oskustöölised ja isegi arstide ning õpetajatena. 4. Orjad Tegelesid põllumajandusega, et põllumajandus saadusi jätkuks, hidsid riiki toiduga üleval. 5. Mees Oli perekonnapea, kõik allusid temale. Kasvatas lapsi varasemal ajal Naised Neil polnud poliitilisi õigusi. Pereema osales kodus korraldatud pidusöökidel, viibides külaliste seltsis oma abikaasa kõrval aukohal ja tegi koos abikaasaga vastuvisiite. 6. Kalendrisse Nad tegid aasta 365 päevaseks, ja iga nelja aasta tagant on 1 lisapäev. 7. Roomaste riietus : · Alusrõivas tuunika · Pidulik pealisrõivas tooga · Ametimehed kandsid lumivalget rüüd · Jalanõudena olid neil sandaalid 8. Rikka roomlase elamu Ühekorruseline nelinurkse põhiplaaniga kivist maja. Aatriumi piirasid igast küljest magamistoad. Aatriumi kohal oli katus avatud. Katuseavast sissesadava
· Naistel puudusid roomas poliitilised õigused. · Kohtuasjades olid naised meessoost isiku hoole ja eeskoste all. · Abielu sõlmiti tavaliselt kohe tüdruku murdeea lõppedes ja ta läks üle abikaasa eestkostele. · Naise peamiseks vooruseks peeti jäägitut abielutruudust. · Naised polnud avalikust elust täielikult kõrvaldatud: · Pereema osales kodus korraldatud pidusöökidel- oli abikaasa kõrval aukohal ja tegi koos abikaasaga vastuvisiite. · Oli ka avalikkuses tuntud ja väga lugupeetud naisi. · Laste kasvatamine ja õpetamine toimus varasemal ajal kodus isa käe all ning seisnes peamiselt praktiliste ja poiste puhul ka sõjaliste oskuste edasiandmiseks. · Samuti pöörati tähelepanu laste vaimsele harimisele. · Rikkamatest ja kultuurilembelisemates peredes kasutati kreeka päritoluga koduõpetaja- orja või vabakslastu teeneid.
Ka naise positsioon ja roll ühiskonnas on olnud aegade jooksul erinevates kultuurides isesugune. Vanas -Kreekas oli naise positsioon mehe omast väga erinev. Naistel puudusid kodanikuõigused ja igasugune iseseisvus nad kuulusid kogu oma elu isa, abikaasa või mõne muu meessugulase eestkoste alla. Ka Vanas Roomas oli naise õiguslik seisukord põhijoontes sarnane, kuid erinevalt Vana -Kreekast osales naine vähemalt kodus korraldatud õhtusöökidel ja korraldas abikaasaga vastuvisiite. Võrreldes nende kahe kultuuriga oli naiste seisund vanas Egiptuses tunduvalt kõrgem. Seal oli naistel vähemalt teatud juhtudel õigus omi asju mehest sõltumatult hallata. Vaarao peanaisel oli isegi õigus teatud riigiasjades kaasa rääkida. Abielul polnud tol ajal üheselt mõistetavat tähendust nagu tänapäeval. Egiptuses oli tüüpiliseks paarperekond: naine, mees ja nende alaealised lapsed, samas kui Mesopotaamias oli täiesti tavaline kui mehel oli mitu naist
