SOOJUSÕPETUS 10. klassi SOOJUSÕPETUSE PÕHIMÕISTED SISEENERGIA on keha kõikide molekulide kineetilise ja potensiaalse energia summa. SOOJUSHULK on energiahulk, mida keha soojusvahenduse teel saab või ära annab. ERISOOJUS on soojushulk mis on tarvis anda ühele kilogrammile ainele, et tõsta temperatuuri 1 kraadi võrra. SULAMISSOOJUS (J/kg) on tarvis anda ühele kilogrammile ainele sulamistemperatuuril tema sulamiseks. AURUMISSOOJUS L on soojushulk, mis on tarvis anda ühele vedeliku kilogrammile selle aurustamiseks jääval temperatuuril. KÜTUSE KÜTTEVÄÄRTUS on soojushulk, mis eraldub 1kg kütuse täielikul põlemisel. SOOJUSE TASAKAALU VÕRRAND Q antud = Q saadud KALOR Cal on mittesüsteemne soojushulga mõõtühik, mis on kasutusel mitmetel elualadel. 1Cal = 4,2 J 1Cal on soojushulk, mida on vaja 1kg vee temperatuuri tõstmiseks 1 kraadi võrra. TERMODÜNAAMIKA I SEADUS U=A+Q Siseenergia muutus keha üleminekul ühest soojuslikust olekust teis...
AINE AGREKAATOLEKU MUUTUMINE I SULAMINE & TAHKUMINE SULAMINE on aine üleminek tahkest olekust vedelasse. SULAMISTEMP. nim. temp., mille juures aine sulab (tahkub). TAHKUMINE on aine üleminek vedelast olekust tahkesse. Sulamiseks kulub energiat, tahkumisel aga vabaneb. Tahkumise & sulamise ajal aine temp. ei muutu. SULAMISSOOJUSeks nim. massiühiku aine sulamiseks kuluvat soojushulka. Tähis: Ühik: 1 J/kg Valem: = Q/m II AURUMINE & KONDENSEERUMINE KONDENSEERUMINE on aine üleminek gaasilisest olekust vedelasse. AURUMINE on aine üleminek vedelast olekust gaasilisse. Aurumine toimub igal temp. Aurumise kiirus sõltub õhu liikumisest, vedeliku temp., ainest, õhuniiskusest. Aurumisel vedelik jahtub. AURUMISSOOJUSeks nim. soojushulka, mille peab andma kindlal temp. oleva aine massiühikule, et muuta see samal temp. auruks. Tähis: L Ühik: 1 J/kg ...
67,5 340,5 0,002937 243 519 6,251904 73 346 0,00289 164 598 6,393591 80,5 353,5 0,002829 0 762 6,635947 Joonis Aine küllastunud aururõhu sõltuvus temperatuurist Joonis ln paur=f(1/T) Joone võrrandiks andis Excel y = - 3852,1x + 17,353 , millest lähtuvalt empiirilise võrrandi koefitsendid A ja B on: A= 17,536 ja B=-3853,1. Ja tänu neile arvudele saan teha järgmised arvutused: 1) Aurumissoojus: 2) Aine keemistemperatuur normaalrõhul: Normaalrõhk on 760 mmHg 3) Arvutan enroopia muudu 1 mooli aine aurustumisel normaalrõhul ehk Troutoni konstandi: JÄRELDUS Saadud ulemus sarnaneb benseeni keelmistemperatuuriga (80normaalrõhul ).
· väljuda saavad: 1) pinnakihis või seal lähedal olevad osakesed; 2) osakesed, mille liikumise suund on vedelikust väljapoole; 3) osakesed, mille kiirus on teatud väärtusest suurem. · Vedeliku temperatuuri säilitamiseks aurumisel on vaja juurde anda energiat (soojushulk Q) 12. Miks hakkab meil vannist tulles külm? Kui me vannist välja tuleme hakkab vesi meie kehalt auruma. Aurumisel vedelik jahtub ja meil hakkab külm. 13. Mida näitab aurumissoojus? Aurumissoojus näitab, kui suur soojushulk kulub 1 kg vedeliku aurustumiseks või kondenseerumiseks jääval temperatuuril. 14. Mida nim. sublimeerumiseks? Sublimeerumiseks nim. tahkete ainete aurumist. 15. Kirjelda vedeliku keemist. · Soojendame vett anumas. · Anuma seintele tekivad mullikesed. · Eralduma hakkab gaas. · Mullid hakkavad veel rohkem paisuma ja tõusevad üles üleslükkejõu tõttu. · Kuuleme kahinat.
