kummikilega ning seetõttu üritab ta oma pinda alati muuta minimaalseks. 3. Miks on vihmapiisk alati kerakujuline? Mõjuvad kohesioon ja pindpinevus ning kera pind on minimaalne. 4. Mida iseloomustab pindpinevustegur? Näitab kui suur pindpinevusjõud mõjub selles vedelikus pinna katkirebimisjoone ühikulise pikkuse kohta. 5. Milline seos on pinnaenergia ja pindpinevusjõu vahel? Pindpinevusjõu tööenergia allikaks on vedeliku pinnaenergia. 6. Mis on märgamine? Kuidas teha lihtsa katse abil kindlaks, kas vedelik märgab pinda või ei? Märgamine-vedeliku ja tahkise osakesed tõmbuvad omavahel tugevamini kui vedelikumolekulid omavahel. Katse: Kui vette lisada pesuvahendit, siis vee pindpinevus väheneb ja vesi märgab paremini 7. Miks on suurem elavhõbeda tilgake lapikum või väiksem tilgake? Mõjub gravitatsioon 8. Mis on kapillaarsus? Mittesegunevate keskkondade, harilikult tahke ja vedela faasi kokkupuute
– Kui puudutada rõngaga veepinda ja siis püüda rõngast veepinnalt üles tõsta, siis selgub, et veepind ei taha rõngast hästi lahti lasta – rõnga raskusjõule lisandub pindpinevusjõud. Kui me jagame pindpinevusjõu rõnga pikkusega saame pindpinevusteguri, mis näitab iga pikkus ühiku kohta tulevat pindpinevusjõudu. Sigma – pindpinevustegur (oomega) Pindpinevusjõud (Fpp) rõnga ümbermõõt – (l) Ühik N/m 27) Mis on 1) märgamine, 2) mittemärgamine, too näiteid (lk 30) – Sõltub ühest asjaolust. Märgamine ja mittemärgamine sõltub sellest, millised tõmbejõud aineosakeste vahel on tugevamad, millised nõrgemad. Märgamine ja mittemärgamine esineb vedela ja tahke keha vahel. Märgamise ja mittemärgamise korral võrreldakse kahte jõudu: vedeliku enda (kohesioonjõud) ja vedeliku ja tahke keha (adhessioonjõud) osakeste vastastikmõju.
8.Mida tähendab kastepunkt? V: Õhu jahtumisel suhteline niiskus suureneb. T mil suhteline niiskus jõuab 100%ni 9.Mis on suhteline õhuniiskus? V: Absoluutse niiskuse ja küllastunud auru tiheduse suhe ehk tegeliku veeauru sisalduse ja max võimaliku sisaldus suhe kindlal T-il. 10.Defineeri pindpinevust. V: Vedeliku ja gaasi piiripinna omadustega seonduv nähtus, mida põhjustab pinnakihi molekulide vaheliste molekulaarjõudude tasakaalustamatus. 11.Kuidas seotud märgamine ja Kapillaarsus? V: Märgamine põhjustab kapillaarsust. 12.Mida nim. Faasiks aineehituses? V: Ainekogus, mis on tervikuna ühesuguste füüsikaliste ja keemiliste omadustega 13.Mis on faasisiire? V: Aine olekute muutused ja minekud ühest faasist teise. 14.Mis on siirdesoojus? V: Soojushulk, mis aine üleminekul ühest olekust teise neeldub või eraldub aine ühe massiühiku kohta.
................. 4 Mõningad vähetuntud häired lastel...............................................................................4 Obstruktiivne uneapnoe sündroom.......................................................................... 4 Uneepilipsia............................................................................................................. 4 Unesrääkimine (Somnilokvia)................................................................................. 5 Öine märgamine........................................................................................................5 Kuna esinevad hirmuunenäod?.....................................................................................6 Hirmuunenägude esinemised........................................................................................6 Hirmuunenägude põhjused........................................................................................... 6 Käsitlemine................................
· Niiskust imades tursub · Kuivab kiiresti · Hea soojusjuhtivusega · Väike hõõrdumiskindlus · Väike paindetugevus Põletamine: Süttib kiiresti ning kergesti, aga alles väga leegi lähedalt. Põleb küllaltki suure ja heleda leegiga. Põlemine jätkub ka kiu leegist eemaldamisel. Lõhna on tunda, meenutab veidi paberi või puidu põlemise lõhna. Järgi jääb üsna vähe hallikat tooni tuhka. Mõlema lina-kanga puhul toimus põlemine sarnaselt. Märgamine: Vett imab hästi ja suhteliselt kiiresti. Lõpuks märgub täielikult ja langeb anuma põhja. Katse alguses oli märgata väheseid mulle. VILL (WO) Villakiu omadused: · Õhku hästi läbilaskev · Kortsub vähe · Märgub ja kuivab aeglaselt · Ei sütti hästi, (põleb juuksekarva põlemise lõhnaga) · Ei talu kõrget temperatuuri · Väga elastne · Halva soojusjuhtivusega · Tõmbetugevus väike · Märjalt venivus suur
Soojusjuhtivus tahkis (võtab 1s rohkem soojust ära ning osakesed on kõige tihedamalt koos), vedelik, gaas. Sisehõõre vedelik (osakesed saavad liikuda ja on tihedamalt), gaas, tahkis (ei toimu, osakesed ei saa oma asukohta muuta). Pindpidevus nähtus, kus vedelik tahab omada kõige väiksemat pindala. Kera kuju pindpidevuse nähtus, et vedelikul oleks kõige väiksem pindala. Vedeliku kokku tõmbumine pinnaomadus, et säilitada kõige väiksemat pindala. Märgamine vedelik märgab tahket keha, kui vedeliku molekuli vahelised tõmbejõud on väiksemad kui vedeliku ja tahkise molekulide vahelised tõmbejõud. Mitte märgamine vedellik ei märga tahket keha, kui vedeliku ja tahkise vahelised tõmbejõud on suuremad kui vedeliku vahelised tõmbejõud. Pindpidevuse teguri vähendamine lisandite kasutamine, temp tõstmine. Märgava vedeliku kapillaarsus kapillaarides tõuseb vedlik kõrgemale kui
10)3 näidet pindpinevus nähtuste kohta? [* ]Putukad, täpsemalt vesijookslased püsivad vee pinnal [*]Kirjaklamber jääb külmas puhtas vees veepinnale. [*]Vihma käes jopele langenud veepiisad moodustavad veetilgad, kuid ei imendu tekstiilikihtide vahele. 11)Millist jõudnud nimetatakse pindpinevus jõuks+ valem? Vedelike pindpinevus on nähtus, mis esineb vedelike kokkupuute pinnal gaasidega. F= l [F=pindpinevus, (sigma)=pindpinevustegur N/m, l=vedeliku pinna piirjoone pikkus m) 12)Mis on märgamine, mittemärgamine + joonis. Märgamine ja mitte-märgamine on nähtused, mis esinevad vedeliku ja tahke keha kokkupuute pinnal. [*]Märgamise korral on tahke keha molekulide vahelised tõmbejõud suuremad kui vedeliku molekulide omavahelised tõmbejõud. [*]Mittemärgamise korral on vedeliku molekulide vahelised tõmbejõud suuremad kui vedeliku ja tahke keha molekulide vahelised tõmbejõud. 13)Milles seisneb kapillaarsus + valem? Kapillaarsus on nähtus, mis esineb peenikestes torudes