Tüdrukuna kuulus ta isa eeskoste alla, neil polnud poliitilisi õigusi, abielluti peale murdeiga ja sellega koos mindi oma mehe eeskoste alla, naine pidi olema mehele truu. Küll aga oli Rooma naistel suuremad õigused abielu lahutamisel, peale abielu oli Rooma naisel võimalus üksi, ühestki mehest sõltumata elada. Naised ei olnud ka avalikust elust täielikult kõrvale jäetud, koos abikaasaga võeti kodus vastu külalisi ja tehti ka vastuvisiite. Vana-Roomas polnud ebatavaline, kui kooli saadeti lisaks poegadele ka tütred. Seal said tütarlapsed õppida kirjatarkust. Tänapäeval on naise positsioon võrreldes vanaaja omaga väga erinev. Enamikes riikides pööratakse tähelepanu võrdõiguslikkusele, näiteks meil Eestiski on selle jaoks ametis isegi soovolinik. Enam ei tule kõne allagi, et tüdrukud ei peaks koolis käima või teismelisena endast poole vanema mehega abielluma
hobukaarikute võidusõit. Gladiaatorite võitlusi peeti amfiteatrites, tuntum neist on Roomas- Colosseoum, ning hobukaarikute võidusõite hipodroomidel, tuntuim olu Circus Maximus. Naiste positsioon oli Rooma perekonnas üsna madal, kuid siiski nad mängisid olulist rolli Rooma avalikus elus, võrreldes Kreeka naistega.Rooma naised polnud avalikust elust täoiesti kõrvale jäetud. Peremees ja perenaine võtsid koos vastu külalisi ja tegid ühiseid vastuvisiite. Nii mitmeski naisest sai avalikkuses tuntud inimene. Rooma kultuur on oluliselt mõjutatud Kreeka kultuurist. Rooma kirjandus sai alguse Kreeka suurteoste tõlgendamise mugandatult, kuid peagi ületasid Rooma kirjanikud oma eeskujusid. Esiles tõusis Vergilius, sest roomlastel puudus seni Homerose eepikaga võrreldav kangelaseepos ja Vergilius tahtis seda parandada, ta kirjutas valmis eepose "Aeneis". Religioon oli Rooma riigivõimuga tugevalt seotud. Preestreid peeti riigiametnikeks
Pereisa võis soovi korral majakondseid ka surma mõista. Tegelikkuses tuli seda siiski ette üliharva. Roomlased hindasid perekonda ja traditsioon väga kõrgelt. Esivanemate kujud olid paljudes majades aukohal. Rooma ühiskonnas olid naised seaduse silmis isa, abikaasa või mõne meesugulase eeskoste all. Poliitilisi õigusi naistel ei olnud. Avalikkuse eest ei olnud aga Rooma naised täielikult kõrvale jäetud. Peremees ja perenaine võtsid koos vastu külalisi ja tegid koos ka vastuvisiite. Vabariigi lõpul suurenes mehe eestkoste alt vabanenud naiste hulk. Sellised naised käsutaisd ise oma vara ja võisid oma soovi kohaselt abielluda Mõnest sellisest naisest sai avalikkuses tuntud inimene. Rooma ühiskonnas oli väga tähtsal kohal avalikud mängud. Roomlastele meeldisid verised vaatemängud e. elukutseliste galdiaatorite võitlused. vabariigi ajal korraldasid Roomlased võistlusi usulistel tähtpäevadel, keisririigi ajal aga jäi usuline külg sootuks
nende varandustki luges seadus isa omaks. (-)Abilelu, mis sõlmiti tavaliselt kohe tüdruku mu rdeea lõppedes, tähendas seega tema üleminekut isa eestkostelt abikaasa eestkostele. (-) Ometigi suhtuti roomas naistesse mõneti vabameelsemalt. Nad polud avalikust elust täiel määral kõrvale jäetud. (+) Pereema osales kodus korraldatud pidusöökidel, viibides külaliste seltsis oma abikaasa kõrval aukohal, ja tegi koos abikaasaga vastuvisiite. Oli ka avalikkuses tuntud ja väga lugupeetud naisi. (+) 3) Rooma ja Kreeka ühiskonnad olid orjanduslikud.(-) Kreekas : Orjade hulga koht puuduvad arvandmed, kuid kahtlemata oli neid palju. Sellesse kategoosiasse kuulus nii võlgade katteks orjusse müüdud või linnriikide omavahelistes sõdades vangi langenud kreeklasi kui ka võõrsilt sisseostetud barbareid.(-) Orje kasutati peaaegu kõikjal suurmaaomanike ja talupoegade põldudel, kõsitööliste töökodades, jõukamate inimeste
