Peaülekanne suurendab pöördemomenti. Diferentsiaal võimaldab vedavatel ratastel pöörelda erineva kiirusega, mis on vajalik auto liikumisel pööretel ja ebatasasel teel. Diferentsiaal on tavaliselt kokku ehitatud peaülekandega. Veovõllid kannavad pöörlemise diferentsiaalilt vedavatele ratastele. Juhtimisseadmed Rool pidurid seisupidur sõidupidur
energiaks. Mootori üldehitus: 2 mehhanismi: väntmehhanism ; gaasijaotusmehhanism. 4 süsteemi: jaotus; õlitus; toite; elektri. Shassii: on autole aluseks või baasiks, mille külge kinnituvad kõik autoosad. 1.Alusvanker e. veermik: kandekere; sillad; rattad; vedrud; amortisaatorid. 2.Jõuülekanne: ülesanne on kanda mehhaaniline energia ratastesse. Ehitus: Sidur; käigukast; kardaan; peaülekanne; diferentsiaal-võimaldab vedavatel ratastel pöörelda erineva kiirusega; veovõllid e. rattavõllid. 3.Juhtimismehhanismid: rool; pidurisüsteem(sõidupidur); käsipidur. Auto kere: turvis e. luukere; mootorikate. Väntmehhanism: ülesanne on silindrid liikuma panna. Ehitus: silindriblokk; jahutussärk; õlikanalid; blokikaas koos tihendiga; klapikambrikaas; karteripõhi; kolb koos rõngastega/kolvisõrm; keps; väntvõll; vändakaelad; väntvõlli põsk; vastukaalud; hooratas. Töö: silindreid liigutada üles-alla
7 5. JÕUÜLEKANNE 5.1 Jõuülekande skeem (klassikaline esiveolise skeem) Sele 5. Esiveolise jõuülekande skeem [7] Plussid (tagaveolise ees): seisab paremini teel; lihtsam on vedada, kui lükata; lihtsama ehitusega. Külgjõu ülekandmine esisillal on väiksem, kuna selle silla ratastele mõjub ka veojõud. Kiirendamisel vähenevad vedavatel ratastel külgjõud ja veojõud, kuna selle käigus väheneb esisilla rataste koormus. [8] Miinused: kiirendades liigub kaalujaotus taha otsa ning väheneb haarduvus vedavate ratastel, libedaga läheb pigem otse ning auto ei ole niivõrd kontrollitav. 8 5.2 Kardaanülekanne Kardaanülekandeks on püsikiirusliigendid mõlema veovõlli küljes.
kinnitatud lülituspuldid. Rõhuakude ülesanne on superujuvasendile vajaliku lisarõhu andmine. Klapiplokkide abil lülitatakse valitud lisaseadme tõstmis- ja langetamissilinder ujuvasendisse. Lülituspultide abil saab juht juhtida superujuvasendite tööd. 22. Teehöövli jõuülekande ülesanne, koostisosad, nende ülesanded. Hüdrotrafo võimaldab automaatselt muuta suures piiris pöördemomenti vedavatel ratastel ja kiirust sõltuvalt takistustest. Käigukast pöördemomendi muutmine, liikumiskiiruse ja liikumissuuna muutmine. Peaülekanne annab pöördemomendi üle kardaanülekandelt edasi külgreduktorile ja muudab pöördemomenti. Kardaan- pöördemomendi muutmine ja jõu ülekandmine jõuvõtuvõllilt peaülekandesse. Balanssiirid koos külgülekandega- balanssiirid tagavad pideva ühenduse maapinnaga, külgülekanne pöördemomendi muutmiseks
Sele 3. Jõuülekande skeem [4] 1. Mootor 2. Sidur 3. Käigukast 4. Sisendvõll 5. Töövõll 6. Diferentsiaal Valitud sõidukil on esisillavedu ja mehaaniline käigukast. Jõuülekande skeem(sele 3). Esisillaveo omadused[1, p. 365]: Külgjõu ülekandumine esisilla on väiksem, kuna selle silla ratastele mõjub ka veojõud, Kiirendamisel vähenevad vedavatel ratastel külgjõud ja veojõud, kuna selle käigus väheneb esisilla rataste koormus, Ratastele mõjuvad muutuvad jõud mõjutavad rooliseadme tööd. Eelised on odavamad tootmiskulud, parem haardumine ja läbivus, kuna mootori mass langeb vedavatele ratastele ning rattad tõmbavad, mitte ei lükka sõidukit edasi. 3. SIDUR Siduri ülesanded[1, p. 366]: Mootori pöördemomendi ülekandmine käigukastile. Käigukastile tuleb üle kanda
LIIKLUSOHUTUS AUTO LIIKUMIST MÕJUTAVAD TEGURID 1. Veojõud. Veojõud tekitatakse auto vedavatel ratastel. See sõltub mootori poolt arendatvast pöördemomendist (autojuhi vajutamisest gaasipedaalile) ja käigukastis valitud käigust. 2. Haardejõud. Haardejõud tekib auto rataste ja teepinna vahel. See sõltub rehvide ja teepinna seisukorrast, aga samuti ka auto kiirusest: - Rehvid: mida kulunum on rehvi turvisemuster, seda väiksem on rehvi haardevõime. Peale selle aga mõjutab haardetegurit ka rehvi mustri tüüp, rehvi materjal ja õhurõhk rehvis.