Vedelike ei saa kokku suruda.(auto pidurid) Pindpinevus-...seiseneb vedeliku omaduses kokku tõmbuda ja omada võimalikult väikest pindala. Vedelike pinnakihi molekule tõmmatakse resultantjõuga R. Seega vedeliku vabapind toimib justkui pingule tõmmatud kile. Jõudu, mis mõjub risti vedeliku pinda vähendada nim. pindpinevus jõuks. Fp = (sigma) * l (Sigma) - pindpinevustegur(N/m) Fp -pindpinevus jõud (N) l= pinna piirjoone pikkus (m) l = d m= l /g Märgamine- Kui vedelik toetub vastu tahkekeha pinda ja tekinud nurk on väikem kui 90 kraadi, siis öeldakse vedelik märgab. Põhjus on selles, et tahke keha ja vedeliku molekulide külgetõmbe on suurem kui vedeliku siseste molekulide siseste molekulide külgetõmme. nt. vesi märgab klaasi. Kui nurk delta on suurem kui 90 kraadi, siis öeldakse, et see vedelik ei märga tahket pinda. Sellisel juhul vedelike molekulide omavaheline külge tõmme ületab tahke keha molekulide ja
Kuna vedeliku pinnakihis on molekulid erilises olekus, siis on neil seal lisaenergia võrreldes molekulidega vedeliku sees http://www.abiks.pri.ee Vedeliku pinnakihi suurendamiseks näiteks seebimulli puhumisel tuleb teha tööd Vedeliku pinnaosa lisaenergia ja selle pindala suhe on võrde pindpinevusteguriga s=..U/..S MÄRGAMINE ja KAPILLAARSUS Vedeliku ja tahke keha piirpinnal esineb märgamis nähtus. Märgamine tekib vedeliku ja tahke keha molekulide vastastikmõjul ja põhjustab vedeliku pinna kõverdumise tahke keha lähedal Tahke kehaga piirneva vedeliku kuju sõltub sellest, kummad jõud, kas vedeliku ja tahke keha või vedeliku molkulide vahelised on suuremad Kapillaarsuse all mõistetakse vedeliku tõusmist või langemist peentes torudeskapillaarides Vedeliku tõus kapilaaris lakkab, kui pindpinevusjõu arvväärtus võrdub raskusjõuga
mõõtmetega võrreldavates piirides · Molekulid paiknevad enamasti korrapäratult(v.a. vedelkristallid) · Vedelikele on omane pindpinevus Pindpinevus · Vedeliku omadus kokku tõmbuda ja omandada võimalikult väikest pindala. · Selle tulemusena üritab vedelik võtta kera kuju. · Pindpinevusjõud F = l, kus l on pinna pikkus ja pindpinevustegur, pindpinevusjõud on suunatud piki vedeliku pinda · Pindpinevusega on seotud märgamine ja mittemärgamine. Märgamine ja mittemärgamine >90° Täielik mittemärgamine Osaline mittemärgamine < 90° Osaline märgamine Täielik märgamine Ülekandenähtused vedelikes · Difusioon. Difusioon vedelikes on aeglasem kui gaasides. · Soojusjuhtivus. Vedelikud on paremad soojusjuhid kui gaasid. · Sisehõõre on vedelikes tunduvalt suurem kui gaasides. Tahked kehad
kristalne struktuurvõre 15. Mis on pindpinevus? Vedeliku pinna omadus kokku tõmbuda, et võimalikult väikest pindala hõivata. 16. Mis on pindpinevusjõud? Jõud, mida kokkutõmbuv vedelik avaldab temaga piirnevatele kehadele. 17. Mis on pindpinevustegur? Suurus, mis iseloomustab erinevate vedelike pindpinevust. 18. Mis on pindaktiivsed ained? Ained, millel on võime vähendada vee ja teiste vedelike või tahkiste pindpinevust, suurendades ühtlasi nende märgamist. 19. Mis on märgamine? Märgamine on vedeliku tõkestamatu levik pinnal. 20. Mis on kapillaarsus? Kapillaarsus on nähtus, mis seisneb molekulitaseme tõusus või languses peenikestes torudes, võrreldes vedelikutasemega suuremates torudes mis on peenikestega ühendatud. 21. Mis on tahkised füüsika seisukohalt? Ained, millel on kristallstruktuur 22. Mis on amorfsed ained? Tahkised, millel puudub kristallstruktuur 23)Milline omadus on amorfsetel aintel ja vedelikel ühesugune? Neil on sarnane omadus voolata
LOODUS...kordamine. 1.Lahus 2.Veeringkäok 3.Udu 4.Rünkpilved 5.Märgamine 6.Põhjavesi 7.Hüdrosfäär 8.Allikas 9.Aine olekud 10.Õhuniiskus Lahus koosneb lahusest ja lahustunud ainest. Veeringkäik toimub maailma mere,maismaa ja nende kohal oleva õhkkonnavahel. Vee ringkäigust võtavad osa ka jõed,järved,põhjavesi ja muu. Taevas tekivad väikestest veepiiskadest pilved,maapinna lähedal moodustub väga väikestest veepiiskadest aga udu. Rünkpilved on nagu vatitupsud.Nad tekivad tavaliselt hommikul.Keskpäeval on neid taevas rohkem,
Kuna klaasi ja vihmavee molekulid on erinevad, siis on tegemist adhesioonijõududega ja kohesioonijõud- kõiki vedelikukoguseid hoiavad koos molekulaarjõud. Piiskades toimivad need jõud sarnaste osakeste vahel (näiteks elavhõbedatilgas või vihmapiisas), neid nimetatakse kohesioonijõududeks 16. Mida nimetatakse märgamiseks? Nähtust, kus vedelik tahket pinda mööda laiali valgub, nimetatakse märgamiseks 17.Mida põhjustab märgamine? Märgamine tekib vedeliku ja tahke keha molekulide vastastikmõjul ja põhjustabvedeliku pinna kõverdumise tahke keha lähedal 18.Kapillaarsus, milles seisneb? h = 4sigma/pgd Mida peenem toru on, seda enam püüab vedeliksaada toru seintega kokkupuudet ja seda suurem on kapillaarsus 19. Tilk. Kirjelda tilkumist. Mis hoiab tilka toruotsas kinni? Iseloomusta valemitega.Tilkumine on dünaamiline nähtus. tilka hoiab kinni pindpinevusjõud. Peenikesest torust
Pindpinevus- Nt kui vesi ei märga piibelehe lehte.veemolekulide omavaheline tõmbejõud on tugevam kui vee ja piigelehe vahel.seda nim, pindpinevuseks. Märgamine-Kui vedelik mööda panda tõkestamatult laiali voolab siis on tegu märgamisega. Mittemärgamine-kui mingil alusel asuvad vedelikutilgad püüdlevad kera kuju poole siis on tegu mitte märgamisega. Amorfne aine-neil on sarnane omaduses nagu vedelikel nad voolavad.voolavus väga väike. Kristalliline aine-tahke aine, millel on kristallstruktuur. Monokristall-kui molekulid paiknevad kindla korra järgi üle terve ainekoguse nim, seda monokristalliks.
