püütud eri kohtades käivituvate rakenduste loomist sarnasemaks muuta, tuleb siiski kirjutamisel arvestada käivitumiskoha võimalustega. Siin materjalis keskendume C# keele ülesehitusega seotud teemadele, mis on ühised kõigi käivitumiskohtade puhul. Ning kasutajaliidesena pruugime programmeerimisõpikute traditsioonilist lihtsat ning väheste (eksimis)võimalustega tekstiakent - nii jääb rohkem aega tähelepanu pühendada keele enese konstruktsioonidele, mida siis edaspidi julgesti veebirakenduste juures ja soovi korral mujalgi pruukida. Kes aga tahab omale koodi kirjutamiseks rohkem abivalmis ning lisavõimalustega keskkonda, sellele soovitame lugeda peatükki nimega Visual Studio C# Expressi install samm sammult juhis vastava keskkonna paigaldamiseks ning esimese rakenduse käivitamiseks. Edasine kirjutamine sarnaselt konspektis olevale. Põhivõimalused Kui rakendus juba mingitki elumärki annab, on see tunduvalt rohkem, kui lihtsalt hulk koodi, mis peaks "midagi arukat" tegema
• C/S arhitektuur • Igal käsk muudab • HTTP rakenduse omadusi 2 Veeb 3 Veeb 4 HTTP 5 HTTP 6 ASP.NET lehe anatoomia • .aspx • Lehekülje direktiivid – seadistus, mis kirjeldab serveri jaoks, kuidas antud lehte töödelda • Kood – Leheküljel käivitatav kood, mida veebiserver peab käivitama • Lehekülje küljendus – Andmete visuaalne esitlus 7 Veebirakenduste kompileerimine • Veebirakendused kompileeritakse dpnaamiliselt vahetult enne esmast käivitamist • Kompleerimise tulemusel moodustakase .dll (assembly) • Edaspidised päringud saadetakse .dll suunas • Selline kompileerimismudel võimaldab rakenduse lihtsamat muutmist • Lehed, mida ei suudeta kompileerida, ei takista programmi tööd • Esimene kasutaja kannatab lehe laadimise juures
rakendused. Suured rakendused Essee keskendub tänapäevaste Smart Client ja Rich Client rakenduste erinevustele ja sarnasustele ning väikeste, keskmiste ja suurte rakenduste võrdlusele. Essee eesmärk on tuua välja rakendustüüpide erinevused, kasutades selleks erinevaid materjale internetist. Smart Client tüüpi rakendus kasutab internetiühendust, mis loob võimaluse kasutaja lokaalsetel rakendustel arvutis suhelda serveripõhiste rakendustega üle veebi. See on kui sild veebirakenduste ja töölauarakenduste vahel. Smart Client rakenduste plussideks on veel töövõime ilma internetiühenduseta, nad toetavad mitmeid platvorme ning keeli ja võivad töötada pea kõigis seadmetel, millel on internetiühendus. Rich Client rakendused omavad neid samu positiivseid külgi, kuid võrreldes Smart Client rakenduste on neil mitmeid puudusi. Neil on küll saranaselt Smart Client rakendustele väga kõrgkvaliteetne ja kasutajasõbralik kasutajaliides, aga
Samuti ei ole tänapäevased arvutid enam lihtsalt arvutamiseks, vaid paljudel igapäeva töövahend. Veel aasta tagasi ei omanud arvuti minu elus nii suurt tähtsust, kuna see oli mulle ainult suhtlemisvahend, siis aastaga, mis ma olen LVRKK’s õppinud olen saanud juurde oluliselt arvutialaseid teadmisi ja oskusi. SOA eelised ja miinused SOA (Service Oriented Architecture) ehk teenusorienteeritud arhitektuur. SOA on olemuselt mitmekihiline. Seda kasutatakse veebirakenduste loomisel. Teenusorienteeritud arhitektuuri eesmärgiks on suurte ning keeruliste struktuuride lihtsustamine ehk muuta nad eraldiseisvateks tarkvara komponentideks, mis omakorda pakuks üksteisele teenuseid. Eelisteks SOA puhul on, et tema abil saab integreerida erinevaid infosüsteeme kasutades standardseid protokolle, on võimalik taaskasutada liideseid sarnaste süsteemide arendamiseks, mis kiirendab omakorda tootlikkust ja integratsiooni