Hüpoidülekande eelised on hammasrataste sujuv hambumine ja nende suurem vastupidavus. Ta nõuab aga spetsiaalse õli (suure kleepumisvõimega) kasutamist. Hariliku transmissiooniõliga õlitamisel läheb hüpoidülekanne rikki mõnetunnise töötamise järel. Peaülekande karter täidetakse õliga, kusjuures täiteava määrab ühtlasi õli nivoo, õlitäiteava ja väljalaske ava asuvad veosilla karteris ning on suletud kruvikorkidega. Diferentsiaal võimaldab vedavatel ratastel pöörelda erineva kiirusega. Selline vajadus tekib auto liikumisel kurvis, rataste veeremisel üle tee ebatasasuste, kus rattad läbivad erinevaid teepikkusi, ja samuti ka kummide erineva õhurõhu puhul Diferentsiaalikarp on kinnitatud peaülekandeveetava hammasratta külge. Karbis on telg sateliithammasratastege, mis on hambumises pooltelgede hammasratastega. Viimaste rummudega on omakorda nuutidega ühendatud poolteljed.
Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. maksimaalne kõrgus suvel, talvel, talvel Põhja-Atlandil, troopikas, magedas vees ja magedas vees troopikas. (Joon. 4.5. ja 4.5a.) Joon. 4.5. Lastiruumides ja tekil metsamaterjali vedavatel laevadel loetakse nõuetekohaselt paigutatud ja kinnitatud tekilast laevakere osaks, mis annab täiendava ujuvusvaru,
16. Rataskäiguosal masina mehhaanilise transmissiooni koostus. 1. Peasidur – võimaldab ühendada või lahutada transmissiooni ja jõuallika 2. Käigukast – võimaldab muuta transmissiooni ülekandearvu ning sellega valida olukorrale vastav diapasoon 3. Kardaanülekanne – võimaldab pöörleva liikumise ülekandmist muutuva nurga all 4. Koonilisest hammasülekandest koosnev peaülekanne – võimaldab pöörlevat liikumist üle kanda täisnurga all 5. Diferentsiaal – võimaldab vedavatel ratastel pöörelda erinevate kiirustega kui masin liigub kõverjoonelisel trajektooril. (4. ja 5. moodustavad kokku vedava silla peaülekande.) 6. Poolteljed 7. Vedavad rattad 17. Hüdraulilised transmissioonid ja nende liigitus. Hüdraulilistes transmissioonides toimub energia ülekandmine suletud ruumis liikuva vedeliku kaudu, milleks on enamasti vastavat liiki õli. Liigitatakse tööpõhimõtte järgi a) mahulised e hüdrostaatilised – rõhk süsteemis lineaarses
otsuse. 2. AUTOJUHI TÖÖS VALITSEVAD OHUD Töötamisel valitsevad ohud, õnnetusjuhtumid ja traumad: - liiklusavariioht, seda eriti pimedal ajal ja halbades ilmastikutingimustes; - libisemis- ja kukkumisoht bussi sisenemisel või väljumisel; - lõike-, torke- jm sarnased traumad autot remontides või haagist lahti ühendades; - kallaletungi oht peatuspaikades, seda eriti hinnalist kaupa vedavatel kaugsõidu autojuhtidel; - söövitused vm nahakahjustused ohtlike ainete veol kemikaalidest tulenevalt; - plahvatus- ja tuleoht (eriti tsisternautod). Tegurid, mis võivad põhjustada kutsehaigusi: - pidev müra võib oluliselt kahjustada kuulmist; - otsene violettkiirgus (päikesest); - temperatuuri kõikumised võivad põhjustada reumaatilisi haigusi; - pidev vibratsioon võib põhjustada vibratsioontõbe;
Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Joon. 3.35. Joon. 3.36. Puistlastilaev, balker (Bulk carrier) (Joon. 3.37 3.42) Veolaev puistlasti tarvis. Paljudel juhtudel on selline laev spetsialiseeritud ühe kindla lasti veoks (vili, maak, süsi, väetis, tsement jne). Konstruktsiooni omapäraks, eriti raskeid puistlaste (maak) vedavatel laevadel on kõrge topeltpõhi ja ülateki alla paigutatud tiibtankid ning pardatankid. Laadluugid ei ole eriti suured. Lastiruum võib omada spetsiaalset kuju. Lastiseade võib puududa, kuid pole välistatud ka oma lastiseade kraanade või konveierite näol. Teatud tüüpi balkeritel (OBO-tüüp, oil-bulk- ore) on võimalik ka vedellastide vedamine. 18 Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias
1926 - roolivõimendi Francis Davis 1927 - oktaanarvude süsteem Saksamaal 1938 - automaatkäigukast Oldsmobile 1957 - ketaspidurid (läksid standardvarustusse) AUTOSÕIDU TURVALISUSE ARENG 1845 - R.W.Thomsoni õhukumm 1854 - A.Merian I asfalttee 1896 - J.Dunlopi õhkrehvid (hakkas tootma) 1901 - atsetüleenvalgustuslambid (hakati öösiti sõitma) 1906 - Alfred Faucher Pr. tahavaatepeeglid 1910 - neljarattapidurdus (esialgu oli ainult vedavatel ratastel) 1905 - John Woodi (inglane) kildumatu klaas 1908 - Gladstone Adam kojamehed 1927 - Storage Battery Co autoraadio 1958 - Niels Bohlin turvavöö VOLVO 1969 - turvavöö kohustuslik I Tsehhis 1982 - Bosch ABS pidurid 1981 - õhkturvapadi Mercedes-Benz 1983 - naastrehvid Denver Boots 1985 - Volvo libisemisvastane veojõu ETC LIIKLUSKORRALDUS 1868 gaasitulega foor Londoni Parlamendi väljakul (kahe tulega, roheline ja punane)
(Joon. 3.26. ja 3.27.) 21 Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 3. Koostatud 30.12..2004. Laevade ehitus. Täiendatud 23.07.2012. Joon. 3.26. Joon. 3.27. Lastiruumides ja tekil metsamaterjali vedavatel laevadel loetakse nõuete-kohaselt paigutatud ja kinnitatud tekilast laevakere osaks, mis annab täiendava ujuvusvaru, seetõttu lubatakse sellistel laevadel lastida end kõrgema veeliinini (suurema süviseni) jättes väiksema vabaparda kõrguse. Vastav metsalastimärk kantakse laeva pardale Plimsolli kettast ahtri poole (Joon. 3.27.). Kokkuleppeliselt võivad vahetekiga (või mitme vahetekiga) laevad kasutada kahe
61-Mida nimetatakse masina transmissiooniks? Seadmete kompleks, mida kasutatakse energia ülekandumiseks jõuallikalt masina üksikutele mehhanismidele või mehhanismide vahel. 62-Kuidas liigitatakse transmissioonid nende tööpõhimõtte järgi? a) Mehhaanilised b) Hüdraulilised c) Elektrilised d) Kombineeritud 63-Mis ülesanne on mehaanilistes transmissioonides differentsiaalil? Võimaldab vedavatel ratastel pöördelda erinevate kiirustega, kui masin liigub kõverjoonelisel trajektooril. 64-Kuidas liigitatakse tööpõhimõtte järgi hüdraulilised transmissioonid? a) Mahulised ehk hüdrostaatilised b) Hüdrodünaamilised 65-Nimetage hüdrodünaamiliste transmissioonide tüüpilised kompaktsed koostud? a) Peasidur b) Hüdropump c) Süsteemi juhtimisaparatuur d) Hüdromootorid e) Vedavad rattad
Jõuülekande arv avaldub: ijk=ik xia , kus ik on kõigi lülitatavate mehhanismide ülekandearv ja ia on alaliselt hambuvate hammasratastega mehhanismide ülekandearv. Mootori pöördemoment mp=mpik+mpk , kus Mp- mootori pöördemoment. Mpik- jõuülekande kantud pöördemoment. Mpk käitusvõllile kanud pöördemoment. Peaülekanne. Peaülekanne muudab pöördemomendi väärtust ja kannab momenti üle nurga all. Suurendab pöördemomenti vedavatel ratastel. Traktoritel asub eespool lõppülekannet, autodel eespool veorattaid. Tüübid: 1. Hammasrataste paaride järgi a. Ühekordsed b. Kahekordsed Joonis. 1. Hammasrataste tüübi järgi. a. Koonushammasratastega b. Silinderhammasratastega Ühekordsed peaülekanded võivad olla koonus- või hüpoidse hambumisega. Hüpoidülekande korral hammasrataste teljed on nihutatud vedava hammasratta telg on madalamal veetava hammasratta teljest