naissoost pereliikmetele ka täiskasvanud pojad oma peredega ning orjad. Naised olid õiguslikult isa, abikaasa või vanema meessugulase eestkoste all. 3 Vana- Rooma naistel puudusid poliitilised õigused. Kuivõrd Rooma naine oli tol ajal täielikult kas oma isa või abikaasa võimu all, polnud ta siiski avalikust elust täielikult kõrvale jäetud. Leibkonna pereema osales kodus korraldatud pidustustel ja tegi abikaasaga koos vastuvisiite.4 Laste kasvatamine ja õpetamine perekonnas toimus Vana-Rooma varasematel aegadel kodus pereisa käe läbi ning seisnes eelkõige praktiliste ja meessoost järeltulijate puhul sõjaoskuste pärandamises. Hiljem aga kreeka kommete levimise ajal hakati üha suuremat tähelepanu pöörama laste vaimsele haridusele. Selle vorm sõltus aga suuresti perekonna materiaalsest kindlustatusest. Nimelt kasutati rikkamates perekondades selleks koduõpetaja teenuseid. Keskpärased
Rooma perekond oli mehekeskne perekonnapeale kuulus võim kõigi pereliikmete üle. Need olid tema naine, vallalised tütred, pojad koos oma naiste ja lastega ning kõik muud kodakondsed kuni orjadeni välja. Rooma naistel puudusid poliitilised õigused. Kuigi Rooma naine oli täielikult kas oma isa või abikaasa või-mu all, polnud ta avalikust elust täiesti kõrvale jäetud (nagu kreeklannad). Pereema osales kodus korraldatud pidustustel ja tegi koos abikaasaga vastuvisiite. Laste kasvatamine ja õpetamine toimus varasemal ajal kodus pereisa käe all ning seisnes peamiselt prakti-liste ja poiste puhul ka sõjalise oskuste edasiandmises. Kui aga roomlaste hulgas levisid kreeka kombed, ha-kati suuremat tähelepanu pöörama laste vaimsele harimisele. Rikkamates perekondades kasutati selleks ko-duõpetaja teeneid, teised saatsid oma lapsed (enamasti poisid, aga mõnikord ka tüdrukud) kooli, kus oman- dati
· Proletaarid Käisid rahvakoosolekutel. · Orjad Tegutsesid põllumajanduses, kaevandustes, majateenijatena, oskustöölistena ja isegi arstide ning õpetajatena. Rooma perekond : · Naised Puudusid poliitilised õigused. Nad olid meessoost isiku hoole all. Vooruseks peeti jäägitut abielutruudust. Pereema osales kodus korraldatud pidusöökidel, viibides külaliste seltsis oma abikaasa kõrval aukohal, ja tegi abikaasaga vastuvisiite. · Mehed Perekonnapeale kuulus piiramatu võim kõigi pereliikmete üle -> naine, vallalised tütred, pojad naistega, poegade lapsed ja muud kodakondsed. Kogu perekonna varandus oli isa käsutada. · Laste õpetamine Alguses oli see isa töö. Seisnes praktiliste ja sõjaliste oskuste edasiandmises. Hiljem hakkasid lapsd koolis käima, rikkamad pered võtsid lastele koduõpetaja. Noormehed suundusid edasi mõne sugulase juurde väeteenistusse.