EESMÄRK Muudatuste halduse kord määrab muudatuste halduse protsessi ja vastutuse. Korra eesmärk on tagada, et kõik ettevõttes tehtavad muudatused on registreeritud ning läbivad standardiseeritud protsessi minimiseerides sealjuures võimalikke IT-teenuste katkestusi. DEFINITSIOON Antud ettevõte hõlmab kõiki juhtumite/probleemide lahendamiseks ette võetavaid erakorralisi lahendusi. Nendeks on riist- ja tarkvara muudatused/lisamised, olemasolevate veebilehtede/ veebirakenduste hooldus ja arendustegevusest tulenevad muudatused. PROTSESSI KIRJELDUS 1. Muudatuse soovi esitamine - leitakse parem viis süsteemi toimimiseks ning muutuse ellu viimiseks on vaja esitada soov arendajale 2. Muudatuse plaani loomine - muudatuse esitaja ja muudatuse looja arutavad läbi kõik võimalikud variandid ja kaasnevad ohutegurid ning pannakse paika esialgne plaan 3. Muudatuse mõju hinnang - haldur hindab muudatuse looja ja esitaja poolt üles antud
kes antud töö ära saaks teha. Esineja muutis ka mu arvmust IT inimese suhtes, eelnevalt olin arvanud, et IT inimene on lihtsalt selline omaette nokitseja, nüüd aga sain teada, et tegelikult peab sarnaselt müügimehele olemas olema oskus ennast ja enda oskusi müüa. Kaheksanda [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/791a5ecb-f27c-4401-8565- 1dbd16894f27?ec=true Suhtumine õppetöösse ja veebirakenduste turvalisus: Elar Lang, 16. oktoober] ja ühtlasi viimase loengu viis läbi Elar Lang ettevõttest clarified security OÜ. Ta rääkis meile lähemalt veebirakenduste turvalisusest ja turvatestimisest. Sarnaselt meie õppejõule Margus Ernitsale pidas ta kõne, et meid kui tudengeid õppima motiveerida. Minu jaoks kujunes tema loengu juures kõige meeldejäävamaks osaks see, kui ta rääkis salasõnade turvalisusest. See pani mind mõtlema, kas mu salasõnad on piisavalt tugevad
Teadusministeerium, Madalmaad); Gert Van Tittelboom (Flaami Kogukonna Ministeerium, Belgia). Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat Kvaliteedi parendamine kodanike hüvanguks Kavandi versioon 1.2 6. november 2003 Kultuuriveebi sisu ja kvaliteedipõhimõtete piiritlemine lähtudes kasutajate vajadustest Toimetanud MINERVA 5. Töörühm Üldkoordineerimine Rossella Caffo, projektijuht Isabelle Dujacquier, kasutajate vajadustest lähtuvate kultuurialaste veebirakenduste sisu ja kvaliteedikriteeriumide piiritlemise töörühma koordinaator David Dawson, koostoimivuse ja teenuseosutamise töörühma koordinaator Antonella Fresa, tehniline koordinaator Euroopa toimetus Isabelle Dujaquier, David Dawson, Muriel Foulonneau, Pierluigi Feliciati, Fedora Filippi, Antonella Fresa, Annette Kelly, Eelco Bruinsma, Marius Snyders, Cary Karp, Gert Van Tittelboom 2 Sekretariaat
Tuntumad ühisjärjehoidjad on Delicious, Diigo., Blinklist, Clipmarks, Faves ja StumbleUpon. Üha populaarsemaks muutub sotsiaalmeedia kasutamine digitaaltelevisioonis. Järjest areneva digitelevisiooni uueks suunaks ongi saanud sotsiaalset laadi tarkvara ja rakenduste arendamine ja kasutamine. Suured suhtlusvõrgustikud nagu Facebook ja Twitter ühendavad paljude inimeste huvisid. Teatavasti on multimeediumi jagamine läbi veebirakenduste saavutanud olulise populaarsuse sotsiaalvõrgustikes. Sellest lähtuvalt on loodud seaded ja tarkvara, mis võimaldaksid multimeediumi sisu jagada läbi digitaaltelevisiooni. Sotsiaalmeedia rakendused ja trendid digiTV valdkonnas Apple TV Näide 1. Apple TV. [ http://9to5mac.com/files/image/00000/APpleTV-3.jpg ] Apple tutvustas oma uut toodet – Apple TV – esmalt septembris 2006 ning juba 2007. aasta märtsis oli seda võimalik juba ka endale soetada.
