Kuis mõistan te marulist juttu, tasaseks tõlgiks on tähitu öö. Luuletust lugedes leidsin järgmised lausekujundid: Kordus - Sageli vaatan ma kartlikult enese hinge, sageli voogab seal pimedus, kurbus ja õud ; küpsevas külluses helgib mu kohisev aed. ; Kuivanud lehed su südamest lendavad ruttu, kui sa neid, meeletu, naeltega kinni ei löö. MÕTTEKORDUS ehk parallelism - sageli voogab seal pimedus, kurbus ja õud VASTUSEADE ehk antitees - Kiirgavad päevad! kuis mõistan te marulist juttu, kuna mu tasaseks tõlgiks on tähitu öö. Retooriline hüüatus - Kiirgavad päevad! kuis mõistan te marulist juttu, SIIRE ehk anzambmaan - Võta kõik harduses vastu ja kuule, kuis käivad juba neis tüvedes vihinal saatuse saed. Esimene mõte, mis mind luuletust lugedes tabas oli, et tegemist on eneseleidmist ning tugevaks jäämist iseloomustav luuletus
Kuis mõistan te marulist juttu, tasaseks tõlgiks on tähitu öö. Luuletust lugedes leidsin järgmised lausekujundid: Kordus - Sageli vaatan ma kartlikult enese hinge, sageli voogab seal pimedus, kurbus ja õud ; küpsevas külluses helgib mu kohisev aed. ; Kuivanud lehed su südamest lendavad ruttu, kui sa neid, meeletu, naeltega kinni ei löö. MÕTTEKORDUS ehk parallelism - sageli voogab seal pimedus, kurbus ja õud VASTUSEADE ehk antitees - Kiirgavad päevad! kuis mõistan te marulist juttu, kuna mu tasaseks tõlgiks on tähitu öö. Retooriline hüüatus - Kiirgavad päevad! kuis mõistan te marulist juttu, SIIRE ehk anzambmaan - Võta kõik harduses vastu ja kuule, kuis käivad juba neis tüvedes vihinal saatuse saed. Esimene mõte, mis mind luuletust lugedes tabas oli, et tegemist on eneseleidmist ning tugevaks jäämist iseloomustav luuletus
" o Poeetiline liialdus (hüperbool) mingit nähtust kirjeldatakse liialdatud omaduste kaudu, nt kuningas Elvis o Mõistukõne (allegooria) tekst tervikuna vihjab millelegi, millest otse juttu ei tehta 10. Lausekujundite liigid Lausekujundid on sõnastusega mängimine. o Kordus rõhutab midagi, tugevdab meeleolu o Mõttekordus (parallelism) mingi eriti olulise mõtte kordamine selle rõhutamiseks o Vastuseade (antitees) ühes ja samas värsis kõrvuti pandud vastandid o Astendus (gradatsioon) esitatakse väljendeid, mis moodustavad tähendusliku tõusu o Retooriline pöördumine või hüüatus ,,Oh Jumal, tule alla ja inimeseks saa!" o Sõnamäng (kalambuur) ,,Ilvese sigadused maksab kinni riik." o Siire (anzamblaan) lause jäetakse tahtlikult pooleli ning see jätkub nt alles järgmises reas/salmis 11. Riim ja kõlakujundid
eest?" Kliimaks on astmeline tõus, mis reastatakse intensiivsuselt üha tugevnevaid sõnu või väljendeid. Nt Rääkimine hõbe, vaikimine kuld. Nt L. Meri 1995. aasta poliitiline avaldus: ,,See ei ole ainult ühe ministeeriumi asi. See ei ole ainult valitsuse asi. See on kogu rahva asi, sest võim ja võimukandja on rahvas." Antikliimaks on astmeline langus, kliimaksile vastupidine kujund. Tiigrihüppest võib kujuneda konnahüpe, võib-olla isegi pime mutihüpe. Antitees ehk vastuseade