Eepika ehk proosa - muinasjutt Silvi Väljal "Jussikese seitse sõpra" - muistend Friedrich Selg ,,Kivi Martna kiriku pihta" - naljand Leida Tigane ,,Peremees ja sulane" - mõistatused Seest siiruviiruline, pealt kullakarvaline. - vanasõnad Heal lapsel mitu nime - kõnekäänud Silma torkama - romaan August Gailit ,,Toomas Nipernaadi" - lühiromaan Mati Unt ,,Sügisball" - sari H. De Balzac ,,Inimlik komöödia" - jutustus Eduard Bornhöhe ,,Tasuja" - novell Friedebert Tuglas ,,Popi ja Huhuu" - miniatuur Anton Hansen Tammsaare ,,Poiss ja liblik" - anekdoot Neeger päevitab - essee - müüt F. R. Faehlmann ,,Koit ja hämarik" - aforism A. H. Tammsaare Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb armastus. - novellett F. Tuglas ,,Pimedas - marginaal F. Tuglas ,,Marginaal" - saaga Island ,,Vanem Edda" - lühijutt Astrid Reinla ,,Kaubamajas" Eepika ja luule vaheline liik ehk lüroeepika - eepos F. R. Reinhold ,,Kalevipoeg" ...
alcohol-alkohol guideline-juhtnöör, suunis gap-auk, tühimik innovative-uuenduslik innovator-uuendaja entrepreneur-ettevõtja salary-töötasu, palk reference-(tööotsija) soovitaja; soovituskiri unbelievable-uskumatu feedback-tagasiside careers teacher-kutsenõustamise õpetaja necessity-vajadus kohtunik-judge laborant-lab assistant adminstraator-receptionist spordikohtunik-referee dirigent-conductor müürisepp-bricklayer sekretär-secretary tootja, valmistaja-producer vedurijuht-engine driver kosmeetik-cosmetician maalikunstnik-painter kassapidaja-cashier arst-physician kohanäitaja-usherette söekaevur-coal-miner vaimulik-clergyman juuksur-hairdresser kokk-cook kirurg-surgeon trükitöötaja-printing worker astronaut, täheteadlane-astronomer ilusalong-beauty parlour kohus-law court kaevandus-mine operatsioonisaal-operating-theatre tööpuudus-unemployment tööhõive-employment töötu-unemployed tööl käiv,tööle võtma-employed
Raudteejaam on ehitatud keiser Nikolai II valitsemisajal. Nikolai II sidusid Haapsaluga ennekõike lapsepõlvemälestused ja väikelinna tuntus tema õukonnas. Raudteejaama tulevik Käivad arutelud raudteeliikluse taastamise kohta. Hinnanguliselt maksab ligi 70 kilomeetrise raudteelõigu taastamine umbes 35 miljonit eurot. Juhtumisi raudteel 1926. a. suvel toimus raudteel õnnetus, kus "wiinastatud olekus" vedurimeeskond ühes kaubarongiga otse Haapsalu lahte põrutas. Vedurijuht ja tema abi vabastatigi koheselt ametist, kuid kütja pääses pelga noomitusega, kuna tema puhul ei suudetud purjusolekut viinalõhnale vaatamata tõestada. Raudteejaam täna.... Kasutatud kirjandus http://www.jaam.ee/?p=77&lang=et http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&mtab=main&id=15396 http://www.google.ee/search?um=1&hl=et&biw=1280&bih=642&tbs=isz%3Al&tbm=isc Tänan kuulamast!