Reaalgaas Ideaalses gaasis oleksid molekulid mõõtmeteta. Reaalgaasis võtavad ka molekulid ruumi. Küllastunud aur Aur, mis on saavutanud kinemaatilise tasakaalu veega. Absoluutne niiskus Ühes kuupmeetris leiduva vee mass grammides. Suhteline niiskus Veeauru osarõhu ja samadel füüsikalistel tingimustel küllastunud veeauru osarõhu suhe. Kastepunkt Temperatuur, mille juures veeaur hakkab kondenseeruma. Hügromeeter Mõõteriist, millega mõõdetakse õhuniiskust. Märgamine Nähtus, kus vedelik mööda tahket pinda laiali valgub. Kapillaarsus Vedelike omadus tungida peenikestesse vahedesse, kiudude vahele, pooridesse. Faas Aine kogus, mis on kogu tervikuna samade füüsikaliste omadustega. Faasisiire Aine üleminek ühest faasist teise keemiliselt homogeenses süsteemis.
vastastikmõjud vedelikus nõrgemad. Molekulide soojusliikumine vedelikus on teistsugune kui tahkises. Molekulid võnguvad ja põrkuvad korrapäratult naabermolekulidega, kuid saavad ümbepaikneda, seetõttu on vedelikel kindel ruumala ja vedelik on voolav. Vedelikus on molekulidevahelised kaugused umbes 10 korda väiksemad kui gaasis. Vedelik on raskesti kokkusurutav, kuid hästi voolav. Vedelikule on omased pindpinevus ja märgamine. Vedelik omab erinevalt gaasist pinda. Vedeliku pinna molekulid mõjutavad üksteist tõmbejõududega, mis on suunatud pikki pinda ja püüavad pinna suurust vähendada. Seda nähtust nim. pindpinevuseks. Nähtuse põhjuseks on molekulide erinev konsertatsioon vedelikus ja selle kohal olevas gaasis, mis omakorda põhjustab vedeliku pinnakihis ja sisemuses olevale molekulile mõjuva resultantjõu erinevuse. Kui vedelik satub kokkupuutesse tahke keha pinnaga tuleb arvestada tõmbejõude vedeliku
Õppetegevus 2 Teema võimaldab kodukoha veekogu süvendatud uurimist liikide määramise, vee omaduste mõõtmise, mõõtmistulemuste plaanistamise jms tasemel. Ülevaade uurimusest võimaldab esitust erinevatel tasemetel. 1.2 VESI KUI AINE, VEE KASUTAMINE (16 tundi) Õppesisu Vee omadused. Vee olekud ja nende muutumine. Vedela ja gaasilise aine omadused. Vee soojuspaisumine. Märgamine ja kapillaarsus. Põhjavesi. Joogivesi. Vee kasutamine. Vee reostumine ja kaitse. Vee puhastamine. Põhimõisted: aine, tahkis, vedelik, gaas, aurumine, veeldumine, tahkumine, sulamine, soojuspaisumine, märgamine, kapillaarsus, aine olek, kokkusurutavus, voolavus, lenduvus, põhjavesi, allikas, joogivesi, setitamine, sõelumine, filtreerimine. Praktilised tööd ja IKT rakendamine: 1. Vee omaduste uurimine (vee oleku muutumine; vee soojuspaisumine; vee liikumine
.......................................................................5 Mis on jootmine? Jootmine on materjalide ühendamise protsess, kus kasutatakse tahkes olekus joodiseid, mis sulatamise juures märgavad joodetavaid pindu, imbuvad liitepragudesse ja kristalliseerudes moodustavad püsiva liite. Üheaegselt mõjuvate füüsikalis-keemiliste protsesside poolest on jootmine üks keerukaimatest toimingutest. Samaaegselt peavad sobilikult suhestuma sulavus, pinna märgamine, kapillaarne voolavus, aurustumine, kristalliseerumine jne. Turvalisusest: Lõpetades jootmistöö, lülita alati jootekolb välja! Sedasi väldid edasist ohtu see sisse jätta või end ära põletada, ka on ta nõnda juba jahtunud, kui koristama hakkad. Jootekolb võib omapead jäetuna põhjustada tulekahju või võib tekitada põletusi. Teine oht on toitepinge! Rakenda kõik ohutusabinõud tegeledes töötavate seadmetega
Füüsika 1. Iseloomusta gaasi (millest gaas koosneb? millised on gaasi omadused? kuidas toimuvad ülekandenähtused gaasides?). 2. Iseloomusta vedelikke (millised on vedelike põhiomadused? kuidas toimub soojusliikumine vedelikes? kuidas toimuvad ülekandenähtused vedelikes?). 3. Iseloomusta pindpinevuse nähtust (millised on tegelikult veetilgad ja miks? kuidas tekib pindpinevusjõud? mis on märgamine? mis on mittemärgamine? mida iseloomustab pindpinevustegur?) 4. Iseloomusta tahkeid kehi (mis on tahkis? mis on tahke aine? kuidas liigitatakse kristalle? mis on anisotroopus? mis on isotroopus? millised on tahkise põhiomadused? kuidas toimuvad ülekandenähtused tahkistes?). 5. Millised on faasisiirded? 6. Iseloomusta õhuniiskust. 1. Gaas koosneb molekulidest, nad on kergesti kokkusurutavad ja neil puudub kindel kuju ning ruumala. Ülekandenähtused gaasides toimuvad tänu
1)keha kujust 2)keha kiirusest Aerodünaamika: Teadusharu, mis tegeleb kehade liikumisega gaasides Pindpinevus: *Vedeliku omadus kokku tõmbuda ja omandada võimalikult väikest pindala.*Selle tulemusena üritab vedelik võtta kera kuju. *Pindpinevusjõud F=alfa*l, kus l on pinna pikkus ja alfa pindpinevustegur, pindpinevusjõud on suunatud piki vedeliku pindala. *Pindpinevusjõuks nim jõudu, mida kokkutõmbuv vedelik avaldab temaga piirnevatele kehadele. *Pindpinevusega on seotud märgamine ja mittemärgamine. Kapillaarsus: Tahkis: Tahked ained millel on korrapärane e. kristallstruktuur. (süsinik, jää jne). *On mono- ja polükristallid *Kristallid on anisotroopsed(omadused sõltuvad suunast) Amorfsed ained: Tahked ained millel kristallstruktruur puudub(klaas, pigi, plastmassid)*Voolavad*Isotroopsed. Tahkiste tüübid: 1)Ioonkristall(NaCl, MgO, LiF) erinimeliste naaberioonide tõmbumine 2) Aatomkristall(teemant, Ge, Si) naaberaatomite ühised elektronpaarid
Mida kõrgem on õhurõhk, seda kõrgemal temperatuuril vedelik keeb. Keemise ajal ei muutu keemis temperatuur. Pindpinevus jõud Osutu, et vedeliku pinnal on erilised füüsikalise omadused, ehk pindpidevud. Vedelik proovib alati tekitada sellist pinda, mille pindala on väikseim anutud ruumala korral, selleks on üldiselt kera. Selleks, et tekiks väiksem pindala tekib pinna sees pindpinevusjõud. Näiteks nõela ujumine veepinnal. Märgamine Sel juhul vedelik nagu roniks ülespoole, mööda anumaseinu. Mittemärgamine sel juhul surub anuma sein nagu vedeliku alla. Näiteks elavhõbe. Vedelik mis ei märga, võtab aine peal kerakuju. Kapilaarsus On vedelike liikumine peenikestes torudes. Näiteks põllumajanduses mulla, kapilaaride kaudu liigub põhjavesi taimeni, taimede vars imeb vett kapilaaride kaudu. Õhuniiskuseks nim veeauru hulka õhus, mida väljendatakse kahte moodi.