Vedru pikkus peab seisupiduri peal olles olema 200mm. Diferentsiaali lukk Lukk suletakse hüdrosilindri abil ja vabastub vedrujõul. Diferentsiaali lukustamisel pöörlevad kõik tagarattad ühesuguse kiirusega. Juhtimispuldil põlev signaallamp näitab luku sisselülitatust. Diferentsiaali lukustust kasutatakse siis, kui ühe poole vedavate rataste haakumisvõime teekattega on nõrgem kui teise poole vedavatel ratastel, s.o. Väikese haardeteguriga libedal või pehmel teekattel. Kui höövlit pööratakse järsult, tuleb lukk vabastada. Pööramine kulgeb siis palju lihtsamalt. Diferentsiaali ei või lukustada hea haardeteguriga pinnasel (asfalt, betoon), kuna tulemuseks on jõuülekande ülekoormamine ja rehvide kiire kulumine. Lukku ei või sisse lülitada siis, kui höövli tagarattad juba puksivad. Enne tuleb ratastel peatuda.
mereloleku seisundi täpsustamiseks (vaata lisa 4) Erikaalutlused 1. Viljalasti vedavad laevad peavad täitma "Rahvusvahelist ohutu viljaveo koodeksit " ( International Code of the Safe Carriage of Grain in Bulk) 2. Laevad puidulastiga tekil peavad täitma "Puitu tekil vedavate laevade ohutu ekspluatatsiooni koodeksi" (Code of Safe Practice for Ships Carrying Timber Deck Cargoes) ettekirjutusi 3. Teatud tahkeid puistlaste ( peale vilja) vedavatel laevadel võib olla vajadus rakendada meetmeid lasti põiksuunaliseks silumiseks vastavalt IMO "Puistlastide koodeksile" (Bulk Cargoes Code) 4. Peale 1999.aasta 1.veebruari ehitatud 500 dwt ja suuremad tankerid peavad vastama MARPOL reg. I/25A nõuetele 5. Enne reisi algust peab veenduma, et last ja varustuse suuremad komponendid oleksid korralikult stoovitud ja kinnitatud, vähendades sel moel põik- ja pikinihete võimalust
keevituskohtadel. Peab olema sertifikaat vajalike andmetega. Ketti, mille diameeter on kulumise tõttu vähenenud 10%, ei tohi kasutada. Keti pikkust ei tohi vähendada sõlmedega. Pilet No. 16 1. Lastiseade Lastiseade on konstruktsioonide ja mehhanismide kogum, mis on ette nähtud antud laevale omaste lastide laadimiseks ja lossimiseks. Lastiseade on omane suuremale osale kaubaveoga tegelevatest laevadest. Vaid teatud kaupu teatud sadamte vahel vedavatel laevadel võib lastiseade puududa. Sellisel juhul toimub lastitöötlus sadama vahenditega. Nendeks võivad olla konteinerlaevad (töötavad teatud terminalide vahel), puistlaste vedavad laevad (ainult luugid) ja tankerid (torustikud ja pumbad). Lastiseadmete tüübi valik oleneb laeva lastidest, sõidurajoonist, kiirusest, mõõtmetest jpm. Lastiseadmete kõigi elementide koostis, tugevus,