kuidas käib failide jagamine P2P võrguühendusel. Goobuntu – Goobuntu (Google Ubuntu) is the default operating system (OS) that Google uses for its employee computer desktop workstations. - Algne operatsioonisüsteem Google töötajate tööjaamadel. Good operating system (gOS) – gOS (good operating system) is a Linux distribution designed for use with Web-based applications rather than software that must be purchased and installed. - Linuxi distributsion, mida kasutatakse veebirakenduste jaoks. Asendab ostetavat ja installitavat tarkvara. Google Kubernetes – Kubernetes is Google's open source system for managing Linux containers across private, public and hybrid cloud environments. - Kõigile kättesaadav Google süsteem haldamaks Linuxi kaustasid privaatses-, avalikus- ja hübriidvõrgus. H Hardy Heron – Hardy Heron is the code name for version 8.04 of Ubuntu, the open source Debian-based Linux distribution. - Koodnimi Ubuntu 8.04 versioonile, mis on kõigile kättesaadav
· not contains Ei sisalda täpsustatud väärtust · is null on tühi · is not null ei ole tühi · like nagu kindel pattern. % means tähendab igat sorti märki. _ tähendab igat üksikut märki · not like Pole kindel pattern. % tähendab igat sorti märki. _ tähendab igat üksikut märki ANDMEBAASIDE KASUTAJAD. Kasutajad. Andmebaasi kasutaja andmebaasis defineeritud kasutaja. Ei võrdu andmebaasirakenduse kasutajaga. Näiteks veebirakenduste puhul võib terve veebirakendus olla andmebaasi jaoks üks kasutaja (ehk siis veebirakendus logib andmebaasi sisse teatud kasutajanime ja parooliga mis ei ole seotud veebirakenduse kasutajanimede ja paroolidega). Kasutajate õigused (privileegid). Kasutajate õigused jagunevad süsteemiõigusteks ja objektiõigusteks. Kasutajatele õiguste andmine ja õiguste äravõtmine käib kahel viisil: · Kasutades graafilist kasutajaliidest. · Kasutades GRANT ja REVOKE lauseid
Reaalset statistikat arvutite kohta Võrgus, samuti ka WWW-serverite arvu kohta on küllaltki raske saada, sest need arvud iga päev muutuvad. Realistlikus hinnanguks juuniks 1995 võib pidada arvu 6,5 miljonit. 1997. HTML 3.2 (01.97) HTML 4.0 (8.06.97) Kogu selle aja tegeles Dave Raggett, W3C spetsialist, kolmanda HTML-versiooni väljatöötamisega (HTML 3.0, tuntud ka kui HTML+). Selle spetsifikatsiooni kirjutamine ei olnud lõpetatud veebirakenduste loojate konkurentsi pärast, konsortsium keskendus tehnoloogilistele, mitte poliitiliste probleemide lahendamisele, üritades lepitada tülitsevaid brauserite tegijaid. Tulemuseks oli standard HTML 3.2, mis pidi ilmuma 1997. aasta jaanuaris ja ühendama Netscape Navigator’i ja Internet Exploreri märgendite kogumeid. HTML 3.2 kiiret ilmumist soovisid ka IBM, Novell ja Sun. Netscape ei kannatanud välja Bill Gates’i tarkvara impeeriumi survet ning tegi uusi vigu. Uskudes