Maurer läks naisega Theo kõrtsi; Maurer ignoreerib naist aga vihastab, kui too Theoga flirdib (lk136) Eero sai sõbraga kokku ja läks teise sõbra juurde (lk142) Eero läks uue joogi järgi; sai selle taksojuhilt (lk145) Purjus Eero jõudis Laura juurde; vaatavad koos filmi (lk149) Peetri arvates poleks tohtinud Laura külalist ära lasta (lk152) Theo sai vana vedurijuhiga semuks (lk157) Vedurijuht varastas jope aga kaotas selle (lk159) Peeter teeb tüngakõnesi; kõne võttis vastu käheda häälega mees, kes Peetri ära hirmutab (lk161) Eero pohmakas (lk165) Eero üritab meenutada eelmist õhtut & naist (lk166) Eero leiab jope, aga mitte naise (lk170) August leidis ka selle jope ja pani selle selga (lk175) Maurer näeb liiklusõnnetust (lk179) Eero nägi ka seda ning märkab, et kannatajal see jope seljas, mis metsas oli (lk181)
Mustamäel kõrguvates hoonetes asuvad korterid ,,on laotud üksteise peale" nagu ka kirjaniku süzee: pildikesed ja stseenid, puudub läbiv lugu ja lõpplahendus. Raamat jutustab kilde. Liikumist ei ole, algusest lõpuni toimub ainult mingi pidev kulgemine ajas ja ruumis. On kummalisi ja pealtnäha süütuid, tühiseid seiku: liikuma pääseb vedurijuhita vedur, ilmub ja kaob ooperilaulja Marino Marini, ainult alguses ja lõpus, jälle ilmub lagedale vedur ja vedurijuht. Mis siis ikka päriselt juhtub? Auto alla jääb üks tegelastest, juuksur August Kask. Ja alla ajab ta ooperilaulja, kellest ei ole terve raamatu vältel juttugi. Ainult alguses ja lõpus. Ja tegelased saavadki alles romaani lõpus kokku: luuletaja Eero näeb kollases jopis allajäänud meest, telefonist Laura üritab Kaske enne auto alla jäämist hoiatada, arhitekt Maurer näeb liiklusõnnetust kaugelt ja
puhastada. Tal endal puudus aga saapahari ja ta laenas selle vanemallohvitser J. Mõissaarelt. Seejärel läks Ever otse lahtise vaguniakna juurde saapaid puhastama. Mõissaar küll hoiatas: "Vaata, et sa minu ausat harja vagunist välja ei pilla!" Sai selle öeldud ja kohe nagu saatuse tahtel kukkus hari vaguniaknast välja. Ever hüppas millelegi mõtlemata kohe sellele järele. Õnneks oli lumi pehme ja sõduripoiss viga ei saanud. Vedurijuht silmas, et üks kuulipildur kukkus arvatavasti vagunist välja. Ta pidas rongi kinni ning läks aru pärima, mis õieti juhtus. Õpilane Ever mainis seepeale, et pillas saapaharja välja. Vedurijuht sai seepeale vihaseks ja käratas : "Oh sa kurat, näruse harja pärast pidasin kogu rongi kinni!" Seejärel pani ta rongile tugeva auru peale ja jättis Everi maha. Kuid Ever suutis hiljem end kuidagi rongile kombineerida. 9 Kokkuvõte
Kui on näiteks võilille peatus, siis kõik otsivad võilille lehe või õie ja see on piletiks rongile. "Tulge lapsed mängima, sõitma taimerongiga. Tsuhha-Tsuhha, sõidab rong, Võilille peatus järgmine on." (Kõik lapsed otsivad võilille/lehe ja toovad õpetajale.) "Tulge lapsed mängima, sõitma taimerongiga. Tsuhha-Tsuhha, sõidab rong, tammetõru peatus järgmine on." (Kõik lapsed otsivad tammetõru ja toovad õpetajale) Ja nii edasi. Vedurijuht, kes peatusi ütleb, võib vahetuda. Kokkuvõtteks Loovtööd,- tegevused,- ja mängud on väga oluliseks abivahendiks lasteaiaõpetajate igapäeva töös. Lapse mõtlemise ja tegevuse paindlikkus võimaldab näha asju erineva nurga alt. Lapse jaoks on käeline tegevus ja looming haarav mäng. Erinevaid loodusväärtusi lastele õpetades on lõplikuks teadmiste kinnistamiseks just nimelt see praktiline tegevus, kus lapsed saavad lasta