5. Pindpinevusjõuks nim jõudu mida kokku tõmbuv vedelik avaldab temaga piirnevatele kehadele. Pindpinevusjõud mõjub alati vedeliku pinna tasandis. Valem: Fp= Sigma * l sigma- pindpinevustegur(N/m) l-kontuuri pikkus(m) Nt looduses: 1. Rookatused 2."sõelaga" vee kandmine 3. Vikerkaar 4. Riided ei saa kohe märjaks 6. Vedeliku pinna piirijoone mõjuva jõu ja selle joone pikkuse suhet nim pindinevusteguriks. Sigma=Fp/l Sõltub: 1. Temperatuurist 2. Vedeliku omadustest 7. a) märgamine-vedelik voolab mööda pinda laiali Pindpinevusjõud on väiksem kui vedeliku ja pinna vaheline jõud Kasutamine: 1.Pesemine 2.Kuivatamine b) mittemärgamine-mingil pinnal olev vedelik püüab võtta kera kuju. Pindpinevusjõud on suurem kui pinna ja vedeliku vahel olev jõud. Kasutamine: 1. Veelinnud 2. Elavhõbe 8. Kapillaarsus on nähtus, mis seisneb vedeliku tõusmises või langemises peenikestes torudes- kapillaarides. Valem:
ajast võnguvad molekulid korrapäratult, kuid aeg-ajalt muudavad oma asukohti. Vedeliku molekulivaheline mõjujõud on küllalt suur. Voolavuse kõrval on vedelikul veel üks tähelepanuväärne omadus pindpinevus. Pindpinevus on vedelikel olemas sellepärast, et neil on teiste aineolekutega eraldav pind. Pindpinevus väljendub selles, et vedeliku pind püüab alati kokku tõmbuda, et selle pindala oleks võimalikult väike. Üks pindpinevuse eriliik on märgamine ja mittemärgamine. Märgamine ja mittemärgamine esineb vedeliku ja tahke aine kokkupuutel. Kui vedelik märgab tahket ainet, siis ta nagu kleepuks tahke aine külge. See on tingitud asjaolust, et vedeliku molekulid ja tahke aine molekulid tõmbuvad tugevamini kui vedeliku molekulid omavahel. Näiteks vesi märgab klaasi. Mittemärgamise korral hoiab vedelik tahke keha pinnast võimalikult eemale. Selle
muutusi kehades (selleks, et soojus läheks külmemalt kehalt soojemale, tuleb teha tööd) Soojusmasina kasuteguriks nimetatakse selle masina poolt tehtud töö A ja soojendilt saadud soojushulga Q suhet. A'=Q1-Q2 pindpinevuse nähtused:1)veetilga tekkimine kraani otsa 2)seebimull 3)kootud riideese-pp takistab vee imbumist riidesse Pindpinevusjõuks nim.vedeliku pinna puutuja sihis pinna piirjoonega risti mõjuvat jõudu,mis püüab vedeliku pinda vähendada. F= Märgamine ja mittemärgamine on nähtused, mis esinevad vedeliku ja tahke keha kokkupuute pinnal. Märgamise korral on tahke keha ja vedeliku molekuli tõmbejõud suuremad kui vedeliku molekulide omavahelised jõud. Mittemärgamise korral on vedelike omavahelised tõmbejõud suuremad kui vedeliku ja tahke keha vahelised jõud. Kapillaarsus on nähtus, mis esineb peenikestes torudes. Märgav vedelik tõuseb mööda toru üles, mittemärgav vajub alla. h=
Adhesioonijõud? Tingitud seos erineva ainete molekulide vahel (vihmapiisk akna peal hoiab kinni molekulaarjõud) Pindpinevus? Nähtust mis avaldub vedeliku pinnakihiomaduses kokku tõmbuda (ehk võtta võimalikult väike välispindala). Tekib? Pinnakihi molekulide vahel valitsevad tõmbejõud (vt kohesioon), mis on suunatud vedeliku sisse. Pindpinevustegur? Näitab, kui suur pindpinevusejõud mõjub selles vedelikus pinna katkirebimisjoone ühikulise pikkuse kohta. Märgamine? Vedelik valgub mööda tahke keha pinda piiramatult laiali. Kapillaarsus? Vedelikutaseme tõusus või languses peenikestes torudes, võrreldes vedeliku tasemega jämedates torudes ja suuremates anumates, millega peenikesed torud on ühendatud. Keemine- Keemistemp- Kuidas suurendada pindpinevust?- Suhteline õhuniiskus- Absoluutne õhuniiskus- Kuidas töötab psühromeeter?- Tahke ja vedeliku 5 erinevust- Tahke ja gaasilise 5 erinevust- Vedeliku ja gaasilise 5 sarnasus-
Seega gaas või aur teeb seda rohkem tööd, mida suurem on rõhk ja mida rohkem gaas või aur paisub. Soojushulkade valemid 1)Keha soojenemiseks vajalik ja jahtumisel eralduv soojushulk Q=cm(t2-t1) 2)Kristalse aine sulatamiseks vajalik ja selle tahkumisel eralduv soojushulk Q=m 3)Vedeliku aurustamiseks vajalik ja auru kondenseerumisel eralduv soojushulk Q=Lm Vedelike omadused: 1)Pindpinevus-iga vedeliku pind püüab kokku tõmbuda mistõttu väikesed vedeliku kogused võtavad kera kuju. 2)Märgamine-vedelik valgub tahke keha pinnal laiali. 2.1)Mittemärgamine-vedelik ei valgu laiali tahke keha pinnal. Põhjus: pindpinevus jõud ületab tahke aine mõju. 3)Kapillaarsus- kapillaarid on peened torud alla mm raadiusega või tahkes aines olevad poorid.