on stilistiline figuur, kus kujukuse suurendamiseks on teravalt üksteisele vastu seatud vastupidised mõisted või mõtted. Mõtte teravdamine. Nt ,,Olla või mitte olla?" küsis Hamlet retooriliselt. Lause ajaloost, mis on ajahambale hästi vastu pidanud: ,,Kuningas on surnud! Elagu kuningas!" III Kõlakujundid põhinevad kahe või enama sõna, hääliku, häälikuühendi kooskõlal. Heakõlalisust nimetatakse eufooniaks, ebakõla kakofooniaks. Algriim
11. Lausekujundite liigid Lausekujundid puudutavad suuremat keelelist üksust (lause, lauseosa) · kordus/refrään mingeid värsse korratakse teatud intervalli tagant, korduse kaudu tugevdatakse tekstis olevat meeleolu, refrään korduse alaliik, seal on korratud suured keelelised üksused · parallelism e mõttekordus kasut eesti rl-s, mõte sõnastatakse ümber ja korratakse · vastuseade e antitees ühes lauses koos positiivne ja negatiivne/eitus ja jaatus, mingile väitele esitatakse vastuväide, nt enda teha kõik ja mitte miski · astendus e gradatsioon tähenduslik tõus, nähtust isel teatud tähendusliku nt paremaks muutumise kaudu · retooriline pöördumine/hüüatus oh jumal, tule taevas appi, tere, hurraa; ilukõne väga rafineeritud kõnepruuk (Tema Majesteet)
Lausekujundid mängiad sõnastusega. ( Kordused, retoorilised lausestused ja tähendusmärgid ). Luulekeel rakendab sageli tunderõhulisi sõna või värsi kordusi, mis loovad rütmi ja süvendavad meeleolu. Loomulikud on värsikordused. Salmide vahel muutumatuna või ligilähedaselt korduvaid värsse või salme nim refrääniks. Lisaks sõnadele ja värssidele korratakse ka ligilähedasi mõtteid, tekitades mõttekorduse e parallelismi. Vastandlike mõtete kõrvutamine on vastuseade e antitees. Vastandi e kontrastipõhimõte on sõnakunsti olulisemaid aluspõhimõtteid. Mõttekorduses võib tekkida astendus tähenduslik tõus või langus e gradatsioon. Teise rühma lausekujundeid moodustavad erinevad ilukõnelaused e retoorilised lausestused. Tuntumad on tundeväljenduslik retooriline küsimus, pöördumine või hüüatus. Ilukõnelauseid saavutatakse lauseliikmete ümbertõste e inversiooniga.
Näiteks: Müür, mis hakkab pragunema, kipub ära lagunema, seda tuleb rõhkuda, maani maha lõhkuda. (Juhan Lilienbach.) alliteratsioon algriim, sarnaste konsonantide kordus sõnade algul värsis. Näiteks: Venda kuulis, vasta kostis / / (Rahvalaul.) anafoor korduse liik, sõna või fraasi kordamine lausete, värsside või stroofide alguses. Näiteks: Ütles Lembitu: Ilus on surra . Ilus on surra isamaa eest. (Friedebert Tuglas.) antitees vastuseade. Antiteesis kõrvutatakse vastupidiseid väiteid või seisukohti. Antitees on lähedane mõiste kontrastiga. Näiteks: Kui rõõmustasid vanad, siis nutsid noored, aga kui naersid noored, siis pühkisid silmi vanad ... (Anton Hanses Tammsaare.) assonants algriim, sarnaste vokaalide kordus sõnade algul värsis. Näiteks: Udu rikub uue kuue. (Rahvalaul.) assonantsriim irdriimi liik, mis põhineb pearõhulise silbi vokaalide kokkukõlal. Näiteks: hood : loog.