arusaamine põhilistest litsentsitüüpidest (vabavaralised (gpl vs mit ja bsd) ja mitte- vabavaralised), gpl-i põhipoindid. Teegid – Konkreetseid, piiratud funktsioone realiseerivad väikesed komponendid ja nende komplektid N: Trükkimine, faili kirjutamine, võrguühenduse avamine Raamistik - Edasiarendamiseks ja ümbertegemiseks mõeldud terviklikud näiterakendused, levinud eeskätt „tüüpiliste“ andmebaasi-kesksete veebirakenduste jaoks. N: Ruby on Rails, Python Django, Java Spring Litsentsi tüübid: Litsents - ühepoolne „võta-või-jäta“ leping, et kuidas tarkvara tohib kasutada. - kommertslitsents - väga mitmekesised: igaüks kirjutab endale sobiva. - vabavara – programmi saab jooksutada, näha source codei, jagada koopiaid ja jagada enda modifitsseritud versiooni koopiaid; vaba as in free speech, mitte vaba as in free food
A systematized catalog of solutions by skilled and experienced developers. Simplifies communication between developers – “we are using the Strategy pattern”. HTTP protokoll on lahe lahendus. Tuleb sisse request, server vastab. Üldlevinud, kerge kasutada, kerge testida. HTTP on tekstist baseeruv formaat. Kui tegeleme väljaspoolt java-t andmete lugemisega, siis tuleks kasutada stream-e. Java sees võib kasutada reader/writer, neid on lihtsam stringideks keerata. Veebirakenduste liigid Veebirakenduste liigid: • Thin-client – vana kooli rakendused, kus server koostab päringule vastuse, vastus on terviklik ja brauser lihtsalt kuvab selle, piiratud interaktiivsus. Server koostab HTMLi. • Fat-client – server edastab koodi ja andmed, ekraanipilt valmib kliendi poolel, interaktiivne, sageli asendab arvutiprogramme. Nt Gmail. Vinge kasutajaliides. “Web 2.0”. Siin toimub nt rea
keeltel (C, C++, Java) kuid erinevuseks on nõrk tüübikindlus ja dünaamilised andmetüübid. PHP ei ole objekt-orienteeritud keel, kuid siiski toetab seda lähenemist. PHP programmikoodi interpreteeritakse veebiserveris ning kliendile saadetakse vaid programmi tulemusena genereeritud HTML kood. Veebirakenduse lõin PHP 5.4.11 versiooniga. 1.6.2 JavaScript JavaScript on nõrga tüübikindluse ja dünaamiliste andmetüüpidega objekt- orienteeritud skriptimiskeel, mida veebirakenduste puhul interpreteeritakse kliendi poolel ehk veebilehitsejas. Enamasti kasutatakse JavaScript-i dokumendiobjektide mudeli (DOM -Document Object Model) manipuleerimiseks. 1.6.3 jQuery jQuery on üks populaarsematest JavaScript-i teekidest (nimetatakse ka raamistikuks). Arendajaks on The jQuery Project, mis asutati 2009. aastal. Arendajad iseloomustavad raamistiku kui kiiret, lakoonilist ja funktsiooniderohket teeki, mis lihtsustab HTML
Oodatav väljund: Andmete saatmine on toimub brauseri ja serveri vahel üle turvalise HTTPS ühenduse. Viide testitavale nõudele ja riskile: MF5, RISK-1, RISK-2 5. Testimine ja esmane hinnang 5.1 Testide salvestamine ja täitmine Esmase hinnangu andmisel lähtutakse Selenium IDEi abil ja käsitsi tehtud testidest. Raamistik Selenium on vabavaraline veebilehitsejate kasutuse automatiseerimiseks loodud tööriistade kogumik. Seleniumi peamine kasutusala on veebirakenduste testimine, kuid sellega saab automatiseerida ka erinevaid administratiivseid tegevusi – näiteks vormide täitmine. Selenium IDE (integreeritud programmeerimiskeskkond) – veebilehitseja Mozilla Firefox lisana loodud tööriist, mis oskab lindistada veebis teostatavaid toiminguid ja konverteerida need Seleniumi käskudeks. Alljärgnevates tabelites on kokkuvõte funktsionaalsetest vastuvõtutestide tulemustest. Piltidel on välja toodud testimise tulemused.