karedaks, juuksed kuivavad, küüned on haprad, kipute kergesti väsima, söögiisu Saksa arstid soovitavad võtta külmal aastajal A-vitamiini preparaate, et vältida nohu ja köha. Nende arvates suurendab just see bronhide ja kopsude vastupanuvõimet ning soodustab tõvestavate mikroobide vastase barjääri, ninaneelu limaskesta uuendamist. Täiskasvanud peaksid saama päevas 1,5 mg retinooli. Kui töö on silmadele väga koormav ( lendur, vedurijuht, autojuht, toimetaja), suureneb A-vitamiini ööpäevane vajadus 2,5-3 milligrammini. Vitamiin D TEEB LUUD TUGEVAKS E. McCallum tõestas, et tursamaksast eraldatud õlis on ühend, mis kindlustab kaltsiumi ladestumise luukoes. 1913.a suutis T.Angus selle aine eraldada ning sellele anti tähis D. · Aktiviseerib sugunäärmete, kilpnäärme ja parakilpnärme tööd. · Hoiab meie luud tugevad, sest reguleerib kaltsiumi ja fosfori
Tagnedes õhkasid punased enne Elvat Voika silla. 20. jaanuariks oli sild parandatud ning soomusrongid nr. 2, 3 ja 4 sisenesid Elvasse. 22. jaanuaril sõideti Elvast Udernasse, kus pandi rongide nr. 2 ja 3 dessandid maha, et need Uderna küla vastastest vabastaks. Uderna lähedal lõhutud raudtee ees pidi seisma jääma ja seetõttu olid nad heaks märklauaks punalätlastele. Soomusrong nr. 2 saigi 2 korda pihta, üks tabamus läks vedurile. Suri vedurijuht Villmann. Kapten partsi käsul tuli kohale rong nr. 3 ning rong nr. 2 tõmmati tule alt välja. Soomusrong nr. 2 Elvasse veetud, ülemjuhataja kõne kuulatud, läks soomusrong nr. 3 lõnuapoolsele raudteeliinile valvet pidama. 23. jaanuaril alagas uus pealetung, kus osalesid kõik 4 tolleaegset Eesti soomusrongi. See oli mustpäev soomusrongideohvitseridele lahingus Kirepi juures langes soomusrongide nr
ärkas, noormees, kes oi poeediks osutunud lahkus, Laura jäid temale mõtlema ja talle tundus mees tuttav - Theo päriskodu oli Tallinnast u 20km kaugusel, kuid ometi elas ta linnas üürikates, kujutles et elab teisel planeedil, sest väljas oli pime, enne Mustamäe korterit oli Theo peatunud siin-seal, läks sõber Olegi juurde, palju külalisi, võtsid vedurijuhiga viina (kortsi klient), vahepeal musitas ühe naisega, siis jõi jälle viina ja lahkus vedurijuhiga, vedurijuht halas oma elu üle, Theo viskas mees üle ja ta läks minema - Peeter ei teadnud kuidas telefon töötab, keerutas ketast valides numbreid ja helistas suvalistele inimestele, sattus kõnesse ühe naisega, esitas talle mõistatuse, naine vastust ei teadnud ja nad lõpetasid kõne, Peeter helistas uuele inimesele, nüüd sattus telefoni otsa mees, arvatavasti Theo, väites et tunneb inimest kellega räägib, kuid tegelikult
Mõlemad olid üksikud ja tundsid end üksikuna). Teoses oli palju erinevaid kohti, kus tegevused pingestusid. Kõigi tegelaste elus oli mingi koht, kus tegevus pingestus. Kõigest räägiti kordamööda ja segamini. Näiteks Laura vaadatud filmis oli üks tegevuse pingestumine. Teine koht, kus tegevus pingestus oli näiteks see, kui Theo käis oma sõbra juures joomingul, tutvus seal mingi uue inimesega (vedurijuhiga), kes varastas Theo sõbra sõbralt ühe jope. See vedurijuht kaotas aga jope metsa ära. Metsast leidis selle aga August Kask, kes aeti autoga alla. (Teda aeti sassi arvatavasti selle inimesega, kellele see jope algselt kuulus). See autoõnnetus oli ka koht, kus kõik tegelased omavahel mingil moel kohtusid. Tegevus toimus Tallinnas, Mustamäel. Mõtteid teosest · ,,Ikka korterisügavustes hiilgavad meie silmad vastu pimedat talve, ja aega, ja ajalugu." Viivi Luik