kõrvuti, värsside algul, keskel ja lõpul 1. Loomulikud on värsikordused. Salmide vahel muutumatuna või ligilähedaselt korduvaid värsse või salme nimetatakse refrääniks. 2. Lisaks sõnadele ja värssidele korratakse ka ligilähedasi mõtteid, tekitades mõttekorduse ehk -parallelismi. 3. Vastandlike mõtete kõrvutamine on vastuseade ehk antitees a. vastandi- ehk kontrastipõhimõte on sõnakunsti olulisemaid aluspõhimõtteid. 4. Mõttekorduses võib tekkida ka astendus ehk gradatsioon tähenduslik tõus või langus. iii. Teise rühma lausekujundid 1. erinevad ilukõnelaused ehk retoorilised lausestused i. retooriline küsimus
Sõnastusvõtteina eristuvad mitmesugused kordused, retoorilised lausestused ja t2hendusmängud. Kordus rõhutab tekstis mingisugust olulist sõna(u) või tugevdavad meeleolu.s6nu v6i s6natyvesid korratakse kõrvuti värsside algul, keskel ja lõpul. Refrään - salmide vahel muutumatuna või ligilähedaselt korduvad v2rsid v6i salmid. Parallelism e. mõttekordus mingisugust olulist mõtet öeldakse tekstis mitu korda erineval moel üle; väga omane nt eesti rahvaluulele Antitees või vastuseade luuakse väga selge ja terav opositsioon kahe mõiste vahel Nt: endast teha kõik ja mitte miski Astendus e. gradatsioon esitatakse väljendeid või sõnu, mis moodustavad teatud tüüpi tähendusliku tõusu Retooriline pöördumine või hüüatus võib olla ka küsimus Ilukõnelauseid saavutatakse lauseliikmete ymbert6ste ehk inversiooniga. Sagedased v6tted on lauseliikmete v2ljaj2tt ning lausekatkestus ja h2lve. Kohata v6ib sides6natust v6i selel vastandit sides6nakust
Iroonia pilkav teesklus Metonüümia sarnaneb metafooriga, kuid nähtuse erinevuste võrdlemise asemel seostatakse nähtuse sarnaseid jooni. Kaudne kõnetegu väljendatakse üht, kuid taotletakse midagi öeldust suuremat Lausekujundid ehk figuurid Lausekujundid mängivad sõnastusega. Kõige levinumad on kordused - sõnakordused, värsikordused (refrään), mõttekordused (parallelism). Vastandlike mõtete kõrvutamist nimetatakse antiteesiks (vastuseade). Astendus mõttekordus, kus esineb tähenduslik tõus või langus Retoorilised lausestused hüüatused, pöördumised, retoorilised küsimused Sidesõnatus vs sinesõnakus Tähendusmängud kalambuur (homo- ja sünonüümide ootamatu kõrvutamine) Paradoks vastuolu sisaldav ütlus, mis toob välja sügavamad tõed Kiasm ristlause Siire ütluse jätkamine järgmises lauses või salmis Lausekujundid võivad tihtipeale seguneda Piltkujundid
(Artur Alliksaar) 13.siire ehk anzambmaan Ema tahab reisida ja isa kodus istuda samuti ei ihka alati (Jüri Üdi) 14. antitees ehk vastuseade 15. kumulatsioon ehk kuhjamine sest kõik peavad asuma teele. Karavellidega, galeoonidega, galeeridega, galeassidega, korvettidega, fregattidega, parklaevadega, prikkidega, brigantiinidega