Cloud Computing teenusepakkuja aga juhib ja kontrollib servereid, virtualiseerimist, 2) Google (SaaS, aparatuuri PaaS):andmete hoidjaid ning võrguressursse. platvormi, - Kui renditakse platvormi, mis koosneb tavaliselt operatsioonisüsteemist ja selle Google juurde App Engine onteenustest kuuluvatest Google'i platform-as-a-service (Paas), mis [nn Platform-as-a-Service pakub veebirakenduste (PaaS) teenust], siis loomist ja kasutamist Google infrastruktuuri sees. saab klient kontrollida/juhtida ainult programme. Software-as-a-servive (SaaS) pakub äriklientidele email postkaste ja koostööd (sisaldab traditsioonilist 6) Rakenduste kontoritarkvara, töö ja muudpluss Gmail, Calendar, operatsioonid Talk, Docs ja Sites).
Protokollide testimine spetsiifilised meetodid ning vahendid [PT] Kasutajaliideste testimine graafiliste kasutajaliideste koostamise headele tavadele vastavuse kontrollimiseks võib kasutada erinevaid küsimustikke ja/või kasutajaliideste koostamise juhiseid. Viimased võivad olla projektisisesed (stiiliraamatud), aga näiteks ka operatsioonisüsteemist tulenevad (MAC OSi kasutajaliideste koostamise juhised: [MAC], GNOME kasutajaliideste koostamise juhised: [GN]). Veebirakenduste ja veebiteenuste testimine olulised on nii turvalisuse [AN+], [OWASP] kui ka kasutatavuse testimise aspektid 6 Testimise parimad praktikad protsess Järgnevalt kirjeldatakse testimise protsessi, mis on kokku pandud lähtuvalt ASA Quality Services töös kasutust leidnud parimatest praktikatest. Testimise protsessi kirjapanemiseks kasutatakse RUPi protsesside modelleerimise metamudelit. See näeb ette protsessi üldise töövoo, rollid, kes viivad läbi mingeid tegevusi, ning artefaktid,
Sisukord Eessõna Hea õpilane! Microsofti arenduspartnerid ja kliendid otsivad pidevalt noori ja andekaid koodimeistreid, kes oskavad arendada tarkvara laialt levinud .NET platvormil. Kui Sulle meeldib programmeerida, siis usun, et saame Sulle pakkuda vajalikku ja huvitavat õppematerjali. Järgneva praktilise ja kasuliku õppematerjali on loonud tunnustatud professionaalid. Siit leid uusimat infot nii .NET aluste kohta kui ka juhiseid veebirakenduste loomiseks. Teadmiste paremaks omandamiseks on allpool palju praktilisi näiteid ja ülesandeid. Ühtlasi on sellest aastast kõigile kättesaadavad ka videojuhendid, mis teevad õppetöö palju põnevamaks. Oleme kogu õppe välja töötanud vabavaraliste Microsoft Visual Studio ja SQL Server Express versioonide baasil. Need tööriistad on mõeldud spetsiaalselt õpilastele ja asjaarmastajatele Microsofti platvormiga tutvumiseks
kohtades käivituvate rakenduste loomist sarnasemaks muuta, tuleb siiski kirjutamisel arvestada käivitumiskoha võimalustega. Siin materjalis keskendume C# keele ülesehitusega seotud teemadele, mis on ühised kõigi käivitumiskohtade puhul. Ning kasutajaliidesena pruugime programmeerimisõpikute traditsioonilist lihtsat ning väheste (eksimis)võimalustega tekstiakent - nii jääb rohkem aega tähelepanu pühendada keele enese konstruktsioonidele, mida siis edaspidi julgesti veebirakenduste juures ja soovi korral mujalgi pruukida. 5 Põhivõimalused Kui rakendus juba mingitki elumärki annab, on see tunduvalt rohkem, kui lihtsalt hulk koodi, mis peaks "midagi arukat" tegema. Tunne, et suutsin programmi ise, omade roosade kätega käima panna, on hea. Ja annab kindlustunde, et järgmisel korral saab asi ainult paremaks minna. Kui käima on lükatud, siis edasi võib mõtelda juba juurde panemise peale. Nii nagu