tähendusepuudus, sihitus, äng. Moraal kui ühiskonna „liim“, mh eelduseks lepingu institutsioonile; Max Weber-interaktsionalistliku suuna rajaja Muutused: • Moderniseerumine: sekulariseerumine, ratsionaliseerumine(teaduspõhisus, süsteemsus) • Traditsioonilise ühiskonna vabanemine piirangutest,kuid bürokraatia • Materiaalsetele ressurssidele(kapital, tootmisvahendid) muutuses oluline kultuur: ressursid kui rööpad,kultuur kui vedurijuht(pöörmeseadja metafoor) Kapitalismi põhitüübid: • Ratsionaalne kapitalism-vaba turg, kaitalistlik tootmine; spekuleerimine ja finantseerimine (aktsiaselts) • Poliitline kapitalism- kasum tehingute kaudu poliitiliste võimudega, jõu ja võimu kaudu, poliitilised kasumid • Traditsiooniline kaubanduslik kaitalism- traditsioonilised kauplemis- ja rahalised vahetustehingud (väikeettevõtlus) Domineerimistüübid:
tuvastada ja läheb kogemata Laura juurde. Laura ja Peeter ehmuvad, kui Eero kohe diivanile istub ja Laura seriaali vaatama hakkab, rahunevad nad peagi. Laura pakub veel viina Eerole. Varsti Eero aga lahkub. Hommikul tuleb talle meelde, et käis ühe naise juures, aga naise välimus ei tulnud talle meelde. See jäi tema hinge vaevama. * Theo käis ühel peol ning sai oma ärikaaslastega kokku. Nad läksid Mustamäe lähedasse metsa jalutama ja viina jooma. Vedurijuht (üks Theo ärikaaslastest) kaotas aga oma kollase jope ära. * Järgmisel hommikul läks August Kask jalutama ja leidis metsast uhke välismaise kollase jope. Ta pani selle endale selga ja asus tagasiteele. * Varsti kuuldi aga pauku. Auto oli ühe inimese alla ajanud, kellel oli kollane jope seljas. See oli August Kask. Laura läks Peetrile järele ning oli sama ülekäiguraja juures, kus juhtus õnnetus. Ta hüüdis isegi Augustit, aga see ei päästnud meest. Eero oli teisel
tähendusepuudus, sihitus, äng. Moraal kui ühiskonna „liim“, mh eelduseks lepingu institutsioonile; Max Weber- internatsionalistliku suuna rajaja Muutused: • Moderniseerumine: sekulariseerumine, ratsionaliseerumine(teaduspõhisus, süsteemsus) • Traditsioonilise ühiskonna vabanemine piirangutest, kuid bürokraatia • Materiaalsetele ressurssidele(kapital, tootmisvahendid) muutuses oluline kultuur: ressursid kui rööpad, kultuur kui vedurijuht(pöörmeseadja metafoor) Kapitalismi põhitüübid: • Ratsionaalne kapitalism-vaba turg, kapitalistlik tootmine; spekuleerimine ja finantseerimine (aktsiaselts) • Poliitiline kapitalism- kasum tehingute kaudu poliitiliste võimudega, jõu ja võimu kaudu, poliitilised kasumid • Traditsiooniline kaubanduslik kapitalism- traditsioonilised kauplemis- ja rahalised vahetustehingud (väikeettevõtlus) Domineerimistüübid:
kuid kõrgematel töölistel (jaama ja küttelao korraldajad, vedurijuhid ja nende abid) oli oma kutseühing. Pensioniseadus käis nii, et pensioni said ainult need, kes kuulusid (ameti)kutseühingusse. Kui juhtusid ülemaga kuidagi vastuollu, oli kõige parem uus koht otsida. Tööaeg oli 12 tundi. Nais ja meestööliste palga vahe oli väga suur, kuigi töötati ühel ja samal tööl, teenis naine palju vähem. Vedurijuht teenis 250, tema abi 150, tema ise 32krooni kuus. Juhan Rõigas, töötas aastatel1910 1954. Töötas teemeistrina. Töötingimused on olnud kogu aeg enamasti ühesugused. Teed ja majade remondid olid kõik teemeistri käes. Väljas töötati 15 tundi järjest. Tööpäev algas hommikul kell viis ja lõppes õhtul kell kaheksa. Töötasu oli väike. Naistöötajaid oli vähe. Hugo Toome, töötas 1934. aastast. Oli lõpetanud sõjakooli ja oli ka jaamakorraldaja