Vananemisprotsessi aeglustamine "noorendavad tehnikad" Keskendumisvõime ja mälu parandamine ajamoonutamise meetod Kroonilisest valust vabanemine lihasevalu,kaelavalu,kõhuvalu,migreen,vähk,seljavalu,haavandid,närvivalu · Kinda-aneteesia ühe käe tuimastamine ning selle tunde edasiandmine valulikule piirkonnale · Seksuaalelu tõhustamine impotentsus, seksuaalelu häiretest ülesaamine Lapse hüpnotiseerimine mälu parandamine eksamiteks, pöidla lutsimine, voodi märgamine, sõnakuulmatus NEW AGE'I HÜPNOOS - Seose loomine alateadvuse (hinge) ja kõrgema mina (üliteadvuse)vahel ,et arendada teadvust Taassünd ehk reinkarnatsioon usk taassündi või hinge asumisse uude kehasse pärst eelmise keha surma. Autor on läbi viinud rohkem kui 33 000 rännakut möödunud ellu ja tulevasse ellu rohkem kui 12 000 patsiendiga Jerry Springeri eelmine elu Tagasiminek eelmisesse ellu. Jerry juhatati tagasi ühte oma eelmisesse ellu. 7.jaanuar 1994
ja vedelikus soojusliikumise tagajärjel. Aerodünaamika – Teadusharu, mis tegeleb kehade liikumisega gaasides. Vedelikkristallid – Vedelikud, milles esineb molekulide paikemisel korrapära. Pindpinevus – Nähtus, mis seisneb vedeliku pinnamolekulide suuremas potentsiaalses energias, võrreldes molekulide energiaga vedeliku sees. Pindpinevusjõud – Jõud, mis mõjub piki vedeliku pinda seda piiravatele või sellega kontakteeruvatele kehadele. Märgamine – Kui vedelik mööda pinda tõkestamatult laiali voolab. Mittemärgamine – Kui mingil alusel asuvad vedelikutilgad püüdlevad aga kera kuju poole Pindpinevustegur – Iseloomustab erinevate vedelike pindpinevust. Kapilaarnähtused – Märgamisega seotud nähtusi peenikestes torudes nimetatakse kapilaarnähtuseks. Kapilaarid – Peeni torusid, milles tuleb arvestada kapilaarnähtustega, nimetatakse kapilaarideks.
võimalikku pindala. · Pindpinevusjõud - jõud, mis mõjub piki vedeliku pinda seda piiravatele või sellega kontakteeruvatele kehadele. · Pindpinevustegur - näitab, kui suur pindpinevusjõud mõjub selles vedelikus pinna katkirebimisjoone ühikulise pikkuse kohta = Fp / l . Pindpinevusteguri ühikuks on njuuton meetri kohta (1 N/m). Pindpinevustegurit võib esitada ka vedeliku pinnaenergia ning selle pinna pindala suhtena: = Up / S. · Märgamine - Kui vedelik mööda pinda tõkestamatult laiali voolab siis on tegu märgamisega. · Mittemärgamine - kui mingil alusel asuvad vedelikutilgad püüdlevad kera kuju poole siis on tegu mittemärgamisega. · Kapillaar/kapillaarsus - nähtus, mis seisneb vedelikutaseme tõusus või languses peenikestes torudes, võrreldes vedelikutasemega jämedates torudes ja suuremates anumates, millega peenikesed torud on ühendatud.
1 1 (1) p = + R1 R 2 Kus on pindpinevustegur, R1 ja R2- pinna kõverusraadiused kahel teineteisega ristuval tasapinnal. Sfäärilise pinna korral R1=R2=R ja 2 p = (2) R Kus R on pinna kõverusraadius. Vedelikutõus või langus kapillaaris toimub seni, kuni vedelikusamba hüdrostaatiline rõhk tasakaalustab pinna kõverusest tingitud lisarõhu. Kui märgamine on täielik, siis meniski radius on võrdne kapillaari raadiusega ja 2 p = = gh (3) r Kus r on kapillaari raadius, - vedeliku tihedus, g- raskuskiirendus, h- vedeliku tõusu kõrgus kapillaaris. Mõõtnud vedeliku tõusu kõrguse kapillaaris ja teades vedeliku tihedust , saab valemist (3) arvutada pindpinevusteguri rh = g (4) 2 Tõusu kõrgus h mõõdetakse vedeliku nivoo suhtes suures anumas
aineteks. Kui vedelik satub kokkupuutesse taheke keha pinnaga, tuleb arvestada tõmbejõude vedeliku pinna ja tahke aine molekulide vahel. Kui vedeliku molekulide omavaheline tõmbejõud on väiksem kui vedeliku ja tahke aine molekulide vahel, siis valgub vedelik pinnal laiali ja öeldakse, et tegemist on märgamisega. Kui vedeliku molekulide omavahelised tõmbejõud on suuremad, sis on tegemist mittemärgamisega. Joonised: 1)täielik mittemärgamine: 2)osaline mittemärgamine: 3)osaline märgamine: 4)täielik märgamine: Kui vedelikku asetada sellisest materjalist peenike toru(kapillaar), mida vedelik märgab, siis tõuseb vedelik torus kõrgemale vedeliku pinnast anumas, seda nim. kapillaarsuseks. Vedeliku kapillaari tungimise ulatus on seda suurem, mida peenem on kapillaar. Vedelikutaseme kõrgust saab arvutada: h= 2 / g r (- vedeliku pindpinevustegur, - tihedus, g- raskuskiirendus, r- kapillaari raadius.) Tahked ained Tahkises paiknevad molekulid kindla korra järgi
Märgamine ja kapillarsus http://gyazo.com/77eb43d64fa0e97c66e976cd802ddb1b Märgamise korral on vedeliku molekulide ja tahke keha molekulide vahelised tõmbejõud suuremad, kui vedelikusiseste molekulide tõmbejõud. http://gyazo.com/dc3a277bb10dc19a32ab7b680854608d Kapillarsus on vedeliku tõusmine või langemine peenikestes torudes ehk kapillarides. Kui vedelik märgab tahket keha, siis ta tõuseb kapillaarsuses ja vastupidi http://gyazo.com/a48e7156c0e3bb3ccab2d97b4dd89951 Kui vedel märgab tahket keha, siis vedelik tõuseb torus seda kõrgemale, mida peenem on toru. http://gyazo.com/710a70b2ea5f4983abd662efa58c43ae Kui vedelik ei märga tahket pinda, siis tema tase kapillaartorudes langeb, mida peenem toru, seda madalamale langeb. Õhuniiskus Õhus on alati teatud hulk veeauru. Õhuniiskust iseloomustatakse absoluutse ja relatiivse niiskuse abil. Õhu absoluutseks niiskuseks nim. Ühes m2 õhus sisalduv...