käid, seda parem Võisid abielu lahutada Abielu eesmärk oli soetada Teatud juhtudel said ka seaduslikke järglasi meestest sõltumatut elu elada Vastastikused tunded abieludes Peremees ja –naine võtsid koos ei mänginud mingit rolli vastu koduvisiite ja tegid ka Abielu lepiti kokku tulevase vastuvisiite peigmehe ja äia vahel Nii mõnestkist naisest sai Umbes 15 a tüdruk ja 30 a avalikkuses tuntud inimene mees abiellusid tavaliselt Nõuti ranget monogaansust Hetäärid olid austatud Täielikult oma mehe võimu all
kariloomade, vallas-ja kinnisvara üle · Koduse korra tagab pereisa autoriteedi abil, mis tugineb tema arukusele, elutarkusele ja õiglusele · Noorem põlvkond kasvatatakse üles vanemate eeskuju järgides · Naise tähtsaimaks vooruseks loeti truudust abikaasale · Naisel oli võimalik abielu lahutada ja teatud juhtudel ka iseseisvat, ühestki mehest sõltumatut elu elada · Peremees ja perenaine võtsid koos vastu külalisi ja tegid ühiseid vastuvisiite Kasvatus ja haridus · Laste kasvatamine oli Roomas perekonna ülesanne · Üldiselt oli kasvatusel praktiline ja poiste puhul ka sõjaline suunitlus · Vaimsele haridusele hakati aja jooksul rohkem tähelepanu pöörama eeskätt Kreeka kultuuri mõjul · Enamik roomlasi saatis oma pojad ja vahel ka tütred kooli kirjatarkust omandama · Rikkamad võtsid koduõpetaja, kelleks võis olla kreeka päritolu haritud ori või vabakslastu
Rooma perekond oli mehekeskne perekonnapeale kuulus võim kõigi pereliikmete üle. Need olid tema naine, vallalised tütred, pojad koos oma naiste ja lastega ning kõik muud kodakondsed kuni orjadeni välja. Rooma naistel puudusid poliitilised õigused. Kuigi Rooma naine oli täielikult kas oma isa või abikaasa või-mu all, polnud ta avalikust elust täiesti kõrvale jäetud (nagu kreeklannad). Pereema osales kodus korraldatud pidustustel ja tegi koos abikaasaga vastuvisiite. Laste kasvatamine ja õpetamine toimus varasemal ajal kodus pereisa käe all ning seisnes peamiselt prakti-liste ja poiste puhul ka sõjalise oskuste edasiandmises. Kui aga roomlaste hulgas levisid kreeka kombed, ha-kati suuremat tähelepanu pöörama laste vaimsele harimisele. Rikkamates perekondades kasutati selleks ko-duõpetaja teeneid, teised saatsid oma lapsed (enamasti poisid, aga mõnikord ka tüdrukud) kooli, kus oman- dati kirjatarkuse alused (õpiti
õpetajad ja kõrgelt haritud inimesed, nagu näiteks arstid, majateenijad ja oskustöölised. Mõned orjad lasti vabaks, kuna nad olid olnud nii ustavad. Mõned peremehed lasid oma orjadel ka endale elatist teenida. 6) Perekond ehk familia oli mehekeskne. Mehele kuulus võim kogu pere üle ja tal oli õigus tappa. Pereema siiski osales õhtusöökidel, viibis seltskonnas mehe kõrval aukohal ning tegi koos abikaasaga vastuvisiite. 7) Laste kasvatamine ja õpetamine toimus kodus pereisa käe all, hiljem ka koduõpetajad rikastel, tavalised lapsed 7-aastaselt kooli. 8) Juuliuse kalender Caesari nime järgi, see mis meil praegu kehtib. 9) Tuunika – igapäeva alusrõivas, kujutas endas üle õlgade heidetud ja vööga kinnitatud põlvini riidetükki. 10) Tooga – meeste pidulik pealisrõivas. Suur valge poolringikujuline riidetükk mähiti ümber keha nii, et parem käsi vabaks jäi.
