B. Temperatuuri, mil purustatud katsekeha murdepinnast 50 % on kiuline, sitkelt purunenud C. Energiat, mil purustatud katsekeha pinnast 50 % on kiuline, sitkelt purunenud Student Response Feedback D. Temperatuur, mil purustustöö on 50 J Score: 7/7 6. Miks osadel konstruktsioonielementidel on vaja võtta aluseks temperatuur T90? Student Response Feedback A. Vähem vastutusrikastel detailidel, et optimiseerida konstruktsiooni hinda B. Vastutusrikastel detailidel, et vältida nende purunemist antud temperatuuril C. Detailidel, millel peab purustusenergia olema vähemalt 90J D. Detailidel, millel peab purustusenergia olema -20 C juures vähemalt 90J Score: 7/7 7. Missugused järgnevad tegurid suurendavad ohtu konstruktsioonil puruneda hapralt? Student Response Feedback A
purunenud c. Energiat, mil purustatud katsekeha pinnast 50 % on kiuline, sitkelt purunenud d. Temperatuur, mil purustustöö on 50 J Score: 7/7 Küsimus 6 (7 points) Miks osadel konstruktsioonielementidel on vaja võtta aluseks temperatuur ? Student Response: Õppija Vastuse variandid vastus a. Vähem vastutusrikastel detailidel, et optimiseerida konstruktsiooni hinda b. Vastutusrikastel detailidel, et vältida nende purunemist antud temperatuuril c. Detailidel, millel peab purustusenergia olema vähemalt 90J d. Detailidel, millel peab purustusenergia olema -20 C juures vähemalt 90J
tunnevad erinevate toiduainete tootmise, säilitamise ja konserveerimise aluseid ja tehnoloogiaid, neis kasutatavaid protsesse ja seadmeid; tunnevad toiduainete kvaliteedi ja ohutusega seotud aspekte ja toiduainete sensoorse hindamise aluseid; suudavad otstarbekalt lahendada toiduainete tehnoloogias ja toidu tooteahelas esile kerkivaid probleeme. Õppekava lõpetanutest saavad toiduainete tehnoloogid, kes töötavad vastutusrikastel ametikohtadel toiduainetööstustes (piima-, liha-, jookide-, konservi-, pagaritööstustes) ja teistes toidukäitlemisettevõtetes. Samuti leiavad nad tööd mitmesugustes toiduainete järelevalve, hariduse, tarbijakaitse organisatsioonides. Lõpetanutele on võimalus asutada ka oma ettevõtte ja rakendada omandatud teadmisi selle arendamisel. Koolid: Eesti Maaülikool Keskmine netokuupalk Eestis sellel positsioonil on – 886eurot
8. Millist materjali omadust määratakse löökpainde teimiga? Materjali omadust käituda sitkelt või hapralt 9. Mis on sitkus? Materjali võime purunemata taluda koormust 10. Mis on omane sitkele purunemisele? Prao arenguks kulutatakse palju energiat 11. Mida tähistab T50? Temperatuuri, millal purustatud katsekeha murdepinnast 50% on kiuline, sitkelt purunenud 12. Miks osadel konstruktsioonielementidel on vaja võtta aluseks temperatuur T90? Vastutusrikastel detailidel, et vältida nende purunemist antud temperatuuril 13. Millised lahendused suurendaksid konstruktsiooni jäikust? Koormuste vähendamine 21. Mis toimub vardaga, kui vardas olevaks pingeks võtta eelmises ülesandes arvutatud pinge ning varda tõmbediagramm on järgmine. Varras deformeerub elastselt