❏ Kahte liiki jõud: ❏ Kohesioonijõud (kokku kuuluma) - samade molekulide/osakeste vahel (2 vee molekuli vahel nt) ❏ Adhesioonijõud(küljes rippuma) - erinevad osakesed(vesi/klaas, õli/klaas) ❏ See, kas tekib lohk v kuhi oleneb jõudude vahekorrast (kumb nõrgem, kumb tugevam). Sõltub materjalist (klaas/portselan/plastik - veekuhi). Näiteks vesi klaasil (erinevad materjalid) ❏ Märgamine - kui ei märga, võtab tilga kuju, kui märgab, jookseb laiali. Märgamine - vedelik valgub mööda tahket pinda laiali ❏ Õhus on veepiisk kerakujuline. Miks tahab võtta kerakuju? -tahavad olla võimalikult vähese energiaga olekus. Kera puhul väiksem pinnaenergia, sest tema ruumala ja pinna jagatis on kõige väiksem ❏ Pindpinevusjõud - pinge vedeliku pinnakihis ❏ Pindpinevustegur - pindpinevusjõud ühikulise pikkuse kohta; vedelikku
TAUSTSÜSTEEM-on mingi objektiga seotud koordinaadite süsteem mille abil kirjeldatakse ühe keha asendit teiste kehade suhtes. Taustsüsteem koosneb 1)tasuskehast 2)selle kooordinaaadistikust 3)ajamõõtmisest TRAJEKTOOR-joon mida mõõda keha liigub LIIKUMISVÕRRAND-nim. Diferentsiaali võrrandit ,mis määrab keha või süsteemi dünaamika(x(t),y(t),z(t) r=(x,y,z) KIIRUS-nim vektorjaalset suurust mis võrdub nihke ja selle sooritamisek kulunud ajagavahemiku suhtega KIIRENDUS-nim kiiruse muutu ajaühikus . kiirendus näitab keha kiiruse muutumist ajaühikus. 2)Ühtlaselt kiireneva sirgjoonelise liikumise korral liigub keha sirgjoonelisel trajektooril kusjuures tema kiirendus on muutumatu. ÜTLASELT MUUTUV LIIKUMINE –on masspunkti või keha mehaaniline liikumine ,mille korral kirendus on konstantne. 3)KÕVERJOONELINE LIIKUMINE –on punktmassi või jäiga keha liikumine mille korral kiirus vektori s...
AINE EHITUSE ALUSED 1. Millistest osakestest kehad koosnevad? Kehad koosnevad aineosakestest ehk aatomitest. 2. Kolm aine olekut: Tahke - kuumutamisel vedelduvad, füüsikaliste omaduste poolest kõvad. Paljude ainete puhul pole tava rõhul/temperatuuril aine tahket olekut võimalik saavutada. Tahkises paiknevad aineosakesed korrapäraselt üksteise lähedal ning nende omavahelised jõud on tugevad. Kindel ruumala. Avaldab vastupanu deformatsioonile. Vedelik – voolav, võtab anuma kuju. Aineosakeste omavahelised sidemed on nõrgemad. Kindel ruumala. Gaas – puudub kindel ruumala, lendub, aineosakeste omavahelised sidemed puuduvad. 3. Mis on van der Waalsi jõud ning miks neid vaja on? Van der Waalsi jõududeks nimetatakse molekulidevahelisi, suhteliselt nõrku mõjusid, mis indutseerivad molekulide erinevate aatomite juures erinimelisi laenguid, mille tulemusel molekulid üksteist mõjutavad. 4. Mis määravad aine oleku ja ül...
FÜÜSIKA SUULINE ARVESTUS – ROUND 2 1. Kirjelda vedeliku ehitust ja üldisi omadusi, mis eristavad vedelikku gaasist ja tahkisest. Vedelik – gaas: Vedelikud on palju tihedamad; molekulid palju lähemal. Vedelik – tahkis: Vedeliku molekulid on korratus liikumises - voolavus 2. Mis on märgamine ja mittemärgamine? Märgamine on olukord, kus vedelik mööda pinda laiali voolab. Mittemärgamine on olukord, kus pindpinevuse tõttu võtab vedelik kera kuju. 3. Võrdle ja põhjenda difusiooni ja soojusjuhtivust vedelikes ja gaasides. Difusioon on vedelikes väiksema kiirusega, sest vedelik on palju tihedam ja seega molekulid põrkuvad ajaühikus tunduvalt rohkem. Vedelike soojusjuhtivus on gaaside omast parem, kuna soojusjuhtivus oleneb ka aine tihedusest
FÜÜSIKA SUULINE ARVESTUS (viimane) 6.kursus 12. klass 1. Kirjelda vedeliku ehitust ja üldisi omadusi, mis eristavad vedelikku gaasist ja tahkisest. Vedelik gaas: Vedelikud on palju tihedamad; molekulid palju lähemal. Vedelik tahkis: Vedeliku molekulid on korratus liikumises (vahetavad kohti) - voolavus 2. Mis on märgamine ja mittemärgamine? Märgamine on olukord, kus vedelik mööda pinda laiali voolab. Mittemärgamine on olukord, kus pindpinevuse tõttu võtab vedelik kera kuju. 3. Võrdle ja põhjenda difusiooni ja soojusjuhtivust vedelikes ja gaasides. Difusioon on vedelikes väiksema kiirusega, sest vedelik on palju tihedam ja seega molekulid põrkuvad ajaühikus tunduvalt rohkem. Vedelike soojusjuhtivus on gaaside omast parem, kuna soojusjuhtivus oleneb ka aine tihedusest
keha ulatuses soojusliikumise tagajärjel. c) Sisehõõre- Osakeste suunatud liikumine gaasis ja vedelikus soojusliikumise tagajärjel. Vedelkristall- Vedelik, milles esineb molekulide paiknemisel korrapära. Pindpinevus- Vedeliku pinnakihi omadus omandada antud tingimustes võimalikult väiksem pind. Pindpinevusjõud- Jõud, mida kokkutõmbuv vedelikupind avaldab temaga piirnevatele kehadele. Märgamine- Tekib vedeliku ja tahke keha vastastikmõjul ning põhjustab vedelikupinna kõverdumist tahke keha lähedal. Mittemärgamine- Vedelikutilgad püüdlevad kera kuju poole. Nt vesi ei märga rasvaseid pindu. Kapillaarsus- Vedeliku tõusmine/ langemine peentes torudes või kapillaarides. Tahkis- Aine, millel on kristallstruktuur ( molekulide paiknemisel esineb kindel kord) Tahke aine- Aine, mille võimet voolata me pealiskaudsel vaatlemisel ei märka.