kolmes eksemplaris. 13. SRÜ riikidesse eksportkauba veoplaanid esitatakse 20 päeva enne planeeritava kuu algust. 14. Mille alusel vagunite tellimusi täidetakse (vaguneid jagatakse)? 15. Kuidas on raudteel lahendatud automaatikasüsteemid (valgusfoorid ning piirkondade hõivatus)? Vedurijuhil on veduris automaatsignalisatsiooni süsteem ning see näitab foori tulesid kabiinis juba distantsilt, ehk vedurijuht ei pea jälgima seda väljaspoolt. 16. Millised on raudteetranspordi eelised ja puudused? Eelised: · toimib igasuguste ilmastikutingimuste korral; · kindlustab kaupade toimetamise suurte kauguste taha; · võimaldab suurte mahtudega regulaarveod; · laadimistööd suure efektiivsusega; · suhteliselt madal vedude omahind; · keskkonnasäästlik veoviis. Puudused: · maanteevedudest pikemad veoajad · vähene paindlikkus;
suhe Ellen Ternaniga. Teisalt võis põletamisele inspiratsiooni anda see, et kirjanik oli jõudmas oma elu pöördepunkti. Paberite ja kirjade põletamine pidi kustutama kõik halva tema senisest elust. Juunis 1865 tagasiteel Pariisist, sattus Charles kohutavasse rongiõnnetusse. Koos temaga reisisid Ellen Ternan ja naise ema. Staplehurst´i lähedal oli remondis olev sild. Töömehed polnud eelnevalt teatanud, et sillal on rööbastes 42. jala pikkune lünk. Vedurijuht märkas probleemi, kuid seda liiga hilja. Vedur kukkus esimesena jõkke ja tõmbas ka kõik ülejäänud vagunid endaga kaasa. Vaid üks esimese klassi vagun pääses jõuorgu kukkumisest ja õnnekombel reisisid selles Charles, Ellen ja naise ema. Viimased pääsesid vigastusteta. Õnnetuses sai surma kümme inimest ja ligi 50 pääses kergemate või raskemate vigastustega. Pääsenud sillal kõikunud vagunist, aitas Charles elu ja surma vahel vaakunud inimesi
” lk 155 all ↑ Üks nendest sõpradest oli Oleg. Theo läks oma sõbra Olegi juurde, mehel olid juba 3 naist ja 3 meest külas. Theo läks ühega naistest koridori ning hakkas teda seal suudlema. Helekollase siniste ruutudega jopega mees läks mööda ja pilgutas silma. Naine tõmbus eemale ning Theo uuris ega too mees naise abikaasa ei ole. Naine vastas eitavalt, ent soovitas siiski blatnoist eemale hoida. Theo lahkus peolt koos oma uue sõbra vedurijuhiga. Mõne aja pärast hakkas vedurijuht midagi taga otsima. Tuli välja, et ta oli blatnoilt jope sisse vehkinud ja selle siis ära kaotanud. Theo lahkus mehe seltskonnast, sest ei tahtnud end kahtlaste asjadega siduda. “”Kes te olete?” Küsis naise hääl.” lk 161 Peeter tegi talle hilja öösel tüngakõne. 4 lk 160 (Peeter) Peeter rottis ära Laura telefoni (võttis selle voodisse kaasa, sest teadis, et Laura seda nvn tööle kaasa ei võta). Peeter rääkis naisega ja küsis talt küsimuse (mis läheb järjest
Laura ja Peeter ehmuvad, kui Eero kohe diivanile istub ja Laura seriaali vaatama hakkab, rahunevad nad peagi. Laura pakub veel viina Eerole. Varsti Eero aga lahkub. Hommikul tuleb talle meelde, et käis ühe naise juures, aga naise välimus ei tulnud talle meelde. See jäi tema hinge vaevama. Theo käis ühel peol ning sai oma ärikaaslastega kokku. Nad läksid Mustamäe lähedasse metsa jalutama ja viina jooma. Vedurijuht (üks Theo ärikaaslastest) kaotas aga oma kollase jope ära. Järgmisel hommikul läks August Kask jalutama ja leidis metsast uhke välismaise kollase jope. Ta pani selle endale selga ja asus tagasiteele. Varsti kuuldi aga pauku. Auto oli ühe inimese alla ajanud, kellel oli kollane jope seljas. See oli August Kask. Laura läks Peetrile järele ning oli sama ülekäiguraja juures, kus juhtus õnnetus. Ta hüüdis isegi Augustit, aga see ei päästnud meest