Andmebaasipõhiste veebirakenduste arendamine Microsoft Visual Studio ja SQL Server'i baasil ASP.NET Tallinn 2011 ASP.NET ASP.NET on .NET raamistiku moodul, mis võimaldab sul luua veebirakendusi, kasutades sealjuures minimaalselt koodi. ASP.NET ei ole mitte ASP (Active Server Pages) uus versioon, vaid täiesti uus lähenemine veebirakenduste loomisele. Erinevalt ASPist ja ka PHPst, mis on peamiselt skriptimise keeled, on ASP.NET lehtede taga olev kood täielikult objektorienteeritud. Seega tuleks ASP.NETi võrrelda mitte PHP vaid JAVA rakendustega. Kasutaja saab, kuid ei pruugi täpselt mõelda HTMLi eripärade peale. Pigem määrab ta, milliseid komponente ta soovib veebilehel näha ning need näidatakse, arvestades vajadusel kasutaja veebilehitseja eripäradega eriti kehtib see mobiilseadmete kohta. Koodi ASP
Neid saab tihti juhtida ja mõne teise tarkvarapaketiga programmiliselt siduda, a la: Tekstitöötlus, näiteks Word või LibreOffice Tabelarvutus, näiteks Excel Raamatupidamise tarkvara Arendustarkvara, näiteks Eclipse Veebibrauser Raamistikud ehk frameworks Edasiarendamiseks ja ümbertegemiseks mõeldud terviklikud näite-rakendused, levinud eeskätt „tüüpiliste“ andmebaasi-kesksete veebirakenduste jaoks. Igast hästi läbimõeldud rakendusest võib saada selline näiterakendus. Populaarseid raamistikke: Microsoft .NET Java Spring Ruby on Rails PHP Zend framework Python Django Raamistik ei lase arendajal vabalt valida, kuidas süsteem peaks töötama, vaid pigem suunab teda täiendama etteantud näite-süsteemi, mille raamistiku arendaja on välja töötanud. Teegid ehk libraries
9 $yhendus = new mysqli($db_server, $db_kasutaja, $db_salasona, $db_andmebaas); 10 // ühenduse kontroll 11 if(!$yhendus){ 12 die('Ei saa ühendust andmebaasiga'); 13 } //päring 14 $paring = 'SELECT * FROM albumid'; 15 $valjund = $yhendus->query($paring); 16 //väljund 17 while($rida = $valjund->fetch_row()){ var_dump($rida); 18 } 19 //ühenduste sulgemine 20 $yhendus->close(); 21 ?> 22 23 OOP lähenemist veebirakenduste loomisel vaatame mõnes hilisemas peatükis, kuid kui koodi vaadata, siis sarnandeb see väga eelmisele. Andmebaasi seadete hoidmine eraldi failis Selleks, et ei sa ei pilluks oma kasutajanime ja paroole mööda dokumenti laiali, on hea mõte hoida neid eraldi failis. Tavaliselt on selle faili nimeks näiteks config.php, config.inc vms. Ja include()funktsiooniga saad selle oma dokumendile külge pookida. ? 1 2
(dokumendist). Vastuses sisalduv kood näitab kas päring õnnestus: Järgnevad päised, millest ContentType päis on kohustuslik! 52 Päised lõpetab tühi rida. Näide: 113. Nimeta veebirakenduste liike ja seleta need lahti. 3 suuremat liiki: 1. Thinclient veebirakendused ● Server koostab HTML’i ● Piiratud interaktiivsus kogu veebilehe uuendamine korraga ● Näiteks ○ lihtsamad rakendused ○ registreerimisvormid 2. Fatclient veebirakendused ● “Web 2.0”
annaabi.ee 