· Üleval, teki all seotakse kaared piimikniide abil piimidega (tekialuste põiktaladega). · Pardaid toestavaid pikitalasid nimetatakse pardastringeriteks Pikisüsteemilise talastikuga pardasilluse ehitus. Seda konstruktsiooni kasutatakse pikkadel saledatel laevadel, kus on raske tagada üldpikitugevust (sõjalaevadel, reisilaevadel aga ka raskeid laste vedavatel balkeritel. Universaalsete kuivlastilaevade parraste jaoks ei ole see sobiv. · Parda põiktaladeks on raamkaared ja pikitaladeks pardastringerid ja jäikusribid. · Jäikusribid läbivad raamkaari katkematult. · Vaheseinte kohal tehakse avad nende jaoks täpselt vastavad
Kliimavööndite piirid ja aastaaegade kestvus on kirjeldatud ja vastava kaardiga illustreeritud ülalnimetatud rahvusvahelises konventsioonis. Plimsolli ketta horisontaaljoone ülemine serv näitab lubatud süvist suvistes tingimustes merevee tiheduse 1,025 juures. Vööri poole asub nn. kamm, millele märgitakse veeliini maksimaalne kõrgus suvel, talvel, talvel Põhja- Atlandil, troopikas, magedas vees ja magedas vees troopikas. Lastiruumides ja tekil metsamaterjali vedavatel laevadel loetakse nõuetekohaselt paigutatud ja kinnitatud tekilast laevakere osaks, mis annab täiendava ujuvusvaru, seetõttu lubatakse sellistel laevadel lastida end kõrgema veeliinini (suurema süviseni) jättes väiksema vabaparda kõrguse. Vastav metsalastimärk kantakse laeva pardale Plimsolli kettast ahtri poole. Kokkuleppeliselt võivad vahetekiga (või mitme vahetekiga) laevad kasutada kahe erisuguse registertonnaaziga konversioonisüsteemi, mis annab neile kaks
Kliimavööndite piirid ja aastaaegade kestvus on kirjeldatud ja vastava kaardiga illustreeritud ülalnimetatud rahvusvahelises konventsioonis. Plimsolli ketta horisontaaljoone ülemine serv näitab lubatud süvist suvistes tingimustes merevee tiheduse 1,025 juures. Vööri poole asub nn. kamm, millele märgitakse veeliini maksimaalne kõrgus suvel, talvel, talvel Põhja-Atlandil, troopikas, magedas vees ja magedas vees troopikas. Lastiruumides ja tekil metsamaterjali vedavatel laevadel loetakse nõuetekohaselt paigutatud ja kinnitatud tekilast laevakere osaks, mis annab täiendava ujuvusvaru, seetõttu lubatakse sellistel laevadel lastida end kõrgema veeliinini (suurema süviseni) jättes väiksema vabaparda kõrguse. Vastav metsalastimärk kantakse laeva pardale Plimsolli kettast ahtri poole. Kokkuleppeliselt võivad vahetekiga (või mitme vahetekiga) laevad kasutada kahe erisuguse registertonnaaziga konversioonisüsteemi, mis annab neile kaks erinevat
Kliimavööndite piirid ja aastaaegade kestvus on kirjeldatud ja vastava kaardiga illustreeritud ülalnimetatud rahvusvahelises konventsioonis. Plimsolli ketta horisontaaljoone ülemine serv näitab lubatud süvist suvistes tingimustes merevee tiheduse 1,025 juures. Vööri poole asub nn. kamm, millele märgitakse veeliini maksimaalne kõrgus suvel, talvel, talvel Põhja- Atlandil, troopikas, magedas vees ja magedas vees troopikas. Lastiruumides ja tekil metsamaterjali vedavatel laevadel loetakse nõuetekohaselt paigutatud ja kinnitatud tekilast laevakere osaks, mis annab täiendava ujuvusvaru, seetõttu lubatakse sellistel laevadel lastida end kõrgema veeliinini (suurema süviseni) jättes väiksema vabaparda kõrguse. Vastav metsalastimärk kantakse laeva pardale Plimsolli kettast ahtri poole. Kokkuleppeliselt võivad vahetekiga (või mitme vahetekiga) laevad kasutada kahe erisuguse registertonnaaziga konversioonisüsteemi, mis annab neile kaks
annaabi.ee 