• Tunnevad erinevate toiduainete tootmise, säilitamise ja konserveerimise aluseid ja tehnoloogiaid, neis kasutatavaid protsesse ja seadmeid. • Tunnevad toiduainete kvaliteedi ja ohutusega seotud aspekte ja toiduainete sensoorse hindamise aluseid • Suudavad otstarbekalt lahendada toiduainete tehnoloogias ja toidu tooteahelas esile kerkivaid Kellena saab töötada? • Õppekava lõpetanutest saavad toiduainete tehnoloogid, kes töötavad vastutusrikastel ametikohtadel toiduainetööstustes (piima-, liha-, jookide-, konservi-, pagaritööstustes) ja teistes toidukäitlemisettevõtetes. • Samuti leiavad nad tööd mitmesugustes toiduainete järelevalve, hariduse, tarbijakaitse organisatsioonides. • Lõpetanutele on võimalus asutada ka oma ettevõtte ja rakendada omandatud teadmisi selle arendamisel. Kus saab õppida? • Tallinna Tehnikaülikool • Eesti Maaülikool • Tartu Kutsehariduskeskus
Student Response A. Energiat, mis kulutati -50 C juures detaili purustamisek B. Temperatuuri, mil purustatud katsekeha murdepinnast 5 Student Response C. Energiat, mil purustatud katsekeha pinnast 50 % on kiu D. Temperatuur, mil purustustöö on 50 J Score: 3/3 25. Miks osadel konstruktsioonielementidel on vaja võtta aluseks Student Response A. Vähem vastutusrikastel detailidel, et optimiseerida kon B. Vastutusrikastel detailidel, et vältida nende purunemist C. Detailidel, millel peab purustusenergia olema vähemalt D. Detailidel, millel peab purustusenergia olema -20 C juu Score: 3/3 26. Kuidas tähistatakse löögisitkusnäitajaid EVS-EN 10045-1 järg Student Response A. KU, KV [J] B. Au, Av [J] C. KCU, KCV [J/m2] D
4. Temperatuuri, millal purustatud katsekeha murdepinnast 50% on kiuline, sitkelt purunenud Küsimus 12 Õige Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Miks osadel konstruktsioonielementidel on vaja võtta aluseks temperatuur T90? Vali üks või enam: 1. Detailidel, millel peab purustusenergia olema vähemalt 90 J 2. Detailidel, millel peab purustusenergia olema -20 °C juures vähemalt 90 J 3. Vähem vastutusrikastel detailidel, et optimeerida konstruktsiooni hinda 4. Vastutusrikastel detailidel, et vältida nende purunemist antud temperatuuril Küsimus 13 Osaliselt õige Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Millised lahendused suurendaksid konstruktsiooni jäikust? Vali üks või enam: 1. Suurema elastsusmooduliga materjali valik 2. Suurema tugevusega materjali kasutamine 3. Konstruktsiooni toestamine 4. Suurema tugevuse ja väiksema tihedusega materjali kasutamine 5
Käsihõõritsemisel on soovitatav kasutada ebaühtlase sammuga hõõritsaid, sest nad annavad puhtama pinna. Kõige olulisem on aga see, et nad väldivad töödeldava pinna kuhjumist, mille tagajärjel langeb töötlemiskvaliteet ja tekivad kujuhälbed. Masinhõõritsad valmistatakse ühtlase sammuga. Käsihõõritsemisel kinnitatakse hõõrits pöördraua külge, määritakse ja pannakse auku, suunates seda juhtkoonusega nii, et hõõritsa ja augu teljed ühtiksid. Eriti vastutusrikastel juhtudel kontrollitakse hõõritsa asendit nurgikuga kahes risttasandis. Veendudes, et hõõritsa asend on õige, hakatakse aeglaselt pöörama päripäeva, surudes ühtlasi kergelt hõõritsat.Pöörata tuleb aeglaselt ja sujuvalt. Lubamatu on hõõritsat vastassuunas pöörata, kuna see võib kriimustada töödeldavat pinda ja murda hõõritsa lõikeserva. Hõõritsemist võib lugeda lõppenuks, kui hõõritsa tööosa on augu läbinud