Difusioon- nähtus, mille sisuks on erinevate ainete segunelime soojusliikumise tagajärjel Soojusjuhtivus- nähtus, mille sisuks on temperatuuri ühtlustumine mingi keha ulatuses soojusliikumise tagajärjel Konvektsioon- ????? Sisehõõre- nähtus, mille sisuks on osakeste suunatud liikumise ühtlustumine gaasis ja vedelikus soojusliikumise tagajärjel Pindpinevus- vedelike omadus püüda säilitada antud tingimustes võimalikult väiksem pind Märgamine- toimub, kui vedeliku molekulide omavahelised tõmbejõud on väiksemad kui vedeliku ja tahke aine molekulide vahel Mittemärgamine- toimub, kui vedeliku molekulide omavahelised tõmbejõud on suuremad kui vedeliku ja tahke aine molekulide vahel Tahkis- aine, mille molekulide paiknemisel esineb kindel kord Faasisiire- aine üleminek ühest faasist teise (sulamine ja tahkumine, aurumine ja kondenseerumine, sublimatsioon ja härmatumine, rekristallisatsioon) Sulamine- faasisiire, kus aine läheb
peaaegu iga tüüpi normaalterasid. Joonis 5.2.1 Teritus skeem http://masters.donntu.edu.ua/2006/mech/kulgavyy/diss/index.htm Terituskäial teritamine Terituskäial teritamine pole väga hõlpus, sest temal puudub rakis treitera ülesseadmiseks, mistõttu õigete nurkade ja tahkude saamine sõltub täiesti töölise oskusest ja vilumusest. Peale selle on käsitsi teritamisel raske tagada treitera pidevat jahutamist. Tugevasti kuumenenud treitera perioodiline vette kastmine (märgamine) toob treiterale ainult kahju; treitera pinnal tekivad praod, mis vähendavad tema tugevust ja püsivust. Seda kõike arvesse võttes tuleb terituskäiaga teritamisel täita rida nõudeid. 1. Lihvimisketas ei tohi «viskuda», tema pind peab olema ühetasane. 2. Tööriista teritamiseks tuleb kasutada teritustuge, mitte aga hoida rista vabalt käes. Teritustugi peab asetsema lihvimiskettale võimalikult lähemal, vastava nurga all ja andma riistale kindla toe. 3
39. Olulisemad vee ja veeauru liikumise viisid; võimalikud ehituslikud kaitsed · veesurve mõjul - ehituslik kaitse: kessoon; · raskusjõu mõjul - ehituslik kaitse: katusekate; · kapillaarsel teel - ehituslik kaitse: hüdroisolatsioon, killustikust või kruusast aluskiht; · konvektsiooni teel - ehituslik kaitse: õhutõke; · difusiooni teel - ehituslik kaitse: aurutõke. 40. Niiskuse kapillaarne liikumine: kohesiooni ja adhesiooni jõud, märgamine Kohesiooni jõud vedeliku molekulide omavahelinevastasmõju (jõud osakeste vahel vedelikus). Adhesiooni jõud jõud vedeliku ja pinna osakeste vahel. Adhesiooni- ja kohesioonijõu vastastikusest suhtest sõltub pinna margamine. Märgamine tekib vedeliku ja tahke keha molekulide vastastikmõjul ja põhjustab vedeliku pinna kõverdumise tahke keha lähedal. 41. Niiskuse konvektiivne liikumine
saavad liikuda vaid neile antud ruumalas, molekulid paiknevad korrapäratult ning vedelikele o omane pindpinevus. Pindpinevus on vedeliku omadus kokku tõmbuda ning omandada võimalikult väikest pindala, selle tulemusena üritab vedelik võtta kera kuju. Sisehõõre on vedeliku voolamisel tekkiv takistus. Difusioon- aine ülekandumine kõrge konstntratsiooniga piirkonnast madala kontsentratsiooniga piirkonda. Sojjusjuhtivus-soojusenergia kadnumine soojemalt külmemale kehale Märgamine ja kapillaarsus- joonised,seostuvad vee erilise omaduse pindpinevusega Faasisiirded ja siirdesoojused- Keemine vedeliku üleminek gaasilisse olekusse, mille korral tekivad väikesed küllastunud auru mullikesed, mis liiguvad vedeliku pinnale ning paiskavad auru vedeliku kohalolevasse ruumi Kestmiseks vaja pidevat soojuse juurdevoolu. Keemistemp. on temp, mille juures vedelikud aururõhk saab võrdseks välisrõhuga ja aine hakkab keema.
· Kohesiooni jõud jõud osakeste vahel vedelikus (faasi sees)
· Adhesiooni jõud jõud vedeliku osakeste ja pinna osakeste vahel (erinevate faaside vahel)
· Adsorbtsioon komponentide konentratsiooni muutus heterogeense süsteemi
faasidevahelisel piirpinnal.
Vedeliku märgavaid omadusi konkreetse pinna suhtes on võimalik reguleerida. Selleks:
1. Vähendadakse kohensiooni jõudude suurust.
2. Vähendadakse adhesiooni jõudude suurust.
· Kui suurendatakse siis märgamine paraneb.
· Kui vähendatakse siis märgamine väheneb.