Soojushulka, mis neeldub või eraldub faasisiirdel aine ühe massiühiku kohta nim siirdesoojuseks Tasakaalujooni ja kolmikpunkti kujutatakse pTteljestikus. Seda graafikut nim faasidiagrammiks pk ja Tk on kolmikpunktile vastav rõhk ja temp. AURUMINE, KONDENSEERUMINE. KEEMINE Aurumissoojus on soojushulk, mis kulub ühe massiühiku vedeliku muutmiseks auruks antud rõhul Q=Lm Vaadeldes aurumissoojuse sisu mikroskoopiliselt, võime tõdeda, et aurumissoojus kulub: 1) molekulide omavahelise vastastikmõju ületamiseks 2)vedeliku pindpinevuse ületamiseks 3) paisumistööks http://www.abiks.pri.ee Sellist oleukorda, kus kondenseerumine ja aurumine on vedeliku pinnaühiku osas tasakaalus nim küllastunud aruks Keemine on üks aurumise eriliike Iga vedeliku jaoks on olemas antud rõhul mingi temperatuuri väärtus, millest alates muutub aurumise
log p uur t,°C 2,203033 159,6 36,5 2,31513 206,6 43 2,409257 256,6 48,5 2,549739 354,6 57,5 2,658584 455,6 64,5 2,74398 554,6 70,5 2,816639 655,6 75,5 2,877717 754,6 80 2,3 8,314 A=7.6784 7,6784 B= -1694.6 1694,6 Aine aurumissoojus : B= (-) H/ 2,3 R H aur =(-) B * 2,3 R H aur = -(- 1694.6)* 2.3 *8.314= 32404,48 J=32.4 kJ Aine keemistemperatuur normaalrõhul on 353 K 80º C Troutoni konstant H aur S = J K -1 mol -1 Tn. r . S= 32404.48/ 353 = 91,79739 J/K*mol
Keema uurib erinevate ainete molekulide vahelisi vastastikmõjusid. Füüsika uurib osakeste paiknemise seaduspärasusi aines üldiselt, sõltumata konkreetsetest ainetest. Faasideks nimetatakse füüsikas aine erinevate omadustega olekuid. Faasisiirdeks nimetatakse protsessi, kus aine läheb ühest faasist teise. Siirdesoojuseks nimetatakse soojushulka, mis neeldub või eraldub faasisiirdel ühe massiühiku kohta. Kondenseerumiseks ehk veeldumiseks nimetatakse aine üleminekut gaasilisest faasist vedelasse. Aurumiseks nimetatakse aine üleminekut vedelast faasist gaasilisse. Tahkumiseks/Kristallisatsiooniks nimetatakse aine üleminekut vedelast faasist tahkesse. Sulamiseks nimetatakse aine üleminekut tahkest faasist vedelasse. Sublimatsiooniks nimetatakse aine üleminekut tahkest faasist gaasilisse. Sublimatsiooniks nimetatakse tahkise aurumist. Härmatumiseks nimetatakse aine üleminekut gaasilisest faasist tahkesse. Rekristallisatsiooniks nimetatakse f...