luges seadus isa omaks. Abilelu, mis sõlmiti tavaliselt kohe tüdruku murdeea lõppedes, tähendas seega tema üleminekut isa eestkostelt abikaasa eestkostele. Ometigi suhtuti Roomas naistesse mõneti vabameelsemalt. Nad polud avalikust elust täiel määral kõrvale jäetud. Pereema osales kodus korraldatud pidusöökidel, viibides külaliste seltsis oma abikaasa kõrval aukohal, ja tegi koos abikaasaga vastuvisiite. Oli ka avalikkuses tuntud ja väga lugupeetud naisi. Perekond Ootused lapsele olid päris karmid, sõltuvuses lapsevälistest asjaoludest. Isa roll ja lapse kasvatamine perekonnas. Kui perre sündis laps, oli ema lapse pärast hirmul selle hetkeni, kui isa tema jalge ette asetatud imiku oma kätele tõstis. See rituaalne žest kinnitas, et isa tunnistab sündinu oma seaduslikuks lapseks
Pol õigusi neil polnud, kohtus pidi neid esindama meessoost eestkostja. Abielu,mis sõlmiti pärast murdeiga,tähistas minekut isa käe alt abikaasa eeskoste alla. Naise tähtsaimaks vooruseks loeti truudust abikaasale.Naisel oli võimalik siiski lahutada ja üksi elada. Rooma naiste õigused olid mõneti suuremad kui Kreekas. Avalikust elust nad täiesti kõrvale ei olnud jäetud. Peremees ja n aine võtsid koos vastu külalisi ja tegid ühiseid vastuvisiite. Nii mitmestki naisest sai avalikkuses tuntud inimene. Gladiaatorite võitlused-verised vaatemängud Amfiteater-võitluste toimumispaik, ringikujuline või ovaalne monumentaalne areen(Colosseum) Hobukaarikute võidusõit hipodroomil-kuulsaim hipodroom Circus Maximus Aatrium-siseõu,mille keskel oli katus avatud,see oli igapäevase elu keskkoht. Seal võõrustati ka külalisi. 13.Religioon Roomas Roomlaste religioon ja kombed sarnasesid kreeklaste ja etruskide omadega
meessugulase eeskoste all. Poliitilisi õigusi neil polnud ja ka kohtus pidi neid esindama meessoost eestkostja. Abielu , mis tüdruku jaoks sõlmiti tavaliselt vahetult pärast murdeiga , tähistas minekut isa käe alt abikaasa eestkoste alla. Naise tähtsaimaks vooruseks loeti truudust abikaasale. Samas oli naisel võimalik ka abielu lahutada ja teatud juhtudel koguni iseseisvalt , ühestki mehest sõltumatult elada. Peremees ja perenaine võtsis koos astu külalisi ja tegid ühiseid vastuvisiite. Laste kasvatamine pere ülesanne, sõltus rikkusest ja ühiskondlikust positsioonist. Praktiline, poiste puhul sõjalise suunitlusega. Kreeka kultuuri mõjul hakati tähelepanu pöörama vaimsele haridusele: kreeka keel, kultuur, rooma kirjandus, ajalugu. Rikkamatel oli koduõpetaja, kes oli tavaliselt kreeka päritoli ori või vabaksalstu. Koolis käisid ka tüdrukud. Õpetus kestis kaua, eesmärk saada avaliku elu tegelaseks.Sageli saadeti pojad õppima Kreekasse tuntud õpetlaste
Ühtlasi oli äärmiselt oluline seaduse arenedes naise õigus uuesti abielluda ning omal algatusel lahutada. Siiski oodati naiselt kõrgemat moraalset käitumist, mistõttu näeme, et karistused, mis kaasnesid naise moraalivaba käitumisega olid tunduvalt rangemad. Naise keskne roll Rooma ühiskonnas oli eelkõige olla ema ja abikaasa. Võrdluses Vana-Kreeka ühiskonnaga oli Rooma naine paremas seisus, kuna võttis vastu külalisi koos abikaasaga ning sai teha vastuvisiite. Naist ei hoitud täielikult ühiskonnast eraldatuna, vaid säilitati suuremad sotsialiseerumisvõimalused kui samal ajal paljudes teistes riikides. Siiski puudus naistel võimalus eneseteostusele ning võimule polnud neil juurdepääsa. Ainsaks võimaluseks parandada oma sotsiaalset staatust oli abielu kaudu. Ka riigivõimule puudus naistel juurdepääs ning kohtus esindas neid eestkostja. Poliitilised õigused puudusid samuti,