!! ! ! alle-aa, alle-aa ! ! kaske kaske (rahvalaul) ! ! Sest laulgem nüüd ja ikka ka ! ! see ilus maa on minu kodumaa (M. Veske) ! ! Mul kõige armsam oled sa ! ! mu kallis isamaa/ ! ! mis iial ette võtad sa, ! ! mu kallis isamaa (J.V. Jannsen) Lisaks sõnadele ja värssidele korratakse ka ligilähedasi mõtteid, tekitades MÕTTEKORDUSE e PARALLELISMI ! ! Karjapoiss on kuningas ! ! suure valla valitseja ! ! palju pere pidäjä ! ! kullatse krooni kandaja. Vastandlike mõtete kõrvutamine on VASTUSEADE e ANTITEES ! ! Riimiga laul on ilus ja sügav, riimita ilus ja sügavam ! Kui tahad mind vihata vihka siis mind, ma lähen ja leinan ja armastan sind Vastandi- ehk kontrastipõhimõte on sõnakunsti olulisemaid aluspõhimõtteid. Mõttekorduses võib tekkida ka ASTENDUS --> tähenduslik tõus või langhus ehk GRADATSIOON (vt ka liialdus ja vähendus). Kus nutab isatu poega, sinna kaevu kaevatakse; kus nutab ematu tütr, sinna uhkab allikas; kus aga nutab orjake,
lauset lugeda retooriliseks pöördumiseks või hüüatuseks. Anakoluut hakklause, vastuoluline, ühildamata lause: algusosa läheb ühte, lõpp teise suunda, nt ,, Sa tead ju, mida ma aga unustagem parem see!". Teadlik stiilivõte, millega markeeritakse kõneleja mõtte hüplemist, ka hingelise rahutuse seisundit või soovi tegelikke mõtteid varjata. Ellips väljajätteline lause, ilma et muutuks mõistmatuks lause mõte; enamasti jäetakse välja alus või öeldis. Antitees e vastuseade vastandlike mõtete kõrvutamine. Näide: Kui tahad mind vihata vihka siis mind / Ma lähen ja leinan ja armastan sind... ( A.Haava) Kalambuur e sõnamäng tekib sõnade ( eriti homo- ja sünonüümide) ootamatul ja naljakal kõrvutamisel. Näide: Arvud 11 ühed ei salli üksteist (I.Laaban); Kes mängib masti, saab purje pealekauba (A.Alliksaar) Kiasm e ristlause Näide: Oo hing, kas tunned, kuhu surevad / kõik sihita teed?/ Oo hing,
(11) paradoks (Postmodernses ühiskonnas valitseb kollektiivne üksindus) (12) .ellips ehk väljajätt (pedak heleroheline, kask kuldkollane J.L) (13) inversioon sõnajärjevahetus (helk hõbedane sillutisel) (14) kiasm (Malehobused valetavad ja valehobused maletavad A.A) (15) siire ehk anzambmaan (Ema tahab reisida ja isa kodus istuda_samuti ei ihka alati J.Ü (16) antitees ehk vastuseade (17) kumulatsioon ehk kuhjamine (sest kõik peavad asuma teele. Karavellidega, galeoonidega, galeeridega, galeassidega, korvettidega,fregattidega, parklaevadega, prikkidega, brigantiinidega J.K) (18) gradatsioon ehk astendus sh kliimaks ehk astmiktõus (ning äkki tikub talle himu pääle, kirglik himu, vastuseismata himu) sh antikliimaks ehk astmiklangus (19) retooriline hüüatus (20) retooriline pöördumine ehk apostroof (Laena mulle kannelt, Vanemuine!)