9. Mida näitab erisoojus? C soojushulk, mis on vajalik 1kg aine temperatuuri tõstmiseks 1 kraadi võrra. J/kg*oC 10. Sulamine ja tahkumine ( mõisted , arvutusvalem ) Üleminek mis olekust mis olekusse? Q= lambda * m 11. Mida näitab sulamissoojus? Soojushulk, mis on vajalik ühe kg aine sulatamiseks tema sulamistemperatuuril. J/kg 12. Aurumine ja kondenseerumine ( mõisted, arvutusvalem ) Üleminek mis olekust mis olekusse? Q= L*m 13. Mida näitab aurumissoojus ( keemissoojus ) ? Soojushulk, mis on vajalik 1kg aine aurustamiseks jääval temperatuuril. Kui jäävad temp-ks on keemistemperatuur, siis on L ka keemissoojus. J/ks 14. Põlemine ( mõiste, valem ) Põlemine on oksüdatsiooniprotsess. Q=km 15. Mida näitab kütteväärtus? Soojushulk, mis vabaneb 1kg kütuse täielikul põlemisel. 16. Termodünaamika I seadus ( sõnastus, valem ) Süsteemile antud soojushulga arvel suureneb tema siseenergia
1. Faas- aine olek, milles keemiline koostis ja füüsikalised omadused on ühesugused 2. Faasisiire- üleminek ühest faasist teise 3. Agregaatolek- aine vorm, mille määrab tema molekulide soojusliikumise iseloom 4. Siirdesoojus- energia/soojus mida tuleb anda kehadele, et toimuks faasisiire 5. Mille poolest erinevad tahke, vedel ja gaasiline faas? 6. Mida nimetatakse kristalliks- aine, mille molekulide paiknemisel on kindel kord 7. Amorfne aine- tahke aine, millel puudub kristallstruktuur ja mis voolab (klaas, plastmass) 8. Monokristall- tervik keha, mille osakeste paigutus eksisteerib ühes ja samas süsteemis 9. Polükristall- keha mis koosneb paljudest erinevatest monokristallidest (päevakivi) 10. Anisotroopia- korrapärase paigutuse korral sõltuvad aine omadused suunast 11. Kristallvõre tüübid: Primitiivsed e. Lihtsad- aatomid paiknevad ainult võreelemendi sõlmpunktides (tippudes); b) ruumkesendatud- lisaks tippudes olevat...
Arvutused 1. Joonestada graafikud Paur=f(t) ja ln Paur=f(1/T) (graafikud protokolli lõpus) 2. Arvutada empiirilise võrrandi koefitsendid A ja B logaritmilise graafiku sirge tõusu abil. on nurk x-telje negatiivse suuna ja graafiku vahel, kuid tõus leitakse x-telje positiivse suuna ja graafiku vahel. Selle tõttu ongi tõus negatiivse märgiga, sest graafikul olev sirge on langev sirge. 3. Arvutatakse aine aurumissoojus 4. Arvutada aine keemistemperatuur normaalrõhul 5. Arvutada Troutoni konstant, s.o. entroopia muut 1 mooli aine aurustumisel normaalrõhul. Graafikud Järeldused Katsetulemustest järeldub, et antud aine keemistemperatuur normaalrõhul on 353K. Seda näitab nii katsetulemus kui ka arvutusülesanne 4. Katse võib lugeda õnnestunuks, kuna katsetulemused ja arvutused kattuvad. Muidugi ka
0,0028 0,0029 0,003 0,0031 0,0032 0,0033 0,0034 3 1/T Arvutused: 1. Leida empiirilise võrrandi In p= A+B/T koefitsiendid A ja B logaritmilise graafiku sirge tõusu abil. y= -3870,8x+17,592 A= 17,592 B= -3870,8 2. Leida aine aurumissoojus, arvestades, et H aur B H aur = -B*R R H aur = - (-3870,8)*8,314= 32181,8312 32182 J/mol 3. Leia aine keemistemperatuur normaalrõhul Selleks kasutan saadud sirge võrrandit. In 760 = -3870,8x + 17,592 x= = 0,002831115 x= 1/T T= 1/x T= 1/0,002831115= 353,22K = 80,2 °C 4. Leia Troutoni constant, s.o entroopia muu 1 mooli aine aurustumisel normaalrõhul S = = = 91,17 J/K*mol