Märgumise kriteerium - Äärenurk 0
Siis läksid sõdurid Franz Kemmerichti külastama, kes oli suremas. Müller märkas tema ilusaid saapaid ja tahtis neid omale saada. Õhtul Franz suri ja Paul mõtles, mis kirja ta tema vanematele kirjutab. Müller saigi soovitud saapad. Meeste sekka saadeti veel noorsõdureid, nad pidid kõik ööbima vabrikus. Kat leidis ka toitu. Tjaden ja HimmelstoB läksid omavahel raksu. Tjadenil oli üks haigus- ta oli voodimärgaja. HimmelstoB arvas, et see voodi märgamine tuleb laiskusest ja proovis aidata Tjadenil sellest üle saada, tegelikult tegi ta asja veel hullemaks. Hiljem sai HimmelstoB reameeste käest ,,anonüümselt" peksa. Järgmisel päeval saadeti mehed kaevikut kaevama, kus aga läks sõjaks ja tapeti palju hobuseid. Paul peitis end koos teistega mürsulehtriss. Nad tõmbasid gaasirünnaku tõttu maskid pähe. Mingisugusele nekrutile lendab mürsk käe peale ja mehed tahtsid ta elule lõpu teha. Viimaks otsustati ikkagi
vedelikus soojusliikumise tagajärjel. Temperatuuri tõustes väheneb. Pindpinevus on vedeliku pinnaomadus võtta kerakujuline kuju või pürgida selle poole, kui talle mingid välisjõud ei mõju. kuna vedeliku pinnal on omadus tõmbuda kokku ja kuna kerakuju pindala on minimaalne. Pindpinevusjõuks nim jõudu, mis püüab vedeliku vaba pinna suurust vähendada. See on jõud, mida kokkutõmbuv vedelikupind avaldab temaga piirnevatele kehadele. Märgamine ja mittemärgamine Märgamisega on tegemist sel juhul, kui vedel vooab mööda pinda tõkestamatult laiali. Mittemärgamisega on tegemist sel juhul, kui mingil alusel asuvad vedelikutilgad püüdlevad kera kuju poole. Kapillaarsus Nähtus, mis seisneb vedelikutaseme tõusus või languses. Eelkõige tänu toruseinte ja vedeliku molekulide vaheliste mõjude tõttu. Amorfne aine Amorfne aine on tahke aine, millel kristallstruktuur puudub. Neil on vedelikele sarnaselt omadus voolata
·Seanahk OTSTARBE JÄRGI LIIGITATAKSE ·Jalatsite valmistamise nahad ·Galanteriikaupade nahad ·Rakmenahad JALATSINAHAD LIIGITATAK SE ·Tallanahk suurte loomade nahad ·Voodrinahk pealisnahak sobimatu nahk ·Pealsenahk kitse, lamba, veise, vasika nahk ANTIIKNAHK ·Tänu mitmesugustele töötlustele nagu nt mustri peale trükkimine, värvimine või veega märgamine omandab sile nahk omapärase antiikse mulje LIHVITUD NAHK ·Siia alla kuuluvad kõik lihvitud pealispinnaga nahad, nt seemis ja nubuknahk ·Seda nimetatakse tihti ka metslooma nahaks, kuid siis peab see nahk kindlasti pärinema metsloomalt nagu näiteks hirv, kits, põder jt. NUBUKNAHK ·Virsikusarnase pehme pealispinnaga nahk , mis saadakse vasika või veisenaha pealispinna lihvimisel
energiatarbimise sellise tase ja meetod, mis ei segaks antud süsteemi (inimkonna) edasist energiatarbimist (eksisteerimist). · Makrokäsitlus füüsikaliste nähtuste uurimisel--käsitlus, kus tegeletakse makroskoopiliste ainekogustega. Seejuures ei eeldata aine koosnemist molekulidest. · Makroparameetrid--füüsikalised suurused, mida kasutatakse makrokäsitluses. Nende defineerimisel ei eeldata aine koosnemist molekulidest. · Märgamine ja mittemärgamine--nähtused, mis väliste jõudude puudumisel avalduvad vedelike tendentsis mööda tahkest ainest alust rohkem või vähem laiali voolata. · Metastabiilne seisund--aine olek ühes faasis selliste p ja T väärtuste juures, kus ta peaks olema teises faasis. Näiteks vesi üle 100*C normaalrõhul (ülekuumenenud vesi) või vesi alla 0*C normaalrõhul (allajahtunud vesi). Metastabiilne seisund ei säili lõpmata kaua.
vedelikus soojusliikumise tagajärjel Vedelkristallid- vedelikud, milles esineb molekulide paiknemisel korrapära Pindpinevus- pinnakihi vedeliku omadus säilitada tingimuses võimalikult väiksemat pinda Pindpinevusjõud- jõud, mida kokkutõmbuv vedeliku pind avaldab temaga piirnevatele kehadele Pindpinevustegur- vedeliku pinna piirjoonele mõjuva pindpinevusjõu ja selle piirjoone pikkuse suhe on jääv suurus Märgamine- toimub siis kui vedelik mööda pinda tõkestamatult laiali voolab Mittemärgamine- toimub siis kui mingil alusel asuvad vedelikutilgad püüdlevad kera kuju poole Kapillaarsus- nähtus, mis seisneb vedelikutaseme tõusus või languses peenikestes torudes Ülekandenähtused- difusioon, soojusjuhtivus ja sisehõõre Tahke aine- aine, mille võimet voolata me pealiskaudsel vaatlusel ei märka Tahkis- aine, mille molekulide paiknemisel esineb kindel kord
a p 2 V b zRT z=m/myy p-väljastpoolt gaasile avaldatav rõhk(võrdne gaasi rõhuga anuma seintele), V ab ja b-eksperimentaalselt määratavad ning eri gaaside puhul erineva väärtusega van der Waalsi konstandid. 42. Vedelikud. Molekulid lähedel teineteisele, ei ole korrapära nagu kristallis, võrrelda tahkega. Pindpinevus, lisarõhk kõvera pinna all, kapillaarsuse nähtus, märgamine Vedeliku molekulid paiknevad üksteisele väga lähedal ja nende vahel valitsevad tugevad tõmbejõud. Molekulidevaheline mõju kahaneb kauguse kasvades kiiresi, seetõttu võib tõmbejõudusid alates molekulide teatud vahekaugusest lugeda tähtsusetult väikesteks ning jätta nad arvesse võtmata. Seda kaugust r nim molekulaarmõju sfääriks. Pinnakihis paksusega r asuvale molekulile mõjub vedeliku sisse suunatud jõud( sarnane raskusjõuga). Maa
34) Milline allpooltoodud keevitusviis leiab kasutamist nii metallide kui ka termoplastsete plastide keevitamisel: ultrahelikeevitus 35) Milline pindmine pihustamine võimaldab minimaalse saadud pinde keemilise koostise muutuse:.detonatsioonpihustamine. 36) Kõige laiem termilise mõju vöönd esineb: gaaskeevitusel. 37) Madaltemperatuuriliste joodistena kasutatakse sulameid: Sn-Pb 38) Jooteprotsessi toimumise põhitingimuseks on: joodetava pinna hea märgamine joodisega. 39) Metallide hapniklõikamise teostamise tingimuseks on: metallioksiidi sulamistemp < metallisulamistemp ja metalli sulamistemp > metalli põlemistemp hapnikus. 40) Mittemetalsete materjalde (dielektrikud, keraamika) termolõikamiseks võib kasutada: plasmajugalõikamist ja gaas-laserlõikamist. Metallurgia 1) Malmi tootmisel kasutatav meetod on: pürometallurgia 2) Aheraine ja tuha eraldamiseks malmi tootmisel kasutatakse: räbustit
annaabi.ee 