täiskasvanud pojad koos oma naiste ja lastega ,samuti ka kõik ülejäänud kodakondsed ,ka orjad . Naistel poliitilisi õigusi polnud ja ka kohtus pidi neid esindama meessoost eestkostja. Naise tähtsaimaks vooruseks loeti truudust abikaasale .Samas oli naisel võimalik ka abielu lahutada ja teatud juhtudel ka iseseisvat elu elada .Naised polnud avalikust elust täiesti kõrvale jäetud .Peremees ja perenaine võtsid koos vastu külalisi ja tegid ühiseid vastuvisiite. Avalikud mängud Roomlased armastasid veriseid vaatemänge- elukutseliste gladiaatorite võitlusi. Gladiaatorite võitlustel oli kõige tavalisem jõukatsumine kahe erinevas relvastuses võitleja vahel. Üks neist oli varustatud kiivri, rinnakaitse, kilbi ja mõõgaga, teise relvastusse kuulus aga kolmhark ja võrk. Sageli läks areenil kokku mitu sellist paari. Võidetu saatuse üle otsustas publik, kes ülespidi pööratud pöidlaga andis märku
Perekond oli rangelt patriarhaalne. Perepeale kuulus absoluutne võim terve familia üle. Naistel puudusid poliitilsed õigused, kohtuasjades kuulus sõna nende eestkostjale. Neiud abiellusid murdeea lõppedes. Naise peamine voorus oli abielutruudus. Sarnasused Kreekaga on märgatavad, kuid suhtumine oli pisut vabameelsem. Pereema võib pidusöökidel osaleda, abikaasa kõrval istudes ning tegi temaga vastuvisiite. Laste kasvatamine oli pereisa ülesanne, mis kreeka kommete levides muutus rõhutatult vaimseks hariduseks. Rikkad pidasid kreeklastest koduõpetajaid, teised saatsid lapsed 7-aastaselt kooli. Peamiselt õpiti kirjutamist, kuid auahnemad ka kr. ja lad. keelt, kr. ja rooma kirjandust, ajalugu ja filosoofiat. Praktiliselt valmistuti karjääriks sugulase kõrval väeteenistuses olles ning kohtutes kaitsja/süüdistajana kõnekunsti harjutades. Kehtis kuukalender, kus aasta alguseks oli märts
Abielu, mis tüdrukute jaoks sõlmiti tavaliselt vahetult pärast murdeiga, tähendas seega üleminekut isa eestkoste alt abikaasa eestkoste alla. Naise peamiseks vooruseks loeti piiritut truudust oma abikaasale. Ometigi suhtuti Roomas naistesse vabameelsemalt, kui Kreekas. Naised polnud avalikust elust täiel määral kõrvale jäetud. Pereema osales alati tema majas korraldatud pidusöökidel külaliste seltsis oma abikaasa kõrval aukohal ja tegi koos abikaasga vastuvisiite. Vabariigi lõpul ja keisririigi ajal suurenes mõneti naiste sõltumatus meestest. Paljud naised vabanesid meeste eestkostest, käsutasid ise oma varandust ja sõlmisid abilusid omaenda soovi kohaselt. Mitmetest naistest said avalikkuses tuntud inimesed. Ehituskunst Roomlased võtsid õppust kreeklaste ehituskunstist, suutsid neid aga peagi oma meisterlikkuselt ületada. Peamise ehitusmaterjalina kasutati põletatud tellist, mida pidulikemate ehitiste puhul kaeti marmoriga
annaabi.ee 