Aur- Gaasiline faas vedeliku pinna lähedal. Gaas – Kui (T > Tkr) nimetame gaasilist faasi (gaasiks). Küllastunud aur – aur (auru konstrentatsioon) antud temperatuuril, kus vedeliku aurumine ja kondensatsioon on tasakaalus. Keemistemperatuur – Väärtus, millest alates muutub aurumise iseloom. Kriitiline temperatuur – Temperatuur, mille kõrgemal väärtusel ei ole võimalik enam gaasi vedelikuks muuta. Keemissoojus – Vedeliku aurumissoojus keemistemperatuuril. Õhuniiskus – Veeauru sisaldus õhus. Õhu absoluutne niiskus – Väljendab veeauru massi ühes kuupmeetris õhus. Valemid: 1 p= n∗mv 3 2 mv =const . 2 T 1−T 2 Q=κ S∗t I Q=λm (Sulamis ja tahkussoojuse valem) Q=L∗m Q=C ¿ m ¿ t Q1+ Q2=Q3 +Q4 A v =M 0∗L/ N A Pt S rel = ∗100 P tk ρt S rel = ∗100
Sulamine on faasisiire, kus aine läheb tahkest faasist vedelasse. Tahkumine on faasisiire, kus aine läheb vedelast olekust tahkesse. valem: Q=l·m. Sulamissoojus näitab soojus-hulka, mis on vajalik 1kg aine sulamiseks tema sulamistemperatuuri. (tähis l lambda). Aurumine on faasisiire, kus aine läheb vedelast olekust gaasilisse. Kondenseerumine on faasisiire, kus aine läheb gaasilisest olekust vedelasse. valem: Q=L·m (m-mass; Q- soojushulk, L-aurustumissoojus). Aurumissoojus näitab soojushulka, mis on vajalik 1kg aine aurustumiseks jääval temperatuuril. Kui jäävaks temperatuuriks on võetud keemistemperatuur, siis nim suurust L ka keemissoojuseks. Põlemisega kaasneb intensiivne soojuse eraldumine, temperatuuri järsk tõus ja harilikult ka valgusnähtused (leek). valem: Q=k·m (k-kütteväärtus). Kütteväärtus on soojushulk, mis vabaneb 1kg-i kütuse täielikul ära põlemisel. Termodünaamika I seadus: süsteemile antud soojushulga
tõmbejõudude sõltuvusega kaugusest gaasilises faasis. Kriitiline temperatuur- Temperatuuri väärtus, millest kõrgemal ei ole võimalik antud gaasi veeldumine rõhu mõjul. Nt H2O puhul tkr= 373° C Küllastunud aur- Aur antud temperatuuril, kus vedeliku aurumine ja kondensatsioon on tasakaalus. Keemine- Aurumise eriliik, mis leiab aset olukorras, kus antud aine auru rõhk on küllastunud. Keemissoojus- Vedeliku aurumissoojus keemistemperatuuril. Õhuniiskus- Õhus olev veeauru sisaldus. Absoluutne niiskus- Suurus, mis väljendab veeauru massi ühes kuupmeetris õhus. Relatiivne niiskus- Protsentides väljendatud suhe, kus veeauru osarõhk antud temperatuuril on jagatud küllastusele vastava veeauru osarõhuga samal temperatuuril.
2 ja 3. peatükk kordamine Füüsikaliste suuruste tähised ja mõõtühikud. NIHE- s ; m TEEPIKKUS- l või s ; m KIIRUS- v ; m/s VABA LANGEMISE KIIRENDUS- g ; m/s² ALGKIIRUS- v ; m/s LÕPPKIIRUS- v ; m/s KIIRENDUS- m/s² AEG- t ; s AJAVAHEMIK- ?????? Põhimõisted MEHAANILINE LIIKUMINE- keha asukoha muutumine ruumis aja jooksul SIRGJOONELINE LIIKUMINE- liikumine, mille trajektoor on sirge KÕVERJOONELINE LIIKUMINE- liikumine, mille trajektoor pole sirge ÜHTLASELT AEGLUSTUV LIIKUMINE- liikumine, kus kiirus aeglustub mistahes võrdsete ajavahemike jooksul ühesuguste väärtuste võrra ÜHTLASELT KIIRENEV LIIKUMINE- liikumine, kus kiirus kiireneb mistahes võrdsete ajavahemike jooksul ühesuguste väärtuste võrra TRAJEKTOOR- kujuteldav joon, mida mööda keha liigub KIIRUS- näitab kui pika teepikkuse läbib keha ühes ajaühikus KIIRENDUS- kiiruse muutumise kiirus Valemid ja nendest tuletamised v=s/t=l/t kiirus v(keskm)=...
stabiilne väliskuju *pH avaldub soojusjuht. *viljastamine(alati vesinikkondades *eksotermilistes reaktsioonides vesikeskkonnas, sperma) Termoregulatsioon > soojus rakust välja, ei *ainete transport (tõusev- *stabiilne sisekeskkond kuumene üle, kõrge laskuvvool) (60-80% vesi) aurumissoojus. *kaitse ülesanne *tagab rakkude siserõhu *jahutab rakke (loode,silmamuna, pisarad) Kooslustele ja biosfääridele *organismide levimine *mõju kliimale ANIOONIDE JA KATIOONIDE ÜLESANDED KATIOONID on positiivselt laetud ioonid (H+, NH4+, K+, Na+, Ca2+, Mg2+, Fe2+/3+).