Student Response B. Temperatuuri, mil purustatud katsekeha murdepinnast 50 % on kiuline, sitkelt purunenud C. Energiat, mil purustatud katsekeha pinnast 50 % on kiuline, sitkelt purunenud D. Temperatuur, mil purustustöö on 50 J Score: 3/3 25. Miks osadel konstruktsioonielementidel on vaja võtta alus Student Response A. Vähem vastutusrikastel detailidel, et optimiseerida konstruktsiooni hinda B. Vastutusrikastel detailidel, et vältida nende purunemist antud temperatuuril C. Detailidel, millel peab purustusenergia olema vähemalt 90J D. Detailidel, millel peab purustusenergia olema -20 C juures vähemalt 90J Score: 3/3 26. Kuidas tähistatakse löögisitkusnäitajaid EVS-EN 10045-1
A. Energiat, mis kulutati -50 C juures detaili purustamiseks B. Temperatuuri, mil purustatud katsekeha murdepinnast 50 % on kiuline, sitkelt Student Response purunenud C. Energiat, mil purustatud katsekeha pinnast 50 % on kiuline, sitkelt purunenud D. Temperatuur, mil purustustöö on 50 J Score: 3/3 25 . Miks osadel konstruktsioonielementidel on vaja võtta aluseks temperatuur? Student Response A. Vähem vastutusrikastel detailidel, et optimiseerida konstruktsiooni hinda B. Vastutusrikastel detailidel, et vältida nende purunemist antud temperatuuril C. Detailidel, millel peab purustusenergia olema vähemalt 90J D. Detailidel, millel peab purustusenergia olema -20 C juures vähemalt 90J Score: 3/3 26 . Kuidas tähistatakse löögisitkusnäitajaid EVS-EN 10045-1 järgi? Student Response A. KU, KV [J] B. Au, Av [J] C. KCU, KCV [J/m2]
Vedel räbu 10. Tardunud räbu 11. Sula metalli tilk Ülesanne 3 Elektrood: Kasutatavateks elektroodi kateteks valin RB kattega elektroodi. Tegemist on aluselis- rutiilkattega, mille puhul tulevad esile mõlema poole head omadused. Aluseliseline kate sobiks antud detaili keevitamisel, aga kuna ma valisin töökeskkonnaks välitööd, on aluselisel kattel liiga suur niiskumisoht ja see omakorda põhjustab defekte keevises (külmpraod). Lisaks veel see, et aluselist katet kasutatakse vastutusrikastel keevistel, selleks on kindlasti ka ehitus. Rutiilkatet kasutades on keevitamine lihte, kaar püsiv ja pritsmeid vähe. Elektroodi läbimõõduks valin 4 mm, läbimõõdust tulenev elektroodi pikkus on 350 kuni 450 mm. Keevitusparameetrid: Tähtsaim parameeter on keevitusvool, mis sõltub elektroodi läbimõõdust, põhimetalli paksusest, serva kujust, elektroodi tüübist, keevitusläbimitest, keevitusasendist, põhimetalli soojusjuhtivusest. Keevitusvoolu leidmiseks on kolm peamist valemit:
olenemata väliskeskkonna mõjudest ja psüühilisest pingest Standardsus – antud spordialale omaste tehnika põhiparameetrite üldine omandamine. Variatiivsus – kõrvalekalded tehnika mõningatest põhiparameetritest, mis võimaldavad aga spordiharjutust edukalt sooritada Individuaalsus – spordiharjutuse sooritamise reaalne viis, mille omapära määravad sportlase kehaehitus, kehalised võimed, kõrgema närvitegevuse tüüp jt Kindlus – kõrgete sporditulemuste näitamine vastutusrikastel võistlustel Stiil – tehniliste ja taktikaliste tegevuste püsivad iseärasused, mis on iseloomulikud antud sportlasele 2. Treeningu eesmärk 1. Motivatsiooni kujundamine - Õpilased peavad tunnetama vajadust treeningute, teadmiste ja oskuste omandamise järele. Neil on vajalik kujundada järgmised motiivid, millele toetutakse õppe-treeninguprotsessis ja mis parimal viisil soodustavad isiksuse arengut, äratavad huvi spordi vastu:
