
28. Äravoolu mõjutavad klimaatilised tegurid: 1) Sademete iseloom. Vihm mõjutab kohe, lumi alles peale sulamist; 2) Aurumine ja sademete kinnipidamine taimestikus; 3) Sademete intensiivsus (mm/h) ja kestus. Pinnavee äravool tekib suures alas, kui sademed ületavad infiltreerumisvõime; 4) Sademete ruumiline jaotus. Tugevad sademed alamjooksul teevad kohe hüdrograafile järsu muutuse, ülemjooksu sademed tingivad puhverdamise tõttu lauge hilineva hüdrograafi kasvu. Veedefitsiidi võimalikud põhjused: · Suvine madalvesi- sademetehulga vähenemine, kõrgenev aurumine · Talvine madalvesi- maapinna külmumisega kaasnev pindmise toitumise lakkamine Tagajärjed ning majanduslik mõju: · Jõed jäävad veevaeseks või kuivavad täielikult, talvisel ajal võivad külmema kliimaga kohtades läbi külmuda · Jõevee vähenemisel väheneb vee hulk, mida saab kasutada põllumajanduses- põuaperioodid
okaste kaudu. Valguse ja temperatuuri kõrval on veehulka ja stabiliseerivad veeseisu jõgedes juurestikuga ning kõva puiduga lehtpuud (tamm, vesi üks olulisemaid fotosünteesi mõjutavaid kevadisel perioodil. See on oluline, sest kevadised saar ja jalakas). tegureid, puittaimede kasv oleneb temperatuuri üleujutused võivad tekitada olulist kahju. Puude tormikindlus oleneb väga erinevatest kõrval oluliselt niiskusest. Veedefitsiidi puhul Mets ja põhjavesi. Kui põhjavesi asub sügaval ja teguritest: sulguvad õhulõhed (et vähendada transpiratsiooni), puud põhjavett transpiratsiooniks otseselt ei 1. Tuule iseloom (puhub hooti, ühtlaselt) selle tulemusel väheneb puude juurdekasv. kasuta, võib metsa mõjul põhjaveetase tõusta 2. Aastaaeg (talvel maa külmunud ja juurestik
annaabi.ee 