Aurumine- faasisiire, kus aine läheb vedelast olekust gaasilisse Kondenseerumine- faasisiire, kus aine läheb gaasilisest olekust vedelasse Kriitiline temperatuur- temperatuuri väärtus, millest kõrgemal ei ole võimalik antud gaasi veeldumine rõhu mõjul Küllastunud aur- aur antud temperatuuril, kus vedeliku aurumine ja kondensatsioon on tasakaalus Keemine- aurumise eriliik, mis leiab aset olukorras, kus antud aine auru rõhk on küllastunud Keemissoojus- vedeliku aurumissoojus keemistemperatuuril Absoluutne niiskus- suurus, mis väljendab veeauru massi grammides ühes kuupmeetris õhus Relatiivne niiskus- protsentides avaldatud suurus, mis väljendab õhu absoluutse niiskuse suhet antud temperatuuril küllastunud aurule vastava absoluutse niiskuse väärtusesse samal temperatuuril Sublimatsioon- faasisiire, kus aine läheb tahkest faasist vedelasse Härmatumine- faasisiire, kus aine läheb gaasilisest faasist tahkesse
Geomorfoloogia teadus Maa reljeefist ja pinnavormidest Klimatoloogia teadus Maa kliimast kui pikaajalisest ilmade reziimist Meteoroloogia teadus Maa atmosfaarist ja selles toimuvatest protsessidest Hüdroloogia teadus Maa hudrosfaarist ja selles toimuvatest protsessidest Biogeograafia teadus elusorganismide ja nende koosluste geograafilisest levikust maastikuökoloogia teadus, mis uurib aineringete ja energiavoogude, samuti organismide ja nende koosluste dunaamikat loodusgeograafilistes kompleksides e. maastikes ekliptika tasapind- ümber päikese tiirleva maa orbiidi tasand afeel- Päikesest kaugeim punkt 4.juuli periheel- Päikesele lähim punkt 3.jaanuar geoid- Maa toeline kuju e Maa gravitatsioonivälja ekvipotentsiaalne pind, mis ühtib merede ja ookeanide häirimatu veepinna selle mottelise pikendusega mandritel poordellipsoid- ruumiline keha, mis saadakse ellipsi poorlemisel ümber oma lühema telje Maa lapikuse väljendamise valem- f=...
1. Toiduainete keemiline koostis. Levinuimad funktsionaalsed rühmad biomolekulides, sidemete liigid. Toiduained koosnevad orgaanilistest ( nt valgud, süsivesikud, enamik toiduvärvaineid) ja anorgaanilistest ühenditest ( nt keedusool, kergitusained). Levinuimad funktsionaalsed rühmad: -OH hüdroksüülrühm, aminorühm, okso- (keto), karboksüülrühm, tiool, fosforüülrühm. Funkt rühmad ei tule Elemendid on omavahel seotud sidemetega. Keemiline side on aatomite vastastikune mõju, mis tagab terviku püsimise. Side on erineva tugevusega. Kõige üldisem on kovalentne side (tekib elektronpaar kahe aatomi vahel). Kahe aatomi vahel võivad tekkida ka kordsed sidemed, siis ei moodustata paari (paardumata). Side võib olla mittepolaarne või polaarne. Side võib olla ka iooniline tekivad ioonid. Vesinikside on polaarse kovalentse sideme erijuht, tunduvalt nõrgem, tekib siis, kui aatomite elektronide negatiivsus...