mõõtmiseks. Mõõdetava rõhu suurust piirab tema tasakaalustamiseks vajaliku vedelikusamba pikkus s.o manomeetritoru pikkus. Mehaaniliste manomeetrite töö põhineb rõhu poolt tekitatud deformatsiooni mõõtmisel. Põhimõttel: mida suurem on rõhk, seda suurem on tema poolt tekitatud deformatsioon. Taoline mõõtmismeetod eeldab mõõtmisvigade, mis on tingitud ülekande deformeeritav element - manomeetri näidik ebatäpsusest, aga ka deformeeritava elemendi " väsimisest", teket. Vastutusrikastel seadmetel (survemahutid, katlaseadmed jne) töötavaid mehaanilisi manomeetreid tuleb perioodiliselt kontrollida. Mehaaniliste manomeetrite eelisteks on nende töökindlus, väikesed gabariidid, võimalus mõõta suuri rõhkusid ja paigutada manomeeter seadmel mugavalt jälgitavasse kohta. 10) Töövedeliku ülesanded hüdroajamis. Töövedelikud on hüdroajamis energiakandjateks. Töövedelikuga kandub pumba poolt vedelikule antud hüdrauliline energia vedeliku vooluhulga ja rõhu näol
punkti inertsijõud, saame tasakaalustatud süsteemi ( ) Fi + Ri + - M a = 0.või. Fi + Ri + Fi n = 0 12. Konstruktsioonimaterjalid ja termotöötlus. Termotöötlus on tehnoloogiline võte, mille abil tekitatakse(nt võlli pindkihis), jääksurve- pingeid, tänu millel prao teke väheneb. Termotöötluseks nim nt. pindkarastamist, nitreermist ja tsüaneerimist. Võllide ja telgede materjaliks sobib süsiniksisaldusega (0,35-0,60%C) konstruktsiooniteras. Vastutusrikastel juhtudel termotöödeldud legeerterased. Tuleb arvestada, et legeerterased on pingekonstruktsioonile tundlikumad 13. Mis on metalli kalestumine? Selgitage tõmbediagrammi abil. Kalestumiseks nim metalli plastsel deformeerimisel tekkivat mehaaniliste omaduste muutumist (meh. Tugevus kasvab). A-pindala F1 < F2 < F3 l1 < l2 < l3 14. Milleks on vaja tõmbeteime ja tõmbediagramme? Konstruktsioonide tugevus- ja jäikusarvutuseks vajalikud andmed materjalide omaduste te
6. Mehaanilise- ja vedelikmanomeetri töötamise põhimõtted. Nendega saavutatava mõõtmistäpsuse ja kasutamise mugavuse võrdlus. Mehaaniline-manomeeter- töö põhineb rõhu poolt tekitatud deformatsiooni mõõtmisel. Mida suurem on rõhk, seda suurem on tema poolt tekitatud deformatsioon. Mõõdab rõhku kaudselt. Tekitab mõõtmisvigu, mis on tingitud näidiku ebatäpsusest, deformeeritava elemendi väsimusest. Vastutusrikastel seadmetel töötavaid mehaanilisi manomeetreid tuleb perioodiliselt kontrollida. Erinevates diapasoonides on vaja kasutada erinevaid mehaanilisi manomeetreid, sest manomeetri elastne element peab olema erineva jäikusega. Vedrumanomeeter võimaldab mõõta rõhku 0,5...10000bar, membraanmanomeeter rõhku kuni 25bar. Mehaaniliste manomeetrite eeliseks on töökindlus, väikesed gabariidid, mõõdavad suuri rõhkusid ja manomeetri lihtne paigaldus.