täitma töölepingus kokkulepitud kohustusi. Tööülesannete kirjeldus (nt täita töö iseloomust tulenevaid kohustusi) tuleb töötajaga läbi rääkida enne töölepingu sõlmimist. Seadusandja on jätnud tööandjale vabad käed. SA kutsekojas on välja töötatud kutsestandard. Ametinimetus, kui sellega kaasneb õiguslik tagajärg. Tuuakse lepingus ära ametinimetus, kui see on olemas (vedurijuht, remondilukksepp). Kui teatav ametikoht eeldab tööd mitme ametinimetuse järgi, tuleb ametinimetus ära näidata koondnimetusena (sekretär-personalitöötaja, treial-freesija). Töö eest makstav tasu ehk töötasu hõlmab majandustulemustes ja tehingutes makstavat tasu. Märgitakse ära töötasu arvutamise viis (ajatöö, tükitöö), maksmise vorm ja sissenõutavaks muutumise aeg (et ka tädi Maali aru saaks: töötasu maksmise päev), samuti tööandja makstavad ja kinnipeetavad maksud
Proua Mülleril ei olnud kuidagi võimalik teada, et tema tööd hakatakse kasutama juutide kindlasse surma saatmisel, kuid ta teadis, et tema töö tulemusel muutub juutide elu tunduvalt raskemaks. 2. Rongid, härra Müller, rongijuht Juute hakati vedama surmalaagritesse alates 1941. aastast. Vedureid juhtisid tavalised rongijuhid, kes ilmselgelt teadsid, keda nad sõidutavad ning mis nende inimestega edasi juhtub. 74 Vedurijuht, kes oleks rongi juhtimisest keeldunud, oleks tõenäoliselt vallandatud, ent arvatavasti oleks see jäänud ka ainsaks karistuseks. Keeldumine ei oleks kindlasti tähendanud vedurijuhi saatmist koonduslaagrisse või midagi veel hullemat. Sellele vaatamata otsustas härra Müller, nagu enamik teisi rongijuhte, oma tööd jätkata. 3. Bürokraatia, Walter, laekur Holokausti rahastamiseks kasutasid natsid oma ohvritele kuulunud vara. Nad omastasid asjad, mis
Arvestage, et rongid võivad ootamatult liikuma hakata ja sõita kõigil liinidel mistahes ajal ja mõlemas suunas. Ärge ronige vagunite alla või nende alt läbi ilma kaitsemeetmeteta. Taotlege vajadusel kaitsemeetmete rakendamist rongimeeskonnalt või raudteetöötajatelt (kinnitust, et koosseis ei liigu). Ärge seiske ega liikuge alal, mis asub lähemal kui 5 meetrit esimese veduri ninast või viimase vaguni tagumisest otsast. Tegemist on pimeda alaga, kus vedurijuht teid ei näe. Ärge kõndige raudteeliinide vahel või raudteel – kõndige teedealast väljaspool. Parkige auto lähimast raudteest vähemalt viie meetri kaugusele. Kandke enda nähtavamaks tegemiseks helkurriietust. Raudteel või selle lähistel toimunud mootorsõidukiõnnetuse korral ärge üritage teele jäänud tõkkeid (autot) eemaldada enne rongiliikluse peatamist. Kui õnnetuse käigus on aktiveerunud ülesõidu tõkkepuud või signaalid ja rongi
sorteerimine. Igapäevaselt koostatakse suurtes sorteerimisjaamades kümneid rongikoosseise. Saabunud rongikoosseisude osadeks lahutamise ja uute rongide komplekteerimisega tegeleb sor- teerimisjaamades enamasti kahe- või kolmeliikmeline meeskond, kelle käsutuses on manööver- vedur. Meeskonna koosseisus on vedurijuht ja vähemalt üks haakija. Küsimused 1. Loetle Euroopa riikides kasutatavaid erinevaid rööpmelaiusi. 2. Millistest peamistest osadest koosneb raudtee infrastruktuur? 3. Mis otstarbel on rajatud raudteejaamadesse varuteed?
annaabi.ee 