piires. Siirdetemperatuur Temperatuuri väärtus aintud rõhul, millest kõrgemal on aine ühes, magalamal aga teises faasis. Kolmikpunkt Kindel rõhu ja temeratuuri väärtus, millel 3 faasi on tasakaalus. Sulamissoojus Soojushulk, mis tuleb ühele kilogrammile ainele anda, et ta sulaks. J/kg Aurustumissoojus - L Näitab, milline soojushulk kulub aine aurustumiseks antud temperatuuril. Keemissoojus Vedeliku aurumissoojus keemistemperatuuril. Aur - Gaasiline faas vedeliku pinna lähedal. Gaas - Kui temperatuur on üle kriitilise. Küllastunud aur Aur antud temperatuuril, kus vedeliku aurumine ja kondensatsioon on tasakaalus. Keemine Aurumise eriliik,kus on anud aine auru rõhk on küllastunud. Keemistemperatuur - Õhu absoluutne niiskus väljendab, veeauru hulka grammides ühe kuupmeetri õhu kohta. Õhu relatiivne niiskus - Väljendab õhu absoluutse niiskuse suhet antud temperatuuril
Vesi ringleb tõuseb maalt õhku, ja langeb sademetena jälle maapinnale. Selles ringes on auramisel suur tähtsus, sest auramine varustab õhku veega. Veeauru hulk õhus selgub õhu niiskuse mõõtmisel. Vee auramine Õhus on alati meile nähtamatut veeauru, mis koosneb üksikutest vee molekulidest. Mida kõrgem on temperatuur, seda rohkem veeauru võib õhk sisaldada. Vee aurumisel kaasneb molekulide lahkumisega veest vee temperatuuri langus. 1 grammi vee aurumiseks kuluv soojus on aurumissoojus. See on vastavalt vee temperatuurie erinev. Aurumiseks kulunud soojuse viib veeaur varjatud kujul endaga kaasa, seega peituvad veeaurus suured soojusvarud. Auramine oleneb paljudest teguritest. Veekogude pinnalt võib auramine toimuda piiramatult, kuid pinnases pole alati auramiseks vajalikku vett, sellepärast on auramine veekogudelt suurem. Auramisele avaldavad suurt mõju õhutemperatuur ja õhu niiskus. Mida kõrgem temperatuur ja kuivem õhk, seda intensiivsem võib olla auramine.
neis neeldub päikesekiirgus ning vee ja süsihappegaasi abil toodetakse suhkruid. Kloroplastid annavad taimedele iseloomuliku rohelise värvuse ja neid sisaldub taime vartes, lehtedes. Tsütoskeleti funktsioonid raku tugi- ja liikumissüsteem. Tema koostisse kuuluvad valgud, mis võimaldavad muuta rakkudel oma kuju. 4. Vesi omadused, struktuur, H-sidemed vees ja jääs. Vee omadused: (organismis 65% vett, parim lahusti) Kõrge sulamis-ja keemistemperatuur (0ºC ja 100ºC). Suur aurumissoojus (540 kcal/kg e.2260 kJ/kg). Suur soojamahtuvus (1 kcal/kg·deg). Kõrge pindpinevus (72 mN/m). Kõrge dielektriline konstant (~80). Maksimaalne tihedus vedelas olekus (1,0 kg/l). Vee struktuur: Vee molekulide vahel on nõrgad vastasmõjud Jää ja vee võrdlus H-sidemed ja liikumine Jää:4 H-sidet 1 vee molekuli kohta Vesi:2,3 H-sidet 1 vee molekuli kohta Jää:H-sideme eluigaumbes 10 mikrosekundit (10^-6) Vesi:H-sideme eluiga umbes 10 pikosekundit (10 ^-12) 5
polaarsete fun rühmade vaheliste elektrostaatiliste tõmbejõudude tulemus. Hüdrofoobsed vastasmõjud (<40) sarnaste apolaarsete aatomirühmade omavaheline tõmbumine vesikeskkonnas. 3. Rakk kui eluühik; prokarüootsete ja eukarüootsete rakkude, taime- ja looma rakkude ehituslikud iseärasused; rakuorganellide funktsioonid (õpikust iseseisvalt). 4. Vesi omadused, struktuur, H-sidemed vees ja jääs. Kõrge sulamis- ja keemistemperatuur. Suur aurumissoojus, suur soojusmahtuvus, kõrge pindpidevus, kõrge dielektriline konstant, maksimaalne tihedus vedelas olekus. Organismi kõige olulisem lahusti. Vees toimivad molekulide vahel nõrgad vastasmõjud. Vesi Jää Vesiniksidemed 2,3 vesiniksidet 1 vee 4 vesiniksidet 1 vee molekuli molekuli kohta kohta