nõuded õhuvahetusele on toodud normides [28]. Selle järgi peavad õhuvahetus- seadmed vastama teatud normatiividele. Õhuvoolu hulga määramiseks vajalikud välisõhu parameetrid tuleb võtta Eesti Ehituskliima Teatmikust vastavalt hoone asukohale. Õhuvoolu hulga arvutamisel võib lähtuda sise- ja välistemperatuuri vahest 5 K. Jahutus- ja õhu konditsio- neerimise seadmete arvutusel lähtuda tavalises olukorras välisõhu parameetritest ϑ = +27 °C ja ϕ = 50% ning eriti vastutusrikastel juhtudel, kui temperatuuri tõus hoones põhjustab märgatava materiaalse kahju, võtta arvutustes välisõhu para- meetriteks ϑ = +30 °C ja ϕ = 70%. Suviste välisõhu temperatuuride tippudest tekki- nud siseõhu temperatuuri tõusu tuleb alandada ehituslike abinõude kasutamisega, nagu akende varjutamine otsese päikese eest, ribakardinate kasutamisega jmt. Ruume jahutada öise jaheda õhuga akende avamise ja öise ventileerimise teel [29].
illusiooni, nagu leiduks mingit imerohtu. Võtke aeg maha! Ka sakslased hoiatavad ületöötamise otsese ja varjatud ohu eest, märkides, et on palju ameteid, mille puhul töö tegelik maht ja intensiivsus pole üheselt mõõdetav. Paljud inimesed võtavad töömõtted koju kaasa ja tegelevad nendega edasi ajal, mis tegelikult peaks kuluma puhkuseks. Saksa uuringute järgi kaebavad läbipõlemist eelkõige vastutusrikastel ametikohtadel, suurt vaimset ja loomingulist pinget kogevad inimesed. Inimene pole aga ammendamatute jõuvarudega masin, mida aina uute ja uute ravimitega täites on võimalik sundida töötama ükskõik missugusel reziimil. «Suur töörabamise tuhin pole Eestis veel üle läinud, ja neid, kes elavad antidepressantide varal ja pole valmis ühtegi elumuutust tegema, on endiselt palju,» ütleb kogenud arst. 14
KU - sellega tähistatakse U-soonega teimiku purustamiseks kuluatatud tööd - purustustööd. Ühikuks on J (džaul). Külmhapruslävi TKHL - üks tähtsamaid metallide töökindluse kriteeriume. Külmhaprusläve kasutatakse, kui materjalil on piiratud sitkus ehk purunemispildis esineb nii teralise kui ka kiulise purunemise tsoon. Ühikuks on kraadid Celsiuse järgi. Külmhapruslävi T90 - temperatuur, mille juures on purunemispildis vähemalt 90% kiulist pinda. T90 on temperatuuriks vastutusrikastel detailidel. Sel juhu on materjalil kõrge löögisitkusnäitaja. Külmhapruslävi T50 - temperatuur, mille juures purunemispildis on vähemalt 50% kiulist pinda. Materjalide põhilised kõvadusarvu määramise meetodid, nende valiku põhimõtted, tähistus. Brinell - selle meetodi kasutamise korral surutakse katsetatavasse materjali kõvasulamkuul või karastatud teraskuul läbimõõduga 10; 5; 2,5; 2; 1 mm ja jõuga 1...3000 kgf (9,8...29430N)
murduda. Kasutatakse rohkem laboratooriumites väikeste rõhkude (kuni 0,1bar) mõõtmiseks. Elavhõbeda manomeetrid on kuni 4...5 bar mõõtmiseks. Mehaanilised manomeetrid-Mehaaniliste manomeetrite töö põhineb rõhupoolt tekitatud deformatsiooni mõõtmisel. Mida suurem on rõhk, seda suurem on tema poolt tekitatud deformatsioon. Mõõdab rõhku kaudselt. Tekitab mõõtmis vigasid, mis on tingitud näidiku ebatäpsusest, deformeeritava elemendi väsimusest. Vastutusrikastel seadmetel töötavaid mehaanilisi manomeetreid tuleb perioodiliselt kontrollida. Erinevates diapasoonides on vaja kasutada erinevaid mehaanilisi manomeetreid, sest manomeetri elastne element peab olema erineva jäikusega. Vedrumanomeeter võimaldab mõõtarõhku 0,5...10000bar, membraan manomeeter rõhku kuni 25bar. Mehaaniliste manomeetrite eeliseks on töökindlus, väikesed gabariidid, mõõdavad suuri rõhkusid ja manomeetri lihtne paigaldus. Baromeeter-kasutatakse õhurõhu mõõtmiseks.