14. Eufemism - pehmendav ümbertlus (kus teil siin saab käsi pesta? - kus vannituba on?) 15. Iroonia (oh kui kena!) 16. Hüperbool -kunstiline liialdus (ääretu meri) 17. Litootes - kunstiline vähendamine (maja oli marjasuurune) 10. Lausekujundid. 1. Anafoor ehk alguskordus (a---/a---) 2. Epifoor ehk lõpukordus (---a/---a), sh lõppriim ja refrään (Oh ma vaene Tarto liin! K.H.) 3. Parallelism ehk mõttekordus 4. Antitees ehk vastuseade 5. Allusioon - varjatud vihje teisele kirjandusteossele, tuntud isikule, sündmusele etc (Juuda tegu) 6. Kalambuur ehk sõnamäng (sõna kahemõttelisel arusaamal põhinev möödaräärikine) 7. Paradoks (Postmodernses ühiskonnas valitseb kollektiivne üksindus) 8. Ellips ehk väljajätt (pedak heleroheline, kask kuldkollane J.L.) 9. Inversioon - sõnajärje vahetus( helk hõbedane sillutisel) 10
Renessansist kujunes kaks voolu: barokk Itaalias ja Hispaanias klassitsism Prantsusmaal Môiste portugali keeles - barroco - tähendab ebakorrapärase kujuga pärli, üle vôetud maalikunstist Baroki tunnusjooned: 1. Rohkelt varjatud vôrdlusi (metafoore) ja peidetud môtet 2. Stiililt mitmemôtteline ja mänguline 3. Palju vastandeid ilus ja inetu; ülev ja pilav, sellest siis palju paradokse(lahendamatu vastuolulisus) ja antiteese (vastuseade, kontrast) 4. Vôrreldes renessansi elujaatusega on barokk skeptiline teemaks maise elu tühisus ja kaduvus. 5. teosed on môttetihedad ja filosoofilised Esindajad: inglise John Donne, luuletaja hispaania Pedro Calderon, näidend "Elu on unenägu" lk. 96 vana ôpik MKL J. Donne luulevaatlusi Klassitsism Môiste päritolu loe lk 97 vana ôpik parima valik antiigist klassitsismi tunnusjooned 1.taotleti môistuspärasust, selgust, korrapärasust, tauniti labasust 2
Näiteks: "Aitäh, tädi, kingituse eest!" "Pole tänu väärt, Juku!" "Seda arvan minagi, aga ema käskis ikka tänada!" annotatsioon teose, artikli vm lühike iseloomustav tutvustus, mis võib olla laadilt neutraalne või kriitiline. antiikaeg Kreeka ja Rooma vanaaeg: I aastatuhande algusest e.Kr kuni 5. sajandini p.Kr. antiikkirjandus Kreeka ja Rooma ühiskonnas tekkinud ja kujunenud kirjandus ajavahemikus 1. aastatuhande algus e.Kr kuni 5. sajand p.Kr. antitees vastuseade. Antiteesis kõrvutatakse vastupidiseid väiteid või seisukohti. Antitees on lähedane mõiste kontrastiga. Näiteks: Kui rõõmustasid vanad, siis nutsid noored, aga kui naersid noored, siis pühkisid silmi vanad ... (Anton Hanses Tammsaare.) antiutoopia vt utoopia. antoloogia algselt nimetati nii antiikluule valimikke. Tänapäeval ilukirjanduslik koguteos, eri autorite valitud teoste kogumik. Näiteks: Paul Rummo "Eesti luule. Antoloogia aastaist 16371965"(1967).
Ülekantud tähendus ühe ja sama nähtusega seonduva piires(Oktoober(sügis) sadu alla tigutas)(Lugesin Vildet-tema loomingut) · Glossoloolia-Mõttetute sõnade kuhjumine( Visnapuu armastas seda teha) Lausekujundid: · Kordus(teele, teele kurekesed, üle-üle maa) · Mõttekordus e. parallelism- tüüpilised regivärsilised rahvalaulud. · Kiasm e. ristlause.(Male hobused valetavad, ja valehobused maletavad) · Antitees e. vastuseade või vastandlike mõtete kõrvutamine(Kõrgel sääl asuvad surematud jumalad, madalal sääl sumavad surelikud rumalad.G.Suits) · Gradatsioon- tegevusinge tõus või langemine kogu luuletuse ulatuses. · Retooriline küsimus- küsismus millele ei oodada vastest(Miks sa nutad, lillekene.L.Koidula) · Inversioon-Sõnade vale järjekord lauses, ümbertõste(Ju lapsena igatsesin merd, ääretult mina.F.Tuglas) · Kalambuur e
annaabi.ee 