fotosünteesivate taimede kromaatilise adaptsiooni. Planktonis elavad taimed võivad ööpäeva jooksul oma asendit sügavuti muuta. Varjutaimede omadused: madal kompensatsioonipunkt, madal valguskõvera platoo (veesisestel taimedel). Soojusreziim. Temperatuuritingimused vees on stabiilsemad kui õhkkeskkonnas, sest vee erisoojus 1kcal (15 kraadi juures) on üle nelja korra suurem õhu omast (0,24 kcal). Vee soojusmahutavus on suur ja veekogud soojenevad ja jahtuvad aeglaselt. Kõrge aurumissoojus hoiab ära veepinna kuumenemise. Erandjuhtudel võib veekogu vesi soojeneda üle 30 kraadi, tavaliselt jääb see 25-30 kraadi piiresse. Kiirgusest neelduv soojus on sel juhul võrdne aurumisel eralduva soojushulgaga. Äärmised temperatuurid, kus fotosünteesivad organismid elavad on -3,5 kraadi (soolase vee külmumistemp) ja +85 kraadi (sinivetikad kuumaveeallikas). Ööpäevased temp kõikumised ulatuvad vaid mõnekümne sentimeetri sügavusele. Tuule mõjul
6. Moodustuvad uued viirusosakesed, sünteesitakse ümber kapsiidid; 7. Rakumembraan laguneb, rakk hukkub ja viirused väljuvad; 8. Peremeesraku membraanist võetakse osake kaasa ümbriseks. LÜSOGEENNE ELUTSÜKKEL 5. Viiruse nukleiinhape seostub bakteriraku kromosoomi; 6. Viiruse nukleiinhape on mõni aeg inaktiivses olekus; 7. Bakterirakk paljuneb; 8. Järgneb lüütiline tsükkel. VEE OMADUSED · kõrge sulamis- ja keemistemperatuur · suur aurumissoojus · suur soojusmahtuvus · kõrge pindpinveus · kõrge dielektriline kontstnt maksimaalne tihedus vedels olekus Ioonide hüdratatsioon - positiivse laenguga ioone ümbritsevad vee osaliselt negatiivse laenguga hapniku aatomid; negatiivse laenguga ioone ümbritsevad vee osaliselt positiivse laenguga vesinikuaatomid. Hüdrofoobse aine ümber moodustub vee keskkonnas vee molekulidest klatraaditaoline struktuur. Vee vesiniksidemete võrgustik reorganiseerub
ISO 1928, GOST 147-95, ASTM D 4868. Kui põlemisel tekkiv veeaur kondenseerub ja vabastab ka kondenseerumissoojuse, siis eralduv soojushulk on ülemine kütteväärtus Qü MJ/kg. Kui aga põlemisel tekkiv veeaur ei kondenseeru, siis eralduv soojushulk on väiksem ja seda nimetatakse alumiseks kütteväärtuseks Qa: Qa Q ü GH2O r , kus on ühes kilogrammis kütuses oleva vesiniku põlemisest ja niiskuse aurustumisest tekkiva veeauru mass kg ja r on aurumissoojus (r = 2,44 MJ/kg, 25 oC). Qa Qü 0,0244(9 Ht W t ) Praktikas kasutatakse alumist kütteväärtust. Kondensatsioonikatlast lahkub katlast kondenseerumistemperatuurist madalamal temperatuurilon targem kasutada ülemist kütteväärtust, sest alumise kütteväärtuse kasutamisel tuleb kasutegur üle 100%. Kalorimeeter IKA 5000 tahke- ja vedelkütuse kütteväärtuse määramiseks TTÜ STI-s Kütuste kütteväärtused on suuresti erinevad
elusorganismid. LIISI KINK 6 BIOKEEMIA test I II. VESI JA VESILAHUSED. TERMODÜNAAMIKA ALUSED. 1. Vesi omadused, struktuur, H-sidemed vees ja jääs. Omadused Kõrge sulamis- ja keemistemperatuur (0°C ja 100°C) Suur aurumissoojus (540 kcal/kg = 2260 kJ/kg) Suur soojusmahtuvus (1 kcal/kg·deg) Kõrge pindpinevus Kõrge dielektriline konstant Maksimaalse tihedus vedelas olekus Struktuur Jäik struktuur teeb vee molekuli polaarseks. Võime moodustada neli H-sidet molekuli kohta. Hapnikuaatomi kaks paardumata elektroni moodustavad kaks negatiivse laengu piirkonda. O-H side on 33% ioonse iseloomuga. VESI JÄÄ
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