Käsihõõritsemisel on soovitatav kasutada ebaühtlase sammuga hõõritsaid, sest nad annavad puhtama pinna. Kõige olulisem on aga see, et nad väldivad töödeldava pinna kuhjumist, mille tagajärjel langeb töötlemiskvaliteet ja tekivad kujuhälbed. Masinhõõritsad valmistatakse ühtlase sammuga. Käsihõõritsemisel kinnitatakse hõõrits pöördraua külge, määritakse ja pannakse auku, suunates seda juhtkoonusega nii, et hõõritsa ja augu teljed ühtiksid. Eriti vastutusrikastel juhtudel kontrollitakse hõõritsa asendit nurgikuga kahes risttasandis. Veendudes, et hõõritsa asend on õige, hakatakse aeglaselt pöörama päripäeva, surudes ühtlasi kergelt hõõritsat (joon. 135a). Pöörata tuleb aeglaselt ja sujuvalt. Lubamatu on hõõritsat vastassuunas pöörata, kuna see võib kriimustada töödeldavat pinda ja murda hõõritsa lõikeserva. Hõõritsemist võib lugeda lõppenuks, kui hõõritsa tööosa on augu läbinud.
,, Kõik inimesed on vabad või orjad(servi)". ,, Orjade õiguslik seisund on alati üks ja seesama, vabadest inimestest on aga osad vabalt spndinud osad vabaks lastud". Orjad olid üh samaõiguslikud tuleb sealt välja lugedaö Vahet pole kas sündinud orjad või orjastatud , ikka kõik ühhe õigusega.Rooma õigusest tuleb hästi välja, et orjad ei pea olema tööorjad või hästi kurnatud. Orjad võisid olla pm samades ametites , kus vabad mehed. Võisid olla ka vastutusrikastel ametitel. Sh arstid, sekretärid, äriomanikud, pankurid. Justinianud: ,,orjus on üks rahvaste õiguse (ius gentium) institutsioon, mille järgi vastandlikult loomuõigusele on isik allutatud teiste valitsemise alla." Oli olemas ka tsiviilõigused, mis võisid rooma üigusega vastuolla minna. Nt karistusorjad( kriminaalteod, maksud) olid tsiviilõiguse järgi orjastatud vabad inim.Rooma õigus oli sageli endale vastukäiv, mistõttu olid olulised digestaede arutlused
maldavad aga spordiharjutust edukalt sooritada. 83 SPORDIPEDAGOOGIKA NB! Individuaalsus spordiharjutuse sooritamise reaalne viis, mille omapära määra- vad sportlase kehaehitus, kehalised võimed, kõrgema närvitegevuse tüüp jt. Kindlus kõrgete sporditulemuste näitamine vastutusrikastel võistlustel. Stiil tehniliste ja taktikaliste tegevuste püsivad iseärasused, mis on iseloomuli- kud antud sportlasele. PÕHIMÕISTED: Spordiharjutus terviklik liigutustegevus kui võistlusvahend (-harjutus). Õpetamine liigutustegevuste omandamisele, teadmiste hankimisele jm suunatud õpetaja ja õpilase ühistegevus.